Võhma kaugküttepiirkonna määramine
Vastu võetud 18.06.2009 nr 8
Määrus kehtestatakse kaugkütteseaduse § 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib Võhma linna haldusterritooriumil soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi, määrab kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja korra.
§ 2. Mõisted
Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;
2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;
3) võrk on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;
4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;
5) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht;
6) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;
7) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
8) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;
9) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;
10) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;
11) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga.
12) majahaldaja on maja üldkoosolekul määratud juriidiline isik (valitseja), kes korraldab elamute tarbijapaigaldiste hooldust ja remonti kaasomandi eseme valitsemiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu moodustamiseni.
§ 3. Võhma kaugküttepiirkonna piirid
Võhma kaugküttepiirkonna piirid on kirjeldatud Võhma linna kaardil määruse lisas 1. Kaugküttepiirkonna piir kulgeb piki tänava telgjoont.
§ 4. Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord
(1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud § 4 lõikes 3 nimetatud erandjuhtudel.
(2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(3) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
1) ajutised ehitised;
2) ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 2 kW;
3) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW;
4) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia jne) või elektrienergia.
(4) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(5) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(6) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse alalist likvideerimist.
(7) Soojusvarustuse ajutine katkestamine ja taastamine toimub vastavalt kaugkütteseaduses sätestatule.
(8) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel:
1) võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;
2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;
3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et ehitise maksimaalne soojuskoormus jääb alla 40 kW;
4) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia jne) või elektrienergiat.
(9) Võrgust eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise taotluse.
(10) Võrguettevõtja esitab eraldumistingimused tarbija taotluse alusel 30 tööpäeva jooksul.
(11) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks;
(12) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(13) Elamutes paiknevate korterite eraldumine kaugküttega tarbijapaigaldist teostatakse ainult kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras.
§ 5. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded
(1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt nende vahel sõlmitud soojuse müügi lepingule.
(2) Soojuse müügi lepingus ettenähtud soojuskoormuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatav temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim lähtuma välisõhutemperatuurist, ilmastiku prognoosist, tuule kiirusest ja suunast ning soojusvõrgu inertsist.
(3) Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab soojusettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe vähemalt 0,6 bar’i.
Tarbijaid on lubatud ühendada kaugküttevõrku ainult läbi soojusvaheti.
(4) Soojusettevõtja peab tagama järgmiste võrguvee kvaliteedile kehtestatud normide täitmise:
Karedus, |
Hõljuvained, mg/kg |
O2, |
pH |
Cl, |
Fe, |
< 0,018 |
< 1 |
< 0,02 |
9 – 10 |
< 50 |
< 0,5 |
(5) Kaugküttepiirkonnas tegutsev võrguettevõtja on kohustatud tagama reservkütuse olemasolu.
§ 6. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord
(1) Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamine toimub lähtuvalt kaugkütteseaduse § 9.
(2) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavatekulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
(3) Soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse vaatab läbi linnavalitsus, kes võib vajadusel kaasata spetsialiste.
(4) Soojuse piirhind arvutatakse kas hinnavalemiga või esitatakse hinnakalkulatsioon tabelina.
(5) Võhma Linnavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest.
(6) Võhma Linnavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid.
(7) Soojusettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks.
(8) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist igale tarbijale.
(9) Võhma Linnavalitsus ei avalda seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
§ 7. Soojusettevõtja arenduskohustus
(1) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et oleks tagatud kõigis tema võrgupiirkondades uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(2) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires ja majandusliku põhjendatuse korral kohustatud ühendama võrguga kõik tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
§ 8. Muud
(1) Majahaldaja peab teostama tarbijapaigaldise hooldust, remonti ja soojusenergia jaotamist tarbimiskohtade vahel.
(2) Võrguettevõtja kannab vastutust soojusenergiaga varustamise kvaliteedi eest võrguga ühendatud tarbijapaigaldise liitumispunktini.
(3) Elamute tarbimiskohtade soojusenergia varustuse kvaliteedi pretensioone esitatakse majahaldajale hiljemalt arvestusperioodi viimaseks kuupäevaks.
(4) Üldsoojusmõõtesüsteemide rikete avastamise korral koostatakse võrguettevõtja ja majahaldaja poolt kahepoolne akt, kus arvutatakse välja soojusenergia üldkulu.
(5) Soojusmõõtesüsteemi näitude teadliku muudatuste avastamise puhul või soojusmõõtesüsteemi teadliku rikkumise puhul tarbija poolt, loetakse soojusenergia tarbimine omavoliliseks. Omavoliline tarbimine on reguleeritud kaugkütteseaduses § 16.
(6) Soojatootja garanteerib kaugküttepiirkonnas soojavarustuse kütteperioodil, väljaarvatud avariiolukorras ning vajalike remonditööde teostamise ajal katlamajas või soojatrassidel, olles eelnevalt kooskõlastanud remonditööde ajagraafiku Võhma Linnavalitsusega.
§ 9. Järelevalve
Järelevalvet määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Võhma Linnavalitsus.
§ 10. Määruse rakendamine
(1) Võhma Linnavolikogu 20. veebruari 2003.a määrus nr 6 “Soojusenergia hinna reguleerimise kord Võhma linnas” tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub 1. juulil 2009.a.
Leida Kuld
Linnavolikogu esimees
Lisa Võhma kaugküttepiirkonna piirid