Pärsama küla kaugküttepiirkonna määramine
Vastu võetud 16.02.2015 nr 2
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ning kaugkütteseaduse § 5 lõike 2 ja 6 alusel
§ 1. Määruse eesmärk
(1) Käesoleva määruse eesmärk on säilitada Pärsama küla territooriumil olemasolev kaugküttevõrk, kui soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud tehnorajatised, piirata ressursside raiskamist ning anda sooja tootvale ettevõttele kindlust kaugkütte süsteemi arendamisel.
(2) Käesolev määrus piiritleb Leisi valla territooriumil asuva kaugküttepiirkonna, kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja korra ning määratleb nõuded piirhindade kooskõlastamiseks.
§ 2. Kaugküttepiirkonna määramine ja piirid
Kaugküttepiirkond Leisi valla haldusterritooriumil on osa Pärsama küla territooriumist, mis hõlmab kortermajade ja lasteaed- hooldekodu territooriumi ala (kaugküttepiirkonna joonis käesoleva määruse lisa).
§ 3. Kaugküttevõrguga liitumine
(1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva määruse § 4 nimetatud erandjuhtudel.
(2) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik kaugküttepiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
(3) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(4) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga.
§ 4. Kaugküttepiirkonnas muude kütteviiside kasutamise lubamine
(1) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
1) ajutised ehitised;
2) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
3) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse kütusevabasid taastuvaid allikaid nagu päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maa- ja õhksoojus ja sellest muundatud soojusenergia, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia.
4) ehitised, mille ühendamine võrku ei ole majanduslikult põhjendatud või millele võrguühenduse ehitamine nõuab ebamõistlikult suuri kulutusi.
(2) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud erisuste kasutamiseks annab Leisi vallavalitsus koos projekteerimistingimuste väljastamise või detailplaneeringu kehtestamisega.
§ 5. Kaugküttevõrgust eraldumine
(1) Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline või ajutine likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse müügilepingu ülesütlemist ning soojatarbimise lõpetamist.
(2) Võrguettevõtjal on õigus võrgust eraldada tarbijad järgmistel juhtudel:
1) soojuse ebaseaduslikul kasutamisel;
2) soojatarbimise lõpetamisel;
3) soojuse ostu-müügilepingu lõppemisel.
(3) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel:
1) võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;
2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama kütusevabasid taastuvaid allikaid.
(4) Korterelamus korteri eraldumine võrgust ei ole lubatud.
(5) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse kolmekuulise etteteatamisega.
(6) Kaugküttevõrgust eralduda ja alternatiivküttele üle minna sooviv isik või korteriomanike ühisus (taotleja) esitab vallavalitsusele ja soojusettevõtjale läbivaatamiseks ning otsustamiseks järgmised dokumendid:
1) taotluse kaugküttest loobumise kohta;
2) kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta;
3) alternatiivkütte projektlahenduse, mis on koostatud nõuetekohast litsentsi omava projekteerija poolt.
(7) Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja.
(8) Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 päeva jooksul.
(9) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(10) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(11) Soojusvarustuse ajutine katkestamine ja taastamine toimub vastavalt kaugkütteseaduses sätestatule.
(12) Omavolilise eraldumise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi endises ulatuses ja hüvitama soojusettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele kõik sellega tekitatud kahjud.
§ 6. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded
(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva võrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusenergiaga kütteperioodil vastavalt soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud soojuse ostu-müügilepingule.
(2) Kütteperiood on üldjuhul ajavahemikul 1. oktoober kuni 1. mai.
(3) Soojusettevõtja on kohustatud kõrvaldama lühima võimaliku ajaga tehnilised avariid oma teeninduspiirkonnas, mis takistavad soojuse edastamist tarbijaile ning andma informatsiooni avarii likvideerimise kohta tarbija esimesel nõudmisel.
(4) Soojuse müük võrgu st toimub soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud soojuse ostu-müügilepingu alusel. Kui tarbijaks on korterelamu, sõlmitakse soojusettevõtja ja korteriomanike vahel üks ühine soojuse ostu-müügileping, kus lepingupoolteks on ühelt poolt soojusettevõtja ja teiselt poolt korteriomanikud, keda esindab kas korteriühistu, korteriühisuse valitseja või muu volitatud isik. Esindaja puudumise korral allkirjastavad lepingu kõik korteriomanikud isiklikult või enda poolt volitatud isiku kaudu.
(5) Soojusenergia tarbimine ilma kehtiva kirjaliku ostu-müügilepinguta loetakse soojuse ebaseaduslikuks kasutamiseks ning kooskõlas kaugkütteseadusega võib soojusettevõtja nõuda tasu ebaseaduslikult kasutatud soojuse eest kuni kolmekordse maksumuse ulatuses.
(6) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügilepingus.
(7) Soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud soojuskoormuse katmiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist ning soojusvõrgu inertsist.
(8) Soojusettevõtja peab tagama tarbijapaigaldise liitumispunktis küttevee vooluhulga, rõhu ja temperatuuri ning küttegraafiku lähtuvalt tarbijapaigaldise liitumislepingus ja soojuse ostu-müügilepingus fikseeritud tingimustele.
§ 7. Soojusettevõtja arenduskohustus
(1) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab vajadusel nende efektiivsust, et oleks tagatud Pärsama küla kaugküttepiirkonnas uute liitujate võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(2) Soojusettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama Konkurentsiametiga vastavalt kaugkütteseadusele.
(3) Soojusettevõtja arendab oma tegevust eesmärgiga tagada kaugküttepiirkonnas energiaressursside varustuskindlus. Võimaluste piires arendama taastuvenergia kasutusele võtmist.
(4) Soojusettevõtja peab korraldama müüdava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust.
(5) Järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostatakse vastavalt kaugkütteseadusele.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.
Andrus Kandima
volikogu esimees
Lisa Pärsama kaugküttepiirkond
Facebook
Twitter