Põhja-Pärnumaa valla alevi- ja külavanema statuut
Vastu võetud 19.09.2018 nr 38
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 58 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib Põhja-Pärnumaa valla alevi- või külavanema (edaspidi külavanem vastavas käändes) valimise korda, kandidaadile esitatavaid nõudeid, külavanema õigusi ja kohustusi, volituste kestuse perioodi ja külavanema ametimärgi andmist.
§ 2. Mõisted
(1) Alevi- või külaelanik (edaspidi külaelanik) on käesoleva statuudi mõistes isik, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on vastav alev või küla (edaspidi küla) Põhja-Pärnumaa vallas.
(2) Külavanem on külaelanike esindaja, kes juhindub oma tegevuses küla huvidest ja ühistest seisukohtadest, valla arengukavast ning riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Olukordades, kus tegevus ei ole määratletud olemasolevate seadustega, tegutseb külavanem heast tavast ja eetikanormidest lähtuvalt.
§ 3. Külavanema valimise koosolek
(1) Külavanema valimise koosoleku (edaspidi koosolek) kutsub kokku vähemalt 3-liikmeline külaaktiiv või küla- või aleviselts. Koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord avalikustatakse vähemalt üks kuu enne koosoleku toimumist. Koosolek korraldatakse õhtusel ajal või puhkepäeval. Teavitus avaldatakse valla infolehes, veebilehel, sotsiaalmeedias, alevi või küla teadetetahvlitel.
(2) Koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.
(3) Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute allkirjadega nimekiri, valimistulemuste protokoll ning koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
(4) Koosolekut võib aidata korraldada ja tagab vajalike ruumide ning tehniliste vahendite kasutamise vallavalitsus külaelanike või nende ühenduste (seltsid, MTÜ-d jne) taotlusel.
(5) Koosolek on otsustusvõimeline kui koosoleku koht, aeg ja päevakord on lõikes 1 sätestatud viisil teatavaks tehtud ning koosolekul osaleb vähemalt 10% küla hääleõiguslikest elanikest.
§ 4. Külavanema valimised
(1) Külavanem valitakse neljaks aastaks küla koosolekul.
(2) Omavahel tihedalt seotud külad võivad valida ühise külavanema, kui elanikud nii otsustavad.
(3) Külavanemaks saab valida 18-aastaseks saanud teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub vastavas külas/alevis ning kes osaleb koosolekul, kus valitakse külavanem.
(4) Külavanema kandidaadi võib üles seada iga vähemalt 16-aastane külaelanik. Kandidaat peab olema nõus oma kandidatuuri ülesseadmisega. Juhul kui kandidaat ei viibi koosolekul, peab olema tema kirjalik nõusolek.
(5) Õigus valida külavanemat on külaelanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja osaleb külavanema valimiseks kokku kutsutud koosolekul. Igal valijal on külavanema valimisel üks hääl. Hääletamine on isiklik, hääle edasivolitusõiguseta.
(6) Külavanema valimine toimub avalikul või salajasel hääletamisel vastavalt koosoleku otsusele. Salajane hääletamine viiakse läbi, kui vähemalt üks valimisõiguslik külaelanik seda nõuab.
(7) Salajase hääletamise korraldamiseks valivad külaelanikud endi hulgast vähemalt kolmeliikmelise valimiskomisjoni, kes viib hääletamise läbi ja koostab hääletamise tulemuste kohta protokolli.
(8) Kõigis käesolevas statuudis reguleerimata hääletamise protseduuri puudutavates küsimustes võtab otsused vastu käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud valimiskomisjon.
(9) Külavanem osutub valituks kui ta kogub üle poole valimistes osalenud külaelanike poolt antud häältest.
(10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel saavad antud kandidaadid hääli võrdselt või kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, tehakse koosolekul vaheaeg 15 minutit.
(11) Pärast vaheaega viiakse samade/sama kandidaatidega/kandidaadiga läbi teine hääletusvoor. Kui kandidaat ei saa ka teises hääletamisvoorus häälteenamust, lõpetatakse vastava päevakorrapunkti arutelu ja külavanema valimiseks kutsutakse kokku uus koosolek. Külavanema valimise tulemuste kohta koostatakse protokoll.
(12) Koosoleku juhataja edastab ärakirjad külavanema valimise koosoleku protokollist, valimistulemuste protokollist ja koosolekul osalenute allkirjadega nimekirjast kümne kalendripäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates vallavalitsusele, kes avalikustab nimetatud koosoleku protokolli valla kodulehel.
(13) Käesolevas paragrahvis ettenähtud korras ametisse valitud külavanemale annab vallavalitsus külavanema ametimärgi ning tal on § 5 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud õigused.
§ 5. Külavanem
(1) Külavanema amet on auamet ja külavanema kohustuste täitmisest tulenevaid kulutusi kohaliku omavalitsuse poolt ei hüvitata.
(2) Külavanem:
1) esindab küla;
2) organiseerib külas ühistegevust, toetab külaelanike omaalgatusvõimet ja ärgitab külaelanikke koostööle;
3) kutsub vähemalt üks kord aastas kokku küla koosoleku käesolevas statuudis sätestatud korras ja esitab külaelanikele aruande oma tegevuse kohta külavanemana;
4) edastab külaelanikele vallavalitsusest ja mujalt saadud külaelanikke puudutavat informatsiooni ning vallavalitsusele ja muudele institutsioonidele külaelanike soove ja ettepanekuid;
5) osaleb külavanemate töögrupis või külavanemate ümarlaual;
6) korraldab küla arengukava koostamist;
7) aitab organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade korral külas;
8) tagab küla puudutava dokumentatsiooni säilimise.
(3) Külavanemal on õigus:
1) esitada vallavalitsusele ja volikogule avaldusi (taotlusi) küla puudutavate küsimuste arutamiseks või otsustamiseks;
2) kutsuda kokku külaelanike koosolekuid ja algatada külaelu probleemide lahendamiseks arutelusid;
3) nõuda külaelanike huve puudutavate küsimuste arutamist vallavalitsuses ja vallavolikogus;
4) osaleda ettepanekutega ja avaldada arvamust vallavolikogu istungitel ja vallavolikogu komisjonide koosolekutel, kus arutatakse küla puudutavaid probleeme;
5) taotleda küla nimel rahalisi vahendeid valla eelarvest ning toetusi erinevatest allikatest, lähtudes külakoosolekul arutatud ja poolthäälte enamuse saanud otsustustest ning küla arengukavast;
6) juhtida külaelanike ning küla territooriumil viibivate isikute tähelepanu heakorra, avalikku korra jms puudutavatele probleemidele ning teha sellekohaseid märkusi;
7) saada kohalikult omavalitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet;
8) moodustada külaelanikest töögruppe;
9) astuda külavanema kohalt tagasi.
§ 6. Küla eestseisus
(1) Külaelanike koosoleku otsusel võib koos külavanemaga valida 3–7-liikmelise küla eestseisuse.
(2) Eestseisuse ülesanne on aidata külavanemal pidada sidet elanikega ja osaleda küla probleemide lahendamisel.
(3) Eestseisuse volitused lõpevad samaaegselt külavanema volituste lõppemisega või külavanema volituste ajal, uue eestseisuse valimisega.
§ 7. Külavanema volituste kestvus
(1) Külavanem saab oma volitused valimise päevast arvates.
(2) Külavanema volitused lõpevad:
1) ametiperioodi lõppemisel või uue külavanema valimisel;
2) külavanema tagasiastumisel;
3) rahvastikuregistri andmete muutumisel kui külavanem ei vasta käesoleva statuudi paragrahv 2 lõikes 1 toodud tingimusele;
4) külavanema tagasikutsumisel;
5) seoses külavanema surmaga.
(3) Külavanem võib igal ajal ise külavanema ametist tagasi astuda, teavitades oma tagasiastumisest kirjalikult vallavalitsust ja vallalehe vahendusel külaelanikke. Külavanem loetakse tagasiastunuks teates märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev teate esitamisest.
(4) Külavanema tagasikutsumine otsustatakse külaelanike koosolekul. Koosoleku võivad kokku kutsuda vähemalt 1/10 valimisõiguslikest külaelanikest, järgides käesolevas statuudis sätestatud külavanema valimise koosolekust teavitamise korda.
(5) Külavanema tagasikutsumine otsustatakse avalikul hääletamisel. Külavanem loetakse tagasikutsutuks, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul osalenud külaelanikke kui vastu. Koosoleku juhataja edastab ärakirja külavanema tagasikutsumise koosoleku protokollist vallavalitsusele kümne tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates.
§ 8. Külavanema ametimärk
(1) Ametikohuste täitmisel kannab külavanem ametimärki.
(2) Ametimärgi annab üle vallavalitsuse esindaja.
(3) Volituste lõppemisel külavanem ametimärki ei tagasta.
§ 9. Rakendussätted
(1) Kehtetuks tunnistatakse Halinga Vallavolikogu 27. aprilli 2005 määrus nr 10 „Küla(alevi)vanema statuut“ (RT IV, 03.07.2012, 7).
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Ülle Vapper
Volikogu esimees
Facebook
Twitter