Avinurme Gümnaasiumi põhimäärus
Vastu võetud 17.01.2019 nr 2
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 ja 2 ning Mustvee valla põhimääruse § 45 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Nimetus
Kooli nimetus on Avinurme Gümnaasium (edaspidi Kool).
§ 2. Asukoht ja tegutsemiskoht
Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Võidu tn 16, Avinurme alevik, Mustvee vald, 42101, Jõgevamaa.
§ 3. Tegutsemise vorm ja haldusala
(1) Kool on Mustvee vallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus) hallatav asutus.
(2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.
(3) Koolis toimub statsionaarne õpe.
(4) Kool juhindub oma tegevuses riigi ja Mustvee valla õigusaktidest, vallavanema käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
§ 4. Asjaajamise keel ja õppekeel
(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
(2) Kooli õppekeel on eesti keel.
2. peatükk Koolis omandatava hariduse liik ja tase
§ 5. Hariduse liik
Kooli ülesannetest johtuvalt on hariduse liigiks üldharidus.
§ 6. Hariduse tase
Kooli hariduse tasemed on järgmised:
1) põhiharidus (hariduse I tase);
2) keskharidus (hariduse II tase).
3. peatükk Kooli hoolekogu ja direktori ülesanded
§ 7. Kooli hoolekogu ülesanded
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on Kooli õpilaste, õpetajate, Kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja Kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
(2) Hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, vallavolikogu määruses ”Hoolekogu moodustamise kord ja töökord” ja teistes õigusaktides sätestatu alusel.
§ 8. Kooli direktori ülesanded
(2) Direktor täidab talle seadustes ja nende alusel õigus- ja haldusaktides pandud ülesandeid.
(3) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(4) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on vastavuses vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjaga.
(5) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
(6) Direktor sõlmib, muudab ja lõpetab koolitöötajatega töölepingud.
4. peatükk Õppe ja kasvatuse korralduse alused
§ 9. Kooli õppekava
(1) Kool koostab põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel Kooli õppekava. Kooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.
(2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor käskkirjaga. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3) Andmed Kooli õppekava kohta kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.
(4) Kooli õppekava avalikustatakse Kooli veebilehel.
§ 10. Individuaalne õppekava
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas ilma individuaalset õppekava koostamata. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes Kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
(2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
(3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või eestkostja ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
(4) Individuaalne õppekava koostatakse kõigile lihtsustatud õppekava alusel õppivatele õpilastele, kes õpivad klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi.
(5) Kui ilmneb õpilase andekus, tagatakse talle koolis individuaalne õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu.
(6) Tervislikel põhjustel koduõppel või haiglaõppel õppivatele õpilastele koostab kool koostöös vanematega ja tervishoiutöötajatega õpilase võimeid ja erivajadusi arvestava individuaalse õppekava.
(7) Individuaalne õppekava koostatakse õpilasele, kelle klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega on muudetud.
(8) Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor.
§ 11. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse Kooli õppekavas.
(2) Haridusliku erivajadusega õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel korraldab HEV-koordinaator.
(3) Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse alusel rakendatakse haridusliku erivajadusega õpilastele tõhustatud tuge ja erituge. Tõhustatud toe puhul rakendatakse õpilasele pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õpet või individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes. Eritoe rakendamiseks haridusliku erivajadusega õpilasele loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
(4) Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada hariduslike erivajadustega õpilaste rühmi ja klasse:
1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpiraskustega õpilastele;
2) õpperühmi logopeedilise abi osutamiseks;
3) klasse põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele;
4) klasse õpilastele, kellele kooliväline nõustamismeeskond on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis.
(5) Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmades ja klassides õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste rühma või klassi vastuvõtmise, üleviimise ning rühmast või klassist väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt.
(6) Õpiabirühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.
(7) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast.
§ 12. Õppekeskkond
(1) Kool tagab füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt turvalise õppekeskkonna.
(2) Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja kooli vaimsust ning loob, säilitab ja arendab edasi kooli ja valla traditsioone.
(3) Kool korraldab õpet koolis ja väljaspool kooli vastavalt kooli õppekavale ja õppekeskkonnale kehtestatud nõuetele.
§ 13. Õppekirjandus
(1) Kool võimaldab põhikooli õpilastel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.
(2) Kool võimaldab gümnaasiumi õpilastel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid ja tööraamatuid, töövihikud ja töölehed on gümnaasiumiõpilasele tasulised.
(3) Igas klassis õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud valib kool Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist.
(4) Õpikute koolile tagastamise kord sätestatakse kooli raamatukogu kasutamise korras.
§ 14. Õppeaasta
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb trimestritest, kursustest ja koolivaheaegadest.
(3) Õppeaastas on kokku 175 õppepäeva. Lõpuklassides on kokku vähemalt 185 päeva.
(4) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega.
§ 15. Õppepäev
Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
§ 16. Õppetund
(1) Õppetund on kooli päevakavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja.
(2) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit.
(3) Õppetund vaheldub vahetunniga.
(4) Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.
(5) Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta.
(6) Söögivahetunni pikkus on vähemalt 20 minutit.
§ 17. Õppekoormus ja päevakava
(1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.
(2) Kooli päevakava (sh tunniplaan) kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja treeningutes planeeritavate tegevuste järjestust ja ajalist kestvust.
(3) Kooli päevakava kehtestab kooli direktor.
§ 18. Hindamise alused
Hindamise alused on riiklikes õppekavades ja hindamise korraldus kooli õppekavades.
§ 19. Kooli vastuvõtt
Kooli vastuvõtt toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja selle alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruse ning kooli pidaja kehtestatud vastuvõtu tingimuste ja korra kohaselt.
§ 20. Koolist väljaarvamine
Koolist väljaarvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, selle alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses ja kooli kodukorras sätestatud tingimustel ja korras.
§ 21. Avinurme Gümnaasiumi lõpetamine
Kooli lõpetamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu kohaselt.
§ 22. Kooli raamatukogu
(2) Kooli raamatukogu on otstarbe järgi õppekirjanduse kogu. Põhikogu osas täidab kooliraamatukogu ülesannet Mustvee valla Avinurme haruraamatukogu.
5. peatükk Õppekavavälise tegevuse korraldus
§ 23. Õppekavaväline tegevus
(1) Kool võib oma põhitegevuse kõrval tegeleda õppekavaväliste koolituste, huvitegevuse, võistluste, kontsertide ja näituste korraldamise, õppematerjalide valmistamise, koostamise ja kirjastamisega, ruumide üürimise ja ajutisse kasutusse andmisega.
(2) Koolil on õigus moodustada huviringe ja treeningrühmi.
§ 24. Õppekavavälisest tegevusest saadavad tulud
(1) Kool võimaldab luua täielikult või osaliselt vanemate kulul tegutsevaid spordi- ja huviringe ning võimaldab Kooli ruumides tegutseda teiste era- ja juriidiliste isikute spordi- ja huviringidel.
(2) Koolil on õigus saada üüri- ja renditulu ning tulu eriteenuste (printimine, kopeerimine jms) pakkumisest.
6. peatükk Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused
§ 25. Õpilaste õigused
Õpilastel on õigus:
1) õppida õppeaineid Koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalse õppekava järgi haridus- ja teadusministri kehtestatud korras;
2) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta Kooli rajatisi ja ruume;
3) saada teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;
4) pöörduda oma õiguste kaitseks Kooli õpilasesinduse, personali, direktori, Mustvee Vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja lastekaitseorganisatsioonide poole;
5) teha Kooli direktorile ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavaväliste tegevuste kohta;
6) saada õppekavades ettenähtu omandamiseks õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras täiendavat tuge;
7) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;
8) kuuluda õpilasesindusse;
9) saada koolis õppimise perioodil tasuta õpilaspilet.
§ 26. Õpilaste kohustused
Õpilane on kohustatud:
1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös vastavalt õpilase jaoks Kooli poolt ette nähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele;
2) õppima võimetekohaselt, arendama end ja täiendama oma teadmisi;
3) täitma mõjutusmeetmeid;
4) täitma Kooli kodukorda;
5) hoidma Kooli head mainet, käituma väärikalt nii Koolis kui ka väljaspool Kooli;
6) hoidma heaperemehelikult Kooli kasutuses olevat vara;
7) täitma muid seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi;
8) tagastama õpilaspileti peale väljaarvamist Kooli nimekirjast.
§ 27. Õpilaskond ja õpilasesindus
(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.
(2) Õpilaskonda esindav organ on õpilasesindus.
(3) Kooli õpilasesindus tegutseb õpilasesinduse põhimääruse alusel. Õpilasesinduse põhimääruse kehtestamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatust.
(4) Õpilasesinduse põhimäärus on dokument, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.
(5) Õpilasesinduse põhimääruse koostab ja kiidab heaks õpilaskond lihthäälte enamusega ning kinnitab kooli direktor.
§ 28. Vanema õigused ja kohustused
(1) Vanemate õigused ja kohustused tulenevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest, kooli kodukorrast ning teistest seadustest ja nende alusel vastu võetud õigusaktidest.
(2) Vanemal on õigus:
1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;
2) osaleda kooli üritustel;
3) osa võtta klassi ja kooli lastevanemate koosolekutest;
4) olla valitud kooli hoolekogusse lastevanemate esindajana;
5) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;
6) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele Kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;
7) pöörduda kooli juhtkonna, hoolekogu ning vallavalitsuse poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
(3) Vanem on kohustatud:
1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused ja võimaldama õpilasel koolikohustuse täitmist;
2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
4) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;
5) kasutama Kooli või vallavalitsuse poolt pakutud tugimeetmeid;
6) teavitama kooli koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest;
7) osalema vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlusel, mille põhjal lepitakse kokku õpilase edasises õppes ja arengus eesmärkides.
7. peatükk Koolitöötajad
§ 29. Koolitöötajate õigused ja kohustused
Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse tööandja ja töötaja vahel sõlmitud töölepinguga. Töölepingu lahutamatuks osaks on ametijuhend.
8. peatükk Vara, finantseerimine, asjaajamine
§ 30. Kooli vara ja eelarve
(1) Kooli vara moodustavad talle vallavalitsuse poolt sihtotstarbeks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli vara haldamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
(2) Koolil on oma eelarve. Kooli eelarve tuludeks on eraldised riigi- ja vallaeelarvest, laekumised fondidest, sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ja kooli tasulisest õppekavavälisest tegevusest.
(3) Kooli eelarve eelnõu esitab kooli direktor vallavalitsusele, kuulates eelnevalt ära kooli hoolekogu arvamuse.
(4) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
§ 31. Kooli asjaajamine
(1) Kool korraldab oma asjaajamist õigusaktidega kehtestatud nõuete ja asjaajamiskorra kohaselt.
(2) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadel.
9. peatükk Rakendussätted
§ 32. Rakendussätted
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Jüri Morozov
vallavanem
Daisy Utsar
vallasekretär
Facebook
X.com