Viimsi valla kaugküttepiirkonna kehtestamine
Vastu võetud 12.09.2006 nr 32
Määrus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 6 lg 1, "Kaugkütteseaduse" § 5 alusel, juhindudes Viimsi Vallavolikogu 09.12.2003.a määrusega nr 41 kinnitatud "Viimsi valla energiamajanduse pikaajalisest arengukavast (2003-2017)".
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määruse eesmärk on määrata Viimsi valla kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord, soojusettevõtja arenduskohustus.
§ 2. Viimsi kaugküttepiirkonna piirid
(1) Viimsi kaugküttepiirkond hõlmab valdavalt kõrghoonestusega alasid.
(2) Viimsi kaugküttepiirkonna piirid on kirjeldatud lisas 1 ja skeemil lisas 2.
§ 3. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise kord
(1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud erandjuhtudel.
(2) Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise erandjuhtumid vaatab läbi ja määrab konkreetsed liitumise ja eraldumise tingimused Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi - Vallavalitsus) vastav komisjon (edaspidi - Komisjon), kuhu vajadusel kaasatakse spetsialiste.
(3) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(4) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
1) ajutised ehitised;
2) ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW;
3) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW;
4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia);
(5) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub Kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(6) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(7) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse alalist likvideerimist.
(8) Soojusvarustuse ajutise katkestamise ja taastamise tingimused ning kord on sätestatud Kaugkütteseaduses.
(9) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel:
1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;
2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia).
(10) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse.
(11) Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul.
(12) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(13) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(14) Võrguga liitumise ja eraldumise protsessis tekkivaid vaidlusi lahendab Komisjon.
§ 4. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded
(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügi lepingule.
(2) Soojuse müügi lepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.
(3) Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe:
1) sõltumatu ühendusskeemi puhul vähemalt 0,6 bar’i;
2) sõltuva ühendusskeemi puhul vähemalt 0,4 bar’i.
(4) Soojusettevõtja peab tagama järgmiste võrguvee kvaliteedile kehtestatud normide täitmise:
| Karedus,mmol/dm3 | Hõljuvained,mg/kg | O2 ,mg/kg | pH | Cl,mg/kg | Fe,mg/kg |
| <0,018 | <1 | <0,02 | 9 – 10 | <50 | <0,5 |
(5) Kaugküttepiirkonnas tegutsev võrguettevõtja on kohustatud tagama soojusallikatel reservkütuse olemasolu (v.a. kergel kütteõlil töötavad soojusallikad).
(6) Kaugküttepiirkonnas tegutsev võrguettevõtja on sotsiaalobjektide jaoks kohustatud tagama:
1) kahepoolse toite või;
2) tehnilised võimalused teisaldatava soojusallika ühendamiseks ning võrguettevõtja poolt teenindatava suurima soojuskoormusega sotsiaalobjekti soojusvajadust katva teisaldatava soojusallika olemasolu.
(7) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja peab omama ISO 9001 ja alates 2010 aastast ISO 14000 kvaliteedisertifikaati.
(8) Enne käesoleva määruse jõustumist kaugküttepiirkondades tegutsenud võrguettevõtjad peavad oma tegevuse viima vastavusse käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetega hiljemalt 01. jaanuariks 2007. a.
§ 5. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord
(1) Soojusettevõtja, kes lähtuvalt Kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse Vallavalitsusele.
(2) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
(3) Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse vaatab läbi ja esitab koos omapoolsete ettepanekutega Vallavalitsusele otsustamiseks Komisjon, kuhu vajadusel kaasatakse spetsialiste.
(4) Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamisel lähtub Vallavalitsus eelkõige Kaugkütteseadusest.
(5) Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest.
(6) Vallavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid.
(7) Soojusettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite (nt. hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel.
(8) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist.
(9) Vallavalitsus ei avaldada seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik Kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
§ 6. Soojusettevõtja arenduskohustus
(1) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) arengukohustuste täitmist kontrollib Komisjon lähtudes eelkõige Kaugkütteseaduses sätestatust.
(2) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(3) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
§ 7. Rakendussätted
(1) Määrus avalikustatakse ajalehes Viimsi Teataja, Viimsi valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Vallavolikogu kantseleis.
Aarne Jõgimaa
Vallavolikogu esimees
Lisa Viimsi valla kaugküttepiirkonna piirikirjeldusi
Lisa Viimsi valla kaugküttepiirkond
Facebook
Twitter