KOV määruste valdkondlik liigitus: Korrakaitse → Kasside ja koerte pidamine

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kiili valla koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskiri

Vastu võetud 13.08.2009 nr 19
RT IV, 13.11.2012, 32
jõustumine 24.08.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja lg 3 punkti 2 ning § 22 lg 1 punkti 36² alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  (1) Käesolev koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab koerte, kasside ja teist loomakaitseseaduse mõistes lemmikloomade pidamise nõuded Kiili valla haldusterritooriumil (edaspidi vald).

  (2) Lemmikloomade pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest, põllumajandusministri 24.07.2008 määrusest nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ ja teistest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast. Lemmiklooma pidamine peab olema kooskõlas Kiili Vallavolikogu poolt kehtestatud avaliku korra ja heakorra eeskirjadega.

  (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle omandis või valduses on lemmikloom.

§ 2.   Eeskirjas kasutatavad terminid

  Käesolevas eeskirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) lemmikloom(edaspidi loom) - inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Looma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või päästeteenistus;
  2) loomapidaja (omanik)- isik, kellele loom kuulub või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga;
  3) avalik koht- t erritoorium, ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav, või ühistranspordivahend;
  4) looma suhtes lubamatu tegu - looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud Loomakaitseseaduses ettenähtud juhud;
  5) omanikuta loom - identifitseerimata lemmikloom (koduloom), kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada;
  6) loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuv) loom - lemmikloom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi;
  7) looma identifitseerimine – identifitseerimisviisid on looma märgistamine, looma kirjeldamine või looma kuuluvuse määratlemine. Looma märgistamine on tema varustamine eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega. Looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse loomade puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada. Loomad, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle loomaliigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada kirjeldust, identifitseeritakse nende kuuluvuse kaudu;
  8) loomataud - looma haigus, mis on põhjustatud bioloogiliste haigusetekitajate poolt, mis võivad kas otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi;
  9) eutanaasia - looma hukkamine looma omaniku algatusel või kaastundest, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks. Looma eutanaasia viib läbi veterinaararst.

2. peatükk LOOMAPIDAMISNÕUDED 

§ 3.   Looma pidamine

  (1) Looma on lubatud pidada loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ruumis, ehitises või õues piiratud alal (tarastatud hoov, aed jne), kusjuures kasutatav ruum, ehitis ja piiratud ala peavad oma asukoha, projektlahenduse, tehnoloogia ja mikrokliima poolest olema loomaliigile sobivad, ohutud, kergesti puhastatavad ja vastama lemmiklooma pidamise nõuetele. Looma tuleb pidada selliselt, et oleks välistatud tema lahtipääsemine (v.a kassid hajaasustusega alal) ja ärajooksmine. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik.
[RT IV, 27.06.2013, 34 - jõust. 30.06.2013]

  (2) Korterelamus tuleb looma pidamisel lisaks käesolevale eeskirjale lähtuda ka korteriühistu põhikirjast, kodukorrast, ühise tegutsemise lepingust ja muudest elamu (sh kinnistu) ühist haldamist käsitlevatest dokumentidest.

  (3) Keelatud on koera hoida (ketis, aias) lähemal kui 1 m avalikult kasutatavast teest, kõnniteest, tänavast.

  (4) Juriidilisest isikust loomapidaja peab määrama looma heaolu eest vastutava isiku.

  (5) Keelatud on looma hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist või panna toime muud looma suhtes lubamatut tegu.

  (6) Loomapidaja kannab täit vastutust oma looma tekitatud varalise kahju või inimesele tekitatud tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest.

  (7) Loomapidaja, kes soovib oma looma pidamise lõpetada, peab leidma loomale uue loomapidaja või tagama looma nõuetele vastavasse varju- või hoiupaika viimise või nõuetekohase eutanaasia ning kandma hoiuteenusega ja eutanaasiaga seotud kulud.

§ 4.   Loomapidaja kohustused

  Loomapidaja on kohustatud:
  1) tähistama vajadusel sissepääsu tema omandis või valduses olevale territooriumile hoiatussildiga koera olemasolu kohta;
  2) tagama tema omandis või valduses oleval territooriumil ameti- või tööülesandeid täitvate isikute ohutuse;
  3) koristama avalikus kohas kohe oma looma väljaheited;
  4) pöörduma looma teadmata põhjusel suremisel veterinaararsti poole surma põhjuse selgitamiseks;
  5) teatama kohe veterinaararstile ning seejärel täitma tema ettekirjutusi kui loom on hammustanud inimest või teist looma, kui looma on rünnanud metsloom ja samuti kui loom käitub ebaloomulikult või on marutaudi kahtlusega.

§ 5.   Loomaga avalikus kohas viibimine

  (1) Koera ja kassi tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas, vastavas puuris, kotis või kandmisvahendis. Koeral peab vajaduse korral olema suukorv või koonurihm. Avalikel üritustel ja rahvarohketes kohtades viibimisel tohib koer olla lühikese (kuni 2 m ja kontrollitava) jalutusrihmaga ning suukorviga või koonurihmaga. Loomapidaja peab tagama järelevalve oma lemmiklooma üle ja kaaskodanike ohutuse.
[RT IV, 27.06.2013, 34 - jõust. 30.06.2013]

  (2) Jalutusrihmata ja suukorvita võib koer viibida koertele mõeldud piiratud territooriumitel (treeningplatsid, jalutusväljakud jms), kui ta ei ohusta teisi loomi ja inimesi.

  (3) Pimedal ajal peab loomale või tema jalutusrihmale olema kinnitatud helkur või sellega võrdsustatud ese.

  (4) Keelatud on:
  1) loomaga viibimine spordiväljakul, laste mänguväljakul, laste liivakastis, laste- või haridusasutuse territooriumil, va. loomadele selleks lubatud või ettenähtud kohas ja üritusel;
  2) lasta loomal reostada avalikult kasutatavat kohta;
  3) viibida loomaga avalikus kohas, kuhu on paigaldatud vastava loomaga viibimist keelav märk;
  4) viibida loomaga rahvakogunemisel ja avalikul üritusel, kui see võib häirida ürituse läbiviimist või on korraldaja poolt keelatud;
  5) looma pesemine või ujutamine üldkasutatavas ujumiskohas;
  6) nakkusohtlikult haige looma viimine avalikku kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ja lõike 4 punktide 1, 2, 3 ja 4 nõudeid ei rakendata vaegnägija juhtkoera ning teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera suhtes.

§ 6.   Loomade võistlused ja näitused

  (1) Loomade võistlusi tuleb korraldada kooskõlas loomatauditõrje seadusega.

  (2) Loomade avalikul näitamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest.

§ 7.   Looma vaktsineerimine ja ravimine

  (1) Loomapidaja on kohustatud ennetavalt vaktsineerima oma koera ja kassi marutaudi vastu.

  (2) Loomi vaktsineerivad veterinaarjärelevalve ametnikud, volitatud veterinaararstid või tegevusluba omavad veterinaararstid.

  (3) Operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi, sealhulgas koera ja kassi tätoveerimist ning loomale mikrokiibi paigaldamist teeb veterinaararst.

§ 8.   Hulkuvad loomad

  (1) Kiili valla territooriumil korraldab omanikuta loomade püüdmist, pidamist ja hukkamist vastavalt loomakaitseseadusele Kiili Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

  (2) Hulkuva looma püüdmist korraldab loomapidaja. Kui loomapidaja ei saa või ei ole võimeline hulkuvat looma kinni püüdma, korraldab püüdmise vallavalitsus. Looma püüdmisega, pidamisega, raviga ja vajadusel ka eutanaasiaga (hukkamisega) ning korjuse hävitamisega seotud kulud kannab loomapidaja.

  (3) Peale hulkuva looma kinnipüüdmist tuleb kontrollida, kas loom on identifitseeritav. Identifitseeritud looma loomapidajat teavitatakse esimesel võimalusel looma asukohast.

  (4) Kinni püütud loom paigutatakse hoiupaika ning hoitakse ja vajadusel ka ravitakse teda hoiupaigas vähemalt 14 päeva. Selle aja jooksul võib loomapidaja looma tagasi nõuda, tasudes hoiupaigale looma püüdmis-, ravi ja ülalpidamiskulud. Loomapidajale tagastamisele kuuluvale märgistamata kassile ja koerale paigaldab hoiupaik enne tagastamist mikrokiibi.
[RT IV, 27.06.2013, 34 - jõust. 30.06.2013]

  (5) Pärast paragrahvis 8 lõikes 4 nimetatud aja möödumist antakse loom uuele loomapidajale või hukatakse loomakaitseseadusega sätestatud korras.
[RT IV, 27.06.2013, 34 - jõust. 30.06.2013]

§ 9.   Looma hukkamine ja korjuste hävitamine

  (1) Looma hukkamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest. Looma hukkamine võib toimuda talle vähimat kannatust põhjustaval viisil. Õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisukorda sattunud looma võib hukata, kui ellujäämine tekitaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis või loodusesse tagasiviimine osutub võimatuks.

  (2) Keelatud on looma hukkamine alaealise juuresolekul (v.a. loomakaitseseaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel).

  (3) Inimest ründavat, loomapidaja kontrolli alt väljunud looma või marutaudi kahtlusega ohtliku looma võib enesekaitseks hukata kohapeal, kui rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda.

  (4) Looma korjust kui loomseid jäätmeid peab valdaja käitlema nõuetekohasel viisil. Looma korjuse võib:
  1) üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttele;
  2) matta loomapidaja kinnistule (kui loom suremise momendil ei põdenud loomataudi);
  3) matta selleks ettenähtud matmispaika (loomakalmistule).

3. peatükk LOOMADE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE 

§ 10.   Looma märgistamine ja registreerimine

  (1) Kiili vallas elavad loomad registreeritakse Kiili valla lemmikloomade registris (edaspidi register).

  (2) Registrisse tuleb kanda kõik:
  1) Registrisse tuleb kanda kõik vallas elavad koerad ja kassid;
[RT IV, 27.06.2013, 34 - jõust. 30.06.2013]
  2) [Kehtetu - RT IV, 27.06.2013, 34 - jõust. 30.06.2013]

  (3) Teised loomad registreeritakse registris üksnes loomapidaja soovil.

  (4) Registrisse kantakse loom identifitseerimist võimaldavate tunnuste alusel. Koerte ja kasside identifitseerimisviisina kasutatakse looma märgistamist mikrokiibiga.

  (5) Loomapidaja on kohustatud koera ja kassi registreerima registris hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul alates koera või kassi kolmekuuseks saamise päevast. Hulkuva koera või kassi omandamisel ja muudel juhtudel, kui omandatakse vanem loom, tuleb koer või kass registreerida ühe kuu jooksul pärast omandamist.

  (6) Eelnevalt registreeritud looma omandamisel peab uus loomapidaja teavitama registri volitatud töötlejat loomaomaniku vahetumisest hiljemalt kümne päeva jooksul alates omandamise päevast.

  (7) Registreerimist korraldab vallavalitsus või tema poolt volitatud töötleja (isik).

  (8) Koera või kassi märgistamisel ja registreerimisel esitab loomapidaja selle looma vaktsineerimistõendi. Tõendi puudumisel on veterinaararstil kohustus loom kohapeal vaktsineerida.

  (9) Looma märgistamise ja registreerimise kulud tasub loomapidaja.

  (10) Looma märgistamisel ja registreerimisel esitab loomapidaja järgmised andmed:
  1) loomapidaja nimi, elukoht, telefoninumber;
  2) looma registreerimisnumber (mikrokiibil või tätoveeringul); looma nimi, tõug, sünniaeg (või vanus), sugu, looma lühikirjeldus, eritunnused;
  3) looma asukoht;
  4) viimase vaktsineerimise kuupäev;
  5) andmed, mida näeb ette registri põhimäärus.

  (11) Loomapidaja peab teatama hiljemalt 14 päeva jooksul registripidajale looma kadumisest või surmast (hukkumisest).

§ 11.   Registrist informatsiooni väljastamine

  (1) Omanikuta või hulkuva looma kohta informatsiooni avalikustamist korraldab Vallavalitsus. Vastav info avalikustatakse valla kodulehel (veebilehel) ja vajadusel vallamajas infostendil.

  (2) Registrist väljastatakse andmeid vastavalt registri põhimäärusele.

4. peatükk VASTUTUS 

§ 12.   Vastutus

  Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66³ karistatakse käesoleva eeskirjaga kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT IV, 26.06.2015, 42 - jõust. 29.06.2015]

§ 13.   Menetlus

  Käesoleva eeskirja rikkumisel on väärtegude kohtuväline menetleja:
  1) vallavalitsus;
  2) politseiprefektuur.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 14.   Määruse jõustumine

  Käesolev määruse jõustub üldises korras välja arvatud paragrahv 10, mis jõustub alates 01.01.2010.

§ 15.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 16.   Määruse kohaldamine

  Käesoleva määruse paragrahv 10 lõiget 4 ei kohaldata koerte ja kasside suhtes, kes on registreeritud mõnes teises lemmiklooma registris enne käesoleva määruse jõustumist ning kes kannavad juba märgistusena hästiloetavat tätoveeringut või registreerimisnumbrit kaelarihmal.