Puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise kord
Vastu võetud 20.04.2017 nr 132
RT IV, 26.04.2017, 2
jõustumine 29.04.2017
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 13.06.2019 | RT IV, 20.06.2019, 2 | 23.06.2019 |
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Puudega lapsele sotsiaalteenuste (edaspidi sotsiaalteenus) osutamise kord sätestab raske või sügava puudega lapsele sotsiaalteenuse taotlemise, taotluse menetlemise ja sotsiaalteenuse osutamise tingimused ja korra.
(2) Määruse eesmärk on puudega lapse ja tema perekonnaliikmete toimetuleku toetamine.
§ 2. Isiku omaosalus
Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna (edaspidi osakond) juhatajal on õigus kehtestada isiku omaosaluse määr sotsiaalteenuse eest tasumisel.
§ 3. Sotsiaalteenuste määramise üldpõhimõtted
(1) Sotsiaalteenus määratakse kuni 18-aastasele, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppimise korral kuni 19-aastasele isikule, kellel on raske või sügav puue (edaspidi puudega laps). Kui puudega laps saab 19-aastaseks, on tal õigus saada sotsiaalteenust käimasoleva õppeaasta lõpuni.
(2) Sotsiaalteenus määratakse puudega lapsele, kelle enda ja kelle vanema või muu last kasvatava isiku (edaspidi vanem) elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn.
(3)
[Kehtetu - RT IV, 20.06.2019, 2 - jõust. 23.06.2019]
(4) Sotsiaalteenus määratakse, kui teenuse vajadus tuleneb puudega lapse rehabilitatsiooniplaanist või osakonna lastekaitseteenistuse lastekaitse spetsialisti (edaspidi spetsialist) läbi viidud tegeliku abivajaduse hindamisest.
(5) Sotsiaalteenuse määramine või määramata jätmine otsustatakse 10 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest.
§ 4. Sotsiaalteenuse taotlemine
(1) Taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:
1) teenuse esmakordsel taotlemisel vanema ja puudega lapse isikut tõendavad dokumendid;
2) otsus puude raskusastme määramise kohta;
3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul;
4) eestkostjaks määramise kohtumäärus või perekonnas hooldamise leping, kui taotleja on muu last kasvatav isik.
(2) Sotsiaalteenuse taotluse vormi ja hindamismetoodika kinnitab osakonna juhataja.
(3) Kui taotleja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente või neis esineb puudusi, määrab spetsialist taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab spetsialist taotluse läbi vaatamata.
§ 5. Spetsialisti kohustused sotsiaalteenuse määramise ettevalmistamisel
Sotsiaalteenuse määramiseks hindab spetsialist teenuse vajadust esitatud taotluse, dokumentide, vestluse, hindamismetoodika, teiste lapsele osutatavate teenuste mahu, puudega lapse abivajaduse ja muude toetuse määramiseks vajalike andmete põhjal.
§ 6. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenus on puudega last toetav teenus, mille eesmärk on eelkõige lapse arengu toetamine, sealhulgas lapse vajalike hooldustoimingute sooritamine, arendamine tegevustes, juhendamine ja motiveerimine igapäevaelus toimetulekul, abistamine suhtlemisel nii perekonnaliikmetega kui ka väljaspool kodu. Tugiisikuteenust osutab tugiisiku väljaõppe või koolitusega isik.
(2) Tugiisikuteenust osutatakse vastavalt lapse vajadustele lasteaias, koolis, koduses keskkonnas ja mujal.
(3) Tugiisikuteenuse määramise kuni 400 tunni ulatuses kalendriaastas või määramata jätmise otsustab spetsialist.
(4) Määratud teenuse mahu täitumisel saab vanem esitada taotluse, mille spetsialist esitab teenuse määramise või määramata jätmise otsustamiseks sotsiaalhoolekande komisjonile.
§ 7. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenus on puudega lapse vanema toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamisel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse taotleja asemel puudega lapsega individuaalselt tegelev lapsehoidja väljaõppega isik.
(2) Lapsehoiuteenuse määramise kuni 200 tunni ulatuses kalendriaastas või määramata jätmise otsustab spetsialist.
(3) Määratud teenuse mahu täitumisel saab vanem esitada taotluse, mille spetsialist esitab teenuse määramise või määramata jätmise otsustamiseks sotsiaalhoolekande komisjonile.
§ 8. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenus on teenus, mis on suunatud eritransporti vajava puudega lapse sõiduks kodust haridusasutusse ja haridusasutusest koju vastavalt koostatud sõidugraafikule.
(2) Vanem esitab spetsialistile taotluse sotsiaaltransporditeenuse saamiseks puudega lapse sõiduks kodust haridusasutusse ja haridusasutusest koju õppeaastaks ajavahemikul 1.-20. august. Põhjendatud juhul on taotlust võimalik esitada ka muul ajal.
(3) Lapse ajutiselt suurenenud abivajadusest tulenevalt määratakse sotsiaaltransporditeenus sõiduks rehabilitatsiooni- või raviasutusse.
(4) Sotsiaaltransporditeenuse määramisel lähtutakse lapse puudest tingitud erivajadusest ja spetsialisti poolt kodukülastusel täidetud sotsiaaltransporditeenuse vajaduse hindamismetoodikast.
(5) Sotsiaaltransporditeenuse määramise või määramata jätmise kodust haridusasutusse ja haridusasutusest koju sõiduks õppeaastaks otsustab spetsialist.
(6) Puudega lapse ajutiselt suurenenud abivajadusest tuleneva sotsiaaltransporditeenuse määramise või määramata jätmise rehabilitatsiooni- või raviasutusse sõiduks otsustab spetsialisti ettepaneku alusel sotsiaalhoolekande komisjon.
§ 9. Rakendussätted
(1) Taotlejatele, kellele on enne käesoleva määruse jõustumist määratud sotsiaalteenus, jätkatakse teenuse osutamist kuni teenuse mahu täitumise või teenuse osutamise perioodi lõppemiseni vastavalt taotlemise ajal kehtinud korrale.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras määratud sotsiaalteenus on ära kasutatud, on 2017. aastal võimalik taotleda sotsiaalteenust proportsionaalselt 2017. aastal järgi jäänud kuid ja käesolevas määruses nimetatud teenuse mahtu arvestades.
Facebook
Twitter