Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Viljandi linna finantsjuhtimise kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Viljandi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.06.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 26.06.2021, 11

Viljandi linna finantsjuhtimise kord

Vastu võetud 31.03.2016 nr 83
RT IV, 13.04.2016, 25
jõustumine 16.04.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.06.2021RT IV, 26.06.2021, 429.06.2021

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 6 ja § 21 lõike 1, §28 lõike 3 ning Viljandi linna põhimääruse § 28 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala ja kohaldamine

  (1) Viljandi linna finantsjuhtimise korra eesmärgiks on sätestada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) täitmise tingimused Viljandi linnas.

  (2) Viljandi linna finantsjuhtimise kord (edaspidi kord ) sätestab nõuded:
  1) eelarve liigendamiseks;
  2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamiseks ja menetlemiseks;
  3) vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks;
  4) eelarve täitmiseks;
  5) majandusaasta aruande koostamiseks ja menetlemiseks.

  (3) Kord on täitmiseks kohustuslik Viljandi Linnavalitsusele ametiasutusena, linnavalitsuse struktuuriüksustele ja linnavalitsuse ametiasutuse hallatavatele asutustele.

§ 2.   Mõisted

  Korras kasutatakse mõisteid kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktide tähenduses.

2. peatükk EELARVE 

§ 3.   Eelarve koostamise üldpõhimõtted

  (1) Eelarves määratakse tulenevalt arengukavas ja eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidest ja tegevustest linna rahaliste vahendite kasutamise plaan eelarveaastaks.

  (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

  (3) Eelarve ja lisaeelarve võtab Viljandi linnavolikogu (edaspidi volikogu) vastu määrusega.

  (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

  (5) Eelarves kajastatakse summad täiseurodes.

  (6) Eelarveosad on:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevus;
  4) finantseerimistegevus;
  5) likviidsete varade muutus.

  (7) Eelarve on tekkepõhine - tehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

  (8) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise ja täitmise korraldajaks on Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

  (9) Volikogu kinnitab eelarve ja lisaeelarve käesoleva määruse lisas toodud liigenduses. Volikogu tasandil kinnitatakse eelarve ilma sisemiste tehinguteta.

  (10) Eelarve detailsema jaotuse majandusliku sisu ja vastutajate lõikes (alaeelarved) kinnitab linnavalitsus, arvestades volikogus kinnitatud eelarve või lisaeelarve eelarveosade mahte.

§ 4.   Eelarve põhitegevuse tulude eelarveosa

  (1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) maksutulud;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
  3) saadavad toetused;
  4) muud tegevustulud.

  (2) Põhitegevuse tulude eelarveosas ei planeerita:
  1) kasumit ja kahjumit põhivara müügist;
  2) põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist;
  3) finantstulusid.

  (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

§ 5.   Eelarve põhitegevuse kulude eelarveosa

  (1) Põhitegevuse kulude eelarveosas kajastatakse kulud järgmiste valdkondadena:
  1) valitsemine;
  2) majandusvaldkond;
  3) kultuuri- haridus- ja sotsiaalvaldkond.
[RT IV, 26.06.2021, 4 - jõust. 29.06.2021, rakendatakse alates 01.09.2021]

  (2) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valdkondade kaupa majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) antavad toetused;
  2) muud tegevuskulud.

  (3) Põhitegevuse kulude eelarveosas ei planeerita:
  1) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust;
  2) põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist;
  3) finantskulusid;
  4) põhivara soetamisega kaasnevat käibemaksukulu.

  (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas võib lisaks planeerida ja kogusummas arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

§ 6.   Eelarve investeerimistegevuse eelarveosa

  (1) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
  1) põhivara soetus;
  2) põhivara müük;
  3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
  4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
  5) osaluste soetus;
  6) osaluste müük;
  7) muude aktsiate ja osade soetus;
  8) muude aktsiate ja osade müük;
  9) antavad laenud;
  10) tagasilaekuvad laenud;
  11) finantstulud ja finantskulud.

  (2) Investeerimistegevuse eelarveosas ei planeerita:
  1) põhivara soetuseks saadavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega seoses saadavat põhivara, kui sellega ei kaasne kaupade ja teenuste müüki tarnija poolt;
  2) põhivara soetuseks antavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega kaasnevat mitterahalist põhivara võõrandamist;
  3) mitterahalisi sissemakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitali ning mitterahalisi väljamakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitalist;
  4) finantsinvesteeringute ja osaluste ümberhindamisest põhjustatud kasumit ja kahjumit ning kohaliku omavalitsuse üksuse osa tema osalusega äriühingu majandusaasta tulemist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.

  (4) Investeeringud planeeritakse investeerimistegevuse eelarveosas põhivara soetusena koos soetusega kaasneva käibemaksukuluga.

  (5) Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müükide tulu, punktis 3 nimetatud saadav sihtfinantseerimine, punktis 10 nimetatud tagasilaekuvad laenud ning punktis 11 nimetatud finantstulude ja -kulude vahe, millest lahutatakse punktides 1, 5 ja 7 nimetatud soetuste maksumus, punktis 4 nimetatud antav sihtfinantseerimine ning punktis 9 nimetatud antavad laenud.

  (6) Investeerimistegevuse eelarveosas võib lisaks planeerida ja kogusummas arvesse võtta investeerimistegevusega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

§ 7.   Eelarve finantseerimistegevuse eelarveosa

  (1) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
  1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
  2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

  (2) Finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustuste võtmiseks kavandatavad rahalised vahendid ja sellest lahutatakse punktis 2 nimetatud kohustuste täitmiseks kavandatavad rahalised vahendid.

§ 8.   Eelarve likviidsete varade muutuse eelarveosa

  (1) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad KOFS § 36 lõikele 1.

  (2) Likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatakse ühel kirjel summeerituna:
  1) raha ja pangakontode saldo muutused;
  2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutused;
  3) soetatud võlakirjade saldo muutused.

  (3) Likviidsete varade saldo suurenemine või vähenemine kajastatakse vastavalt plussi või miinusega.

§ 9.   Eelarve tasakaal, ülejääk ja puudujääk

  (1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks.

  (2) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.

  (3) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.

  (4) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.

  (5) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

§ 10.   Eelarveprojekti koostamine ja menetlemine

  (1) Linnavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise ajakava, tingimused ja vormid, mis avalikustatakse linna veebilehel.

  (2) Linnavalitsuse ametiasutuse hallatavad asutused ja struktuuriüksused esitavad rahandusametile alaeelarvete liigenduses eelarvetaotlused koos seletuskirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korra kohaselt.

  (3) Esitatud eelarvetaotluste põhjal koostab rahandusamet koondtabelid ning esitab need linnavalitsusele menetlemiseks.

  (4) Eelarvetaotluste põhjal koostatud koondi läbivaatamisel hindab linnavalitsus eelarve tulude ja kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, linna arengukavale ning planeeritud tegevustele.

  (5) Eelarvetaotluste menetlemisel osalevad linnavalitsuse liikmed ja rahandusameti esindajad, aruteludesse kaasatakse vajadusel taotluste koostajad või esitajad ja struktuuriüksuste juhid.

  (6) Pärast läbirääkimisi võtab linnavalitsus vastu seisukoha eelarve tasakaalu viimiseks ja rahandusamet koostab eelarve koondprojekti käesoleva korra lisas sätestatud liigenduses ning esitab selle koos eelarve seletuskirjaga linnavalitsusele.

  (7) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab linnavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

§ 11.   Eelarve seletuskiri

  (1) Eelarve seletuskirjas esitatakse järgmine informatsioon:
  1) selgitused ja põhjendused vähemalt käesoleva korra paragrahvides 4-8 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
  2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
  3) ülevaade eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
  4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud);
  5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

  (2) Eelarve seletuskirja ülesehitus:
  1) eelarve lühiülevaade;
  2) eelarve koostamise alused;
  3) tulude lühiülevaade;
  4) kulude lühiülevaade;
  5) eelarve koondtabel;
  6) põhitegevuse tulud;
  7) põhitegevuse kulud;
  8) investeerimistegevus;
  9) finantseerimistegevus;
  10) likviidsete varade muutus;
  11) ületulevad ja üleminevad kohustused;
  12) võrdlus eelarvestrateegiaga;
  13) eelarvestrateegias ja arengukavas kajastatud eesmärkide täitmise plaan;
  14) muu täiendav informatsioon.

§ 12.   Eelarve ja lisaeelarve menetlemine

  Eelarve ja lisaeelarve eelnõu volikogus menetlemise kord sätestatakse Viljandi Linnavolikogu töökorraga.

§ 13.   Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve

  (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

  (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib linnavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

  (3) Linnavalitsus võib enne eelarve vastuvõtmist teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
  1) õigusaktist;
  2) KOFS § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–52 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) KOFS § 27 lõikest 2;
  4) kohtuotsusest.

§ 14.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule.

  (2) Lisaeelarve eelnõu seletuskirjas kajastatakse:
  1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ning nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;
  2) andmed kulude kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse;
  3) selgitused muudatuste kohta võrreldes põhieelarvega.

  (3) Lisaeelarve seletuskirjas ei pea kajastama võrdlusandmeid eelneva eelarveaasta kohta.

  (4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
  1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad;
  3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

  (5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

  (6) Linnavalitsus võib teha lisaeelarve eelnõu volikogule esitamisest kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
  1) õigusaktist;
  2) KOFS § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–52 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) kohtuotsusest.

  (7) Linnavalitsus võib käesoleva määruse § 15 lõikest 2 tulenevaid väljaminekuid teha enne lisaeelarve vastuvõtmist.

§ 15.   Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal

  (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

  (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
  1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
  2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;
  3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekud kajastatakse eelarves kogusummadena, väljaminekute detailsema jaotuse kehtestab linnavalitsus alaeelarvetega. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

§ 16.   Eelarve ja lisaeelarve avalikustamine

  (1) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse Viljandi linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul pärast selle esitamist volikogule. Veebilehel avaldatakse samuti nende menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

  (2) Vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve avaldatakse Viljandi linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

  (3) Linnavalitsuse poolt kinnitatud alaeelarved avalikustatakse Viljandi linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul vastuvõtmisest.

§ 17.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses tekkepõhiste arvestuspõhimõtetega.

  (2) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus.

  (3) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab rahandusamet.

  (4) Linnavalitsus ametiasutusena, linnavalitsuse struktuuriüksused ja linnavalitsuse ametiasutuse hallatavad asutused võivad teha tehinguid ainult alaeelarvetega kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud käesoleva määruse §-s 13, § 14 lõike 4 punktis 3 ning lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel.

  (5) Linnavalitsus ametiasutusena, linnavalitsuse struktuuriüksused ja linnavalitsuse ametiasutuse hallatavad asutused võivad sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias.

  (6) Jooksva aasta eelarves või järgmise aasta eelarve eelnõus või järgnevateks aastateks eelarvestrateegias kinnitatud summade piires on linnavalitsusel ametiasutusena, linnavalitsuse struktuuriüksustel ja linnavalitsuse ametiasutuse hallatavatel asutustel õigus ilma täiendava volikogu loata ja ilma eelarvestrateegias konkreetse lepingu andmeid välja toomata korraldada hankeid ja sõlmida igapäevase majandustegevuse korraldamiseks põhitegevuse kulude osas kuni viieaastaseid lepingud, mille esemeks on:
  1) sotsiaalteenuste osutamine, sh hooldamis- ja raviteenused;
  2) hariduskulude tasumine või olemuslikult õppeaasta perioodiga seotud teenused;
  3) linnavara igapäevane majandamine, sealhulgas kommunaal-, korrashoiu-, valve-, sideteenuste osutamine, jooksev remont ja tehnosüsteemide hooldamine ning rajatiste ning haljastuse hooldus;
  4) linnavara kindlustamine ning linnavara müügiga seotud maaklerteenused ja turundus;
  5) linnavara korrashoiuga seotud projekteerimine;
  6) mööbli ja inventari ostmine ning rentimine;
  7) kalamaimude asustamine veekogudesse;
  8) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rentimine;
  9) omavalitsuse tööks vajalike registrite, andmebaaside ja tarkvara kasutamise teenuste ostmine;
  10) ruumide rentimine linnavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
  11) jooksval aastal saadud sihtfinantseeringute eest tehtavad kulud, mille maht ei ületa 30 000 eurot, lepingu periood ei ületa 12 kuud ja linna omafinantseering ei ületa 30% projekti kogumaksumusest.
[RT IV, 26.06.2021, 4 - jõust. 29.06.2021]

  (7) Kui lepinguga, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.

  (8) Kui eelarve täitmise käigus on tulude laekumine kavandatust väiksem, võib linnavalitsus kuni kaheks kuuks piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist, lubades vaid vältimatute kulude tegemist, lähtudes väljamaksete teostamisel järgmisest järjekorrast:
  1) töötasud, töötasudelt kinnipeetavad või töötasult arvestatavad maksud ja maksed, linna laenude teenindamisega seotud maksed;
  2) lepingulistest kohustustest tulenevad maksed;
  3) väljamaksed füüsilistele isikutele;
  4) muud väljamaksed.

  (9) Linnavalitsus peab väljaminekute piiramisest volikogu teavitama ja vajadusel koostama lisaeelarve eelnõu ja esitama volikogule vastuvõtmiseks.

  (10) Kaupade ja teenuste müügieelarve alatäitmise korral on linnavalitsusel õigus vähendada vastavate linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linnavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste finantseerimist alatäitmise summa võrra.

  (11) Kaupade ja teenuste müügieelarve ületäitmise korral on linnavalitsusel õigus suurendada vastavate linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linnavalitsuse ametiasutuse hallatavate asutuste finantseerimist ületäitmise summa võrra.

  (12) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, mahakandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisi, valuutakursi muutusest tingitud kasumeid ja kahjumeid, eraldiste moodustamist ja korrigeerimist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarves ette nähtud või mitte.

  (13) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

  (14) Rahavoogude tõrgeteta juhtimiseks võib linnavalitsus võtta arvelduskrediiti eelarve kinnitamisel sätestatud mahus. Arvelduskrediit makstakse tagasi hiljemalt 31. detsembriks.

  (15) Rahandusamet avaldab eelarve täitmise aruande Viljandi linna veebilehel igale kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

  (16) Rahandusamet teeb alaeelarvete eest vastutajatele alaeelarvete täitmise info kättesaadavaks eelarverakenduse abil.
[RT IV, 26.06.2021, 4 - jõust. 29.06.2021]

3. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE 

§ 18.   Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestadesKOFS-is sätestatud erisusi.

  (2) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

  (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

  (4) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

  (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Viljandi linna veebilehel.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 19.   Õigusakti kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 20.   Määruse jõustumine ja rakendamine

  (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

  (2) Määrust rakendatakse alates 01.01.2017. a ja kohaldatakse esmakordselt Viljandi linna 2017. a eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel.

Lisa Linnavolikogus kinnitatava eelarve liigendus
[RT IV, 26.06.2021, 4 - jõust. 29.06.2021]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json