Pöide vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord
Vastu võetud 29.03.2012 nr 5
RT IV, 16.11.2013, 29
jõustumine 04.04.2012
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 17.09.2015 | RT IV, 26.09.2015, 9 | 29.09.2015 |
Määruse kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 6, § 22 lg 2 § 34 lg 2 alusel
1. peatükk Üldsätted
§ 1.
Pöide vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra eesmärk
Käesolev kord (edaspidi kord) sätestab Pöide valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. Eeskirja kohaldatakse koos seaduste ja muude õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist.
§ 2. Vallavara mõiste
(1) Vallavara on valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku vara.
(2) Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Pöide valla omandis olevad kinnisvara, vallasvara, sularaha jne. ning varalised õigused ja kohustused.
(3) Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse Pöide valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi, kuulub Pöide vallale, kui seadusest, Pöide valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.
§ 3. Tervikvara mõiste
(1) Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest mingi osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks.
(2) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsuse alusel.
2. peatükk Vallavara valdamine
§ 4. Vallavara valitsemine ja kasutamine
(1) Vallavara valdajad võivad olla:
1) vallavolikogu;
2) vallavalitsus;
3) kohaliku omavalitsuse asutused (edaspidi vallaasutused).
(2) Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik kehtestatud korras sõlmitud rendi- , üüri- , hoiu- , pandi- vms lepingu alusel. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad, vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus või vallaasutus.
(3) Kolmandateks isikuteks on kõik isikud, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning kellel ei ole keelatud olla vallavara valdaja.
(4) Vallavara valdaja on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise.
§ 5. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine
(1) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul § 4 lg 1 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik neile oma ülesannete täitmiseks.
(2) Vallavara üleandmisel ühe vallaasutuse valdusest teisele korraldavad vallaasutuse juhid omavahelisel kokkuleppel vallavalitsuse loal või otsustab vallavara üleandmise vallavalitsus omal initsiatiivil.
(3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus:
1) üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavara arvestajale (vallavalitsuse raamatupidamisele).
§ 6. Vallavara arvestus
(1) Vallavalitsus korraldab vallavara arvestuse, et tagada ülevaade vallavara olukorrast, vallale kuuluvate varade ja asjaõiguste valdustest ning vallavara majandamise tulemustest.
(2) Vallavara kohta peetakse registrit raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama vallavalitsusele nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta.
(3) Vallavara inventeerimine/inventuur toimub vastavalt Pöide vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjale.
§ 7. Vallavara omandamine
(1) Vallavara omandatakse valla elanike huvide tõhusamaks teenimiseks.
(2) Asja ostmise, pärandvara, kingitud või annetatud vara vastuvõtmise, teenuse või ehitustöö (edaspidi vallavara omandamise) otsustab vallavolikogu:
1) kui omandatava vara hind on üle 13000 euro;
2) kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes;
3) kui omandatakse kinnisvara;
4) kui omandatakse vara seadustega lubatud ostueesõiguse kasutamisel.
(3) Vallavalitsuse struktuuriüksuse või vallaasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 3200 eurot ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks.
(4) Muudel juhtudel vallavalitsus.
(5) Kui omandatava vara hind ületab riigihangete seaduse § 4 lg 1 määratud maksumuse, siis toimub vallavara omandamine riigihangete seaduses ettenähtud korras pädeva organi otsuse alusel arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. Riigihankeid korraldab ja pakkumise edukaks tunnistamise otsustab vallavalitsus. Hankelepingu sõlmib vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab vallavalitsusele loa hankelepingu sõlmiseks vallavolikogu:
1) kui omandatava vara hind ei ületa riigihangete seaduses määratud maksumust ning hanked on kaetud jooksva aasta eelarvega, võtab ostja eelnevalt hinnapakkumised vähemalt kahelt hankijalt, kui otsustab vara soetamise.
(6) Riigilt saadava vara taotlemine ja üleandmine vallale (munitsipaliseerimine) toimub vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
(7) Peremehetu ehitise hõivamine toimub vastavalt nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktide korrale.
(8) Pärandvara ja kingi vastuvõtmise otsustab vallavalitsus.
(9) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub valla hallatava asutuse pädevusse, siis sõlmib lepingu vastava hallatava asutuse juht.
§ 8. Valla osalus ettevõtluses
(1) Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osalemise vajadus tuleneb vallavara majandamise kavast (valla arengukavast). Valla osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu.
(2) Valla esindaja(d) valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsuse ettepanekul volikogu.
(3) Vallaasutuste asutamine, munitsipaalettevõtete ja vallaasutuste haldamine ja likvideerimine toimub vallavolikogu poolt kinnitatud korras.
3. peatükk Vallavara kasutamine
§ 9. Vallavara kasutamise otstarve
Vallavara kasutatakse:
1) avalikul otstarbel;
2) valla valitsemise otstarbel;
3) vallale tulu saamiseks.
§ 10. Paragrahvi pealkiri
Avalikul otstarbel kasutatavat vallavara on avaliku asjad, mis ühiskondliku olemuse tõttu on igaühe kasutada. Need on teed, pargid, veekogud, rannad jms. Avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused, kasutamise otstarbe muutmise ja kasutamise piirangute seadmise kinnitab vallavolikogu ning need avalikustatakse.
§ 11. Valitsemise otstarbeks kasutatav vallavara
Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule ja vallavalitsusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse vallaasutuse valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhimäärustes fikseeritud ülesannete täitmiseks. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitletava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul.
§ 12. Tulu eesmärgil kasutatav vallavara
(1) Vallavara, mida ei kasutata üldisel või valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile.
(2) Saadud tulu kasutamine on lubatud vallaeelarve kaudu vara valitseja põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks.
§ 13. Paragrahvi pealkiri
(1) Vallavara antakse:
1) enampakkumise või otsustuskorras rendile või üürile;
2) tasuta kasutada;
3) kasutada tasu eest.
(2) Vallavara kasutusse andmise otsustab:
1) vallavalitsus;
2) vallaasutus, kui kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata vallaasutuse tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva ning kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari. Kasutusse antakse tema kasutuses olev vallavara, mis momendil ei ole asutuse seisukohalt vajalik;
3) vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta;
4) vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara maksumus on suurem kui 3200 eurot;
5) vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega;
6) vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui vallavara antakse tasuta rendile.
(3) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmisel tähtaeg olla pikem kui:
1) vallasasja puhul 5 aastat;
2) kinnisasja puhul 25 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides.
(4) Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallaasutuse pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt vallaasutuse juht.
(5) Korra §13 lg 2 p1 ja §13 lg 2 p 2 alusel vallavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse vallavalitsus. Vallaasutused võivad anda vallavara kasutusse arvestades vallavalitsuse kehtestatud tasumäärasid.
(6) Vallavara kasutamisest laekuv tasu laekub valla eelarvesse.
§ 14. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras
(1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse:
1) valla osalusega äriühingutele;
2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;
3) mittetulundusühingutele;
4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest.
(2) Vallavara kasutusse andmist taotleb rohkem kui üks käesoleva paragrahvi lõikes1 toodud isikutest, korraldatakse nende vahel enampakkumine.
(3) Vallale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse vallavalitsuse kehtestatud korras.
§ 15. Vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus:
1) enampakkumise tingimused ja viisi (suuline, kirjalik, piiratud või segapakkumine );
2) rendi algsuuruse;
3) enampakkumise korraldaja;
4) rendilepingu põhitingimused;
5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse, kusjuures osavõtumaks ei tohi olla väiksem kui 1% alghinnast, kuid mitte väiksem kui sada krooni ja tagatisraha väiksem kui 5% võõrandatava vara alghinnast.
(2) Enampakkumisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja seaduses sätestatud juhtudel ühes üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumise toimumist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid:
1) enampakkumise korraldaja;
2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses näidatud kohas ja ajal;
3) rendi algsuurus;
4) enampakkumise toimumise koht ja aeg;
5) enampakkumise toimumise viis (suuline, kirjalik, piiratud või segapakkumine ), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht;
6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole näidatud kuulutuses;
7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis.
(3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise korraldaja.
§ 16. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring
(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.
(2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu:
1) enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased;
2) valla rendi - ja üürivõlglased.
§ 17. Enampakkumise viisid ja korraldus
(1) Enampakkumine toimub kirjaliku, suulise, piiratud või segapakkumisena.
(2) Enampakkumine viiakse läbi kui osavõtuks on avaldanud soovi vähemalt üks osavõtja.
(3) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast enampakkumise juhataja ja sekretäri.
§ 18. Suulise enampakkumise kord
(1) Enampakkumise korraldaja, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumise pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu - või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidiliste isikute esindajal tuleb lisada volitusi tõendav dokument.
(2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumis- ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha. Isikud, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad §16 lõikes 2 toodud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata.
(3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.
(4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.
(5) Enne enampakkumise algust enampakkumise juhataja:
1) tutvustab enampakkumise toimumise ja kaebuste korda;
2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse;
3) tutvustab pakkujaid.
(6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa.
(7) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama enampakkumise käigu protokollimise.
(8) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks. Enampakkumise juhataja teeb osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile suuruselt teise pakkumise teinud osavõtjale, kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kuulutab enampakkumise juhataja enampakkumise nurjunuks. Allkirjastamisest keeldumisel, tagatisraha ei tagastata.
(9) Enampakkumise võitjale arvestatakse tagatisraha renditasu katteks, teistele tagastatakse 10 tööpäeva jooksul, pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu ei tagastata.
§ 19. Kirjaliku enampakkumise kord
(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud sihtkoha postitemplil või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel.
(2) Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa;
2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;
3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta;
4) sõnadega väljendatud pakkumise summa;
5) pakkumise esitaja allkiri;
6) esindaja volitusi tõendav dokument.
(3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta käesolev paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele, enampakkumises ei osale.
(4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni.
(5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesolev paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.
(6) Enampakkumise juhataja avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras.
(7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamise protokolliga § 18 lg 7 sätestatud korras.
(8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise juhataja võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.
(9) Kirjaliku enampakkumise tulemuste selgitamisel kohaldatakse §18 lg 7; §18 lg 8 ja § 18 lg 9 sätteid.
§ 20. Segapakkumiste läbiviimise kord
Segapakkumiste läbiviimise korral kohaldatakse suulise enampakkumise § 18 ja kirjaliku enampakkumise § 19 sätestatut, arvestades alljärgnevat:
1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist;
2) kirjaliku pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alguseks;
3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, võivad osaleda ka suulises pakkumises, kusjuures arvesse läheb kõrgeim pakutud hind;
4) segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist.
§ 21. Piiratud enampakkumine
(1) Piiratud enampakkumine toimub, kui rendile antava vara suhtes on kehtestatud kasutamisel lisatingimused (kasutusotstarve, töökohtade loomine, keskkonnakaitse erinõuded, investeeringute maht jne.).
(2) Piiratud enampakkumisele esitatavad lisatingimused tehakse teatavaks enampakkumise kuulutuses.
(3) Piiratud enampakkumine viiakse läbi olenevalt läbiviimise vormist käesolevas eeskirjas kehtestatud suulise, kirjaliku või segapakkumise korra kohaselt.
§ 22. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus või volikogu vastavalt paragrahvile 13.
(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest.
(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või toimumisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda.
(4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.
(5) Enampakkumise võitjale saadetakse vallavalitsuse korraldus või volikogu otsus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse või otsuse kättesaamisest.
(6) Kui enampakkumise võitja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korralduse või otsuse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha ei tagastata.
(7) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõike 4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte) kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.
(8) Rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa lepingujärgseks makseks.
(9) Rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist.
(10) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.
(11) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata kui osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku.
§ 23. Rendilepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus.
4. peatükk Vallavara võõrandamine
§ 24. Vallavara võib võõrandada
(1) Kui vallavara ei ole enam vallale vajalik.
(2) Kui vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega.
(3) Muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
(4) Kui vallavara haldamine ei ole majanduslikult otstarbekas.
(5) Kui vallavara on kasutuses olnud pikaajalise rendilepingu alusel (üle 5 aasta) või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostuõigus.
§ 25. Vallavara võõrandamise otsustamine
(1) Vallavara võõrandamise otsustab:
1) vallavolikogu, kui võõrandatava vara müügihind on suurem kui 3200 eurot;
2) muudel juhtudel vallavalitsus.
(2) Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised.
§ 26. Vallavara võõrandamise viisid
(1) Otsustuskorras tasu eest või tasuta.
(3) Eelläbirääkimistega pakkumise korras.
§ 27. Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda
(1) Kui võõrandatav vara võib laguneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist.
(2) Kui enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud.
(3) Kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.
(4) Muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
(5) Kui vallavara haldamine ei ole majanduslikult otstarbekas.
§ 28. Vallavara müük enampakkumise korras
Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 18, 19, 20 ja 21 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi:
1) enampakkumise esemeks on ostuhind;
2) enampakkumise kuulutusse märgitakse lisaks paragrahvis 15 lg 2 nimetatud andmetele müüdava vara ostjale andmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega;
3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping;
4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse või otsuse kättesaamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;
5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul korralduse või otsuse kättesaamisest.
§ 29. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras
(1) Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. Eelläbirääkimistega vallavara müügi teostab vallavalitsus.
(2) Lisatingimusteks võivad olla:
1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
2) investeeringute suurus;
3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;
4) muud vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt kehtestatud lisatingimused.
(3) Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 18, 19, 20 ja 21 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi:
1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused;
2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks § 15 lg 2 ja § 28 lg 1 nimetatud andmetele eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused;
3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata;
4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele;
5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad;
6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta;
7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada;
8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab komisjon eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks;
9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse või otsuse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;
10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on komisjonil õigus tühistada korraldus või otsus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine;
11) kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist ja vara üleandmist.
§ 30. Alghind
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks kas:
1) eksperdi hinnang;
2) vara eeldatav turuväärtus;
3) vara erilised omadused.
(2) Alghind võib jääda määramata, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks, samuti vara teistkordsel enampakkumisel. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud.
§ 31. Vallavara erastamine
(1) Vallavara erastamine toimub seaduses, käesolevas korras ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.
(2) Vallavara erastamisel enampakkumise korral lähtutakse paragrahvidest 18, 19, 20 ja 21, kui seadused ei näe ette teisiti.
(3) Erastamise korraldaja ja läbiviija on vallavalitsus.
5. peatükk Vallavara koormamine
§ 32. Vallavara koormamise mõiste
(1) Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(2) Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata.
§ 33. Reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse seadmine on lubatud kui:
1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks;
2) see toimub avalikes huvides.
(2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse vallavolikogu.
(3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavolikogu.
1) Nõusoleku andmise isikliku kasutusõiguse seadmiseks vallavarale tehnorajatise paigaldamiseks otsustab vallavalitsus.
[RT IV, 26.09.2015, 9 - jõust. 29.09.2015]
§ 34. Hoonestusõiguse seadmine
(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.
(2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda:
1) valla osalusega äriühingute kasuks;
2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks;
3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks;
4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.
(3) Hoonestusõiguse seadmise ja lepingute sõlmimise otsustab vallavolikogu.
(4) Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks.
§ 35. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine
(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isikute taotlusel.
(2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus:
1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil;
2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse.
(3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes esitab vallavalitsus volikogule taotluse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnistus;
2) hoonestusõiguse aastatasu (alg) suurus;
3) hoonestusõiguse seadmise tingimused;
4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalane pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg;
5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord);
6) enampakkumise viis (suuline või kirjalik);
7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha;
8) lepingu sõlmimisega nõutavad tagatised;
9) enampakkumise korraldaja.
(4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita taotlusse käesoleva paragrahvi lõike 3, punktides 6, 7 ja 9 nimetatud andmeid.
(5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra § 15 lg 2; § 15 lg 3; paragrahvide 16; 18 ja 19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi:
1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu;
2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks korra § 15 lg 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg;
3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping;
4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest.
§ 36. Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata
(1) Hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number.
(2) Hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused.
(3) Hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord.
(4) Hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest.
(5) Maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus.
(6) Kindlustamiskohustus (vajadusel).
(8) Lepingu täitmise tagatised.
§ 37. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine
(1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras.
(2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse koos vajalike erisustega käesoleva korra paragrahvide 34 ja 36 sätetest.
6. peatükk Vallavara mahakandmine ja nõuetest loobumine
§ 38. Vallavara mahakandmine
(1) Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse.
(2) Vallavara mahakandmisel koostab vallaasutuse juhataja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutmise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused.
(3) Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara jääkmaksumus on väiksem kui 320 eurot, otsustab vallavara mahakandmise vastava vallaasutuse juhataja.
(4) Vallavara mahakandmise akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise raamatupidamise dokumentidesse.
§ 39. Nõuetest loobumise otsustab
(1) Vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 1300 eurot või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud.
(2) Muudel juhtudel vallavolikogu.
7. peatükk Vallavara ümberhindlus
§ 40. Vallavara ümberhindlus seoses tema väärtuse kasvuga
Vallavara hinnatakse ümber kui tema väärtus on seoses kapitaalmahutustega oluliselt suurenenud ja vallavara seisukord on oluliselt paranenud. Ümberhindlus teostatakse vallavolikogu kinnitatud komisjoni poolt vallavalitsuse ettepanekul. Ümberhindluse hinna aluseks on raamatupidamises kajastatud kapitaalmahutuste summa suurus
8. peatükk Vallavara kasutusotstarbe muutmine
§ 41. Vallavara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus vastavalt majandamise vajadustele.
9. peatükk Varalised õigused ja kohustused
§ 42. Varalised õigused ja kohustused, mis ei ole kinnitatud käesoleva aasta eelarvega, kinnitab:
1) Vallavolikogu, kui summa üksiktehingu puhul on suurem kui 3200 eurot.
2) Vallavalitsus üksiktehingu puhul kuni 3200 euroni.
3) Vallaasutuse juht üksiktehingu puhul kuni 640 eurot vastavalt vallaasutuse põhimäärusele.
§ 43. Varalised õigused ja kohustused, mis on järgnevate aastate eelarvete tuludeks – kuludeks, kinnitab:
1) Vallavolikogu, kui summa üksiktehingu puhul on suurem kui 3200 eurot.
2) Vallavalitsus, kui summa üksiktehingu puhul on väiksem kui 3200 eurot.
10. peatükk Rakendussätted
§ 44. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Facebook
Twitter