Detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud ehitiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kord
Vastu võetud 25.05.2023 nr 3
Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 131 lg 21ja Loksa Linnavolikogu 24.08.2015 määruse nr 11 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Loksa linnas, pädevuse delegeerimine“ § 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib Loksa linna haldusterritooriumil detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning selle funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste (edaspidi rajatised) väljaehitamist või väljaehitamisega seotud kulude täielikku või osalist kandmist. Määruses sätestatakse detailplaneeringu koostamisest või elluviimisest huvitatud isiku kaasfinantseerimise määra, kohustuste täitmise tagamise ning ehitatava ehitise Loksa linna kasutusse andmise ja võõrandamise põhimõtted.
(2) Määrust kohaldatakse ka rajatistele, mis ei asu detailplaneeringu alas, kuid mis on otseselt vajalikud planeeringulahenduse elluviimiseks ja on sellega funktsionaalselt seotud.
(3) Määrust kohaldatakse koos planeerimisseaduse ja teiste üleriigiliselt kehtivate õigusaktidega ning Loksa linna määrustega. Määruse võimaliku vastuolu korral riigi õigusaktidega lähtutakse riigi õigusaktist.
(4) Määruses olevaid mõisteid kasutatakse vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning nende alusel antud õigusaktides sätestatud tähenduses.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) huvitatud isik - isik või isikud, kelle huvides menetletakse detailplaneeringut või kes on huvitatud detailplaneeringu elluviimisest olukorras, kus omavalitsuse eelarves ei ole ette nähtud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud ehitiste väljaehitamist võimaldavaid finantsvahendeid;
2) detailplaneering - menetletav detailplaneering, kehtestatud detailplaneering, PlanS § 125 lg-s 5 nimetatud projekteerimistingimused ja EhS §-s 27 nimetatud projekteerimistingimused;
3) arendusala - ala, millel toimuvaks arendustegevuseks soovib huvitatud isik koostada detailplaneeringut või millele ehitamiseks taotletakse PlanS § 125 lg-s 5 nimetatud projekteerimistingimusi või EhS §-s 27 nimetatud projekteerimistingimusi või mille osas on kehtestatud detailplaneering, mille detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud ehitiste väljaehitamist võimaldavaid finantsvahendeid ei ole omavalitsuse eelarves ette nähtud;
4) avalikult kasutatav taristu - detailplaneeringukohased ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud arendusalal või väljaspool seda paiknevad ehitised, nagu näiteks avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus (sh kõrghaljastus), välisvalgustus, tehnorajatised, maaparandusehitised, sadeveekanalisatsiooniehitised kui need ei ole määratud ühiskanalisatsiooni osaks, ning sotsiaalse infrastruktuuri ehitised, nagu näiteks lastega seonduvad ehitised, sh mänguväljakud, lasteaiad, koolid, samuti kohalikule kogukonnale suunatud ehitised, nagu näiteks kogunemishooned, terviserajad jms;
5) arendustegevus - huvitatud isiku poolt soovitud tegevus arendusalal;
6) avalikult kasutatava taristu tasu - huvitatud isiku poolt tasutav rahasumma Loksa linna avalikult kasutatava taristu väljaehitamise eest. Avalikult kasutatava taristu tasu võib koosneda erinevatest alltasudest, nagu näiteks sotsiaalse infrastruktuuri tasu, maaparandussüsteemide ja sade- ning pinnasevee taristu tasu jms.
§ 3. Avalikult kasutatava taristu rajamine või rajamisega seotud kulude hüvitamise juhud ja tähtajad
(1) Detailplaneeringu menetluses või muus asjakohases menetluses selgitab Loksa Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) välja avalikult kasutatava taristu ehitamise vajaduse, sealhulgas lähtudes vajadusest tagada hea elukeskkond, mille üheks eelduseks on pakkuda kohalikule kogukonnale paremat taristut ja teenuseid, mis muudaks arendustegevuse kohaliku kogukonna jaoks vastuvõetavaks. Lisaks eelnevalt nimetatule on avalikult kasutatava taristu väljaselgitamise eesmärgiks minimiseerida ja hüvitada osaliselt või tervikuna arendustegevusega kaasnevaid kahjusid, nagu näiteks arendustegevuse tulemusena avalikule ruumile tekkivaid negatiivseid mõjusid, nagu detailplaneeringust tulenevaid ülesandeid täita või et elanike arv kasvab hüppeliselt ning olemasolev liikluslahendus, sh teed ei vasta liikluskoormusest tulenevatele nõuetele.
(2) Linnavalitsusel on õigus kaasata asjassepuutuva avalikult kasutatava taristu väljaselgitamise menetlusse asjakohaseid asutusi või isikuid, nagu näiteks Keskkonnaamet, Päästeamet või vee-ettevõtja.
(3) Ehitised, mille väljaehitamist pole Loksa linn (edaspidi linn) enda eelarves või arengukavas ette näinud, rajab või nende rajamisega seotud kulud kannab täielikult detailplaneeringust huvitatud isik. Linnavalitsus võib põhjendatud juhul nõuda huvitatud isikult ka linna eelarve vahendites või arengukavas ettenähtud ehitiste rajamist või selle rajamise kulutuste osalist või täielikku kandmist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis rajatakse vastavalt detailplaneeringus ettenähtud lahendusele.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis on olemas, kuid ei vasta kehtestatud nõuetele või on amortiseerunud, tuleb huvitatud isikul see rekonstrueerida, korrastada või kanda sellega seonduvad kulud.
(6) Kui halduslepingus ei ole ette nähtud teisiti, peab huvitatud isik ehitised välja ehitama enne planeeringualal olevatele hoonetele ehituslubade väljastamist või sellise kohustuse tagamiseks kandma ehitiste väljaehitamise maksumuse 1,3-kordses ulatuses Loksa linna deposiiti, v.a juhul, kui asjakohases halduslepingus on kokku lepitud teisiti. Kui lepingus märgitud kohustused on täidetud, kohustub linn huvitatud isikule tagastama deposiitsumma hiljemalt kolmekümne päeva jooksul.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kohustus sätestatakse detailplaneeringus.
(8) Kui ehitis on ehitatud üksnes kindla detailplaneeringu teenindamise tarbeks selle detailplaneeringust huvitatud isiku poolt või kulul ning see ehitis hakkab 7 aasta jooksul ehitisele kasutusloa andmisest või ehitise kasutusele võtmisest (kui kasutusloa väljastamine pole nõutav) alates teenindama uusi kehtestatud detailplaneeringuid, tagab hilisemast detailplaneeringust huvitatud isik ehitise ehitamise kohustust omanud isikule kulude hüvitamise proportsionaalselt uute detailplaneeringu aladega.
(9) Sotsiaalse infrastruktuuri ehitiste osas tuleb lähtuda vajadusest tagada head elukeskkonda tagavad omavalitsuse poolt osutatavad teenused koheselt. Arvestades asjaolu, et omavalitsuse poolt osutatavad sotsiaalsed teenused on otseselt seotud olemasolevate ja kavandatavate elamuühikutega ja piirkonnas leibkondade suurustega, siis on põhjendatud määrata sotsiaalse infrastruktuuri ehitistega seotud avalikult kasutatava taristu tasu aluseks elamuühik. Lähtudes Loksa linnas ja naaberaladel lastega seotud infrastruktuuri osas teostatud uuringutest lasteaia ja kooli kohtade arvu seostest leibkondade arvu ja sealtkaudu elamuühikute arvuga, samuti arvestades asjaolu, et üldjuhul ei koostata detailplaneeringuid ühe üksikelamu kaupa, siis on asjakohane määrata ühe elamuühiku (üksikelamu või korter, sh kaksikelamu korter, ridaelamu korter ja korterelamu korter) osas kohaldatavaks sotsiaalse infrastruktuuri tasuks 6500 eurot, alates kolmandast elamuühikust. Juhul, kui arendustegevusega on kavandatud kolm või rohkem elamuühikut, siis kuulub sotsiaalse infrastruktuuri tasu arvestamisele esimesest elamuühikust.
(10) Halduslepingu täitmine võib olla etapiline, kui vastav asjaolu on sätestatud detailplaneeringu kehtestamise otsuses.
(11) Taristu ehitamise ja/või selle rahastamise lepingut ei sõlmita, kui arendusala asub piirkonnas, kus taristu on olemas ning kui detailplaneeringu elluviimine ei too kaasa vajadust ehitada uut taristut või rekonstrueerida olemasolevat.
(12) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn andnud huvitatud isikule üle taristu väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega.
(13) Linn võib kehtestada detailplaneeringu eelmises lõikes nimetatud halduslepingut sõlmimata juhul, kui detailplaneeringuga kavandatu on linna arengulistel kaalutlustel oluline ja detailplaneeringu kehtestamata jätmine või sellega viivitamine on linnale kahjulik.
(14) Linn võib planeeringulahendusest tulenevalt võtta enda kanda detailplaneeringu kohase taristu väljaehitamisega seotud kulusid juhul, kui see on suunatud avaliku huvi tagamisele.
§ 4. Avalikult kasutatava taristu väljaehitamise rahastamisega seotud kulude arvutamine
(1) Ehitiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse võimalusel ja vajadusel enne detailplaneeringu algatamist, kuid hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsuse tegemist. Kulud arvutatakse lähtudes detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste orienteeruvast mahust või pindalast (ühiku hind), kasutatavate ehitusmaterjalide hinnast, ehitustööde maksumusest ja muudest asjakohastest tasudest.
(2) Ehitiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse huvitatud isiku esitatud hinnapakkumisest, mis kajastavad väljaehitatavate rajatiste eeldatavat maksumust. Kui linnal tekib kahtlus hinnapakkumise õigsuses, on linnal õigus huvitatud isiku kulul võtta võrdlev hinnapakkumine.
(3) Juhul, kui huvitatud isik ei esita rajatiste maksumuse hinnapakkumisi võib linn lähtuda ehitiste hinna arvutamisel sarnaste rajatiste ehitamiseks varasemalt linna või teiste hankijate läbiviidud riigihangete ligikaudsest maksumusest.
§ 5. Avalikult kasutatava taristu ehitamise ja selle rahastamise lepingute sõlmimine ja muutmine
(1) Määruses sätestatud nõuete täitmiseks sõlmitakse huvitatud isikuga haldusleping.
(2) Avalikult kasutatava taristu ehitamise ja selle rahastamise halduslepingu (edaspidi haldusleping) sõlmib Linnavalitsus lähtudes haldusmenetluse seadusest, halduskoostöö seadusest, sh §-st 5 ja PlanS § 131 lg-st 5.
(3) Haldusleping sõlmitakse koheselt, kui on teada ehitatava avalikult kasutatava taristu, selle eeldatav paiknemine ja maht, kuid hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamist.
(4) Halduslepingu sõlmimisele eelnevalt ja halduslepingu kehtivuse ajal kontrollib Linnavalitsus Huvitatud isiku vastavust halduskoostöö seaduses sätestatud nõuetele.
(5) Halduslepingu muutmine on põhjendatud juhtudel võimalik. Halduslepingu muudatused peavad üldjuhul olema kooskõlas halduslepingu aluseks oleva detailplaneeringuga. Linnavalitsusel on õigus ühepoolselt halduslepingut muuta, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Halduslepingu muutmisel on võimalik mh kokku leppida avalikult kasutatava taristu ehitamise kohustuse asendamises taristu ehitamise rahastamise kohustusega või asjassepuutuva taristu ehitamise rahastamise kohustuse asendamises vastava taristu ehitamise kohustusega.
(6) Juhul, kui huvitatud isik võõrandab juba menetluses oleva või kehtestatud detailplaneeringu alas oleva maaüksuse või maaüksused, võib linn nõuda uue halduslepingu sõlmimist maaüksuse omandajaga või uue huvitatud isikuga, kui detailplaneeringu elluviimiseks otseselt vajalikud või funktsionaalselt seotud rajatised on välja ehitamata.
(7) Juhul, kui detailplaneeringukohaste lahenduste elluviimine sõltub teisest eraldiseisvast detailplaneeringu lahenduse elluviimisest on linnal õigus nõuda, et halduslepingu kolmandaks osapooleks on ka teisest detailplaneeringust huvitatud isik.
(8) Linnal on õigus seada halduslepingusse leppetrahv kohustuse täitmisele sundimiseks juhuks, kui lepingus sätestatud kohustusi ei täideta. Leppetrahv ei asenda kohustuse täitmist. Leppetrahvi summa määramisel võetakse aluseks rajatiste väljaehitamisega seotud kulude summa.
(9) Juhul, kui huvitatud isik ei nõustu sõlmima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist, on Linnavolikogul või Linnavalitsusel õigus jätta detailplaneering kehtestamata või detailplaneeringu koostamine lõpetada.
(10) Juhul, kui enne planeeringu kehtestamist selgub, et huvitatud isikul ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingut täita, lõpetab ametiasutus sõlmitud lepingu ühepoolselt viie tööpäeva jooksul arvates vastavasisulise asjaolu teadasaamisest. Huvitatud isiku poolt lepingu täitmise võimatus on aluseks vastava detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Huvitatud isikule detailplaneeringu koostamisega juba tehtud kulusid ei hüvitata.
§ 6. Detailplaneeringu koostamise lõpetamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kui huvitatud isik ei sõlmi taristu ehitamise ja/või selle rahastamise lepingut, tehakse otsus keelduda detailplaneeringu kehtestamisest PlanS § 129 lõike 1 punkti 1 alusel ja lõpetatakse detailplaneeringu koostamise menetlus.
(2) Haldusleping sõlmitakse tingimusega, et juhul kui huvitatud isik ei täida lepingulisi kohustusi tähtaja jooksul, on linnal õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda planeeringualal ehitusloa- või teatise andmisest.
§ 7. Halduslepingu täiendavad tingimused
(1) Kui avalikult kasutatav taristu ehitatakse Loksa linna omandis olevale kinnistule, siis võõrandatakse selline taristu valmimisel tasuta Loksa linnale.
(2) Kui avalikult kasutatav taristu ehitatakse eraomandis olevale kinnistule, siis võõrandatakse see tasuta Loksa linnale kas koos asjassepuutuva kinnistuga või asjassepuutuva tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega hiljemalt 30 päeva jooksul valmimisest arvates. Vajadusel seatakse kinnistule sundvaldus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnistu võõrandamise ja isikliku kasutusõiguse seadmise leping sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist, kusjuures võlaõigusliku lepingu sõlmimisel kantakse kinnistusraamatusse Loksa linna kasuks asjaõiguse omandamist tagav eelmärge. Kinnistu võõrandamise ja isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslik leping sõlmitakse üldjuhul pärast seda, kui avalikult kasutatav taristu on valminud.
(4) Kui huvitatud isik on tasunud avalikult kasutatava taristu tasu Loksa linnale ja Loksa linn ei ole viie aasta jooksul alustanud sellise avalikult kasutatava taristu ehitamist, siis tagastab linn huvitatud isikule avalikult kasutatava taristu tasu osas, mis ületab rahastatava taristu projekteerimiseks tehtud kulutusi. Kui detailplaneering tunnistatakse täies ulatuses kehtetuks, siis tagastatakse avalikult kasutatava taristu tasu osas, mis ületab rahastatava taristu projekteerimiseks ja ehitamiseks tehtud kulutusi.
(5) Kui huvitatud isik ehitab avalikult kasutatavat taristut, siis peab ta andma või korraldama ehitustöödele garantii, kusjuures garantii peab kehtima vähemalt 24 kuud asjassepuutuva taristu kasutusloa/-teatise väljastamise päevast arvates.
§ 8. Määruse rakendamine
(1) Enne määruse jõustumist sõlmitud halduslepingud jäävad kehtima nendes sätestatud tingimustel.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Värner Lootsmann
linnapea
Karin Kask
linnasekretär
Facebook
X.com