Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Rapla valla raamatupidamise sise-eeskiri

Rapla valla raamatupidamise sise-eeskiri - sisukord
Väljaandja:Rapla Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.06.2021
Avaldamismärge:RT IV, 26.01.2019, 1

Rapla valla raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 21.01.2019 nr 4

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1, rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ ja Rapla Vallavolikogu 30. detsembri 2010. a otsuse nr 89 "Volikogu pädevusse antud ülesande delegeerimine vallavalitsusele" punkti 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Rapla valla raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja alused

  (1) Rapla valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Rapla valla (edaspidi omavalitsus) kui raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisarvestuse korra ja finantsaruandluse kehtestamine ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine.

  (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist, arvestusmeetodid ja – põhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri), kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidest. Kui erinevate juhendmaterjalide arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatust, siis lähtutakse arvestuses üldeeskirja nõuetest ja põhimõtetest.

§ 2.   Sise-eeskirja kohaldamine

  (1) Sise-eeskirja kohaldatakse vallavalitsusele (edaspidi ametiasutus) ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatavad asutused).

  (2) Sise-eeskiri reguleerib ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamises majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, põhi- ja käibevara arvestust ja kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, aruannete koostamise korda, varade ja kohustiste inventeerimist ning raamatupidamises sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

2. peatükk KONTOPLAANI, KOODIDE JA LÜHENDITE KASUTAMINE 

§ 3.   Kontoplaan

  (1) Ametiasutuse raamatupidamises on kasutusel riigiraamatupidamiskohustuslastele üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan, mida vajadusel liigendatakse täiendavate alamkontodega. Vastavalt vajadusele kasutatakse seitsmekohalisi kontosid, millest konto esimesed kuus kohta tulenevad üldeeskirjast ja viimase kohaga tagatakse asutusepõhine täiendav konto tasemel analüütiline arvestus.

  (2) Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks järgnevaid kontoplaani koode:
  1) kontod – tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning bilansivälisteks kontodeks;
  2) tehingupartneri koodid – Rahandusministeeriumi antud tunnused igale iseseisval bilansil olevale üksusele või üksuste grupile;
  3) tegevusala koodid – tunnused, mida kasutatakse kulude, põhivara soetuse ning saadud ja antud toetuste liigendamiseks tegevusvaldkondade lõikes;
  4) allika koodid – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida nõudeid-kohustisi ning tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes;
  5) rahavoo koodid – tunnused, mis võimaldavad koostada rahakäibe ja põhivara liikumise aruandeid.

  (3) Lisaks raamatupidamise kontoplaanile kasutatakse finantsinfo liigendamiseks järgmisi täiendavaid tunnuseid:
  1) tunnused eelarve liigendamiseks (tulu-kulu liigid, osakonnad, tegevussuunad, subjektid);
  2) tunnused projektide liigendamiseks (projektid);
  3) muud tunnused majandusinformatsiooni liigendamiseks (taotlused).

§ 4.   Koodide ja lühendite kasutamine

  (1) Raamatupidamise dokumentides kasutatavad lühendid:
  1) D - deebet;
  2) K - kreedit;
  3) TP - tehingupartneri kood;
  4) TT - tegevusala;
  5) A - allikas;
  6) RV - rahavoo kood.

  (2) Raamatupidamiskirjete grupeerimisel kasutatakse koodide süsteemi järgmiselt:
  1) L01 - kassa kanne;
  2) L02 - panga kanne;
  3) L03 - müügiarve kanne;
  4) L04 - ostuarve kanne;
  5) L05 - töötasu kanne;
  6) L08 - põhivara kanne;
  7) L09 - raamatupidamisõiendi kanne;
  8) L10 - bilansivälised kanded.

3. peatükk ARUANDED 

§ 5.   Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted

  (1) Ametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses toodud nõuetest, samuti üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest ja Rahandusministeeriumi koostatud kohaliku omavalitsuse majandusaasta aruande koostamise juhendist.

  (2) Valitseva mõju all olevad asutused esitavad oma majandusaasta aruanded järgmise aasta märtsi viimaseks kuupäevaks, mille põhjal koostatakse konsolideeritud majandusaasta aruanne.

  (3) Ametiasutus esitab Rapla Vallavalitsuse heakskiidetud ja vallavanema allkirjastatud konsolideeritud majandusaasta aruande Rapla Vallavolikogule (edaspidi volikogu) hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

  (4) Volikogu kinnitab otsusega omavalitsuse konsolideeritud majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks.

  (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul ametiasutuse veebilehel.

  (6) Majandusaasta aruande avalikustamisest veebilehel teavitatakse koheselt Riigi Tugiteenuste Keskust.

§ 6.   Perioodiliste aruannete esitamine

  (1) Saldoandmik on pearaamatu käivete kogum, mille alusel formeeritakse ametiasutuse bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, materiaalse põhivara liikumise aruanne, laenude tagasimaksete aruanne, töötasude ja tööjõu aruanne, finantsdistsipliini täitmise aruanne ning majandustehingute käivete võrdlused kõigi riigiraamatupidamiskohustuslastega. Saldoandmik koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (2) Eelarve täitmise aruanded esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt rahandusministri kehtestatud korras ja tähtaegadel. Asutuste juhid ja teised eelarve eest vastutatavad isikud saavad eelarve täitmise aurandeid vaadata raamatupidamistarkvara PMen veebirakenduse vahendusel.

  (3) Ametiasutuse koondmaksudeklaratsioonid (töötasu- ja sotsiaalmaksete deklaratsioon, erisoodustuste deklaratsioon, isiklike autode ametialase kasutamise kompenseerimise deklaratsioon, lastevanemate tasutud koolituskulude deklaratsioon jm seadusega nõutud deklaratsioonid) koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

  (4) Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (5) Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud ametijuhendites.

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS JA ARVESTUSE LÄHTEALUSED 

§ 7.   Raamatupidamissüsteemi struktuur

  (1) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse tsentraliseeritud korras.

  (2) Ametiasutuse igapäevast tegevust juhib vallavanem, kes vastutab ametiasutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

  (3) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist koordineerib ja korraldab ametiasutuse pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

  (4) Raamatupidamisarvestuseks kasutatakse raamatupidamistarkvara PMen. Programmis olevad andmed salvestatakse valla serveris ning iga tööpäeva lõpus tehakse andmetest automaatselt koopiad.

  (5) Omavalitsuse raamatupidamisregistreid säilitatakse elektrooniliselt.

  (6) Raamatupidamiskandeid, komplekteerituna nende aluseks olevate algdokumentidega, säilitatakse paberkandjal või elektroonilise menetlemise korral elektrooniliselt.

§ 8.   Varade ja kohustiste kajastamine

  (1) Bilansis kajastatud varasid arvestatakse raamatupidamistarkvara PMen varade moodulis osakondade ja vastutavate isikute lõikes. Vara kajastatakse selle asutuse arvestuses, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

  (2) Nõuded kajastatakse selle osakonna koodiga, kelle majandustegevuse tulemusena või eesmärkide saavutamisega seoses need tekkisid.

  (3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

  (4) Kohustised kajastatakse selle osakonna koodiga, kelle majandustegevuse tulemusena või eesmärkide saavutamisega seoses need tekkisid.

  (5) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

  (6) Omavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustiste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse omavalitsuse raamatupidamise aastaaruandes.

§ 9.   Tulude ja kulude kajastamine

  (1) Tulude ja kulude arvestust peetakse tekkepõhiselt.

  (2) Maksutulud (füüsilise isiku tulumaks, maamaks, loodusressursside kasutamise- ja jäätmetasud) kajastatakse vastavalt edasiandja esitatud teatisele ametiasutuse tuludes.

  (3) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse raamatupidamises selle osakonna koodiga, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.

  (4) Kulud kajastatakse raamatupidamises selle osakonna koodiga, kelle tegevuseks seda kasutati.

  (5) Kulude tegemisel kajastatakse käibemaksukulu kohese kuluna eraldi kontogrupis.

§ 10.   Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine

  (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.

  (2) Algdokument peab sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmed:
  1) dokumendi number;
  2) toimumisaeg;
  3) majandusliku sisu kirjeldus;
  4) arvnäitajad (kogus, hind, summa);
  5) tehingu osapooli identifitseerida võimaldavad andmed.

  (3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamis-õiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimesid algdokumendi koostaja nimi.

  (4) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollinud ning kinnitanud volitatud isik ja raamatupidaja. Ametiasutuses määratakse volitatud isikud vallavanema käskkirjaga. Hallatavas asutuses on volitatud isikuks asutuse juht.

  (5) Vallavanem peab volitatud isikute määramisel tagama dokumente kontrollima volitatud isikute ja raamatupidamist teostavate isikute lahususe.

  (6) Vastutav isik märgib algdokumendile või elektroonilises keskkonnas otsuse kommentaari lahtrisse:
  1) lepingu registreerimise numbri dokumendiregistris, kui kulu on seotud lepinguga;
  2) projektiga seotud kulude puhul projekti nimetuse, mille arvelt kulu tehakse;
  3) otsuse majandamiskulude aruande ja isikliku sõiduauto kulude hüvitamise aruande väljamakse tegemise kohta.

  (7) Algdokumendi kinnitamisega volitatud isik vastutab, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
  3) hing on seaduspärane ja vajalik;
  4) tehing on kooskõlas eelarvega;
  5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;
  6) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.

  (8) Algdokumendi kinnitamisega annab volitatud isik nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamisarvestuses ja rahalise tehingu teostamiseks.

  (9) Raamatupidajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamistarkvara PMen:
  1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo, osakonna, projekti ja eelarveklassifikaatori koodide õigsuse;
  2) tekkepõhise perioodi;
  3) maksetähtpäeva (v.a juhul, kui arve ei ole esitatud raamatupidamisele tähtajaliselt) ja tehingu summad;
  4) tehingu vastaspoole andmed;
  5) kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, siis kontrolli selle kohta, kas tarnija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;
  6) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;
  7) kas ostutehingu on kinnitanud selleks volitatud isik(ud) .

  (10) Pangaülekannete tegemisel osaleb võimalusel kaks isikut. Rahalisi ülekandeid teostab finantsjuht. Finantsjuhi puudumisel teeb ülekanded pearaamatupidaja või pearaamatupidaja asetäitja. Sularahakassa väljamineku orderi kinnitab lisaks kassapidajale ka pearaamatupidaja.

  (11) Maksete ülekandmise tingimused peavad andma võimaluse tasuda üldjuhul 14 päeva jooksul pärast kauba, teenuse või muu hüve saamist.

  (12) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
  1) omakäeline allkiri paberdokumendil;
  2) digitaalallkiri;
  3) dokumendi menetlemisel infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektroonselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 11.   Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

  (1) Kõik majandustehinguid tuleb raamatupidamisregistrites kajastada mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete esitamine.

  (2) Raamatupidamisregistrid võimaldavad teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat).

  (3) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

  (4) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) majandustehingu kuupäev;
  2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
  3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  4) majandustehingu lühikirjeldus;
  5) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile.

  (5) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile.

  (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamistarkvara PMen, kus peetakse arvestust osakondade lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on tarkvara järgmised osad:
  1) kassa/pank – kajastatakse panga- ja kassakanded;
  2) arveldused – kajastatakse nõuded, kohustised ja ettemaksed;
  3) pearaamat – kajastatakse pearaamatu kanded;
  4) eelarve – kajastatakse kinnitatud eelarve;
  5) palk – kajastatakse palgaandmed;
  6) põhivarad – kajastatakse põhivarad;
  7) materjalid – kajastatakse väheväärtuslikke varasid;
  8) arved – sisestatakse algandmed arvete koostamiseks.

§ 12.   Algdokumentide käive ja esitamise tähtajad

  Algdokumentide käive ja esitamise tähtajad:

Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Dokumendi esitaja
Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidKolme tööpäeva jooksul pärast allkirjastamistEsitamine vastavalt vajadusele, vastutab ametiasutuse kantselei
EsildisedViie tööpäeva jooksul pärast koostamistEsildise koostaja
Majandus-, ostu-müügi-, laenu-, notariaalsed jms lepingudKolme tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimistAmetiasutuse kantselei, hallatavate asutuste juhid või lepingu sõlmimise eest vastutav isik
Töötasude arvestuse algandmed ja tööaja arvestuse tabelid Aruandekuule järgneva kuu 1. kuupäevaksAmetiasutuse personalispetsialist ja hallatavate asutuse juhid
Töövõtu- ja käsunduslepingud tasu maksmiseksAruandekuule järgneva kuu 1. kuupäevaksAmetiasutuse personalispetsialist ja hallatavate asutuse juhid
Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohtaHiljemalt kolm tööpäeva enne tasu väljamaksmistAmetiasutuse personalispetsialist ja hallatavate asutuse juhid
Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise aruanneAruandekuule järgneva kuu 5. kuupäevaksAuto kasutaja
Ametiauto sõidupäevikAruandekuule järgneva kuu 5. kuupäevaksVastutav kasutaja
Kulude aruanne Viie tööpäeva jooksul pärast lähetust või majanduskulude osas aruandekuule järgneva kuu 5. kuupäevaksLähetatu või kulu tegema volitatud isik
Tarnijate arvedÜhe tööpäeva jooksul pärast tehingu toimumistKulu tegema volitatud isik
Pangakaartide kuludokumendidÜhe tööpäeva jooksul pärast tehingu toimumistPangakaardi haldaja
Makseterminali koondid koos tšekkide koopiategaAruandekuule järgneva kuu 3. tööpäevaksAsutuse juht, perekonnaseisuametnik, rahvastikuregistri spetsialist
Kassa kuludokumendid Aruandekuule järgneva kuu 3. tööpäevaksKulu tegema volitatud isik
Teenuste- ja müügi arvete koostamiseks vajalikud algandmedAruandekuule järgneva kuu 3. tööpäevaksHallatava asutuse juht
Sotsiaaltoetuste väljamaksmise lehed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist Üks tööpäev enne toetuste väljamaksmistSotsiaalnõunik
Vara mahakandmise ja arvele võtmise aktidKolme tööpäeva jooksul pärast akti allkirjastamist või õigusaktidega sätestatud juhtudel kinnitamistAsutuse juht, inventuurikomisjoni esimees või vara eest vastutav isik
Reservfondist saadud vahendite kasutamise aruandedVastavalt reservfondi kasutamise korraleVahendite taotleja
Sihtfinantseerimisest saadud vahendite kasutamise aruandedKolme tööpäeva jooksul pärast aruande koostamistProjektijuht

Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht.

§ 13.   Kuludokumentide elektrooniline kinnitamine ja käive

  (1) Kuludokumentide (ostuarve, kulutšekk, kviitung, isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise aruanne) kinnitamine, töötlemine ja säilitamine toimub elektroonilises e-arvete keskkonnas.

  (2) Kuludokumendid esitatakse elektroonilisse e-arvete keskkonda läbi e-arvete elektronposti või elektrooniliselt masinloetavana.

  (3) E-arvete keskkonnas kuludokumendid kinnitatakse ja klassifitseeritakse vastavalt finantsinfo liigendusele ning imporditakse pärast lõppkinnitaja aktsepteerimist raamatupidamistarkvara PMen.

  (4) Kuludokumentide menetlemisel ja kinnitamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest:
  1) arveid saadab kinnitusringile vastava asutuse raamatupidaja;
  2) hallatava asutuse arved saadetakse kinnitamiseks vastava hallatava asutuse juhile või tema määratud asendajale;
  3) ametiasutuse arvete kinnitajate valikul lähtutakse vallavanema käskkirjaga määratud volitatud isikutest.

  (5) Kinnitaja lisab vajadusel e-arvekeskuses oleva kuludokumendi juurde programmi käskluse “Lisa manus“ kaudu täiendavaid dokumente (nt leping, tööde vastuvõtu akt jne).

  (6) Kui kuludokument ei vasta kokkulepitud tingimustele, lükatakse see koos selgitustega tagasi programmi käskluse “Lükka tagasi“ kaudu. Raamatupidaja teavitab kulu tegijat tagasilükatud kuludokumendist.

  (7) Kui kuludokument on suunatud kinnitajale, kelle vastutusvaldkonda see ei kuulu, siis teavitab ta sellest kinnitusringi alustajat.

  (8) Kinnitaja peab kuludokumendi kinnitama, edasi suunama või tagasi lükkama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast kinnitusteate või koheselt pärast teistkordse kinnitusteate (meeldetuletuse) saabumist. Kui kinnitaja on puhkusel, teenistus- või töölähetuses või muudel põhjustel töölt eemal, peab ta selleks perioodiks e-arvekeskuses määrama asendaja.

  (9) Elektrooniliselt kinnitatud kuludokumendid imporditakse e-arvekeskusest raamatupidamistarkvara PMen.

6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 

§ 14.   Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

  (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel.

  (2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse internetipanga teenuseid.

  (3) Allkirjaõiguste ja limiitide määramise õigus pangaoperatsioonide teostamiseks internetipangas on vallavanema volituse alusel antud finantsjuhile.

  (4) Elektroonilise pangaoperatsiooni teostamisel koostab rahandusosakonna töötaja käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud algdokumendi alusel maksekorralduse ja ekspordib selle raamatupidamistarkvara PMen pangasüsteemi maksmiseks.

§ 15.   Sularahaoperatsioonide arvestus

  (1) Kassaoperatsioone teostavad raamatupidajad, kelle ametijuhendis on kirjeldatud vastavad kohustused.

  (2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:
  1) kassa sissetuleku order;
  2) kassa väljamineku order;
  3) kassaraamat.

  (3) Kassa väljamineku orderile lisatakse nõuetekohaselt vormistatud ja volitatud isiku kinnitatud algdokument. Raamatupidaja sisestab sularahatehingu raamatupidamistarkvarasse PMen.

  (4) Sotsiaaltoetuste väljamakse lehtede koondite alusel välja maksmata summad deponeeritakse.

  (5) Kassaraamatu väljatrükk tehakse vähemalt kuu lõpus.

  (6) Kassa sularaha limiidiks on 2000 eurot iga kassa kohta. Ühekordse kviitungi või tšeki väljamaksesumma võib olla kuni 100 eurot.

  (7) Väljaspool kassat sularaha vastu võtma volitatud isik toob sularaha ametiasutuse kassasse vähemalt kuu viimasel tööpäeval koos sularahatšekkide, kogumislehe või aruandega.

  (8) Koguda võib ainult Rapla Vallavalitsuse või Rapla Vallavalikogu õigusaktide alusel kehtestatud tasusid.

  (9) Hallatava asutuse kogutud rahaliste vahendite arvelt on keelatud kulutuste tegemine.

  (10) Sularaha vastuvõtmiseks peab kasutama nummerdatud kviitungeid, pileteid või ametiasutuse poolt allkirjastatud kogumislehti.

§ 16.   Tehingud ametiasutuse pangakaartidega

  (1) Pangakaartide (edaspidi kaardi) kasutamise õigus on vallavanemal või tema volitatud isikutel.

  (2) Kaardi kasutaja vastutab kaardi säilimise ja kasutamise eest.

  (3) Kaardi kasutaja on kohustatud hüvitama kaardi väära kasutamise ja kasutaja süül kaardi rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.

  (4) Kaardi kasutaja ei tohi anda kaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.

  (5) Kaardiga seotud kuludokumente töödeldakse ja säilitatakse e-arvekeskuses.

  (6) Kaardi kasutaja peab kaardi tagastama hiljemalt teenistus- või töösuhte lõppemise viimasel päeval või asutuse juhi esimesel nõudmisel.

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS 

§ 17.   Nõuete ja kohustiste arvestus

  (1) Nõuded ja kohustised on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

  (2) Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas.

  (3) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga aruandeaasta lõpus. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.

  (4) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
  1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
  2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

  (5) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, mille allkirjastavad vallavanem ja pearaamatupidaja.

  (6) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu ja vormistatakse vallavalitsuse protokollilise otsusega.

  (7) Teenuse osutamisel ja kauba müümisel väljastab raamatupidaja arve. Arve väljastatakse kliendile üldjuhul pdf-vormingus e-kirjaga või elektroonilise e‑arvena. Arveid on võimalik tasuda sularahas teenust pakkuvas asutuses, pangaülekandega või sõlmida pangas e-arve püsimakseleping.

  (8) Võlgnevuse tekkimisel saadab raamatupidaja võlgnikule teatise võlast vähemalt kord kuus.

  (9) Teenuse osutamisel ja kauba müümisel tekkinud võlgnevusel üle kolme kuu peab hallatava asutuse juht või vastava valdkonna nõunik võtma kasutusele meetmed võlgnevuse likvideerimiseks ja teavitama sellest raamatupidamist. Kui arve tasumise tähtajast on möödas enam kui kolm kuud, võtab hallatava asutuse juht või valdkonna nõunik kliendiga ühendust ja tuletab maksmata arvet meelde. Kui reaalset olukorda arvestades pole võlgnevuse kohene ja täies ulatuse tasumine tõenäoline, võib hallatava asutuse juht või valdkonna nõunik sõlmida võlgnikuga maksegraafiku, teavitades sellest raamatupidamist.

  (10) Kui võlgnik ei ole lubatud tähtajaks võlga tasunud alustatakse hallatava asutuse juhi või vastava valdkonna nõuniku ettepanekul võla sissenõudmist.. Selleks esitab hallatava asutuse juht või valdkonna nõunik võlgnevuse algmaterjalid (leping, kokkulepe, arve(d), maksegraafik jms) juristile. Jurist teavitab raamatupidamist võlgnevuse sissenõudmise alustamisest.

  (11) Nõuete lootusetuteks lugemiseks teeb jurist vallavalitsusele ettepaneku jooksva aasta neljandas kvartalis.

  (12) Raamatupidaja teeb kanded lootusetute võlgade mahakandmiseks vallavalitsuse protokollilise otsuse alusel.

§ 18.   Ettemaksude arvestus

  (1) Ettemaksude tasumist tuleb võimaluse korral vältida.

  (2) Kui ettemakse tegemine on vältimatu, tuleb esmakordselt kajastada ettemakset raamatupidamistarkvaras PMen ülekandmisel. Kulusse kanda kulu tekkimise perioodil. Ettemaksu arvele kinnitus võetakse läbi e-arvete süsteemi. raamatupidamistarkvarasse PMen imporditakse kulu tekkimisel kui on lisatud ettemaksu arvele kulu tekkimist tõendav dokument (arve).

  (3) Iga kvartali lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajadusel kulusse. Aasta lõpus koostab raamatupidaja ettemaksete kohta aruande.

  (4) Iga kvartali lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajadusel kulusse. Aasta lõpus koostab raamatupidaja ettemaksete kohta aruande.

  (5) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem § 26 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

§ 19.   Aruandvate isikutega arvelduste arvestus

  (1) Lähetuskulude väljamaksmise aluseks on vallavanema kooskõlastatud taotlus või hallatava asutuse juhi käskkiri või vallavalitsuse korraldus või volikogu esimehe käskkiri. Lähetuskulude hüvitamiseks esitatakse kuluaruanne koos kulu tõendavate dokumentidega.

  (2) Majanduskulu teinud isikule kulu hüvitamiseks esitatakse kuluaruanne koos kulu tõendavate dokumentidega.

  (3) Avanssi makstakse teenistuja või töötaja kirjaliku avalduse alusel. Avansi väljamakse kooskõlastab volitatud isik.

  (4) Avanssi saanud isik peab avansi ülejäägi tagastama ametiasutuse pangakontole hiljemalt kuluaruande esitamise päevale järgneval tööpäeval.

  (5) Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks kasutamisel esitatakse kulude hüvitamiseks isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise aruanne.

  (6) Kuluaruanne koos lisadokumentidega saadetakse elektronposti aadressile [email protected] või laetakse üles elektroonilisse e-arvete keskkonda.

  (7) Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab volitatud isik aruande koos väljamakstava summaga elektroonilises e-arvete keskkonnas. Aruandes kajastatud kulud kantakse aruandva isiku pangakontole 14 päeva jooksul.

  (8) Ametiasutuse auto kasutamisel tuleb pidada ametisõitude kohta arvestust sõidupäevikus. Sõidupäeviku esitab vastutav kasutaja dokumendihaldusprogrammi vahendusel, kus need ka arhiveeritakse. Sõidupäeviku kinnitab volitatud isik.

  (9) Sõidupäeviku alusel kontrollib raamatupidaja sõiduki kütusekulu.

  (10) Ametiasutuse mobiiltelefonide kasutajatele on vallavanema käskkirjaga kinnitatud mobiiltelefoni kulu piirmäär kalendrikuus. Piirmäära ületamisel teeb raamatupidaja kvartaalselt koondtabeli piirmäärade ületamise kohta ja esitab selle vallavanemale, kes annab korralduse koostada teenistujale arve ülekulude kohta või märgib tabelisse põhjenduse ülekulu kohta ja annab korralduse arve esitamata jätmiseks.

§ 20.   Saadud ja antud toetused

  (1) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (nt sotsiaaltoetused), võetakse toetus tuluna või kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud.

  (2) Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

  (3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksetena.

  (4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse seda tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

  (5) Kui nii sihtfinantseerimise andja või vahendaja kui ka sihtfinantseerimise saaja on avaliku sektori üksus ning sihtfinantseerimise saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustisi sihtfinantseerimise andja või vahendaja ees, esitab sihtfinantseerimise saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude kohta aasta lõpu seisuga teatise hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks.

  (6) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastatakse arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem § 26 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

  (7) Lihtsustatud põhimõtte alusel kasutatakse järgmisi allika koode:
  1) 21 – saadud EL struktuuritoetused ja nende vahendamine;
  2) 39 – saadud muud välistoetused ja nende vahendamine;
  3) 60 – saadud kodumaised toetused ja kaasfinantseerimine ja nende vahendamine.

  (8) Saadud sihtfinantseerimise lepingutest tulenevate nõuete ja kohustiste ning tulude ja kulude eristamiseks lisatakse raamatupidamistarkvaras PMen projekti tunnus.

  (9) Toetuse saaja peab sihtfinantseeringust tehtavad kulud kajastama oma raamatupidamises projekti tunnusega.

8. peatükk VARUDE ARVESTUS 

§ 21.   Varude arvestus

  (1) Varud on varad, mida hoitakse müügiks. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses.

  (2) Toiduained, medikamendid, kantseleitarbed, raamatud, töövihikud, majandusmaterjalid jms kantakse soetamisel kuludesse ja vajadusel peetakse bilansivälist arvestust materiaalselt vastutavate isikute lõikes.

  (3) Riigi tsentraliseeritud korras soetatud raamatud, mis liiguvad läbi Rapla Keskraamatukogu, võetakse raamatupidamises arvele varudesse. Raamatute jagamisel teistele raamatukogudele koostab Rapla Keskraamatukogu igal kuul koondsaatelehe, kus kajastatakse raamatukogude ja valdade lõikes kulunud rahalised vahendid tsentraliseeritud korras soetatud raamatutele. Koondsaatelehe alusel kantakse raamatukogudele üleantud raamatud sihtfinantseerimise kuludesse. Raamatukogudele saadetakse Rapla Keskraamatukogust üle antud raamatutega saatelehed, kus on kajastatud üleantud raamatute nimed ja hinnad. Iga kalendrikuu lõpus saadab Rapla Keskraamatukogu maakonna raamatukogudele ka koondõiendi, kus kajastatakse üleantud raamatute saatelehed.

  (4) Varud tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha kui varud on muutunud kasutamiskõlbmatuks, aegunud, kadunud või ei õnnetu neid võõrandada. Varude mahakandmiseks vormistatakse akt, kuhu märgitakse varu nimetus, kogus, hind, maksumus, varude soetamise aeg ning mahakandmise põhjus. Akti kinnitab vallavalitsus protokollilise otsusega.

9. peatükk PALKADE, TASUDE, HÜVITISTE JA ERISOODUSTUSTE ARVESTUS 

§ 22.   Palkade, tasude ja hüvitiste arvestus

  (1) Palga, töötasu, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on volikogu või vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema ja hallatava asutuse juhi käskkirjad, lepingud, tööaja arvestamise tabelid.

  (2) Palka või töötasu makstakse üks kord kuus ülekandega teenistuja või töötaja pangakontole.

  (3) Soovi üksikisiku tulumaksu arvestamise kohta esitab töötaja või teenistuja hiljemalt väljamakse kuule eelneva kuu 25-ndaks kuupäevaks.

  (4) Puhkusetasu arvutamise algdokument on kinnitatud puhkuse ajakava või vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkiri.

  (5) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või poolte kokkuleppel, kuid mitte hiljem, kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

  (6) Haigushüvitise arvestamise algdokument on elektrooniline ajutine töövõimetusleht.

  (7) Teenistus- või töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitise arvutamise algdokument on käskkiri või esildis, mille on kinnitanud vallavanem või hallatava asutuse juht.

  (8) Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.

  (9) Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.

  (10) Palgalehed koostatakse ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes. Teenistujatele ja töötajatele esitatakse palgalipik e-postiga.

  (11) Aruandeaasta kohta säilitatakse raamatupidamistarkvaras PMen iga teenistuja ja töötaja kohta elektroonne isikukonto kaart.

§ 23.   Erisoodustuste arvestus

  (1) Erisoodustuste mõistet kasutatakse tulumaksuseaduses sätestatud tähenduses.

  (2) Erisoodustusena käsitlevatel kuludokumentidel peab olema volitatud isiku selgitus selle kohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus ette nähtud ning kui suur osa arvest tuleb kajastada erisoodustusena.

  (3) Kui kuludokumentidel ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuste osa, määrab erisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni kuludokumendi kinnitaja, lähtudes oma hinnangust kulude jaotuse kohta.

  (4) Erisoodustuse maksuarvestust peetakse raamatupidamistarkvara PMen alamprogrammis "Palk“.

10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS 

§ 24.   Kinnisvarainvesteeringud

  (1) Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

  (2) Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Parendused ja remont, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele.

  (3) Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kehtestatakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

  (4) Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varade grupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.

  (5) Kinnisvarainvesteeringute arvestus toimub raamatupidamistarkvara PMen alamprogrammis „Põhivarad“.

  (6) Amortisatsioonimäärad aastas kinnisvarainvesteeringute grupi põhivaradele on 2–10%.

§ 25.   Materiaalne põhivara

  (1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost (käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Erandina võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest kunstiväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

  (2) Avalikes raamatukogudes olevaid raamatuid põhivaradena arvele ei võeta vaid kantakse soetamisel kuludesse.

  (3) Põhivara võetakse arvele kogumine kui kogum moodustab ühe kasutuseaga terviku ja iga kogumi osa vastab põhivara arvestuse kriteeriumitele. Kogumina soetatud vara, mis kogumina vastab põhivara kriteeriumitele, ent mille iga osa eraldi ei vasta põhivara kriteeriumitele, põhivarasse arvele ei võeta.

§ 26.   Materiaalse põhivara arvestus

  (1) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

  (2) Materiaalse põhivara arvele võtmiseks teeb kulu eest vastutaja vastava märke kulu kinnitamisel.

  (3) Igale põhivarale antakse oma inventari number. Nummerdamisel kasutatakse numbrikombinatsiooni, mis sisaldab soetusaasta arvu ja lisaks järjekorranumbrit. Erandina antakse teedele, mis klassifitseeruvad põhivaradeks, number, mida kasutatakse teeregistris. Kinnistute nummerdamisel, millel asuvad hooned, eluhooned, rajatised ja/või kinnisvarainvesteeringud, kasutatakse sarnaseid numbreid.

  (4) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust materiaalselt vastutavate isikute lõikes elektroonilistel põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta.

  (5) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on § 26 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, siis lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist välja ka juhul, kui tegu on oluliste summadega. Kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Bilansist vara osa maksumuse väljakandmiseks annab hinnangu vara tundev spetsialist.

  (6) Lõpetamata ehitised võetakse arvele alles siis, kui need on lõplikult valmis. Lõpetamata ehitise arvele võtmiseks koostab raamatupidaja lõpetamata ehitise arvele võtmise akti, milles märgitakse vara eest vastutaja, vara parendusmaksumus ja arvele võtmise aeg. Lisaks annab aktile vara tundev spetsialist põhivara amortisatsiooni määra ja kinnitab akti. Ka annab vara tundev spetsialist hinnangu, kas parendatava vara soetusmaksumus vajab allahindlust ja hindab vara järelejäänud eluea pikenemise tõttu amortisatsioonimäära muutuse vajadust. Põhivara allahindluste ja amortisatsioonimäärade muutumisel kajastatakse raamatupidamises ainult olulisi muutusi.

  (7) Materiaalse põhivara arvestust peetakse ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes, põhivara gruppide ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes.

  (8) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist.

  (9) Amortisatsioonimäärad aastas uutele materiaalsetele põhivaradele on järgmised:
  1) hooned 2–5%;
  2) rajatised 2,5–10 %;
  3) masinad ja seadmed 10–20%;
  4) infotehnoloogiaseadmed 33–50%;
  5) muu inventar, sisseseade 10–50%.

  (10) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

  (11) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

  (12) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks.

  (13) Kasutuskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventari number, soetamise aeg, soetusmaksumus, jääkmaksumus, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise ettepaneku teeb inventeerimiskomisjon. Põhivara mahakandmisest informeeritakse Rapla Vallavalitsust. Varguste korral tuleb esitada komisjonile vastavad materjalid (koopia avaldusest politseile).

  (14) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine on sätestatud vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korras.

§ 27.   Immateriaalne põhivara

  (1) Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost (käibemaksuta).

  (2) Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

  (3) Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu ja nende arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

  (4) Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, igale objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäära kinnitab igale põhivarale vara tundev spetsialist. Märge amortisatsiooni määrast tehakse arvele võtmise dokumendile.

  (5) Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalse põhivara gruppidele on 5–50%.

§ 28.   Osalused üksustes ja konsolideerimine

  (1) Valitseva mõju all (osalus 100%) olevateks ettevõteteks on sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, mille üle Rapla vald omab mõjuvõimu määrata finants- ja tegevuspoliitikat.

  (2) Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on omavalitsuse konsolideeritud aruandesse liidetud rida-realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud ning selle tulemusel tekkinud kasumid-kahjumid.

  (3) Sihtasutused ja mittetulundusühingud millega ei kaasne omavalitsuse valitsevat mõju (osalus alla 20%), kajastatakse osalusi konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.

§ 29.   Bilansiväline vara ja selle arvestus

  (1) Bilansiväline väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on alates 300 eurost (käibemaksuta) kuni § 26 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirini.

  (2) Vara, mille maksumus kogumina ületab 5000 eurot, aga üksiku vahendi hind jääb alla selle, võetakse arvele vallavanema või hallatava asutuse juhi kinnitusel väikevahenditesse.

  (3) Bilansiväline vara, mis paigaldatakse (ehitise külge) ei võeta väikevahendite nimekirja. Antud vahendite soetusel tehakse algdokumendile märge väikevahendi asukoha paigaldusega.

  (4) Väikevara kantakse kuludesse soetamise hetkel. Väikevara arvestus lõpetatakse inventeerimiskomisjoni esimehe, vallavanema või hallatava asutuse juhi ettepanekul, vara hävimisel, purunemisel või viie aasta möödumisel vara arvele võtmisest, mahakandmisakti alusel.

  (5) Väikevara arvestust peetakse raamatu raamatupidamistarkvara PMen alamprogrammis “Ladu“.

11. peatükk INVENTEERIMINE 

§ 30.   Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus

  (1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku käivet ja jääki kassas ning pangakontodel raamatupidamises kajastatuga, aasta lõpul toimub pangasaldode võrdlus panga kinnituskirjade alusel.

  (2) Iga kvartali lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. Kontrollitakse nõuete ja kohustiste saldosid, saadetakse võlgnikele saldoteatised.

  (3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete ja -kohustiste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.

  (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis päringute alusel, vajadusel täiendavalt e-posti teel.

  (5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi ametiasutuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur). Väikevahendite inventuure viiakse läbi üle ühe aasta. Teavikute inventuurid raamatukogudes viiakse läbi üks kord kümne aasta jooksul.

  (6) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

  (7) Vallavanem moodustab oma käskkirjaga varude ja varade aastainventuuri komisjoni. Inventuurikomisjon peab koosnema vähemalt kolmest liikmest, sh inventuuri eest vastutav isik (inventuurikomisjoni esimees). Inventuurikomisjoni liikmed ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutavad isikud. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

  (8) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas ja inventuur aasta lõpul.

  (9) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorraline inventuur.

§ 31.   Inventuuride dokumenteerimine ja hindamise protseduurid

  (1) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, panga kinnituskirjad, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustise kajastamise korrektsust.

  (2) Kassa inventuuri viib läbi ametiasutuse töötajatest moodustatud komisjon.

  (3) Kassa inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad järgmised andmed ja rekvisiidid:
  1) inventuuri läbiviimise kuupäev;
  2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
  3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
  4) komisjoni liikmete allkirjad.

  (4) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Aasta lõpul väljastavad pangad audiitorpäringu aruande, mis sisaldab seisuga 31. detsember arveldus-, hoiuse- ja väärtpaberikontode jääke, kohustisi, antud tagatisi ja käendusi, allkirjaõiguslike isikute andmeid jms.

  (5) Nõudeid kontrollitakse igal kuul. Aasta lõpus saadetakse välja saldoteatised kõikidele klientidele, kellel on võlgnevus üle kahe kuu. Raamatupidamisregistritest tehakse nõuete väljavõte aastalõpu seisuga.

  (6) Maksunõuded, loodusvarade kasutamise ja saastetasude maksunõuded võrreldakse maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemis.

  (7) Varude ja väikevahendite inventeerimisel trükitakse inventuuri lehed välja raamatupidamistarkvara PMen alamprogrammist “Ladu“. Varude ja väikevahendite mahakandmiseks koostatakse mahakandmise aktid. Mahakandmise aktid allkirjastavad asutuse juht ja komisjoni esimees. Mahakandmisaktide alusel teeb raamatupidaja vastava kande raamatupidamistarkvarasse PMen.

  (8) Põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile. Põhivarade inventuurilehed trükitakse välja raamatupidamistarkvara PMen alamprogrammist „Põhivarad“. Põhivara aastainventuuride käigus hinnatakse varade allahindluse vajadust ja amortisatsioonimäärade muutmise vajadust. Vastav märge tehakse inventuurilehele. Inventuurilehe alusel koostab komisjoni liige dokumendi, milles tuuakse ära inventuuri tulemused. Põhivarade inventuuride tulemustest teavitatakse Rapla Vallavalitsust. Inventuuri tulemused kajastatakse raamatupidamistarkvaras PMen.

  (9) Kohustiste inventuuri viib läbi kohustistega tegelev raamatupidaja. Majandusaasta lõppedes saadab kohustistega tegelev raamatupidaja müüjatele, kelle saldod ületavad 5000 eurot, välja saldoteatised.

12. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE 

§ 32.   Raamatupidamisdokumentide säilitamine

  (1) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises seitse aastat, misjärel kuuluvad dokumendid hävitamisele. Arveid, isikliku sõiduauto kasutamise kulude aruandeid, majanduskulude aruandeid, kulutšekke ja kviitungeid säilitatakse e-arvekeskuses. Lepinguid ja ametiauto sõidupäevikuid hoitakse asutuse dokumendihaldusprogrammis. Raamatupidamisregistreid säilitatakse raamatupidamistarkvaras PMen.

  (2) Raamatupidamisdokumente säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele.

  (3) Välisprojektidega soetud raamatupidamisdokumendid kuuluvad säilitamisele kooskõlas vastava perioodi struktuuritoetuse seadusega või konkreetse projekti finantsmehhanismi tingimuste ja korraga.

13. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 33.   Rakendussätted

  (1) Rapla Vallavalitsuse 19. detsembri 2016. a määrus nr 18 “Rapla valla raamatupidamise sise-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Määrust rakendatakse 2019. aasta 1. jaanuarist.

Meelis Mägi
abivallavanem vallavanema ülesannetes

Ülle Eesik-Pärn
vallasekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json