Keskkond ja heakordHeakord

Teksti suurus:

Heakorraeeskiri

Väljaandja:Väike-Maarja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 26.03.2013, 24

Heakorraeeskiri

Vastu võetud 28.02.2013 nr 2

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 361 ja looduskaitseseaduse § 45 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Väike-Maarja valla heakorraeeskirja reguleerimisala

 (1) Väike-Maarja valla heakorraeeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab heakorranõuded Väike-Maarja vallas ning valla tiheasustusega aladel puude raiumise korra.

 (2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Väike-Maarja valla territooriumil elavatele, viibivatele või tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele.

 (3) Eeskirja kohaldatakse koosmõjus Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirja, avaliku korra eeskirja ning koerte ja kasside pidamise eeskirjaga.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) avalik koht - iga territoorium, ehitis või selle osa, mis on antud üldiseks kasutamiseks või on tegelikult üldkasutatav;
 2) kinnistu - kinnistatud maatükk koos selle oluliste osadega. Kinnistuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksus, mille suhtes isikul on kasutusõigus;
 3) omanik – isik, kellele kuulub kinnistatud maatükk. Omanikuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksuse valdaja, kasutaja ja/või valitseja. Juhul, kui omaniku poolt sõlmitud leping ei kehtesta teise poole kohustusi heakorra tagamiseks, lasub nimetatud kohustus omanikul;
 4) puhastusala- tiheasustusega alal kinnistuga külgnev haljasala või muu ala kuni kõnni- või sõiduteeni;
 5) tiheasustusega ala - selgelt piiritletav kompaktse asustusega territooriumi osa;
 6) purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
 7) heakorratööd – tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume ja jää koristamine (sh jääpurikad katusel) ning libedusetõrje teostamine, muru niitmine, rohu ja heina niitmine, lehtede riisumine, heki pügamine jms ning sõidu- ja/või kõnniteel liikumist takistavate puude ja põõsaste okste lõikamine;
 8) romusõiduk – sõiduk, millel puuduvad selle mehhaanilised osad või kereosad või klaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab territooriumi esteetilist väljanägemist;
 9) tuleohtlik ala – metsa ning muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga, poolpõõsastikuga ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala;
 10) tuleohtlik aeg –tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Päästeamet.

2. peatükk Heakorranõuded 

§ 3.  Vallavalitsuse kohustused

 (1) Vallavalitsus on kohustatud tagama:
 1) kohalike maanteede, teede, tänavate, väljakute, parkide, haljasalade ja muude üldkasutatavate territooriumide korrashoiu ning teehoiutööde läbiviimise, sõlmides vastavaid lepinguid, tehes ettekirjutusi ja määrates kohustusi, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest või käesolevast eeskirjast;
 2) tänavatel (tänava alguses, lõpus ja ristmikel) eestikeelsete tänavasiltide ja/või viitade ning teedel ühtsele kujundussüsteemile vastavate külasiltide olemasolu ja korrashoiu;
 3) avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni;
 4) sademeveekraavide ja truupide puhtuse vallateedel;
 5) üldkasutatavatel laste mänguväljakutel elementide hoolduse ja remondi;

 (2) Metsatulekahju ennetamiseks on vallavalitsusel õigus, teatades sellest kohalikus või maakonna ajalehes ja ka muudes kohalikes massiteabevahendites, keelata:
 1) metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks;
 2) võõras metsas viibimine, välja arvatud teenistusülesannete täitmisel.

§ 4.  Heakord avalikel üritustel, kauplemisel ja teenindamisel

 (1) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama ürituse territooriumi koristamise hiljemalt üritusele järgneva päeva hommikul kella 9-ks või ürituse korraldamise loal märgitud ajaks.

 (2) Avaliku ürituse korraldaja peab tagama piisava arvu prügikastide ja vajadusel käimlate olemasolu. Ürituse korraldaja võib nõuda üritusel kauplejatelt prügikastide paigaldamist.

 (3) Kaubanduse või teenindusega tegelev ettevõtja peab tagama piisava arvu prügikastide olemasolu ja nende regulaarse tühjendamise.

 (4) Kaupade laadimisel või kauplemise lõpetamisel avalikus kohas tuleb kauplejal kauplemiskoha ümbrus viivitamatult korrastada.

§ 5.  Heakord avalikes kohtades

 (1) Avalikesse kohtadesse tänavakaubanduspunktide, reklaamkandjate, tõkkepiirete, pinkide jms paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba. Nende korrashoid ja hooldus on omaniku kohustus.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjade paigaldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
 1) asjad peavad olema ohutud ja ilmastikutingimustele vastupidavad, välisilmelt esteetilised ja paigaldatavasse kohta sobivad;
 2) asjad ei tohi segada inimeste ja sõidukite liiklemist ning teemaale või teekaitsevööndisse asjade paigaldamisel peavad olema tagatud teeseaduses sätestatud nõuded.

 (3) Veoste ja koormate vedajad peavad tagama, et vedamisel ei tekiks tee, teepeenarde või kraavide risustamist või reostust. Risustamise või reostuse tekkimisel tuleb see koheselt likvideerida.

 (4) Ehitus- ja remonditööde teostaja on kohustatud vältima ehitusmaterjali, prahi, pinnase jms sattumist sõidu- või kõnniteele või naaberkinnistule.

 (5) Tehnovõrgu omanik on kohustatud hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni sellises seisundis, mis tagab heakorratööde teostamise võimalikkuse, liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal.

§ 6.  Kinnistu omaniku kohustused

 (1) Kinnistu omanik on kohustatud:
 1) hoidma korras oma kinnistu territooriumi ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Tekkinud risustus või reostus tuleb koheselt likvideerida ning käidelda vastavalt Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirjale;
 2) teostama heakorratöid kinnistul ja puhastusalal. Maaomanikud ja teede valdajad on kohustatud hoidma korras teeääred ja teeäärsed kraavid ning truubid;
 3) niitma regulaarselt muru ja pügama heki;
 4) niitma ja koristama heina (v.a. põllu- ja metsamaal) minimaalselt 2 korda aastas, hiljemalt 20. juuniks ja 1. septembriks, vältimaks kulu teket ja tagamaks tuleohutuse;
 5) kärpima õigeaegselt puude ja põõsaste oksi, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklusmärke või takistavad liiklemist. Puude võrad peavad olema jalgtee kohalt vähemalt 2,5m kõrguselt piiratud sellisena, et ei oleks takistatud jalgtee hooldus;
 6) hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele;
 7) kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest;
 8) tagama vastavalt tänava hoonete ja korterite numeratsioonile õige numbrimärgi olemasolu hoone tänavapoolsel seinal või kinnistu piirdel, kindlustades tähise nähtavuse üldkasutatavalt teelt;
 9) tähistama ja säilitama kinnistu piiri märgid;
 10) tagama, et kinnistul puuduks selle üldist välisilmet rikkuvad ehitised ja rajatised, esemed jms;
 11) koristama kinnistult selle üldist välisilmet rikkuvad kuivanud puud, oksad, prügihunnikud jms;
 12) eemaldama talveperioodil ehitiste katustelt lume ja jääpurikad, kui need võivad ohustada jalakäijaid või sõidukeid;
 13) likvideerima kinnistult lagunenud ehitised ja rajatised vastavalt järelevalveinspektori poolt määratud tähtaegadele.

 (2) Tahket kütust, ehitusmaterjali jms tohib hoida ainult krundi piires, teepoolses küljes tagapool ehitusjoont korralikult ladustatult. Kui krunt ei võimalda ehitusmaterjalide, tahke kütuse jms mahalaadimist, võib selleks kasutada üldkasutatavat territooriumi lühiajaliselt nii, et ei oleks takistatud liiklus ega segataks kaasinimesi.

 (3) Kinnistu reostamisel ja risustamisel, samuti ehitise kahjustamisel on reostaja, risustaja või kahjustaja kohustatud selle viivitamatult puhastama või korda tegema. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala või ehitise korrastama selle omanik või temaga võrdsustatud isik mõistliku aja jooksul. Keskkonnaohtliku reostuse korral tuleb koheselt teavitada Väike-Maarja Vallavalitsust ja Päästeametit.

§ 7.  Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija kohustused:

 (1) Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud:
 1) järgima ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel õigusaktidega sätestatud korda;
 2) vältima objektilt prahi jms sattumist teele;
 3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee;
 4) rajama ja hoidma korras piirdeaia või muu tõkke;
 5) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse.

 (2) Kaevetöid võib teha vallavalitsuse poolt välja antud loa alusel vastavalt kaevetööde eeskirjale. Kaevetöödel tuleb kasvupinnas kõrvaldada ja vedada loaga määratud kohta. Samuti tuleb täita kaeveloaga kindlaksmääratud eritingimusi. Kaeveloal märgitud ajaks tuleb seada teed ja haljasalad endisesse seisukorda.

§ 8.  Põllumajandusloomade pidamisega tegeleva isiku kohustused

 (1) Põllumajandusloomade pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks ehitatud või kohandatud ehitistes, kus on välistatud reostuse sattumine põhjavette ja veekogudesse.

 (2) Põllumajandusloomade pidamine on lubatud sanitaareeskirju ning käesoleva paragrahvi lõiget 2 järgides loomapidamiseks sobilikes ja heakorrastatud lautades või aedades.

 (3) Põllumajandusloomi tuleb karjatada ketis, aia või elektrikarjusega piiratud alal. Samuti peab omanik tagama, et tema loomad ja linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- ja põllukultuure ega reostaks avalikke kohti.

 (4) Põllumajandusliku tootmisega tegelev isik on kohustatud:
 1) kooskõlastama sõnniku välihoidla asukoha ja ladustamistingimused keskkonnanõunikuga;
 2) asfalteeritud alusega hoidlates välistama virtsa väljavalgumise;
 3) juhtima katustele koguneva vihmavee sõnnikuhoidlast, virtsakaevustja sõnnikuveoga seotud pindadelt eemale;
 4) vältima puiste, pori, prahi, sõnniku, läga jms kandumise avalikku kohta ja teedele.

§ 9.  Keelatud tegevused

  Heakorranõuete tagamiseks on keelatud:
 1) reklaami, kuulutuste jms paigaldamine selleks mitteettenähtud kohta. Eraomandis olevatele hoonetele võib teateid panna ainult omaniku loal. Kuulutuse paigaldaja on kohustatud maha võtma enda paigaldatud kuulutused ühe ööpäeva jooksul kuulutuse aegumisest;
 2) kahjustada haljasala (vigastada või omavoliliselt raiuda puid ja põõsaid, noppida peenralt lilli jms);
 3) lõhkuda või kahjustada vara (joonistada ja sodida hoonetele ja rajatistele, taradele, pinkidele jms);
 4) omavoliliselt püstitada ehitisi;
 5) maha panna jäätmeid selleks mitteettenähtud kohta;
 6) kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal;
 7) ehitada kinni kortermaja rõdu või lodžat ilma vallavalitsuse loata ja kinnitatud projektita;
 8) muuta kortermaja välisilmet ja fassaadi elemente ilma vallavalitsuse loata;
 9) pargiinventari (lillekastid, pingid, valgustid, prügikastid, piirded, viidad, rattahoidjad, väikevormid jms), kaldaehitiste (sillad, purded), veekaitserajatiste kahjustamine, lõhkumine või omavoliline ümberpaigutamine;
 10) paigutada üldotstarbelisse prügikonteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant;
 11) hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas;
 12) lasta olme- või heitvett sademeveekraavi või sademeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil, omavoliliselt ühendada krundidrenaaži üldkasutatavasse sademeveekanalisatsiooni;
 13) lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid;
 14) valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine pinnasesse;
 15) matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine;
 16) telkimine selleks mitte ettenähtud kohas ilma kinnistu omaniku loata;
 17) telkimisel reostada loodust ning teha lõket selleks mitteettenähtud kohas;
 18) pesta mootorsõidukit veekogus või lähemal kui 20 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta;
 19) viibida loomadega üldkasutatavas supluskohas;
 20) kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi vastuolus õigusaktidega;
 21) tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu;
 22) sõita ja parkida mootorsõidukitega haljasaladel, laste mänguväljakutel, kalmistutel, suusa- ja matkaradadel, järvede jääl ja teistes selleks mitteettenähtud kohtades;
 23) purgida selleks mitteettenähtud kohtadesse;
 24) parkida romusõidukit või muud ilmselt kasutuses mitte olevat sõidukit avalikul teel või muul üldkasutataval alal ning kinnistu tänavaäärses õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema korteriomanike luba (vähemalt üle poolte korteromanike nõusolek).

§ 10.  Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded

 (1) Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise koha ümbrus peab olema puhastatud selliselt, et oleks takistatud tule levik.

 (2) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb arvestada ilmastikutingimustega, sh tuule tugevust ja suunda. Lõkke tegemisel ei tohi suits häirida teisi inimesi ja liiklust.

 (3) Lõkkease ümbritseda mittepõleva pinnasega (muld, liiv, savi).

 (4) Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid, arvestades ohustatud ehitisi või looduskeskkonda.

 (5) Lõkke tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustutada need veega.

 (6) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimise koha valikul ning grillimisel tuleb järgida tuleohutuse seaduses ja selle alusel vastuvõetud määrustest tulenevaid nõudeid.

 (7) Lõkke tegemisel avalikul üritusel peab korraldaja selle eelnevalt kooskõlastama Päästeametiga.

 (8) Pärast prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.

3. peatükk Tiheasustusalal kasvavate puude raiumise kord 

§ 11.  Üldnõuded

 (1) Raieluba on vaja tiheasustuspiirkondades puu(de) raieks ja hoolduslõikuseks.

 (2) Kord ei reguleeri puude raiet metsamaal „Metsaseaduse” tähenduses ning viljapuude raiet ning hooldust.

 (3) Raiumiseks on vajalik luba (edaspidi raieluba), kui puu tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast (edaspidi rinnasdiameeter) on üle 15 sentimeetri ning puul on selgelt nähtav või määratav tüvi ja võra.

 (4) Raieks käesoleva määruse mõistes on:
 1) puu raiumine;
 2) võra kõrguse ja/või laiuse kärpimine üle 50%, välja arvatud kuivanud okste eemaldamine.

§ 12.  Raieloa taotlemine

 (1) Tiheasustusalal võib kinnistu omanik oma kinnistult raiuda puid vallavalitsuse poolt väljastatava raieloa alusel.

 (2) Raieloa taotluse peab vallavalitsusele esitama raieloataotluse kinnisasja omanik(ud) või omaniku(e) esindaja lihtkirjalise volituse alusel.

 (3) Valla omandis oleva kinnistu korral esitab taotluse kinnistu valitseja või valitsema volitatud isik või ettevõtja, kes teostab valla tellimusel ehitus-, kaeve- või hooldustöid või muu huvitatud isik.

 (4) Raieloa taotleja esitab vallavalitsusele raieloa taotluse (Lisa 1), millele lisab järgmised dokumendid:
 1) volikiri, kui tegutsetakse volituse alusel;
 2) korteri- või elamuühistu üldkoosoleku protokolli või juhatuse otsuse koopia, kui raieõigust taotletakse ühistu territooriumil olevale puule;
 3) koopia maa-ala plaanist, millele on kantud mahavõetava või hoolduslõikust vajava puu asukoht;
 4) kooskõlastus kaitstava loodusobjekti valitseja või Muinsuskaitseametiga kui puu, mida soovitakse raiuda asub kaitstaval loodusobjektil, kinnismälestisel, veekaitsevööndis või muinsuskaitsealal.

 (5) Raieluba ei ole vaja taotleda põõsastele ja viljapuudele ja alla 15 sentimeetri rinnasdiameetriga puudele.

 (6) Raieluba ei ole vaja taotleda, kui puu raiumine on ettenähtud kehtestatud detailplaneeringus või detailplaneeringu kohustuslikkuse puudumise korral projekteerimistingimustes.

 (7) Raieluba ei ole vaja taotleda tuuleheite või tormimurru korral maha kukkunud, ohtlikuks muutunud ja kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule.

§ 13.  Raieloa taotluse läbivaatamine ja raieloa väljastamine

 (1) Raieloa taotluse läbivaatamisel vallavalitsus:
 1) kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning nõuab taotlejalt vajadusel täiendavaid dokumente (dendroloogi hinnang, haljastusprojekt vms.) ja selgitusi;
 2) teostab puu ülevaatuse ja märgistab vajadusel raiumisele kuuluva puu looduses;
 3) võib otsuse tegemiseks kaasata eksperte;
 4) määrab vajadusel puu(de) asendusistutuse;
 5) otsustab raieloa andmise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates;

 (2) Raieluba kehtib üks aasta ja väljastatakse tasuta.

§ 14.  Raieloa andmisest keeldumine

  Vallavalitsus keeldub raieloa andmisest, kui:
 1) raieloa taotlus ei vasta §12 lõigete 2-4 esitatud nõuetele või raieloa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 2) tegemist on olulise tähtsusega põlispuu(de)ga, eripäras(t)e või muul põhjusel väärtusliku (väärtuslike) puu(de)ga;
 3) elamu(te) püstitamiseks täielikult või osaliselt metsastatud alale säiliks vähema kui 50% katastriüksusel asuvast kõrghaljastusest või metsast;
 4) raiumine kahjustaks väärtuslikke loodus- ja kultuurmaastikke, rohelist võrgustikku või rikuks vaateid või oleks muul viisil vastuolus avaliku huviga;
 5) raiuda soovitakse puud, mis on määratud säilitatavaks detailplaneeringuga või ehitusprojektis;
 6) puu on terve ja elujõuline ning ei ohusta hoonete ja rajatiste struktuure (vundamenti, seinu, katust vms.);
 7) puu säilitamine on vajalik teiste isikute õiguste või huvide kaitseks;
 8) taotleja poolt soovitud hoolduslõikuse meetod ei sobi konkreetsele puuliigile ja lõikuse tagajärjel halveneksid puu kasvutingimused pöördumatult.

§ 15.  Asendusistutus

 (1) Vallavalitsusel on õigus raieloa väljastamise kõrvaltingimuseks seada raiutava puu asendusistutus arvestades käesoleva § 15 lõigetes 4 ja 6 nimetatud tingimusi. Asendusistutuse korral vormistatakse raieloa lisana asendusistutuse garantiikiri (Lisa 3).

 (2) Puu kärpimisel tuleb jälgida, et pärast tööde teostamist oleks tagatud puu elujõulisus. Kui puu sureb kärpimise tagajärjel kahe aasta jooksul peale raieloa väljastamist, on vallavalitsusel õigus nõuda asendusistutust arvestades käesoleva § 15 lõigetes 4 ja 6 nimetatud tingimusi.

 (3) Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu ja ehitusloa menetluses nõuda iga raiutava puu kohta asendusistutust.

 (4) Vallavalitsusel on õigus määrata tingimused asendusistutuse korras istutatava püsihaljastuse osas (nt istikute arv, liik, vanus, kõrgus, võra läbimõõt jne).

 (5) Isik, kellele väljastatakse raieluba või ehitusluba, peab tagama asendusistutuse korras istutatavale püsihaljastusele vajalikud kasvutingimused. Kui asendusistutuse korras istutatud püsihaljastus hävineb täielikult või osaliselt kahe aasta jooksul istutusest, siis on keskkonnanõunikul õigus nõuda samaväärse püsihaljastuse istutamist.

 (6) Kõik asendusistutusega seotud kulud kannab isik, kellele väljastatakse raieluba või ehitusluba, kui ei ole määratud teisiti.

§ 16.  Nõuded raietöödele

 (1) Raietööde tehniliselt õige teostamise ja raiekoha puhastamise eest vastutab raieloa saaja.

 (2) Raie teostamisel ei tohi kahjustada keskkonda.

 (3) Raieloa saaja on kohustatud kaitsma teistele isikutele kuuluvaid ehitisi ja tehnovõrke ning vältima kahju tekitamist kolmandate isikute elule, tervisele ja varale.

§ 17.  Raieloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Vallavalitsusel on õigus peatada raieloa kehtivus või see kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid, rikutakse raieloa tingimusi või raiutakse raieloaga märgistamata puid.

 (2) Loa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse viivitamatult taotlejat kirjalikult. Loa peatamise puhul teavitatakse loa taotlejat loa peatamise kestusest.

4. peatükk Vastutus 

§ 18.  Vastutus eeskirja rikkumise eest

 (1) Vastutus eeskirja rikkumise, välja arvatud eeskirja 3 peatükis märgitud juhtudel, on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66².

 (2) Vastustus tiheasustusalal kasvava puu ebaseadusliku raie eest on sätestatud looduskaitseseaduse § 73.

 (3) Toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on vallavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnainspektsioon.

 (4) Vallavalitsusel on õigusteha ettekirjutusi, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vallavalitsusel on õigus heakorraeeskirja rakendamiseks kohaldada asendustäitmise ja sunniraha seadust.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 19.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 29.03.2006.a määrus nr 10 “Väike-Maarja valla heakorraeeskirja kinnitamine”.

§ 20.  Eeskirja jõustumine

  Eeskiri jõustub 1. aprillil 2013.a.

Olev Liblikmann
volikogu esimees

Lisa 1 Raieloa taotlus

Lisa 2 Raieluba

Lisa 3 Asendusistutuse garantiikiri