HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Kivi-Vigala Põhikooli põhimäärus

Kivi-Vigala Põhikooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Märjamaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 26.06.2019, 1

Kivi-Vigala Põhikooli põhimäärus

Vastu võetud 18.06.2019 nr 72
jõustumine 01.09.2019

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 37, koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Õppeasutuse nimetus

  (1) Õppeasutuse nimetus on Kivi-Vigala Põhikool (edaspidi kool).

  (2) Kool jaguneb lasteaiaks ja põhikooliks.

§ 2.   Kooli asukoht ja tegutsemiskohad

  (1) Kool asub aadressil Kooli 6, Kivi-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78001.

  (2) Kool tegutseb kahes hoones:
  1) lasteaiarühm Lasteaia põik 3, Kivi-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond;
  2) põhikooli I, II ja III aste Kooli 6, Kivi-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond.

§ 3.   Tegutsemise vorm

  Kivi-Vigala Põhikool on üldhariduskool, kus koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteaed) ja põhikool tegutsevad ühe asutusena.

§ 4.   Tegutsemise põhimõtted

  (1) Kooli pidaja on Märjamaa Vallavalitsus (edaspidi pidaja).

  (2) Lasteaias on üks liitrühm (kahe- kuni seitsmeaastased lapsed), kus võimaldatakse alushariduse omandamist.

  (3) Põhikoolis luuakse võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikooli kooliastmed on:
  1) I kooliaste – 1.-3. klass;
  2) II kooliaste – 4.-6. klass;
  3) III kooliaste – 7.-9. klass.

  (4) Laste lasteaeda vastuvõtt ja sealt väljaarvamine toimub pidaja poolt kehtestatud korras.

  (5) Õpilaste põhikooli vastuvõtt, ühest koolist teise üleminek ja koolist väljaarvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud korras.

  (6) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi ja Märjamaa valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

  (7) Lasteaia lahtioleku aja otsustab pidaja hoolekogu ettepanekul.

  (8) Koolis võib korraldada huviharidust huvikooli seaduse tähenduses ja vabahariduslikku koolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.

§ 5.   Arengukava

  (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava.

  (2) Kooli arengukava koostamisel lähtutakse valla arengukavast ja selles määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.

  (3) Kooli arengukava kinnitab Märjamaa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).

  (4) Arengukava avalikustatakse kooli ja Märjamaa valla veebilehel.

§ 6.   Pitsat ja sümboolika

  (1) Koolil on oma nimetusega pitsat ja sümboolika.

  (2) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor kooskõlastatult pidaja kui täitevorganiga.

2. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS  

§ 7.   Õppekeel

  Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 8.   Omandatava hariduse liik ja tase

  (1) Koolis omandatava hariduse liik on üldharidus.

  (2) Koolis omandatava hariduse tase on alusharidus ning põhiharidus I, II ja III kooliastme klasside ulatuses.

§ 9.   Kooli õppevormid

  (1) Kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestab võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära.

  (2) Kooli õppetöö toimub kõigil kolmel põhikooli kooliastmel statsionaarses vormis.

  (3) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, koostatakse õpilasele riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

  (4) Põhikoolis võib põhiharidust omandada koduõppel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

  (5) Hariduslike erivajadustega laste ja õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse:
  1) lasteaias sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega;
  2) põhikoolis vajadusel ja võimalusel õpiabirühmi eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;
  3) põhikoolis klasse õpiraskustega või kasvatusraskustega õpilastele.

  (6) Direktor võib pidaja nõusolekul moodustada ka põhimääruses sätestamata hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi.

  (7) Põhikoolis rakendatakse lihtsustatud õpet õpilastele, kellele kooliväline nõustamismeeskond on määranud lihtsustatud õppekava. Lihtsustatud õppel olevatele õpilastele, kes õpivad klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi, koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava.

§ 10.   Õppekava

  (1) Kooli õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteaias lasteaia õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ja põhikoolis põhikooli õppekava, mis on koostatud põhikooli riikliku õppekava alusel.

  (2) Lasteaia ja põhikooli õppekavad koostavad ja arendavad pedagoogid, kaasates lapsevanemaid. Õppekavad kehtestab kooli direktor, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õppenõukogule ja õpilasesindusele.

  (3) Kool võib õpilasele koostada põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud õppekavas sätestatud korras individuaalse õppekava.

  (4) Lasteaia õppekava läbinutele annab kool välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused.

§ 11.   Õppeaasta

  (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise aasta 31. augustini.

  (2) Põhikooli õppeaasta koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest. Õppetrimestrites on kokku vähemalt 175 õppepäeva.

  (3) Lasteaia aastaringse või hooajalise tegutsemise ning lahtioleku aja otsustab vallavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.

§ 12.   Õppe ja kasvatuse korraldus lasteaias

  (1) Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse aluseks on koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ning lasteaia päevakava, mille kinnitab direktor.

  (2) Planeeritud õppe- ja kasvatustegevused kajastuvad rühma nädala tegevuskavas.

  (3) Rühma registreeritud laste arv lasteaia liitrühmas on kuni 18 last. Rühma registreeritud laste arvu ja sobitusrühmade moodustamist sätestab koolieelse lasteasutuse seadus.

§ 13.   Õppe ja kasvatuse korraldus põhikoolis

  (1) Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

  (2) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Järjestikuse katkematu õppetöö pikkus ei tohi ületada kahte arvestuslikku õppetundi. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit iga arvestusliku õppetunni kohta ja söögivahetunni pikkus on vähemalt 20 minutit.

  (3) Kooli päevakava kajastab õppetegevusi ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliseid tegevusi. Kooli päevakava kehtestab direktor.

  (4) Klassi täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Õpiabirühmas on rühmatäitumuse piirnorm 6 õpilast. Õpiraskustega õpilaste klassis on klassitäituvuse piirnorm 12 õpilast.

  (5) Kool võimaldab õpilastel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti. Õpikute tagastamise tingimused ja kord sätestatakse kooli kodukorras.

  (6) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt ja koostavad individuaalse õppekava. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

  (7) Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused pidaja ja selle korraldab direktor.

  (8) Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase saavutatud õpitulemuste arengu ning käitumise kohta. Hindamise korraldus ja õpilaste ning vanemate hinnetest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

  (9) Kool loob koos pidajaga tingimused koolikohustuse täitmiseks.

  (10) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Koolivaheaegadel üldjuhul õppetööd ei toimu.

  (11) Kool võib korraldada pärast suvevaheaja algust täiendava õppetööga seotud tegevusi arvestusega, et õpilasele oleks tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppetööga seotud tegevustest.

§ 14.   Õpilaspilet

  Õpilase vanema taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet.

§ 15.   Arenguvestlused

  (1) Vähemalt kord õppeaasta jooksul viiakse lapse ja lapse vanematega põhikoolis ja lasteaias läbi arenguvestlus, mille eesmärk on lapse arengu toetamine.

  (2) Lapse ja õpilasega läbiviidaval arenguvestlusel osalevad laps/õpilane, õpetaja ja vanem(ad) või hooldaja(d). Vajadusel kaasatakse ka teisi õpetajaid, koolitöötajaid ning lapse/õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuurüksuse esindajaid või ametiisikuid.

  (3) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab direktor.

§ 16.   Vanemate koosolek

  Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub direktor vähemalt üks kord aastas kokku vanemate koosoleku. Kui viiendik lasteaia rühma või klassi õpilaste vanematest nõuab, on direktor kohustatud kokku kutsuma selle rühma või klassi õpilaste vanemate koosoleku.

3. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDAMISE ALUSED 

§ 17.   Õppekavavälise tegevuse vormid

  Lapse ja õpilase arengu toetamiseks ning õppetööst vaba aja sisustamiseks tegutsevad koolis huviringid ja pikapäevarühm, korraldatakse üritusi, loenguid jmt.

§ 18.   Õppekavavälise tegevuse korraldamine ja rahastamine

  (1) Õppekavavälise ja huvitegevuse aluseks on kooli arengukava.

  (2) Kooli õpilastele on õppekavavälise tegevuse töös kooli ruumide, rajatiste ja vahendite kasutamine nii huviringides kui ka pikapäevarühmas tasuta.

  (3) Õppekavaväliselt kool:
  1) rendib ruume harrastustegevuse ja erinevate ürituste läbiviimiseks vastavalt pidaja kehtestatud hinnakirjale.
  2) pakub vajadusel ürituste toitlustamise võimalusi.

4. peatükk KOOLI JUHTIMINE 

§ 19.   Direktor

  (1) Kooli juhib direktor, kes vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning põhimäärusega antud volituste ulatuses.

  (3) Direktor:
  1) annab oma pädevuse piires käskkirju;
  2) kehtestab lasteaia ja põhikooli õppekava, lasteaia ja põhikooli päevakava, arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra, pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, kooli hädaolukorra lahendamise plaani, lasteaia ja põhikooli kodukorra ning kooli sisehindamise korra ja aruande;
  3) otsustab laste ja õpilaste nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise, õpilaste pikapäevarühma vastuvõtmise ja väljaarvamise, õpilaste haridusliku erivajadusega õpilastele tugimeetmete rakendamise, õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise, vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel õpilase pikapäevarühma vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise;
  4) korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise, õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise, õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras, esimese õpilasesinduse valimised;
  5) määrab haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija ning õpilaste individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud;
  6) annab aru kooli hoolekogule;
  7) teeb koostööd õpilasesindusega, korraldab esimese õpilasesinduse valimised ja kinnitab õpilasesinduse põhimääruse;
  8) kinnitab koolitöötajate koosseisu ja sõlmib koolitöötajatega töölepingud;
  9) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas vanemate koosoleku;
  10) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
  11) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks pidajale;
  12) moodustab pidaja nõusolekul pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele.

§ 20.   Õppenõukogu

  (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu. Õppenõukogu koosolekuid võib läbi viia eraldi lasteaia ja põhikooli küsimustes.

  (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori poolt nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.

  (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (4) Informatsioon õppenõukogu koosolekute toimumise kohta avalikustatakse kooli veebilehel.

§ 21.   Hoolekogu

  (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ kelle ülesanne on laste, õpilaste, õpetajate, pidaja, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe- ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

  (2) Hoolekogu moodustatakse, selle koosseis valitakse ja töökord kehtestatakse vallavolikogu kehtestatud korras.

  (3) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb vallavolikogule ja pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

§ 22.   Kooli juhtkond

  (1) Koolil on juhtkond, kuhu kuuluvad direktor, huvijuht, majandusjuhataja ja lasteaia õpetajate esindaja.

  (2) Kooli juhtkonna ülesanne on kooli õppenõukogu töö ettevalmistamine ja kooli direktorile juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks kaasaaitamine.

5. peatükk KOOLITÖÖTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 23.   Koolitöötajad

  (1) Koolitöötajad on direktor, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad spetsialistid ning muud töötajad.

  (2) Koolitöötajaga (v.a direktor) sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud korras.

  (3) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor arvestades vallavolikogu poolt vastuvõetud kooli eelarvet.

  (4) Direktori, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

  (5) Õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

§ 24.   Koolitöötajate ülesanded, õigused ja kohustus

  (1) Direktori, õpetajate, tugispetsialistide ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesandeks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, õpilaste arengu ja toimetuleku toetamine, õpetamine ja kasvatamine, eesmärgipärane koostöö erinevate huvigruppidega ning osalemine kooli arendustegevuses.

  (2) Õppe- ja kasvatusalal mittetöötavate töötajate ülesanneteks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, kooli häireteta tegevuse tagamine, heaperemehelik majandamine ja koolivara korrasolek, majanduslik teenindamine ning osalemine kooli arendustegevuses.

  (3) Koolitöötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töökorralduse reeglite ja töölepingutega.

6. peatükk LASTEAIALASTE, ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED NING KOHUSTUSED 

§ 25.   Lasteaialaste ja vanemate õigused

  (1) Lasteaialastel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning õpetajate igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

  (2) Vanematel on õigus:
  1) tuua last lasteaeda ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteaia päevakava järgides;
  2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste igakülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
  3) saada teavet lapse arenguhindamisest;
  4) tutvuda lasteaia õppe- ja päevakavaga;
  5) saada teavet lasteaia töökorralduse kohta;
  6) osaleda lasteaia töös ja juhtimises hoolekogu kaudu;
  7) saada teavet vallavolikogu poolt kehtestatud ainelise abi ja soodustuste saamise ulatuse ja korra kohta
  8) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus-ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole.

§ 26.   Lasteaialaste vanemate kohustused

  Vanemad on kohustatud:
  1) tagama lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteaias;
  2) kinni pidama lasteaia kodukorrast ja päevakavast ning laste tervisekaitse ning tervise edendamise nõuetest;
  3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
  4) informeerima rühma õpetajat lapse puuduma jäämisest kooli kodukorras ettenähtud korras;
  5) tasuma lasteaia koha-ja õppemaksu ning toitlustamiskulusid vallavolikogu kehtestatud ulatuses ja korras.

§ 27.   Õpilaste õigused

  Õpilasel on õigus:
  1) omandada haridus rahulikus, õppimist soodustavas õpikeskkonnas;
  2) viisakale, lugupidavale, võrdväärsele kohtlemisele õpetajate ja kaasõpilaste poolt;
  3) vabale ajale vahetunnis;
  4) halva enesetunde korral pöörduda tervishoiutöötaja poole, informeerides sellest õpetajat;
  5) kasutada õppetööks heaperemehelikult kooli vara ja õppevahendeid;
  6) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajatelt abi;
  7) moodustada õpilasesindus;
  8) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;
  9) asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
  10) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- tehnilisi jm vahendeid;
  11) saada teavet Vabariigi Valitsuse ning vallavolikogu poolt kehtestatud ainelise abi ja soodustuste saamise ulatuse ja korra kohta;
  12) saada teavet koolikorralduse ja õpilasteõiguste kohta ning esmast teavet õppetöö sisu ja õppimisvõimaluste kohta;
  13) pöörduda oma õiguste kaitseks oma seadusliku esindaja vahendusel hoolekogu, pidaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.

§ 28.   Õpilase kohustused

  Õpilane on kohustatud:
  1) täitma koolikohustust ja osalema õppetöös vastavalt õpilase jaoks kooli poolt ette nähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele;
  2) õppima võimetekohaselt, arendama end ja täiendama oma teadmisi;
  3) täitma kooli kodukorda ja teisi üldtunnustatud käitumisnorme ning lähtuma oma käitumises tervislikest eluviisidest;
  4) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust, järgima tervislikke elusviise ja elama keskkonda säästvalt;
  5) osalema arenguvestlustel;
  6) kasutama talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid;
  7) ekskursioonidel, matkadel ja õppekäikudel täitma täpselt õpetajate ja teiste juhendavate täiskasvanute korraldusi ja liikluseeskirju;
  8) hoidma kooli head mainet, käituma väärikalt nii koolis kui ka väljaspool kooli;
  9) hoidma heaperemehelikult kooli vara;
  10) täitma teisi õigusaktidega pandud kohustusi ja kandma vastutust rikkumiste eest.

§ 29.   Õpilaste vanemate õigused

  Õpilase vanematel on õigus:
  1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning juhtimise kohta;
  2) saada teavet õpilase arengu ja õppeedukuse kohta;
  3) tutvuda kooli tegevus-, päeva- ja õppekavaga;
  4) taotleda õpilasele koduõpet ning osaleda õpilasele individuaalse õppekava koostamisel;
  5) saada nõustamist pedagoogilistes küsimustes;
  6) pöörduda kasvatamist ja õpetamist puudutavate vaidluste lahendamiseks õppenõukogu, hoolekogu või direktori, samuti vallavalitsuse ja riiklike organite poole;
  7) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.

§ 30.   Õpilaste vanemate kohustused

  (1) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas
  1) looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
  2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
  3) tutvuma kooli õppekava, põhimääruse, arengukava ja kodukorraga kas veebilehel või koolis ning toimima vastavalt nendele;
  4) tegema kooliga koostööd;
  5) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni, spetsialistide või nõustajate poole;
  6) taotlema vajadusel koolilt ja õpilase elukohajärgselt omavalitsusüksuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse tagamise meetmete rakendamist;
  7) teavitama kooli õpilase õppest puudumisest, selle põhjustest ja kestusest puudumise esimesel päeval;
  8) osalema arenguvestlusel õpilase arengu toetamiseks.

  (2) Kui vanem ei täida sätestatud kohustusi, on kool kohustatud pöörduma õpilase elukohajärgse omavalitsusüksuse poole meetmete rakendamiseks.

§ 31.   Õpilaskond ja õpilasesindus

  (1) Põhikooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

  (2) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

  (3) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

  (4) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses.

  (5) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajadusel koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajaga.

  (6) Õpilaskond kiidab põhimääruse heaks õpilaskonna üldkoosolekul salajase hääletamise teel. Põhimääruse heakskiitmiseks on vajalik 51% üldkoosolekul osalenud õpilaste nõusolek.

  (7) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust pole võimalik kinnitada.

  (8) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel põhikooli õpilastel.

  (9) Esimese õpilasesinduse moodustamiseks valivad iga klassi õpilased endi hulgast kaks esindajat õpilasesindusse. Esimene õpilasesindus koosneb kõigi klasside esindajatest

7. peatükk MAJANDAMISE JA ASAAJAMISE ALUSED 

§ 32.   Kooli vara

  (1) Kooli vara moodustavad koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.

  (2) Kool kasutab, valdab ja käsutab oma valduses olevat vara kooli tegevuse eesmärkidest ja ülesannetest lähtuvalt ning vallavolikogu kehtestatud korras.

  (3) Õpilaste poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitavad õpilaste vanemad (eestkostjad) õigusaktidega sätestatud korras.

§ 33.   Eelarve ja rahalised vahendid

  (1) Koolil on oma eelarve. Kooli eelarve kava kohta annab arvamuse hoolekogu ja vallavalitsus ning kinnitab vallavolikogu.

  (2) Kooli rahalised vahendid moodustuvad eraldistest vallaeelarvest, riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

  (3) Kool võib vastu võtta eraldisi sihtasutustelt ja annetusi äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt. Direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama pidajat ning tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse raamatupidamises ja kajastama eelarve täitmise õigusaktides ja vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud korras.

  (4) Vallavalitsuse poolt kinnitatud hindade alusel osutatud teenuse eest saadud tulu kasutatakse õigusaktides kehtestatud korras.

§ 34.   Asjaajamine ja aruandlus

  (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning nendes esitatavad andmed ning täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (2) Kooli asjaajamise korraldamise tagab direktor. Direktor kehtestab kooli asjaajamiskorra.

  (3) Kooli raamatupidamisarvestust peetakse vallavalitsuses Kool esitab statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (4) Kool esitab seadusega ettenähtud andmed õigeaegselt Eesti Hariduse Infosüsteemi.

§ 35.   Järelevalve

  Kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle teenistuslikku järelevalvet teostab Märjamaa Vallavalitsuse määratud spetsialist(-id). Õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse riiklikku järelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 36.   Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab vallavolikogu, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse.

  (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- ja linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

  (3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juunist sama aasta 31. augustini.

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 37.   Kooli põhimääruse kehtestamine, muutmine ja täiendamine

  (1) Kooli põhimääruse ja selle muudatused kehtestab vallavolikogu.

  (2) Kooli põhimäärus ja selle muudatused ning täiendused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

§ 38.   Määruse jõustumine

  (1) Tunnistatakse kehtetuks Vigala Vallavolikogu 16.09.2016 määrus nr 8 „Kivi-Vigala Lasteaia „Pääsulind” põhimäärus“ ja Vigala Vallavolikogu 25.11.2010 määrus nr 12 „Kivi-Vigala Põhikooli põhimäärus“.

  (2) Määrus jõustub 1. septembril 2019

Urmas Kristal
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json