Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine
Vastu võetud 20.01.2022 nr 1
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 2 ning Viru-Nigula Vallavolikogu 29.12.2021 otsuse nr 13 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Viru-Nigula Vallavalitsusele“ alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega reguleeritakse planeerimisseaduse, ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja teiste planeerimis- ja ehitusvaldkonda puudutavate õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmise jaotust Viru-Nigula vallas.
2. peatükk Planeerimisalase tegevuse korraldamine
§ 2.
Vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevus planeerimisalase tegevuse korraldamisel
Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega vallavolikogu ainupädevusse määratud küsimuste otsustamine ja muude seadustega vallavolikogu pädevusse määratud küsimuste otsustamine. Ülejäänud planeerimisalast tegevust korraldavate küsimuste otsustamine on Viru-Nigula Vallavalitsuse kui täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) pädevuses. Vallavalitsusel on õigus delegeerida planeerimismenetluses täiendavalt ülesannete täitmist vastavale pädevale ametnikule.
§ 3. Vastutava ametniku pädevus planeerimisvaldkonnas
Planeerimisseaduses kohaliku omavalitsuse üksusele pandud pädeva asutuse ülesandeid täidab vastutav ametnik järgmiste ülesannete osas:
1) planeerimisalaste teadete edastamine ja informatsiooni andmine õigusaktidega ettenähtud korras;
2) planeerimisalase teabe avaldamise korraldamine maakonnalehes Virumaa Teataja, kohalikus lehes Viru-Nigula Valla Teataja, valla veebilehel ning vajadusel üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohalik omavalitsus määranud valla ametlike teadete avaldamise kohaks;
3) planeeringute kooskõlastamise vajaduse ja kaasatavate isikute väljaselgitamine ning planeeringute kooskõlastamiseks esitamine ja arvamuste küsimise korraldamine;
4) planeeringute avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine ja läbiviimine;
5) kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, üldplaneeringu, üldplaneeringu teemaplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise kohta valdkonna eest vastutavale ministrile ja maakatastri pidajale teate saatmine, valdkonna eest vastutavale ministrile ja maakatastri pidajale kehtestatud detailplaneeringu saatmine, maakatastri pidajale kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja üldplaneeringu ning planeeringute kehtestamisega jõustunud maakasutus-, ehitustingimuste ja kitsenduste kohta andmete masinloetaval kujul saatmine;
6) järelevalve teostajale valla seisukohtade selgitamine;
7) planeeringu lähteseisukohtade väljastamine;
8) planeeringu algatamise või algatamisest keeldumise otsuse eelnõu, vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise eelnõu, kehtestamise või kehtestamata jätmise eelnõu sisuline koostamine;
9) muude ametijuhendist tulenevate ülesannete täitmine.
§ 4. Planeerimise põhimõtted ja nõuded
(1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus planeeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama nõusolekut sõlmida haldusleping planeeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise rahastamise, planeeringukohaste teede, tänavate ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja/või rahastamise kohta.
(2) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija esitab Viru- Nigula vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) kirjaliku taotluse vastavalt kinnitatud vormile (Lisa 1). Muude planeeringute algatamise taotlused esitatakse ametiasutusele vabas vormis koos taotluse lisadega. Ametiasutus edastab taotluse koos lisadega lahendamiseks ja otsustamiseks vallavolikogule või vallavalitsusele.
(3) Taotlusele lisatakse:
1) planeeringulahenduse eskiis või illustreeriv lahendus, mis annab informatsiooni kavandatavast arendusest (kohustuslik);
2) planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevate mõjude kirjeldus (vajadusel);
3) asukohaskeem (vajadusel);
4) keskkonnamõjude eelhinnang (vajadusel, kuid on kohustuslik üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse korral);
5) kinnistu omaniku volitus (vajadusel);
6) muud asjakohased dokumendid (vajadusel).
(4) Üldplaneeringu kohase detailplaneeringu puhul otsustab ametiasutus, kas on vaja lähteseisukohti koostada või mitte. Vajadusel väljastab ametiasutus lähteseisukohad.
(5) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja muu planeerimisseaduses kajastatud planeeringu puhul väljastab ametiasutus lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.
(6) Lähteseisukohad kehtivad üldjuhul kaks (2) aastat. Ametiasutus võib lähteseisukohtade väljastamisel määrata pikema kehtivusaja lähtuvalt planeeringu liigist, planeeringu keerukusest, eeldatavast ajakavast, vajalike uuringute teostamise vajadusest jm sellisest.
(7) Planeeringu lähteseisukohtadega määratakse kindlaks:
1) planeeringu koostamise eesmärk ja vajadus;
2) planeeringu koostamise eeldatav ajakava;
3) planeeringu koostamise lähteandmed;
4) planeeringu koostamise käigus lahendatavad ülesanded;
5) planeeringu koostamiseks vajalike uuringute vajaduse määratlemine;
6) planeeringu koostamisse kaasatavate isikute määratlemine;
7) täiendavate avalike arutelude ja avalikustamiste vajaduse määratlemine;
8) planeeringule esitatavad muud nõuded.
(8) Kui detailplaneeringu koostamise algatamist taotletakse üksnes erahuvidest lähtuvalt või valla eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja keskkonnamõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, sõlmitakse huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise rahastamise kohta. Leping sõlmitakse enne detailplaneeringu algatamist.
(9) Ametiasutus võib üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Haldusleping sõlmitakse enne detailplaneeringu algatamist. Huvitatud isiku keeldumisel planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmise halduslepingu sõlmimisest on vallavalitsusel õigus jätta detailplaneering algatamata.
(10) Enne detailplaneeringu algatamise otsustamist sõlmib ametiasutus huvitatud isikuga halduslepingu planeeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise või rahastamise tagamiseks ja üleandmiseks. Huvitatud isiku keeldumisel planeeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise või rahastamise tagamise ja üleandmise lepingu sõlmimisest on vallavolikogul või vallavalitsusel õigus jätta detailplaneering algatamata. Detailplaneeringu kehtestamise kõrvaltingimusena võib ette näha, et vallavolikogul on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või vallavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga endale võetud kohustusi.
(11) Detailplaneering tuleb esitada ametiasutusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul planeeringu algatamise kuupäevast arvates, kui planeeringu lähteseisukohtades ei ole sätestatud varasemat tähtaega.
(12) Ametiasutus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu vastuvõtmiseks esitamise tähtaega. Taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb esitada ametiasutusele vabas vormis hiljemalt üks kuu enne tähtaja lõppemist.
(13) Detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse võib vallavalitsus või vallavolikogu tunnistada kehtetuks, kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole kahe aasta jooksul arvates planeeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse tegemisest planeeringut vastuvõtmiseks esitatud.
(14) Enne detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib ametiasutus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle vähemalt 30 kalendripäeva oma seisukoha esitamiseks.
3. peatükk Ehitusseadustiku rakendamine
§ 5. Vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevus ehitusalase tegevuse korraldamisel
Vallavolikogu pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega vallavolikogu ainupädevusse määratud küsimuste otsustamine ja muude seadustega vallavolikogu pädevusse määratud küsimuste otsustamine. Ülejäänud ehitusvaldkonda reguleerivate küsimuste otsustamine on vallavalitsuse pädevuses. Vallavalitsusel on õigus delegeerida täiendavate ehitusvaldkonda reguleerivate ülesannete täitmist vastutavale pädevale ametnikule.
§ 6. Vastutava ametniku pädevus ehitusvaldkonnas
Ehitusseadustikus kohaliku omavalitsuse üksusele pandud pädeva asutuse ülesandeid täidab vastutav ametnik järgmiste ülesannete osas:
1) projekteerimistingimuste taotluste läbivaatamine, nõuetele vastavuse kontrollimine, menetlemine, vajadusel avatud menetluse kohaldamise otsustamine, projekteerimistingimuste eelnõu sisu koostamine, selle kohta arvamuste kogumise, eelnõu kooskõlastamise ja isikute kaasamise otsustamine, taotluse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsustamine koos põhjendusega;
2) ehitus- ja kasutusloa taotluste nõuetele vastavuse kontrollimine, menetlemine ja lubade väljastamine, taotluste ja lubade ehitisregistrisse kandmine, vajadusel taotluste läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsustamine koos põhjendusega;
3) ehitus- ja kasutusloa eelnõude koostamine, kooskõlastamise või arvamuste avaldamise korraldamine ja isikute kaasamise otsustamine;
4) ehitus- ja kasutusteatise menetlemine ja kontrollimine ning teatiste ehitisregistrisse kandmine;
5) ehitus- ja kasutusteatiste kontrolli tulemusel esitatavate nõuete kohta haldusaktide andmine;
6) ehitisregistri toimingute tegemine, ehitisregistrisse andmete sisestamine ja väljavõtete tegemine;
7) puuraugu- või kaevu asukoha kooskõlastuse taotluse menetlemine ja kooskõlastamine;
8) riikliku järelevalve teostamine;
9) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ning vajadusel selleks paikvaatluste ja auditite läbiviimise korraldamine;
10) vajadusel ehitusprojekti vastavuse kontrollimiseks auditi tegemise korraldamine;
11) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
12) ehitusuuringute aruannete, ehitusdokumentide ning ehitus- ja kasutusloa ning ehitus- ja kasutusteatise andmete sisestamine ehitisregistrisse;
13) projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa väljastamise menetluses keskkonnamõju hindamise kohta teadete avaldamine;
14) ehitisregistrisse kandmata ehitiste vastavuse kontrollimine vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 27 lõikele 2 ja kontrolli tulemusel täiendavate riikliku järelevalve meetmete rakendamise või täiendavate andmete kogumise vajaduse otsustamine;
15) koostöö Maa-ametiga aadressiandmete süsteemi (ADS) korrastamisel tulenevalt ruumiandmete seadusest;
16) muude ametijuhendist tulenevate ülesannete täitmine.
4. peatükk Rakendussätted
§ 7. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavalitsuse 22.11.2018 määrus nr 29 " Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine".
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Einar Vallbaum
vallavanem
Krista Engelbrecht
vallasekretär
Lisa Taotlus
Facebook
Twitter