Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2011 määruse nr 79 "Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri" muutmine

Vastu võetud 19.02.2020 nr 6

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 11 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 alusel.

§ 1.   Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2011 määruses nr 79 „Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse tekstis asendatakse sõna „raamatupidamisüksus“ sõnadega „linna raamatupidamiskeskus“ vastavas käändes;

2) määruse tekstis asendatakse sõnad „linna finantstöötajate veebileht“ sõnadega „finantsteenistuse veebileht“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„16) LRK pearaamatupidaja - raamatupidaja, kes tagab LRK raamatupidamise ning raamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise õigustatud isikutele. LRK pearaamatupidaja ülesandeid täidab § 3 lõike 1 punktis 18 nimetatud linna raamatupidamiskeskuse koosseisus töötav juhtivraamatupidaja;“;

4) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 20 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 30 asendatakse sõnad „heast raamatupidamise tavast“ sõnadega „Eesti finantsaruandluse standardist“;

6) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„32) finantsteenistuse veebileht - finantsteenistuse poolt administreeritav veebileht, mille eesmärgiks on varustada linna finantstöötajaid nende tööks vajaliku infoga ja mis on leitav aadressil https://www.tallinn.ee/est/finantsteenistus/;“;

7) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 42-44 järgmises sõnastuses:

„42) e-arve - raamatupidamise seaduse § 7¹ nõuetele vastav masintöödeldav algdokument, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse ja kirjendatakse ning mida säilitatakse elektroonilises keskkonnas;

43) finantsarvestuse toimemudel - finantsarvestuse tegevuste jaotus LRK üksuse ja linna raamatupidamiskeskuse vahel. Linna finantsteenistus koostab toimemudeli ja avalikustab selle finantsteenistuse veebilehel;

44) eriliiki isikuandmed - isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed seksuaalelu ja seksuaalsete sättumuste kohta.“;

8) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) LRK üksuste raamatupidamist peetakse linna raamatupidamiskeskuses. Raamatupidamisarvestuse tööprotsessid kirjeldatakse finantsarvestuse toimemudelis.“;

9) paragrahvi 4 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) juhtida linna raamatupidamiskeskuse tööd ning tagada nii LRK üksuste kui ka raamatupidamisteenuse osutamise lepingu sõlminud linna valitseva mõju all olevate üksuste raamatupidamisarvestuse pidamine.“;

10) paragrahvi 4 lõike 7 punkt 4 ja lõike 8 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Linna finantsteenistus esitab õigustatud isikutele LRK üksuse majandustehingute kohta aruandeid, mis on koostatud FIS-i ja elektroonilise raamatupidamise algdokumentide menetlussüsteemi andmete alusel. Selgitusi aruandes kajastuvate majandustehingute kohta (eesmärk ja majanduslik sisu) annab õigustatud isikule LRK üksuse juht.“;

12) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kontrollija peab kontrollima, et elektroonilise raamatupidamise algdokumentide menetlussüsteemi vahendusel LRK üksusele edastatud kuludokumendil ei kajastuks eriliiki isikuandmeid.“;

13) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui kuludokument ei vasta § 13 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatule, tagastab kontrollija dokumendi koostajale ja teeb ettepaneku puudused kõrvaldada.“;

14) paragrahvi 14 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Asutusse saabunud kuludokument tuleb viie tööpäeva jooksul kontrollida ja aktsepteerida käesoleva määruse §-s 13 sätestatu kohaselt ning esitada linna raamatupidamiskeskusele kirjendi koostamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt.“;

16) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse sõnad „hea raamatupidamise tava“ sõnadega „Eesti finantsaruandluse standardi“;

17) paragrahvi 25 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) LRK üksuse väljamakseid kontsernikontolt ja laekumisi kontsernikontole kajastatakse aruandeperioodi jooksul kontogrupis 1003 „Reservide ja keskkassa kontod“. Aruandeperioodi lõpul (LRK üksuse lõpetamise korral erandina ka aasta keskel) kantakse kontogrupi 1003 saldo siirdekonto „Linna asutuste vahelised siirded“ (70001000) vahendusel linnakassasse.“;

18) paragrahvi 25 lõiked 5, 7, 8, 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Hankija arved tasutakse järgmiselt:

1) linna raamatupidamiskeskuses koostatakse makseettepanek, määratakse makse tegemise kuupäev ja esitatakse makseettepanek linnakassale;

2) linnakassa töötaja aktsepteerib makseettepaneku, edastab maksefaili panka ja salvestab pangaväljavõtte FIS-is;

3) makseettepaneku, mille algdokumendil kajastatud maksumus on oluline, kontrollib täiendavalt enne linnakassa töötaja aktsepteerimist LRK pearaamatupidaja. Olulise maksumuse määra määrab linna finantsdirektor kindlaks linna pearaamatupidaja ettepanekul.“;

20) paragrahvi 26 lõikes 8 asendatakse sõna „raamatupidamisüksuse“ sõnadega „LRK üksuse sularaha käitlemise korras määratud“;

21) paragrahvi 26 lõikes 9 asendatakse sõna „raamatupidamisüksuse“ sõnadega „üksuse sularaha käitlemise korras määratud“;

22) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) LRK juhi käskkirjaga määratakse kindlaks LRK üksustes sularaha käitlemise kord ja LRK üksuste maksimaalne lubatud kassajäägi suurus päeva lõpu seisuga (edaspidi lubatud kassajääk). Kui LRK üksuses on sisse seatud mitu kassapunkti ning raha inkasseeritakse panka kassapunktist (st inkasseeritavat sularaha ei koguta enne keskkassasse), kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud lubatud kassajäägi nõudeid kassapunktile.“;

23) paragrahvi 27 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lubatud kassajäägi kehtestamisel võib valida kolme variandi vahel:

1) absoluutsumma kuni 2000 eurot;

2) summa tuletatud jäägi meetodil: eelmise kalendriaasta kolme järjestikuse kalendrikuu sissetulekud jagatakse tööpäevade arvuga. LRK üksuses, kus kogutakse sularaha ka puhkepäevadel, jagatakse sissetulekud kalendripäevade arvuga ja korrutatakse tulemus kahega;

3) linnakassa juhataja aktsepteeritud lubatud kassajääk, mille määramisel on aluseks võetud sularaha hoiutingimused ja sularaha inkasseerimise korraldus LRK üksuses.“;

24) paragrahvi 27 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui LRK juhi käskkirjaga kehtestatakse lubatud kassajääk tuletatud jäägi meetodil ja see on suurem kui 2000 eurot, tuleb LRK üksusel tagada sularaha panka inkasseerimine vähemalt kord nädalas summa osas, mis ületab 2000 eurot.“;

25) paragrahvi 30 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Arvete vormistamisel järgitakse RPS-i ja käibemaksuseaduse nõudeid. Erinõue on märkida arve väljastaja tehingupartneri kood. Arvel ei kajastata eriliiki isikuandmeid.“;

26) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Üle- või alalaekumine summas kuni 10 eurosenti loetakse väikevaheks ja kirjendatakse kulukontole.“;

27) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) viivist ei arvutata ja arvet ei väljastata, kui viivise summa on väiksem kui 5 eurot.“;

28) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töötasu arvutatakse töötajale määratud põhipalga, töölepingus kokku lepitud tasu ja tööajatabeli alusel. Töötasu hulka kuuluva lisatasu, tulemustasu ja preemia arvutamise aluseks on LRK üksuse juhi käskkiri või töötaja ja LRK üksuse juhi kokkulepe.“;

29) paragrahvi 47² lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Põhipalga suurendamisel arvutatakse välisprojekti raames tehtud töö eest makstav tasu kuu töötundide ja projekti tööajatabelis kajastatud töötundide alusel või fikseeritud protsendimäära alusel projektis ettenähtud abikõlblikest tasudest.“;

30) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sularaha eest on kaupu soetada ja teenuseid osta lubatud üksnes juhtudel, kui ülekandega ei ole võimalik või otstarbekas arveldada. LRK juhi käskkirjaga määratakse töötajad (edaspidi aruandekohustuslikud isikud), kellel on õigus saada majanduskuludeks avanssi või kasutada linna krediitkaarti. Aruandekohustuslikud isikud on kohustatud esitama tehtud kulutuste tõestamiseks aruande koos kuludokumentidega käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt ja tagastama kasutamata raha.“;

31) paragrahvi 59 lõikes 2 asendatakse sõnad „Raamatupidamise hea tava“ sõnadega „Eesti finantsaruandluse standardi“;

32) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Varud, mis on soetatud edasimüügi eesmärgil (meened, karastusjoogid, toidukaubad jm), kantakse soetamisel kuludesse ning nende üle peetakse bilansivälist arvestust. Aruandeaasta lõpu seisuga fikseeritakse varude inventeerimisel (§ 94 lõigete 1-3 kohaselt) varude jääk koos lõppmaksumusega. Varude rahaline jääk võetakse bilansis arvele, kui varude lõppmaksumus ületab käesoleva määruse § 66 lõikes 1 nimetatud põhivara kapitaliseerimise alampiiri. Allkirjastatud inventuuriaktide põhjal korrigeerib LRK pearaamatupidaja LRK üksuse bilansis varude jääkmaksumust kontol „Ostetud kaubad müügiks“ (10840000).“;

33) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Väheväärtuslike varadena ei kajastata ja FIS-i väheväärtuslike varade nimekirja ei kanta alljärgnevaid varasid, mille kohta peetakse analüütilist arvestust riiklikes registrites ning mille arvelevõtmine, säilitamine ja inventeerimine on reguleeritud asjaomase õigusaktiga:

1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene;

2) raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, mille põhitegevus on teavikute hoidmine ja avalikkusele laenutamine.“;

34) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõltuvalt vara liikide arvestusspetsiifikast võib linnapea käskkirjaga kehtestada ülelinnaliselt madalama piirmäära üksikutele vara liikidele.“;

35) paragrahvi 71 lõikes 3 asendatakse sõnad „raamatupidamise hea tava“ sõnadega „Eesti finantsaruandluse standardi“;

36) paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Varade ja kohustiste inventeerimise ajalised miinimumnõuded on alljärgnevad:

Inventeeritav vara või kohustis	Inventuuri sagedus ja ulatus
Sularaha ja pangakontod	Saldode võrdlemine iga päev, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt. Sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt kaks korda aastas ja inventuur aasta lõpus.
Maksunõuded ja -kohustised	Bilansisaldode võrdlemine maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemist või maksuametist saabunud maksuteatistega iga kvartali lõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine.
Muud nõuded ja ettemaksed	Iga kuu allregistrite võrdlus bilansisaldodega, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindamine iga kvartali lõpus. Aasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu saldokinnituskirjad olulistelt deebitoridelt. Vähemalt kord aastas, hiljemalt 30. novembriks nimekirjade koostamine lootusetute nõuete bilansist väljakandmiseks.
Finantsinvesteeringud	Iga kuu allregistrite võrdlus bilansisaldodega, ümberhindlused õiglasele väärtusele, intressiarvestus. Aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad või saldovõrdlused oluliste investeeringute kohta, hinnangud allahindluse või selle tühistamise kohta.
Varud	Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu (31. oktoobri või 30. novembri seisuga), hinnang väheliikuvate varude allahindluse või selle tühistamise kohta.
Linna teenuste müügiks trükitud piletid	Inventuur LRK üksuse juhi kehtestatud korras vähemalt kord kuus ja aasta lõpu seisuga.
Materiaalne põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), väheväärtuslik vara ja kinnisvarainvesteeringud	Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu (31. oktoobri või 30. novembri seisuga); hinnang järelejäänud kasuliku eluea õigsuse ning vara alla- või ümberhindluse vajaduse kohta. Museaalide inventuure tehakse igal aastal (31. oktoobri või 30. novembri seisuga) arvestusega, et eri kogud oleksid inventeeritud vähemalt üks kord viie aasta jooksul.
Muud varad (sh immateriaalsed varad)	Inventuur vähemalt üks kord aastas kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu (31. oktoobri või 30. novembri seisuga), kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust.
Kohustised ja saadud ettemaksed	Allregistrite võrdlemine bilansisaldodega iga kuu. Aasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu saldokinnituskirjad olulistelt kreeditoridelt, hinnang eraldiste moodustamise vajaduse ja eraldiste suuruse kohta.
Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised saldod	LRK üksuste omavaheliste saldode võrdlemine iga kuu lõpus FIS-i andmete alusel, saldode võrdlemine teiste avaliku sektori üksustega saldoandmike infosüsteemi päringute alusel igas kvartalis, vajaduse korral täiendav saldode võrdlemine e-posti teel; üks kuu pärast aasta lõppu aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõuete ja kohustiste täiendav võrdlemine teatise alusel § 38 lõike 7 kohaselt.

“;

37) paragrahvi 94 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Varude inventuurinimekirja allkirjastavad varasid lugenud inventuurikomisjoni liikmed, komisjoni esimees ja vara eest vastutav isik. Täidetud inventuurinimekirja alusel koostatakse ülejääkide, puudujääkide ja allahindluse aktid. Varude üle- ja puudujääkide aktile lisatakse varalise vastutaja selgitus ning süüdlase olemasolu korral nõutakse puudujäägid süüdlaselt sisse.

(3) Inventuurinimekirja, selles esitatud märkuste ja käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud aktide ning inventuuri käigus tuvastatud erinevuste nimekirja alusel koostatakse inventuuri lõppakt. Inventuuri lõppaktis kajastatakse raamatupidamisandmed lugemise alustamise seisuga (s.o inventuurinimekirjas kajastatud varude soetusmaksumused kokku), inventeerimisel tuvastatud erinevused ning mahakantavad ja allahinnatavad varud. Inventuuri lõppaktile lisatakse § 91 lõikes 1 nimetatud käskkiri ning lõppakti koostamise aluseks olevad nimekirjad ja aktid. Varude inventuuri lõppakti allkirjastavad inventuurikomisjoni esimees ja LRK üksuse juht.“;

38) paragrahvi 94 lõikes 4 asendatakse sõnad „LRK raamatupidamisüksuses“ sõnadega „linna raamatupidamiskeskuses“.