Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Valga linna põhimäärus

Valga linna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Valga Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.01.2018
Avaldamismärge:RT IV, 26.02.2015, 57

Valga linna põhimäärus

Vastu võetud 30.01.2015 nr 27

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Valga linna põhimäärus

  Valga linna põhimääruses sätestatakse Valga Linnavolikogu ja Valga Linnavalitsuse, nende komisjonide, muude struktuuriüksuste ja asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

§ 2.  Valga linna omavalitsusorganid

  Valga linna omavalitsusorganid on:
 1) Valga Linnavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
 2) Valga Linnavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

2. peatükk Valga linna sümboolika 

§ 3.  Linna sümbolid

 (1) Linna sümbolid on lipp, vapp ja logo koos tunnuslausega, mille etalonkujutised on eksponeeritud käesoleva põhimääruse lisas.

 (2) Linna lipp on kolmelaidne ja koosneb kahest võrdsest rohelisest laiust (Pantone 340 CV) ning ühest valgest laiust. Valge laid asub kahe rohelise laiu vahel. Valge laid on pool rohelisest laiust. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus on 1050 x 1650 mm.

 (3) Linna vapp on alt ümara äärega roheline kilp (Pantone 340 CV), millel on kujutatud valgest pilvest väljaulatuv, mustas soomusrüüs rüütli parem käsi ülestõstetud valge kõvera mõõgaga. Põhivärvid vapil on üksteisest eraldatud kuldse (kollase) äärisega.

 (4) Linna logo kujutab endast piiri kohal lendavat linavästrikku (Motacilla alba), mille all tekst „VALGA“. Logol kujutatud roheline värv on pärit Valga, sinine Valka vapilt ja lipult. Logo võib kujutada ka monokroomsena.

 (5) Linna tunnuslause on „1 linn, 2 riiki“.

§ 4.  Linna lipu kasutamine

 (1) Linna lipp heisatakse:
 1) alaliselt volikogu ja valitsuse hoonetel;
 2) valitsuse hallatavate asutuste hoonetel;
 3) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel.

 (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada linna lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava. Lipu kasutamine etalonist erineval kujul toimub kooskõlastatult valitsusega.

 (3) Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (4) Linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel.

§ 5.  Linna vapi kasutamine

 (1) Linna vappi kasutatakse:
 1) volikogu, valitsuse, valitsuse struktuuriüksuste ja linna ametiasutuste hallatavate asutuste plankidel ja pitsatitel;
 2) Valga linna autasudel, linna meenetel, ametlikel trükistel;
 3) Valga Raekoja hoonel;
 4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Valga linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

 (2) Linna vapi kasutamine etalonist erineval kujul toimub kooskõlastatult valitsusega.

§ 6.  Linna logo kasutamine

 (1) Linna logo kasutatakse alati koos tunnuslausega. Logo koos tunnuslausega on terviklik graafiline kujutis. Logo ei tohi omavoliliselt deformeerida ega ebaproportsionaalselt suurendada-vähendada. Logo on käibel nii horisontaalse kui ka vertikaalse variandina. Logo minimaalne suurus ei ole määratud, kuid tekst logol peab olema loetav sõltumata logo kasutuskohast.

 (2) Linna logo kasutamine on kohustuslik Valga linna poolt toetatavaid üritusi, projekte jms tutvustavatel reklaamidel ja trükistel, võimalusel ka ürituse toimumise paigas.

 (3) Linna logo on üldjuhul vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt. Keelatud on Valga linna logo kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt ning poliitilise suunitlusega üritustel, teabevahenditel ja meenetel.

 (4) Linna logo kasutamise täpsema korra kehtestab valitsus.

§ 7.  Linna tunnustusavaldused

 (1) Linn avaldab tunnustust:
 1) aukodaniku nimetuse andmisega, nimetusega kaasneb Raemedal;
 2) auhinna „Valga aastaring“ andmisega;
 3) volikogu, valitsuse, linnapea tänukirja andmisega või volikogu esimehe ja linnapea ühise tänukirja andmisega.

 (2) Linna aukodaniku nimetus antakse erilise austusavaldusena isikule, kelle saavutused ja teened Valga linna jaoks on olnud silmapaistvad.

 (3) Auhind „Valga aastaring“ antakse Valga linnas tegutsevatele isikutele, isikute gruppidele, kollektiividele, mittetulundusühingutele, asutustele jm ühendustele, kes oma tegevusega on aasta jooksul olnud silmapaistev, eeskujuks teistele linnaelanikele ja/või tänu nende tegevusele on paranenud linnaelanike heaolu, ning pälvinud suure tähelepanu Valga linna elanike seas või kogukonnas.

 (4) Volikogu või valitsuse tänukiri antakse isikule, kes on toetanud linna poolt või koostöös linnaga organiseerinud üritust, või muudel juhtudel vastavalt volikogu või valitsuse otsusele.

 (5) Linna aukodaniku nimetuse ja Raemedali andmise ning auraamatusse kande tegemise täpsema korra kinnitab volikogu.

 (6) Linna aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu. Aukodanikuks nimetatu kohta tehakse kanne linna auraamatusse.

 (7) Auhinna „Valga aastaring“, valitsuse tänukirja ja linnapea tänukirja andmise täpsema korra kinnitab valitsus.

3. peatükk Volikogu 

§ 8.  Volikogu

 (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

 (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (4) Volikogu asjaajamiskeel on eesti keel.

 (5) Volikogu asjaajamist korraldab linnavolikogu kantselei (edaspidi volikogu kantselei).

§ 9.  Volikogu liige

 (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

 (2) Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik.

 (3) Volikogu liikmel on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
 2) seada üles kandidaati, ka iseennast, volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
 3) esitada volikogu menetluses oleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid;
 4) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud;
 5) esineda volikogu istungil ettekandega, avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi;
 6) esitada arupärimisi linnapeale ja valitsuse liikmetele;
 7) istungi lõpul kirjaliku taotluse alusel võtta sõna vabal teemal kuni 5 minutit;
 8) kasutada volikogu ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi volikogu kantseleilt selle korraldamiseks;
 9) informeerida linnaelanikke volikogu kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast;
 10) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud teabe väljastamine toimub elektrooniliselt.

 (5) Volikogu liikme võib nimetada volikogu esindajana omavalitsusüksuste ja nende liitude juhtorganitesse, valitsuse komisjonidesse ning valitsuse hallatavate asutuste hoolekogudesse.

 (6) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Volikogu liikme teenistuslähetus vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

 (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

 (9) Volikogu liige on kohustatud esitama huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras. Huvide deklareerimine toimub elektrooniliselt selleks loodud huvide deklaratsioonide registris.

§ 10.  Volikogu pädevus

 (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.

 (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud valitsusele.

§ 11.  Volikogu õigusaktide algatamise õigus

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil;
 3) volikogu fraktsioonil;
 4) valitsusel;
 5) linnapeal seaduses sätestatud alusel ja korras;
 6) linnasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
 7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras;
 8) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Volikogu võib valitsusele teha ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

 (3) Volikogu õigusaktide eelnõu esitatakse volikogu kantseleisse hiljemalt 8 päeva enne volikogu istungi algust.

§ 12.  Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

 (1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.

 (2) Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta nõuetele, tagastab ta eelnõu selle esitajale koos puuduste kirjeldusega.

 (3) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
 3) milliseid linna õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel;
 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad;
 5) eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade ja avalikkuse kaasamine;
 6) eelnõu esitaja nimi, esitamise kuupäev ning koostaja nimi ja ametikoht;
 7) nimekiri, keda kutsuda istungile;
 8) õigusakti ärakirja saajad ning nende aadressid.

 (4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid.

 (5) Kui volikogu menetleb õigusakti eelnõu mitmel lugemisel, siis annab õigusakti eelnõu esitaja selle volikogule teiseseks lugemiseks uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

 (6) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti kirjalikult istungi juhatajale.

 (7) Volikogu liikme, fraktsiooni või linnaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab need enne eelnõu päevakorra projekti lülitamist volikogu kantselei, kooskõlastades muudatused eelnõu algatajaga.

§ 13.  Volikogu õigusaktid

 (1) Volikogul on õigus oma pädevuse piires anda üldaktidena määruseid ja üksikaktidena otsuseid.

 (2) Volikogu õigusaktid avalikustatakse Valga linna kodulehel hiljemalt 7 tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

 (3) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.

4. peatükk Volikogu töökord 

§ 14.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast volikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Volikogu esimehe valimise kord on sätestatud käesoleva põhimääruse paragrahvis 26.

 (2) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

 (3) Volikogu esimehe valimist korraldab ja häältelugemiskomisjoni ülesandeid täidab uue koosseisu esimesel istungil linna valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmisel istungil, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud häältelugemiskomisjon.

 (4) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (5) Kui volikogu esimehe valimist korraldab linna valimiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks linna valimiskomisjoni otsusega.

§ 15.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast volikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel.

 (2) Volikogu aseesimeeste arvu otsustab volikogu.

 (3) Volikogu aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale.

 (4) Kui valitakse mitu volikogu aseesimeest, toimub nende valimine ühe valimisprotseduuri käigus. Mitme volikogu aseesimehe üheaegsel valimisel on igal volikogu liikmel hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.

 (5) Volikogu aseesimehe valimist korraldab istungi juhataja ning hääletamise viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon käesoleva põhimääruse paragrahvis 26 sätestatud korras.

 (6) Volikogu aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (7) Volikogu aseesimehe valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.

§ 16.  Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus

 (1) Volikogu esimees:
 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusakti eelnõu menetlemist;
 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Valga linna ja volikogu talle seadusega või käesoleva põhimäärusega või muude õigusaktidega antud pädevuse piires;
 3) omab õigust nõuda valitsuselt ja valitsuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks;
 4) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud õigusaktidele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
 5) korraldab volikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;
 6) suunab volikogu õigusakti eelnõu komisjonide menetlusse;
 7) pikendab volikogu õigusakti eelnõu menetlemise tähtaega;
 8) esitab volikogu liikmetele istungi päevakorra projekti;
 9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendavaid vaheaegu;
 10) esitab volikogule kinnitamiseks volikogu kantselei põhimääruse;
 11) annab volikogu ja volikogu kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 12) otsustab volikogu liikmete teenistuslähetusse saatmise;
 13) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (2) Volikogu aseesimees:
 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohustusi;
 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.

 (3) Juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse või muu põhjuse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees, kes on volikogu esimehe poolt määratud.

§ 17.  Volikogu komisjon

 (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ühekordsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone.

 (2) Volikogu õigusaktis, millega moodustakse ajutine komisjon, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.

 (3) Volikogu moodustab revisjonikomisjoni ja võib moodustada teisi komisjone.

 (4) Volikogu alatise komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse § 26 sätestatud korras.

 (5) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu fraktsioonide taotluste alusel. Igal fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides.

 (6) Volikogu kinnitab volikogu komisjoni koosseisu ja teeb komisjoni esimehe esildisel selles muudatusi. Vähemalt pooled alatise komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (7) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab komisjoni esimehe ettepanekul volikogu:
 1) komisjoni liikme avalduse alusel või
 2) teda komisjoni esitanud fraktsiooni avalduse alusel või
 3) juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

 (8) Volikogu alatine komisjon:
 1) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusakti eelnõu kohta;
 2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;
 3) kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;
 4) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 5) teeb ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve eelnõu kohta;
 6) omab õigust saada valitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja muud teavet.

 (9) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) esitab volikogule esildise komisjoni koosseisu kinnitamiseks;
 3) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra;
 4) jagab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
 5) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
 6) juhatab komisjoni koosolekut;
 7) esitab volikogule igal aastal hiljemalt 1. veebruariks aruande komisjoni eelmise aasta töö kohta. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitatakse aruanne hiljemalt 1. septembriks. Aruanne avalikustatakse linna kodulehel;
 8) esindab komisjoni;
 9) kirjutab alla komisjoni dokumentidele.

 (10) Komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid komisjoni aseesimees.

§ 18.  Volikogu komisjoni töökord

 (1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, komisjoni esimehe või tema äraolekul aseesimehe poolt. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolekud on kinnised.

 (2) Kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt koos päevakorras olevate materjalidega, edastatakse elektrooniliselt volikogu kantselei kaudu komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele vähemalt neli päeva enne koosoleku toimumist.

 (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda valitsuse liige ja volikogu liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees.

 (4) Komisjon arutab koosolekul üldjuhul päevakorraprojektis märgitud küsimusi. Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel.

 (5) Päevakorraküsimuse kannab komisjoni koosolekul ette eelnõu esitaja poolt määratud isik.

 (6) Komisjonis vastuseta jäänud küsimusele tuleb ettekandjal edastada kirjalik vastus volikogu kantselei kaudu komisjoni liikmetele kokkulepitud tähtajaks.

 (7) Komisjonil on õigus otsuseid vastu võtta elektroonilisel teel. Komisjoni esimehe korraldusel saadab volikogu kantselei komisjoni liikmetele teate elektroonilise koosoleku toimumise kohta, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt eelnõu või koosoleku päevakorrapunktide kohta oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

 (8) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni tööst osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda elektrooniliselt, edastades oma seisukohad komisjoni esimehele ja volikogu kantseleile enne komisjoni koosoleku algust.

 (9) Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks koosoleku juhataja hääl. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu õigusaktide vastuvõtmisel. Komisjoni seisukoht esitatakse kaasettekandena volikogu istungil.

 (10) Õigusakti läbivaatamisel võib komisjon:
 1) teha ettepaneku eelnõu sisuliseks ja redaktsiooniliseks muutmiseks;
 2) teha ettepaneku eelnõu menetlusest välja arvamiseks;
 3) teha eelnõu esitajale ettepaneku eelnõu tagasivõtmiseks.

 (11) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimed, komisjoni otsused, ettepanekud ja komisjoni liikmete eriarvamused ning hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll loetakse avalikustatuks sellele juurdepääsu võimaldamisega volikogu kantsleis.

 (12) Protokoll vormistatakse volikogu kantseleis hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

 (13) Komisjoni dokumendid vormistatakse volikogu kirjaplangil, millele on lisatud komisjoni nimi.

 (14) Komisjoni töö organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kantselei.

 (15) Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

§ 19.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

 (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Kui revisjonikomisjoni liikmete hulgas ei ole audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele vastavaid isikuid, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduses sätestatut.

 (3) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab volikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse.

 (4) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega käesoleva põhimääruse § 26 sätestatud korras.

 (5) Revisjonikomisjonil on õigus:
 1) kontrollida ja hinnata valitsuse, valitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või Valga linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust;
 2) kontrollida ja hinnata Valga linna vara kasutamise sihipärasust;
 3) kontrollida ja hinnata linnaeelarve täitmist.

 (6) Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed, kellel on neile pandud ülesannete täitmiseks õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele ja ruumidesse;
 3) kaasata oma tegevusse spetsialiste.

 (7) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile.

 (8) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ja vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi.

 (9) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollitaval asutusel on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

 (10) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumide kohaselt:
 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatud tulemuste suhet;
 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

 (11) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg, faktilise olukorra kirjeldus ning järeldusotsus.

 (12) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eespool nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (13) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

 (14) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse Valga linna kodulehel.

§ 20.  Volikogu fraktsioon

 (1) Vähemalt kolm volikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi.

 (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu esimehele. Volikogu istungi juhataja teavitab volikogu järgmisel istungil fraktsiooni moodustamisest. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil.

 (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

 (4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõikide poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja arvata. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.

 (5) Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõpeb samaaegselt fraktsiooni kuuluvus.

 (6) Fraktsioonil on õigus:
 1) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
 2) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
 3) anda arvamusi volikogu menetluses oleva eelnõu kohta;
 4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna;
 5) võtta volikogu istungil vaheaeg kestusega kuni 5 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
 6) esitada arupärimisi linnapeale ja valitsuse liikmetele.

 (7) Fraktsiooni tegevus lõpeb:
 1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;
 2) kui samast nimekirjast volikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesolevas põhimääruses sätestatud miinimumarvu;
 3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.

§ 21.  Volikogu istung

 (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

 (2) Volikogu istungid toimuvad üldreeglina kord kuus volikogu poolt määratud ajal. Juunis ja juulis volikogu korralisi istungeid ei toimu. #CP1252#

 (3) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul tema poolt määratud aseesimees. Volikogu järgmise korralise istungi aeg ja koht tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu istungi lõpus.

 (4) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub volikogu erakorralise istungi kokku valitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.

 (5) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel registreerib volikogu liige istungile saabumise või istungilt lahkumise aja.

 (6) Volikogu istungi juhatajaga kooskõlastatult võib istungil toimuvast teha filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida tingimusel, et see ei sega volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.

 (7) Volikogu istungil tehakse üldjuhul vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel. Vaheaja alguse ja kestuse otsustab istungi juhataja sõltuvalt päevakorra küsimuste arutamise käigust.

§ 22.  Volikogu kokkukutsumine ja päevakord

 (1) Kutse volikogu istungile edastatakse volikogu liikmetele elektrooniliselt volikogu kantselei kaudu hiljemalt neli tööpäeva enne volikogu istungit. Kutses peab olema ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, kutsele lisatakse volikogu õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja asjassepuutuvate dokumentidega.

 (2) Volikogu istungi päevakorra projekti koos õigusakti eelnõu ning muude vajalike materjalidega avalikustab volikogu kantselei Valga linna kodulehel neli tööpäeva enne volikogu istungit.

 (3) Volikogu esimees ei kutsu kokku korralist istungit ja teavitab volikogu liikmeid istungi ärajäämisest, kui istungi päevakorda ei ole käesolevas põhimääruses sätestatud korras esitatud ühtegi küsimust.

 (4) Volikogu istungist võtavad osa linnapea, valitsuse liikmed ja linnasekretär või tema asendaja, nimetatud isikutel on volikogu istungil sõnaõigus. Volikogu istungile kolmandate isikute kutsumise ja neile sõna andmise õiguse otsustab istungi juhataja.

§ 23.  Volikogu istungi avamine ja päevakorra kinnitamine

 (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja.

 (2) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorrale.

 (3) Päevakorras märgitud küsimuse väljajätmise või järjestuse muutmise küsimuste arutamisel otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

 (4) Pärast päevakorra kinnitamist tehakse teatavaks volikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide avaldused. Volikogu liikmed ja valitsuse liikmed võivad üle anda volikogu õigusakti eelnõu või esineda avaldusega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse istungi protokollile.

§ 24.  Küsimuste arutamine volikogu istungil

 (1) Küsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Eelnõu esitaja annab seisukoha ka kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära eelnõu menetlenud volikogu komisjoni(de) kaasettekanded. Juhul, kui istungi juhataja esineb ettekande või kaasettekandega, peab ta ettekande või kaasettekande tegemise ajaks istungi juhatamise üle andma asendajale.

 (2) Ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit ja kaasettekandeks kuni 5 minutit. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

 (3) Igal volikogu liikmel on õigus ühes päevakorrapunktis esitada ettekandjale kokku kuni 2 suulist küsimust. Küsimuse esitamiseks antakse aega 1 minut. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või valitsuse liikmele. Küsimusele vastamiseks antakse aega kuni 3 minutit. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused.

 (4) Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kus volikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses ühe sõnavõtuga avaldada arvamust kohalt kestusega 2 minutit, või kõnega kõnepuldist kestusega kuni 5 minutit. Sõna antakse soovijale märguande peale (tõstetud käsi). Sõna kestusega kuni 2 minutit istungi läbiviimise korra kohta, faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks antakse soovijale väljaspool järjekorda.

 (5) Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loeb istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. Pärast läbirääkimiste lõppu on eelnõu esitajal õigus lõppsõnaks kestusega kuni 3 minutit.

 (6) Enne eelnõu panemist lõpphääletusele vaadatakse läbi laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust ja muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui eelnõu esitaja seda toetab. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (7) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib istungi juhataja või volikogu fraktsioon võtta vaheaja kuni 5 minutit.

 (8) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras.

 (9) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.

 (10) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist redaktsioonilisi muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale.

 (11) Juhul, kui eelnõu algataja esitab volikogule vastuvõtmiseks uues redaktsioonis, parandatud või täiendatud eelnõu hiljemalt 48 tundi enne istungit, siis edastatakse eelnõu volikogu liikmetele elektrooniliselt. Eelnõu hilisemal esitamisel esitatakse eelnõu volikogu liikmetele koheselt elektrooniliselt ning volikogu istungil paberkandjal.

 (12) Kõigis alatistes komisjonides menetletakse põhimääruse, eelarve, lisaeelarve, eelarvestrateegia, linna arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõu.

 (13) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud valitsuse poolt, saadetakse valitsusele tutvumiseks või seisukoha andmiseks. Valitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha viie tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates.

 (14) Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui:
 1) eelnõu puudutab linnaeelarve vastuvõtmist, muutmist või lisaeelarve kinnitamist;
 2) eelnõuga muudetakse Valga linna põhimäärust, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

 (15) Volikogu otsusel võib teha ühel istungil ühe eelnõu mitu lugemist, sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15-minutiline vaheaeg.

 (16) Pärast eelnõu hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

 (17) Eelnõu esitajal on õigustema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud volikogu istungil lõpphääletusele.

 (18) Volikogu istungil antakse aeg valitsuse informatsiooni ärakuulamiseks. Volikogu liikmetele on õigus esitada sel ajal küsimusi kõikidele valitsuse liikmetele.

§ 25.  Hääletamine volikogus

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik, v.a isikuvalimised, mis viiakse läbi salajasel hääletamisel.

 (2) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolhäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

 (4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

 (5) Eelnõu arutamisel kahel lugemisel kuulatakse esimesel lugemisel ära eelnõu algataja ettekanne ja eelnõu menetlenud komisjonide kaasettekanded, nende ettepanekul saadetakse eelnõu teisele lugemisele, määrates aja muudatusettepanekute tegemiseks.

 (6) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimised toimuvad salajase hääletamise teel hääletussedelite täitmisega põhimääruse § 26 sätestatud korras.

 (7) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida nõuab vähemalt üks volikogu liige. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse muudatusettepanek, mis saab rohkem poolt- kui vastuhääli. Ja kui on võrdne seis, siis korraldatakse veel kord muudatusettepanekute arutelu ja siis uus hääletus. Juhul, kui uus hääletus ei anna tulemust, siis katkestatakse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel istungil.

 (8) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja eelnõu menetlenud komisjonil õigus muudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul.

§ 26.  Salajane hääletamine

 (1) Isikuvalimised viiakse läbi salajasel hääletamisel. #CP1252#

 (2) Õigus kandidaatide ülesseadmiseks isikuvalimistel on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu fraktsioonil;
 3) komisjoni esimehel oma komisjoni aseesimehe valimisel.

 (3) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek.

 (4) Ülesseatud kandidaadid peavad andma nõusoleku kandideerimiseks. Kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

 (5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

 (6) Kandidaadile antakse enda tutvustamiseks aega kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kanditaatide esitamise järjekorras. Volikogu liige võib igale kandidaadile esitada kuni 2 küsimust.

 (7) Pärast kandidaatide ärakuulamist tutvustab istungi juhataja hääletamise korda.

 (8) Hääletusprotseduuri viib läbi avalikul hääletamisel valitud vähemalt 3-liikmeline häältelugemiskomisjon.

 (9) Istungi juhataja kuulutab välja vaheaja kanditaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid ülesseadmise järjekorras.

 (10) Istungi juhataja kuulutab välja hääletamise. Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri.

 (11) Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu kantselei pitsati jäljendiga hääletussedeli.

 (12) Volikogu liige märgistab hääletussedelil „poolt“ -lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab.

 (13) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu kantselei pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

 (14) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

 (15) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel:
 1) on märgistatud rohkem „poolt“ -lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või
 2) ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või
 3) on kandidaadi puhul märgistatud nii lahter „poolt“ kui ka „vastu“.

 (16) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

 (17) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal volikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. Kui kordushääletamisel ei saa ükski kandidaat vajalikku häälteenamust,
korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

 (18) Hääletamise tulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

 (19) Volikogu liikmel on õigus esitada motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta pärast tulemuste teatavakstegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

 (20) Häältelugemiskomisjon hävitab hääletussedelid pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist.

 (21) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. Käesoleva põhimääruse § 14 sätestatud valimistulemused vormistatakse linna valimiskomisjoni otsusega.

 (22) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud otsustused kantakse volikogu istungi protokolli.

§ 27.  Umbusalduse avaldamine

 (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, valitsusele, linnapeale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.

 (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla kirjutanud kõik algatajad ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus ning lisatud vastav volikogu otsuse eelnõu.

 (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

 (4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.

 (5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või valitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.

 (6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.

 (7) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa.

 (9) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest.

 (10) Umbusaldamine on linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise alus.

§ 28.  Volikogu liikme arupärimisõigus

 (1) Volikogu liikmel või fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja valitsuse liikmetele.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu kantseleile, kes korraldab arupärimise edastamise selle adressaadile.

 (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata arupärimise esitajale ja volikogu kantseleile 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise edastamisest adressaadile.

 (4) Kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu järgmise korralise istungi päevakorda.

 (5) Volikogu istungil suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.

 (6) Volikogu istungil antakse arupärimisele vastamiseks kuni 10 minutit, küsimusele vastamiseks 1 minut. Läbirääkimisi ei avata.

§ 29.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Sõnavõtud protokollitakse kokkuvõtvalt, andes edasi olulisema. Volikogu istung võidakse helisalvestada. Helisalvestised on asutusesiseseks kasutamiseks ja neid kasutatakse volikogu istungi protokolli koostamiseks. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida.

 (2) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud õigusaktid, häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta, kirjalikult esitatud informatsioonid.

 (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

 (4) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad Valga linna kodulehel.

 (5) Volikogu istungite protokollimist korraldab volikogu kantselei.

5. peatükk Valitsus 

§ 30.  Valitsus ja selle koosseis

 (1) Volikogu kinnitab valitsuse liikmete arvu ja struktuuri.

 (2) Volikogu valib linnapea ja kinnitab linnapea ettepanekul valitsuse liikmed.

 (3) Linnapea ja valitsuse liikmete ametipalga ja/ või neile rakendatavad muud tasud ning soodustused otsustab volikogu nimetatud isikute valimisel või ametisse kinnitamisel.

§ 31.  Valitsuse pädevus

 (1) Valitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse.

 (2) Valitsus:
 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu õigusaktidega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
 4) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel delegeeritud valitsusele.

§ 32.  Valitsuse õigusaktid

 (1) Valitsusel on õigus oma pädevuse piires anda üldaktidena määruseid ja üksikaktidena korraldusi.

 (2) Valitsuse õigusaktid avalikustatakse linna kodulehel hiljemalt 7 tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

 (3) Valitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (4) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest või korralduses märgitud ajal.

§ 33.  Linnapea pädevus ja asendamise kord

 (1) Linnapea on valitsuse kui täitevorgani juht, kes:
 1) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu, valitsuse struktuuri ja valitsuse liikmed;
 2) teeb volikogule ettepaneku valitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 3) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku valitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;
 4) juhib valitsuse istungeid;
 5) kirjutab alla valitsuse õigusaktidele ning teistele valitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.

 (2) Linnapea on linna ametiasutuse juht, kes:
 1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;
 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse abiteenistujatega;
 3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate, ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;
 4) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise kehtestatud eeskirjadest;
 5) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

 (3) Linnapea esindab Valga linna tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega.

 (4) Linnapea esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid valitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab linnapea käskkirju.

 (5) Linnapea äraolekul asendab teda valitsuse liige vastavalt valitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele. Valitsuse liikmete vaheline tööjaotus kehtestatakse valitsuse korraldusega.

 (6) Kui on alust eeldada, et ükski valitsuse liige ei saa edasilükkamatute asjaolude tõttu täita linnapea ülesandeid, võib linnapea määrata enda ülesannetesse valitsuse mõne kõrgema ametniku (ameti juht või nõunik).

§ 34.  Linnapea valimine

 (1) Linnapea valitakse volikogu volituste ajaks.

 (2) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Linnapea valimise kord on sätestatud käesoleva põhimääruse paragrahvis 26.

§ 35.  Valitsuse koosseis ja moodustamine

 (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus – esitada volikogule ettepanek valitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning valitsuse liikmete kinnitamise kohta.

 (2) Pärast valitsuse arvulise koosseisu ja struktuuri kinnitamist esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul volikogule eelnõu valitsuse liikmete kinnitamiseks ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks.

 (3) Eelnõu arutamine algab linnapea ettekandega. Esitatud valitsuse liikmete kandidaadid võivad esineda igaüks kuni 5-minutilise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.

 (4) Valitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamuse.

 (5) Kui linnapea esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälte enamust, peab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul esitama volikogule kinnitamiseks uue valitsuse liikmete koosseisu.

 (6) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

 (7) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

 (8) Valitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel.

§ 36.  Valitsuse komisjonid

 (1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks moodustada alatisi komisjone ja ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus kui see tuleneb otseselt volikogu või valitsuse õigusaktidest.

 (2) Alatine komisjon moodustatakse valitsuse korraldusega, milles määratakse komisjoni esimees ja liikmed, ülesanded ning ülesannete täitmise tähtajad.

 (3) Ühekordsete tööülesannete täitmiseks moodustab ajutise komisjoni linnapea oma käskkirjaga, milles määratakse komisjoni esimees ja liikmed, ülesanded ning ülesannete täitmise tähtajad.

 (4) Komisjoni liikmeks võib määrata volikogu liikmeid volikogu otsusel ja teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistuses olevaid isikuid nende nõusolekul.

 (5) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka otsuste eelnõu.

 (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab peale komisjoni esimehe või tema asendaja osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks koosoleku juhataja hääl. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse valitsuse istungil teatavaks antud küsimuse arutelul.

 (7) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid elektroonilisel teel. Komisjoni esimehe korraldusel saadab komisjoni esimees komisjoni liikmetele teate elektroonilise koosoleku toimumise kohta, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt eelnõu või koosoleku päevakorrapunktide kohta oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

 (8) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni tööst osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda elektrooniliselt, edastades oma seisukohad komisjoni esimehele enne komisjoni koosoleku algust.

 (9) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel.

§ 37.  Valitsuse istung

 (1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

 (2) Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus valitsuse poolt määratud ajal.

 (3) Korralise istungi toimumise päeva võib muuta vähemalt 2/3 valitsuse liikmete nõusolekul.

 (4) Linnapeal on õigus kokku kutsuda erakorraline istung, teatades sellest ette vähemalt 1 tööpäev.

§ 38.  Valitsuse istungi ettevalmistamine

 (1) Valitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
 1) linnapeal;
 2) valitsuse liikmel;
 3) valitsuse struktuuriüksuse juhil;
 4) volikogu komisjoni esimehel komisjoni otsuse alusel;
 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel seaduses sätestatud korras.

 (2) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda koostatakse valitsuse või volikogu õigusakti eelnõu või valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

 (3) Valitsusele otsustamiseks esitatavad materjalid koosnevad:
 1) eelnõust ning vajadusel eelnõuga kinnitatavatest või eelnõu juurde kuuluvatest lisadest;
 2) volikogu õigusaktide ja valitsuse määruste eelnõu seletuskirjadest;
 3) muudest dokumentidest, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks.

 (4) Valitsuse istungile esitatud eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed ning vastama õigusaktides ja valitsuse asjaajamiskorras sätestatud nõuetele.

 (5) Valitsuse istungile esitatavad materjalid valmistatakse ette, kooskõlastatakse, suunatakse istungi päevakorda ja istungile elektrooniliselt, dokumendihaldussüsteemi kaudu.

 (6) Linnasekretär koostab istungi päevakorra projekti ning esitab selle koos juurdekuuluvate materjalidega valitsuse liikmetele tutvumiseks vähemalt kolm tööpäeva enne istungi algust.

 (7) Istungi päevakord avalikustatakse Valga linna kodulehel kolm tööpäeva enne istungi toimumist.

§ 39.  Valitsuse istungi läbiviimine

 (1) Istungit juhatab linnapea. Linnapea äraolekul asendab teda üks valitsuse liikmetest vastavalt valitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele.

 (2) Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja.

 (3) Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima linnasekretäri hiljemalt istungile eelneval päeval.

 (4) Valitsuse istungist võtavad peale valitsuse liikmete sõnaõigusega osa linnasekretär ja rahandusameti juhataja.

 (5) Valitsuse liikmetel ja linnasekretäril on õigus kaasata valitsuse istungile linnapea nõusolekul teisi isikuid.

 (6) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses valitsuse istungi päevakorda.

 (7) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib valitsuse liikmete või struktuuriüksuste juhtide ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata või kiireloomulisel juhul päevakorda lisada.

 (8) Pärast päevakorra suhtes ettepanekute ärakuulamist ja läbiarutamist kinnitab valitsus istungi päevakorra.

 (9) Päevakorrapunkti arutamine algab valitsuse liikme, struktuuriüksuse juhi või vajadusel vastava ala ametniku ettekandega. Pärast ettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguandele. Istungi juhataja võib anda sõna ka teistele valitsuse istungile kutsutud või kaasatud isikutele.

 (10) Valitsus teeb oma otsused istungi juhataja ettepanekul.

 (11) Istungi juhataja, samuti valitsuse liikme või linnasekretäri motiveeritud taotlusel võib lükata asja otsustamise edasi.

 (12) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid.

 (13) Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsuse liikmete häälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski valitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

 (14) Hääletustulemused loeb kokku ja teeb teatavaks istungi juhataja. Hääletustulemused kantakse valitsuse istungi protokolli.

 (15) Linnapea või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes temale laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.

 (16) Käesoleva paragrahvi 15. lõikes sätestatud juhul on linnapea või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

§ 40.  Valitsuse istungi protokoll

 (1) Valitsuse istungid protokollitakse, protokollimise korraldab linnasekretär.

 (2) Istungi protokoll vormistatakse 7 tööpäeva jooksul istungi toimumisest arvates.

 (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

 (4) Valitsuse istungi protokollile kirjutab kõigepealt alla protokollija, seejärel istungi juhataja.

 (5) Protokollid säilitatakse elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis ning need on igaühele kättesaadavad Valga linna kodulehel.

 (6) Valitsuse istung võidakse helisalvestada. Helisalvestised on asutusesiseseks kasutamiseks ja neid kasutatakse valitsuse istungi protokolli koostamiseks. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida.

6. peatükk Arengukava, eelarve ja majandus 

§ 41.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted

 (1) Valga linna arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument.

 (2) Arengukava on kooskõlas seaduse alusel linnale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.

 (3) Arengukava vaadatakse üle igal aastal ja muudetakse vastavalt vajadusele.

 (4) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument, mis koostatakse kavandatud tegevuste finantseerimiseks.

 (5) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks linnaeelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

 (6) Arengukava ja eelarvestrateegia hõlmavad mis tahes eelarveaastal vähemalt nelja eelseisvat aastat.

§ 42.  Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

 (1) Linnal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning linna arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.

 (2) Linnaeelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

 (3) Eelarve sisaldab põhitegevuse kuluna reservfondi, mille kasutamise korra kehtestab volikogu.

 (4) Valga linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted kehtestab volikogu.

 (5) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab valitsus. Eelarvevahendite kasutamise kontrolli teostavad kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja audiitortegevuse seadusega revisjonikomisjon.

 (6) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel.

§ 43.  Linnavara

 (1) Valga linna munitsipaalomandiks on Valga linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi linnavara).

 (2) Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse linnavara eeskirjas, mille kehtestab volikogu.

§ 44.  Lepingute sõlmimine

 (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või linnapea või selleks volitatud isik.

 (2) Valitsuse struktuuriüksuse juhil ja valitsuse hallatava asutuse juhil on õigus põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks ning eelarves ettenähtud vahendite ulatuses sõlmida Valga linna nimel lepinguid.

7. peatükk Linna ametiasutused  

§ 45.  Ametiasutused

 (1) Valga linna ametiasutused on valitsus koos struktuuriüksustega ja volikogu kantselei.

 (2) Valitsuse struktuuriüksusteks on ametid ja linnakantselei.

 (3) Valitsuse kui ametiasutuse ülesanded on sätestatud käesolevas põhimääruses ja Valga linna teistes õigusaktides.

 (4) Valga linna ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu.

 (5) Volikogu esimehel on õigusteha muudatusi volikogu kantselei teenistuskohtade koosseisus volikogu poolt kehtestatud palgafondi piires.

 (6) Valitsusel on õigusteha muudatusi valitsuse teenistuskohtade koosseisus volikogu poolt kehtestatud palgafondi piires.

§ 46.  Ametiasutuse moodustamine

 (1) Ametiasutus moodustatakse volikogu poolt Valga linna ülesannete täitmiseks.

 (2) Ametiasutuse moodustamise ettepanek esitatakse volikogule ja see peab sisaldama järgmist:
 1) ametiasutuse moodustamise põhjendust;
 2) andmeid personali kohta;
 3) ametiasutuse põhimääruse eelnõu ja kahe tegevusaasta eelarve projekti;
 4) ametiasutuse asutamisest tingitud muudatuste loetelu Valga linna õigusaktides.

8. peatükk Linna esindamine 

§ 47.  Linna esindusfunktsiooni täitmine

  Valga linna võivad esindada volikogu, volikogu esimees, valitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

§ 48.  Linna esindamine kohtus

 (1) Linn osaleb kohtuasjades linna ametiasutuse või linna ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.

 (2) Linna esindab kohtus linnasekretär või tema poolt volitatud isik.

 (3) Linna võib kohtus esindada lepinguline esindaja.

9. peatükk Sotsiaalsed garantiid 

§ 49.  Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid

 (1) Palgalisel ametikohal töötavale linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib ametist vabastamisel maksta hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt teenistuskohustusi täita;
 3) seoses umbusalduse avaldamisega.

 (2) Hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

§ 50.  Teenistujate sotsiaalsed garantiid

  Teenistusest vabastamisel ametniku või töötaja algatusel võib linna ametiasutuse juhi otsusel maksta teenistujale hüvitust kuni kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval teenistuskohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
 1) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt teenistuskohustusi täita;
 2) ametniku või töötaja algatusel;
 3) koondamise tõttu.

10. peatükk Põhimääruse menetlemine ja rakendamine 

§ 51.  Põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks muutmine

 (1) Põhimääruse võtab vastu, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu koosseis häälteenamusega.

 (2) Põhimääruse eelnõu menetletakse vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

§ 52.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 26. mai 2000 määrus nr 7 „Valga linna põhimääruse kinnitamine“.

§ 53.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. märtsil 2015.

Ivar Unt
Esimees

Lisa