Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Märjamaa valla põhimäärus

Märjamaa valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Märjamaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 26.09.2023, 3

Märjamaa valla põhimäärus

Vastu võetud 21.11.2017 nr 1
RT IV, 28.11.2017, 1
jõustumine 01.12.2017

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.09.2023RT IV, 26.09.2023, 101.01.2024

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lg 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Põhimääruse eesmärk

  Märjamaa valla põhimääruses sätestatakse Märjamaa valla omavalitsusorganite, nende tööorganite ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted.

§ 2.   Valla elanik

  (1) Märjamaa valla elanik on isik, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Märjamaa valla territooriumil.

  (2) Märjamaa valla hääleõiguslikul elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele.

§ 3.   Valla territoorium

  (1) Märjamaa valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel.

  (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (3) Märjamaa valla territoorium koosneb ühest alevist ja 112 külast. Märjamaa valla territooriumi osaks on Vigala osavald.

§ 4.   Omavalitsusorganid

  (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Märjamaa valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu.

  (2) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 5.   Asjaajamiskeel omavalitsusorganites

  Asjaajamiskeeleks Märjamaa valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.

2. peatükk MÄRJAMAA VALLA SÜMBOLID JA TUNNUSTUSAVALDUSED 

§ 6.   Märjamaa valla sümbolid

  Märjamaa valla sümboliteks on Märjamaa valla lipp ja vapp.

§ 7.   Märjamaa valla vapi kirjeldus

  (1) Valla vapil on kujutatud rohelisel (Pantone 354) kilbil hõbedane sild, nelja kaarega, neist otsmised on poolikud. Silla kohal on kuldne (Pantone Yellow) 8- kodaraga ratas.

  (2) Valla vapi kavand on kinnitatud Riigikantselei heraldikanõukogus 21.oktoobril 1996. aastal.

§ 8.   Märjamaa valla vapi kasutamine

  (1) Märjamaa valla vappi kasutatakse:
  1) volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse kantselei, valla ametiasutus(t)e ja hallatavate asutuste, Märjamaa valla äriühingute, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Märjamaa vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;
  2) Märjamaa valla autasudel, vapimärgil, meenetel ja ametlikel trükistel;
  3) vallamajal ja valla piiritähistel;
  4) muudel juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.

  (2) Märjamaa valla vappi võib käesolevas põhimääruses kirjeldatust erineval kujul kasutada vaid vallavalitsuse loal.

§ 9.   Märjamaa valla lipu kirjeldus

  (1) Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 x 105 cm.

  (2) Valla lipu kavand on kinnitatud Riigikantselei heraldikanõukogus 21. oktoobril 1996. aastal.

§ 10.   Märjamaa valla lipu heiskamine

  (1) Valla lipp heisatakse:
  1) alaliselt vallavalitsuse hoonel;
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  2) ajutiselt valla tähtpäevadel;
  3) suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega;
  4) muudel avalikel üritustel.

  (2) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

  (3) Valla lipp heisatakse kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Vallavalitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja.

  (4) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna teise riigi, Eesti riigi või maakonna lipust vasakul.

  (5) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

§ 11.   Vigala osavalla sümbolid

  (1) Osavallal on oma vapp ja lipp.

  (2) Osavalla vapil on kujutatud hõbedasel (valgel) kilbil must tagajalgadele tõusnud punaste manuskitega koer, kes suundub paremale. Kilbi vasakust servast eenduvad kaks musta rombikujulist uksehinge. Kilbi punane tüvi moodustab vapi kõrgusest ühe kolmandiku. Selle keskel on hõbedane (valge) sõõr.

  (3) Osavalla lipp on ristkülikukujuline ja koosneb kahest horisontaallaiust: ülemine – valge ja alumine – punane, mis moodustavad vastavalt 5/7 ja 2/7 lipu laiusest. Valge laiu keskel must tagajalgadele tõusnud punaste manustega koer. Lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm; laiuse ja pikkuse suhe 7:11 ühikut.

  (4) Osavalla vapi ja lipu kasutamise kord kehtestatakse osavalla põhimääruses.

§ 12.   Märjamaa valla logo ja tunnuslause

  (1) Märjamaa vallal on logo ja tunnuslause.

  (2) Märjamaa valla logo ja tunnuslause kasutamise korra kinnitab vallavalitsus.

§ 13.   Märjamaa valla tunnustusavaldused

  (1) Märjamaa valla tunnustusavaldused on:
  1) Märjamaa valla aukodanik;
  2) Märjamaa valla teenetemärk, mille nimi on Maarjarist;
  3) Märjamaa valla teeneteplaat;
  4) Märjamaa valla tänukiri.

  (2) Märjamaa valla tunnustuse avaldamise korra kehtestab volikogu.

3. peatükk MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU 

§ 14.   Volikogu moodustamine

  (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

  (2) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega.

§ 15.   Volikogu tööorganid

  (1) Volikogu tööorganid on:
  1) alatised komisjonid;
  2) ajutised komisjonid.

  (2) Volikogu tehnilise teenindamise ja nõustamise tagab volikogu sekretär, kes allub otse vallavolikogu esimehele.

§ 16.   Volikogu liige

  (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

  (2) Volikogu liige on otsuste tegemisel sõltumatu. Volikogu liige juhindub seadustest, Märjamaa valla õigusaktidest ning vallaelanike õigustatud huvidest ja vajadustest.

  (3) Volikogu liige on kohustatud hoidma talle volikogu liikmena teatavaks saanud avaliku teabe seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud infot.

  (4) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduses sätestatu kohaselt.

  (5) Lõikes 4 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge kantakse volikogu istungi protokolli.

  (6) Volikogu liige on kohustatud esitama huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

  (7) Volikogu liikmel on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
  2) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;
  3) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale, nimetatavale või määratavale kohale;
  4) kuuluda komisjonide koosseisu;
  5) esitada käesoleva määruse § 35 kohaseid arupärimisi;
  6) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
  7) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi;
  8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada volikogu sekretärilt tehnilist abi volikogu liikme õiguste ning kohustuste täitmiseks;
  9) tasuta informeerida vallaelanikke volikogu sekretäri kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;
  10) saada tasu volikogu tööst osavõtu ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel;
  11) taotleda volikogu istungil hääletamist.

§ 17.   Volikogu esimees ja aseesimehed

  (1) Volikogu esimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.

  (2) Volikogu esimees:
  1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist;
  2) esindab või volitab teisi esindama Märjamaa valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele, peab volikogu nimel kirjavahetust ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
  4) omab õigust nõuda kõigilt valla hallatavatelt asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
  5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
  6) jälgib arupärimistele ja volikogu liikmete kirjalikult esitatud ettepanekutele vastamist;
  7) annab volikogu sekretärile teenistusülesandeid ja kontrollib nende täitmist, annab käskkirju volikogu töö korraldamiseks;
  8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;
  9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
  10) täidab muid seaduse alusel ja Märjamaa valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

  (3) Volikogu valib oma liikmete hulgast kuni kaks aseesimeest. Volikogu aseesimeeste arvu otsustab volikogu pärast volikogu esimehe valimist.

  (4) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe pandud ülesannetele.

§ 18.   Volikogu esimehe asendamine

  (1) Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, määrab volikogu esimees käskkirjaga enda äraoleku ajaks ühe aseesimehe enda asendajaks.

  (2) Juhul, kui volikogu esimees ei saa istungil oma ülesandeid täita enesetaanduse või muul põhjusel, määrab ta ühe aseesimehe asendajaks suuliselt.

  (3) Kui ka volikogu aseesimeestel pole võimalik istungil volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.

  (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „volikogu esimehe ülesannetes“.

  (5) Esindusülesannete täitmisel asendab volikogu esimeest aseesimees või volikogu esimehe määratud volikogu liige.

§ 19.   Volikogu esimehe ja aseesimeeste valimise kord

  (1) Volikogu esimees ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimeeste kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist.

  (2) Volikogu esimehe valimised uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmisel istungil, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab Märjamaa valla valimiskomisjon.

  (3) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures valimised korraldab lõikes 7 nimetatud häältelugemiskomisjon.

  (4) Volikogu aseesimeeste valimise korraldab lõikes 7 nimetatud häältelugemiskomisjon.

  (5) Volikogu esimehe ja aseesimeeste kandidaatide ülesseadmine toimub järgnevalt:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek;
  2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  3) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.
  4) igale ülesseatud kandidaadile antakse tema soovil ülesseadmise järjekorras kuni 15 min aega enese ja oma seisukohtade tutvustamiseks;
  5) igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni 3 küsimust.

  (6) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl, aseesimehe (või aseesimeeste) valimisel on igal volikogu liikmel nii mitu häält kui mitu aseesimeest on otsustatud valida.

  (7) Häältelugemiskomisjon valitakse pärast nimekirjade sulgemist avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega. Häältelugemiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Häältelugemiskomisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Häältelugemiskomisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed.

  (8) Valla valimiskomisjon/häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Komisjoni protokolli loeb ette valla valimiskomisjoni/hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

  (9) Volikogu liikmel on õigus kohapeal esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

  (10) Volikogu esimeheks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Volikogu aseesimeesteks osutuvad valituks vastav arv kandidaate, kes koguvad aseesimeeste valimisel enim hääli, mis ületab või on võrdne volikogu koosseisu häälteenamusega. Kui volikogu esimehe või aseesimeeste valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Volikogu esimehe kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul, kui esitati vaid üks kandidaat, kordushääletust ei toimu. Aseesimeeste kordushääletusel jääb teise vooru kandideerima üks kandidaat rohkem kui täitmata aseesimeeste kohtade arv.

  (11) Kui volikogu esimehe valimise kordushääletusel ei saanud kumbki teises voorus kandideerinud kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil.

  (12) Kui valiti volikogu aseesimehi ja kordushääletusel kandidaadid ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse täitmata jäänud volikogu aseesimehe kohtadele uute kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil.

  (13) Valimistulemus volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel vormistatakse valimistulemused volikogu otsusega.

  (14) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel.

§ 20.   Volikogu komisjon

  (1) Komisjon on volikogu tööorgan.

  (2) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaja ja ülesanded ning vajadusel kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused.

  (3) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 47 lõigetele 11 ja 12. Valimist korraldab häältelugemiskomisjon § 19 lõigetes 7 kuni 9 sätestatud korras.

  (4) Komisjoni liikmete arvu määrab volikogu komisjoni esimees, kuid see ei või olla väiksem kui viis liiget (v.a revisjonikomisjon).

  (5) Komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Komisjoni moodustamisel põhjendab komisjoni esimees oma otsust volikogule.

  (6) Vähemalt üks komisjoni liige (v.a revisjonikomisjoni liige) peab olema vastavava haldusala vallavalitsuse liige või vallavalitsuse struktuuriüksuse ametnik.

  (7) Volikogu kinnitab komisjoni koosseisu komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul, kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

  (8) Komisjon lähtub oma töö korraldusel § 22 sätestatust. Vajadusel võib komisjon täiendavalt oma tööd reguleerida komisjoni põhimäärusega.

§ 21.   Revisjonikomisjon

  (1) Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kontrolli ülesandeid.

  (2) Revisjonikomisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelisena. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.

  (3) Revisjonikomisjon teostab kontrolli seaduses sätestatud ulatuses. Kontrolli teostamise aluseks on revisjonikomisjoni protokollilise otsusega kinnitatud tööplaan, v.a. juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel.

  (4) Kontrolli teostavad isikud nimetab revisjonikomisjon oma liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni otsuse alusel võib kontrolli teostamisse kaasata vastava ala spetsialiste.

  (5) Kontrolli teostaval isikul on õigus:
  1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;
  2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva teabe esitamist;
  3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

  (6) Kontrolli teostamisel ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd ning peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. Kontrollitav peab võimaldama kontrolli teostamiseks vajalikud tingimused.

  (7) Revisjonikomisjon ja kontrolli teostav isik võivad kontrolli teostamise tulemusena neile teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid kasutada ainult revisjonikomisjoni ülesannete täitmise huvides.

  (8) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.

4. peatükk MÄRJAMAA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 

§ 22.   Komisjoni töö üldalused

  (1) Volikogu alatine komisjon:
  1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) töötab välja valdkonna strateegilised arengusuunad ja eelistused ning tegevuskavad;
  3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
  4) esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;
  5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
  6) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste ja/või probleemide kohta;
  7) täidab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt antud ülesandeid;
  8) esitab vajadusel volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse.

  (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.

  (3) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) koostab koosolekute päevakorra projekti;
  3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
  4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
  5) kutsub vajadusel komisjoni koosolekule külalisi;
  6) juhatab komisjoni koosolekut.

  (4) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees, mõlema äraolekul komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.

  (5) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. Kui komisjoni liikmete arv langeb seeläbi alla § 20 lõikes 4 kehtestatud alammäära, on komisjoni esimees kohustatud esitama uue kandidaadi komisjoni liikme kohale hiljemalt järgmisel korralisel volikogu istungil.

  (6) Alalise komisjoni volitused lõppevad koos volikogu antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni volitused lõppevad talle pandud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele.

  (7) Revisjonikomisjoni töö toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 48 ja käesoleva põhimääruse paragrahvis 21 sätestatule.

§ 23.   Komisjoni koosolek

  (1) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolekud peavad toimuma vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kuus korda kalendriaasta jooksul.

  (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees või komisjoni esimehe määratud isik.

  (3) Komisjoni esimees, või tema äraolekul asendaja, kutsub komisjoni koosoleku kokku ka 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Koosolek kutsutakse kokku mitte hiljem kui kahe nädala jooksul arvates komisjoni liikmete taotluse registreerimisest vallavalitsuse dokumendiregistris. Juhul kui komisjoni esimees, või esimehe eemalolekul asendaja, keelduvad 1/4 komisjoni liikmete nõudmisel koosoleku kokkukutsumisest, kutsub koosoleku kokku volikogu esimees, kes ühtlasi juhatab koosolekut.

  (4) Komisjoni koosoleku aja, päevakorra, arutusele tulevate dokumentide eelnõud ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt neli kalendripäeva enne koosoleku algust volikogu sekretärile, kes edastab teate koos päevakorras olevatele materjalidega või ligipääsu juhistega komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele elektronposti teel.

  (5) Komisjoni koosolek on kinnine. Teised isikud võivad komisjoni koosolekul viibida ning sõna võtta komisjoni esimehe loal.

  (6) Õigusakti eelnõu või küsimuse algataja tagab ettekandja kohaloleku komisjoni koosolekul.

  (7) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Otsuste vastuvõtmisel hääletatakse juhul, kui vähemalt üks komisjoni liige seda nõuab. Sellisel juhul võetakse otsused vastu kohalolijate poolthäälte enamusega.

  (8) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös volikogu sekretäriga.

§ 24.   Komisjoni otsused

  (1) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega.

  (2) Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees või tema asendaja või edastatakse informatsioon volikogule komisjoni protokollina volikogu sekretäri kaudu.

§ 25.   Komisjonide koosolekute protokollid

  (1) Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutab volikogu sekretär.

  (2) Volikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ning valla veebilehel, välja arvatud seadusega piiratud andmeid sisaldavad protokollide osad, hiljemalt kümnendast tööpäevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva.

§ 26.   Volikogu õigusaktide algatamine

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
  3) vallavalitsusel, eriseadusest lähtudes ka vallasekretäril ainuisikuliselt;
  4) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;
  5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid.

  (3) Volikogu või volikogu esimees võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

  (4) Volikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustega ettenähtud korras.

§ 27.   Volikogu õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

  (1) Õigusakti eelnõu (edaspidi eelnõu) esitatakse volikogu sekretärile elektrooniliselt.

  (2) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.

  (3) Volikogu sekretär abistab vajadusel volikogu liikmeid ja kodanikke eelnõude vormistamisel.

  (4) Eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, milles esitatakse:
  1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
  2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
  3) milliseid valla õigusakte on vaja tunnistada kehtetuks, tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
  4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
  5) isikute nimekiri, keda eelnõu esitaja peab vajalikuks kutsuda eelnõu menetlemise ajaks volikogu istungile ning kellele saata otsuse või määruse ärakiri.

  (5) Eelnõule lisatakse muud asjassepuutuvad materjalid.

  (6) Eelnõu ja seletuskiri peavad olema dateeritud ning sellele peab olema märgitud, kes on eelnõu algataja ning varustatud algataja esindaja nimega.

  (7) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu sekretärile.

  (8) Eelnõud registreeritakse nende vastuvõtmise või saabumise päeval.

§ 28.   Istungi päevakorra ettevalmistamine

  (1) Volikogu esimees saadab eelnõu volikogu sekretäri kaudu läbivaatamiseks vastavatele volikogu komisjonidele ning vajadusel vallavalitsusele ja osavalla pädevusse kuuluvates küsimustes osavallakogule.

  (2) Kõigis alatistes komisjonides (välja arvatud revisjonikomisjonis) menetletakse põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, valla arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõusid.

  (3) Komisjonidel on eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks aega kuni kaks nädalat, kui ei ole antud teist tähtaega.

  (4) Nõuetekohaselt koostatud ja istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti.

  (5) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu(de)st, mis on saabunud volikogu sekretärile pärast volikogu päevakorra projekti koostamist ja mis on volikogu istungi päevakorras oleva(te)le eelnõu(de)le alternatiiveelnõu(de)ks, teavitab volikogu esimees volikogu liikmeid istungil enne päevakorra kinnitamist. Edasise alternatiivsete eelnõude menetlemise otsustab volikogu.

§ 29.   Volikogu istung ja selle kokkukutsumine

  (1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, iga kuu kolmandal teisipäeval kui volikogu ei otsusta teisiti. Istungit ei toimu juulis, kui volikogu ei otsusta teisiti.

  (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.

  (3) Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu kirjalikul ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu arvates ettepaneku registreerimisest dokumendihaldussüsteemis.

  (4) Kui volikogu esimees keeldub vallavalitsuse või 1/4 volikogu liikmete nõudmisel istungi kokkukutsumisest, teeb seda nende liikmete taotluse alusel üks volikogu aseesimeestest. Viimaste keeldumisel on vallavalitsusel või volikogu istungi kokkukutsumist taotlenud volikogu liikmetel endil õigus saata volikogu liikmetele kutse volikogu istungile. Sellisele kutsele kirjutavad alla kõik volikogu istungi kokkukutsumist taotlevad isikud, s.o vähemalt vallavalitsuse koosseisu enamus või 1/4 volikogu liikmetest. Istungi kokkukutsumisel tuleb jälgida, et oleks täidetud lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

  (5) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta peab olema igale volikogu liikmele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (6) Volikogu istungi kutse, kus tuleb ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt, tehakse volikogu liikmetele teatavaks elektronposti teel ja avaldatakse valla veebilehel. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks ja avalikustatakse valla veebilehel istungi päevakorra projekti kohaselt arutamisele tulevate küsimuste juurde kuuluvad materjalid.
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (7) Istungi kutse ja materjalid edastatakse volikogu liikme elektronposti aadressile, mille ta on märkinud volikogusse kandideerimise avalduses või mille ta on hiljem isiklikult edastanud volikogu sekretärile. Volikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse ja päevakorrapunktide juurde kuuluvad materjalid paberkandjal.
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (8) [Kehtetu - RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 30.   Volikogu istungi läbiviimine elektrooniliselt

  (1) Põhjendatud vajadusel võib erakorraliselt kiireloomulise otsuse vastuvõtmiseks volikogu esimehe otsusel korraldada volikogu istungi elektrooniliselt.

  (2) Istungi elektroonilisel korraldamisel saadetakse volikogu liikmetele e-kirjaga vastuvõetava õigusakti eelnõu koos otsuse tegemiseks vajalike materjalidega ning elektroonilise istungi korraldamise vajaduse põhjendusega.

  (3) Volikogu esimees määrab saadetud eelnõu osas hääletamise tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui neli päeva.

  (4) Volikogu liige edastab digitaalselt allkirjastatud seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) volikogu sekretärile e-kirjaga ning volikogu sekretär säilitab kirja elektrooniliselt 6 kuud. Volikogu liige, kes tähtajaks e-kirja ei saada, loetakse istungil mitteosalenuks.

  (5) Volikogu liikmete hääletuse põhjal koostatakse e-istungi protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust eelnõu osas.

§ 31.   Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted

  (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav volikogu aseesimees, aseesimeeste äraolekul volikogu vanim kohalolev liige.

  (2) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on esimehe ja aseesimeeste valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, v.a vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine.

  (3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (4) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, külavanem, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõnaandmise otsustab istungi juhataja.

  (5) Volikogu istungil tehakse vaheajad pikkusega viisteist (15) minutit iga pooleteist tunnise töötamise järel, kusjuures vaheaja algust ja pikkust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

  (6) Volikogu istung jäädvustatakse helisalvestisena. Salvestist säilitatakse vähemalt kuus kuud.

  (7) Avalikel istungitel võivad külalised teha salvestusi vaid istungi juhataja loal. Salvestise tegija peab volikogu teavitama video-, heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist, salvestamise eesmärgist ning informeerima, kus ja millisel eesmärgil salvestist kasutatakse. Vastavad asjaolud märgitakse volikogu istungi protokolli. Salvestuse tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd.

§ 32.   Istungi avamine ja lõpetamine, päevakorra kinnitamine, avalduse ärakuulamine

  (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu, ning kuulutab istungi avatuks.

  (2) Istungi alguses vaadatakse üle istungi päevakorra projekt. Ettepanekuid päevakorra kohta võivad kuni selle kinnitamiseni teha volikogu liige, vallavalitsus ja volikogu komisjon. Kui volikogu nõustub päevakorraprojekti kohta esitatud ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi volikogu liikmetest hääletamist ei nõua.

  (3) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega.

  (4) Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorra projekti punktid ükshaaval hääletamisele. Volikogu istungil tulevad arutusele päevakorra punktid, mille arutamist toetatakse poolthäälte enamusega.

  (5) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ning see lisatakse istungi protokollile.

  (6) Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega „istung on lõppenud“.

§ 33.   Küsimuse arutamine istungil

  (1) Eelnõud arutatakse volikogu istungil ühel või mitmele lugemisel.

  (2) Mitmel lugemisel arutatakse eelnõusid, mis käsitlevad:
  1) valla põhimääruse vastuvõtmist, muutmist, väljaarvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest;
  2) valla arengukava ja/või valdkonna arengukava vastuvõtmist või muutmist;
  3) kohaliku maksu kehtestamist või muutmist;
  4) valla eelarvestrateegia ja eelarve vastuvõtmist.

  (3) Eelnõud ei või panna samal volikogu istungil rohkem kui ühele lugemisele.

  (4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

  (5) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või eelnõud arutanud komisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti.

  (6) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõpphääletusele.

  (7) Küsimuste arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmistest maksimaalsetest ajapiirangutest:
  1) ettekanne (s.o küsimuse kompleksne käsitlemine) kuni 15 minutit;
  2) kaasettekanne kuni 10 minutit;
  3) sõnavõtt (s.o omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses) kuni 3 minutit;
  4) küsimus (tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt) kuni 1 minut;
  5) repliik (s.o omapoolne märkus, ettepanek või õiend aruteldavas küsimuses) kuni 1 minut;
  6) lõppsõna kuni 5 minutit.

  (8) Küsimuse arutamine algab kas ettekandega või volikogu esimehe sissejuhatava sõnavõtuga.

  (9) Ettekande järel kuulatakse ära kaasettekanne, eelnõud arutanud komisjonide ning vallavalitsuse seisukohad.

  (10) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja.

  (11) Kui sõnaõiguse saanu ületab ajapiiri või kaldub antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

  (12) Pärast ettekannet, kaasettekannet ja seisukohtade ärakuulamist võib iga volikogu liige esitada ettekandjale või kaasettekandjale ühes päevakorrapunktis kuni kaks küsimust.

  (13) Ettekandja loal võib vastata mõni teine volikogu liige, komisjoni liige või vallavalitsuse ametnik.

  (14) Pärast vastuste ärakuulamist avatakse läbirääkimised, kusjuures igal volikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada kahe sõnavõtuga ja kahe repliigiga.

  (15) Sõnavõtusoovist annab volikogu liige märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks.

  (16) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.

  (17) Muudatusettepanek tuleb esitada kirjalikult. Laekunud ettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või eelnõu lugemise katkestamist või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Muudatusettepanek leiab toetust, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu.

  (18) Juhul, kui toetust leidnud muudatusettepanekud on üksteist välistavad või vastuolulised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele.

§ 34.   Hääletamine volikogu istungil

  (1) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele.

  (2) Enne hääletamist võib volikogu liige nõuda ühte kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks.

  (3) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (4) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Isikuvalimistel juhindutakse määruse § 19 lõige 7-14 protseduurireeglitest.

  (5) Hääletustulemused kantakse istungi protokolli, kuhu märgitakse poolt, vastu, erapooletuks jäänud ning mittehääletanud volikogu liikmete arv.

  (6) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast hääletamise tulemuse teatavakstegemist, kuid enne otsustuse fikseerimist istungi juhataja poolt. Kordushääletamise läbiviimise otsustab istungi juhataja. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

  (8) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga ja/või asjakohase ütlusega.

§ 35.   Arupärimine

  (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi:
  1) vallavanemale;
  2) vallavalitsuse liikmele;
  3) volikogu esimehele ja volikogu aseesimehele (aseesimeestele);
  4) volikogu alatise ja ajutise komisjoni esimehele;
  5) revisjonikomisjoni liikmele.

  (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele. Volikogu esimees edastab selle volikogu sekretäri kaudu kolme tööpäeva jooksul adressaadile.

  (3) Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

  (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul volikogu sekretärile, kes selle edastab arupärimise esitajale.

  (5) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, võetakse arupärimisele vastamine volikogu järgmise istungi päevakorra projekti.

  (6) Pärast arupärimisele suulise vastuse esitamist on volikogu liikmeil õigus esitada arupärimisele vastajale täpsustavaid küsimusi, kusjuures ühel volikogu liikmel on õigus esitada vastajale kuni kaks täpsustavat küsimust.

§ 36.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istungid protokollib volikogu sekretär või tema asendaja. Protokollija võib vajadusel kasutada märkmete tegemiseks tehnilisi abivahendeid (diktofon vms). Protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul.

  (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, päevakord, arutlusel olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletustulemused. Volikogu liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse märkimist protokollis. Istungi juhataja nõudel tuleb eriarvamus esitada kirjalikult.

  (3) Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

  (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid.

  (5) Pärast allkirjastamist saadetakse volikogu protokoll elektronpostiga volikogu liikmetele.

  (6) Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast istungi toimumist.

§ 37.   Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

  (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist vallamajas teadete tahvlil ja valla veebilehel.
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

  (3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest või otsuses märgitud ajal.

  (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (5) Volikogu õigusaktide avaldamist ja süstematiseerimist korraldab volikogu sekretär.

5. peatükk MÄRJAMAA VALLAVANEM JA VALLAVALITSUS 

§ 38.   Vallavanem

  (1) Vallavanem:
  1) juhib vallavalitsuse tegevust;
  2) on Märjamaa Vallavalitsuse, kui ametiasutuse juht.

  (2) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (3) Vallavanem:
  1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
  2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) korraldab ametiasutuse teenistust ja annab ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
  5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
  6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi;
  8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

§ 39.   Vallavanema valimine

  (1) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu.

  (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (3) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige kirjaliku ettepaneku volikogu esimehele;
  2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri;
  3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
  4) ) igal kandidaadil on õigus esitada ülesseadmise järjekorras kuni 15 minuti jooksul oma valimisprogramm;
  5) igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni 3 küsimust;
  6) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

  (4) Vallavanema valimine viiakse läbi § 19 lõigetes 7 kuni 9 sätestatud korras.

  (5) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (6) Vallavanema valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

  (7) Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul, kui esitati vaid üks kandidaat, kordushääletust ning valimist alustatakse uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

  (8) Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil.

  (9) Kui volikogu ei vali vallavanemat sellel istungil, mille päevakorras küsimus on, viiakse läbi erakorraline volikogu istung samas küsimuses 2 nädala jooksul, arvates eelmise istungi päevast.

  (10) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni.

§ 40.   Vallavanema asendamise kord

  (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, või asendaja on määramata, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige.
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Vallavanema tagasiastumisel tema enda kirjaliku avalduse alusel, kui avalduses märgitud tagasiastumise kuupäev on enne volikogu istungit, asendab vallavanemat kuni volikogu poolt uue vallavanema valimiseni või asendaja määramiseni, vanim vallavalitsuse liige.
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 41.   Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine

  (1) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning talle kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (2) Vallavanemal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (3) Vallavanema teenistuslähetusse saatmine toimub volikogu kehtestatud korras.

§ 42.   Vallavanema tasustamine ning soodustuste määramine

  (1) Vallavolikogu määrab otsusega vallavanema palga ning lisatasud.

  (2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

§ 43.   Vallavalitsus

  (1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu.

  (2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu.
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema antud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid. Vallavalitsuse liikmete tööjaotus kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (4) Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

  (5) Valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning talle kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (6) Vallavalitsuse liikmete teenistuslähetusse saatmine toimub volikogu kehtestatud korras.

§ 44.   Vallavalitsuse struktuur ja moodustamine

  (1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast õigus moodustada vallavalitsus.

  (2) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste vallavalitsuse liikmete kandidaadid.

  (3) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse ja palgalised vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks.

  (4) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad vallavanema esitatud kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ning volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

  (5) Vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine toimub vallavanema esitatud nimekirja avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega.

  (6) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

§ 45.   Vallavalitsuse pädevus

  (1) Vallavalitsus on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seadustega, muude õigusaktidega, käesoleva põhimäärusega või teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

  (2) Vallavalitsus:
  1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt vallavalitsuse seisukohtadest võivallavolikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest;
  2) korraldab valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja muud vallavolikogu määruste ja otsuste projektid ning tagab vastuvõetud eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmise;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on vallavolikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks vallavalitsusele.

  (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla poolt osutatavate teenuste hinnad arvestades haldusmenetluse seaduse § 5 lg 3 sätestatut.

  (4) Vallavalitsus on väärtegude kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustikust tulenevate ülesannete täitmisel.

  (5) Vallavalitsus teostab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

§ 46.   Vallavalitsuse komisjonid

  (1) Vallavalitsus võib moodustada vallavalitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamise ettevalmistamiseks komisjone. Komisjoni töövormiks on koosolek.

  (2) Komisjoni moodustamise korralduses peab olema komisjoni nimi, komisjoni koosseis ja ülesanded.

  (3) Komisjoni esimehe määrab vallavalitsus. Komisjoni esimees korraldab komisjoni tööd ja koosolekute ettevalmistamist. Komisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni aseesimehe, kes täidab esimehe ülesandeid tema äraolekul.

  (4) Komisjoni koosolek on kinnine. Komisjon otsustab küsimusi poolthäälte enamusega.

  (5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokoll on igaühele kättesaadav Märjamaa valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal vallavalitsuse kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval arvates koosoleku toimumisest. Avalikustamisele ei kuulu protokollis sisalduv asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave.

§ 47.   Vallavalitsuse töökorralduse põhimõtted

  (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja.

  (2) Ettepanekuid küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse ametiisikud ja hallatavate asutuste juhid.

  (3) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.

  (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

  (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli protokollilise otsustusena.

  (6) Vallavalitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt, valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

  (7) Istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Istungil vastu võetud määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär või tema asendaja.

  (8) Istungil esitatud eelnõude parandusettepanekud vormistab eelnõu ettevalmistaja ning esitab vallasekretärile istungile järgneva tööpäeva jooksul. Vallasekretär kooskõlastab parandused istungi juhataja või tema asendajaga.

  (9) Vallavalitsuse istungi nõuetekohane protokoll ning vastu võetud määrused ja korraldused vormistatakse hiljemalt 7 päeva jooksul pärast istungit ning avalikustatakse põhimääruses sätestatud korras.

§ 48.   Vallavalitsuse istungite läbiviimine elektrooniliselt

  (1) Kiireloomulise küsimuste lahendamiseks võib vallavanema otsusel istungi läbi viia elektrooniliselt.

  (2) Istungi elektroonilisel korraldamisel saadab vallasekretär vallavalitsuse liikmetele e-kirjaga vastuvõetava õigusakti eelnõu koos otsuse tegemiseks vajalike materjalide ning määrab vastamise tähtpäeva.

  (3) Valitsuse liige edastab digitaalselt allkirjastatud seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) vallasekretärile e-kirjaga. Vallavalitsuse liikme seisukoht trükitakse välja koos kinnituslehega ning see lisatakse vallavalitsuse protokollile. Vallavalitsuse liige, kes tähtajaks e-kirja ei saada, loetakse istungil mitteosalenuks.

  (4) Vallavalitsuse liikmete hääletuse põhjal koostatakse e-istungi protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust eelnõu osas.

§ 49.   Vallavalitsuse õigusaktide jõustumine, avalikustamine ja väljastamine

  (1) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisel.

  (2) Vallavalitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel. Määrused avalikustatakse sarnaselt volikogu määrustega vastavalt paragrahvile 37. Ei avalikustata õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud vastavalt avaliku teabe seadusele üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

  (3) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid, väljaarvatud isikuandmete kaitse seadusega kaitstud õigusaktid, on kõigile kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ja valla veebilehel.
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (4) Vallavalitsuse korraldused saadab vallavalitsuse kantselei seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

  (5) Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist.

6. peatükk OSAVALD 

§ 50.   Osavalla mõiste ja põhimäärus

  (1) Osavald on valla koosseisus volikogu kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohaliku omavalitsuse üksuse elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel.

  (2) Osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu.

  (3) [Kehtetu - RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (4) Valla kui terviku ja osavalla arengu kindlustamiseks, kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste tagamiseks lahendab osavald talle Märjamaa valla õigusaktidega pandud ülesandeid kodanikuühiskonna arendamise ja kohaliku identiteedi, sotsiaalhoolekande, noorsootöö, elamu- ja kommunaalmajanduse, heakorra ja haljastuse, jäätmekäitluse, ruumilise planeerimise, hariduse, kultuuri, spordi ja vaba aja ja muudes valdkondades.

  (5) Osavalla põhimääruses sätestatakse:
  1) osavalla piiride kirjeldus;
  2) osavallakogu kui osavalla elanike esinduskogu moodustamise kord ning osavallakogu esimehe valimise kord, osavallavolikogu pädevus ja töökorraldus;
  3) [kehtetu - RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  4) [kehtetu - RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  5) osavallakogu ja osavallakogu esimehe volitused ning volituste teostamiseks vajalikud valla eelarvelised vahendid;
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
  6) osavallakogu esimehele ja liikmetele hüvitiste ja toetuste maksmise alused;
  7) osavallakogu ja osavallakogu esimehe tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord.
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

7. peatükk VALLA ASUTUSED 

§ 51.   Vallavalitsuse ametiasutuse moodustamise kord ja põhiülesanded

  (1) Ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Valla ametiasutus on vallavalitsus.
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Ametiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

  (3) Valla ametiasutuse õigused, ülesanded, töökord, juhtimise korraldus ja muud ametiasutuse tegevust korraldavad sätted sätestatakse käesolevas põhimääruses ning teistes õigusaktides..
[RT IV, 26.09.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (4) Ametiasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 52.   Valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded

  (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

  (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

  (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse vallavalitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Valla ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

8. peatükk MÄRJAMAA VALLA ARENGU KAVANDAMINE 

§ 53.   Valla arengu kavandamine

  (1) Märjamaa valla arengut kavandatakse strateegiliste, valdkonna põhiste ning hallatavate asutuste arengudokumentidega.

  (2) Märjamaa valla arengudokumentide koostamist korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud arengudokumentide menetlemise korra alusel, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning Märjamaa valla põhimääruse käesoleva peatükiga arengukava ja eelarvestrateegia koostamisele sätestatust.

§ 54.   Valla arengukava ja eelarvestrateegia

  (1) Märjamaa valla arengukava (edaspidi arengukava) on Märjamaa vallale seadustega pandud ülesannetest ja vallaelanike huvidest lähtuv Märjamaa valla arengu eesmärke määrav ja eesmärkide elluviimiseks vajalikke tegevusi kavandav strateegiline arengudokument. Arengukava on aluseks Märjamaa valla eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

  (2) Arengukava osa on Märjamaa valla eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia). Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, millega kavandatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.

  (3) Arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatakse igaks aastaks Märjamaa valla eelarve. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve peavad olema omavahel kooskõlas.

  (4) Arengukava ja eelarvestrateegia on alusdokument Märjamaa vallale kohustuste võtmisel, valla varaga tehingute tegemisel ja investeeringute planeerimisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

§ 55.   Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldised põhimõtted

  (1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud korra alusel, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning põhimääruse käesoleva peatükiga arengukava ja eelarvestrateegia koostamisele sätestatust.

  (2) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse põhimõttel, et need hõlmavad iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui Märjamaa vald on võtnud kohustusi pikemaks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peab arengukavas ja eelarvestrateegias olema kavandatud valdkondlikud tegevused vastavate kohustuste ulatuses.

  (3) Arengukava peab sisaldama vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõikes 2 märgitut ning arvestama Märjamaa valla teiste arengudokumentidega.

  (4) Eelarvestrateegia peab sisaldama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 lõikes 3 sätestatut ning olema kooskõlas arengukava ja Märjamaa vallale võetud kohustustega.

  (5) Arengukava koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et arengukava peab tagama Märjamaa valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna tasakaalustatud pikaajalise arengu.

  (6) Arengukava ja eelarvestrateegia tuleb vähemalt kord aastas üle vaadata ning hetkeolukorra analüüsist tulenevalt vajadusel muuta.

  (7) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise menetlusse tuleb kaasata Märjamaa valla hallatavad asutused, vallavolikogu alalised komisjonid, osavallakogu ja teised huvitatud isikud. Vajadusel korraldatakse avalikud arutelud. Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu tuleb vähemalt kaks nädalat enne vastuvõtmist Märjamaa valla veebilehel kõigile arvamuse esitamiseks avalikustada.

  (8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmise kinnitab määrusega vallavolikogu. Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmine peab olema kinnitatud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

§ 56.   Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise põhimõtted

  (1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.

  (2) Valla eelarve on põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele.

  (3) Märjamaa valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kehtestab volikogu.

  (4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus.

§ 57.   Majandusaasta aruande koostamine

  (1) Valla majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus ning esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.

  (2) Ülevaade arengukavas ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal esitatakse majandusaasta aruande tegevusaruandes.

  (3) Volikogu kinnitab hiljemalt 30. juuniks otsusega majandusaasta aruande.

  (4) Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel. Ajalehes Märjamaa Nädalaleht avaldatakse teade majandusaasta aruande avalikustamise kohta.

9. peatükk Valla majandustegevus ja vallavara 

§ 58.   Munitsipaalomand

  (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara, mille valitsemise korra kehtestab volikogu.

  (2) Vald võib talle riigilt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigilt tasuta saadud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu kehtestatud korras.

  (3) Vallavara üle peetakse arvestust valla ametiasutuse rahandusosakonnas.

  (4) Vallavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ja kasu saamiseks. Vallavara antakse tasu eest või tasuta kasutada enampakkumise korras, eelläbirääkimistega pakkumise korras ja otsustuskorras.

  (5) Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine ning see toimub vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustel.

§ 59.   Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

  (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla eraõiguslikes isikutes osalemise tingimused ja korra kehtestab volikogu.

  (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

  (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.

  (4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

10. peatükk MÄRJAMAA VALLA VÄLISSUHTED 

§ 60.   Märjamaa valla välissuhete korraldamise alused

  (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piirides volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.

  (2) Volikogu otsustab:
  1) valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides;
  2) rahvusvahelises organisatsioonis liikmeõiguste teostamiseks või koostöö tegemisel valla esindaja määramise.

  (3) Vallavalitsus:
  1) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
  2) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
  3) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

  (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus sõprussuhete arendamise eesmärgil sõlmida rahvusvahelise koostöö lepinguid, kui sõlmitava lepinguga ei kaasne rahalisi kulutusi ning ei võeta muid varalisi kohustusi. Sõlmitud rahvusvahelise lepingu koopia esitatakse volikogu sekretärile hiljemalt ühe kuu jooksul arvates selle sõlmimisest.

11. peatükk MÄRJAMAA VALLA ESINDAMINE 

§ 61.   Valla esindusfunktsiooni täitmine

  (1) Oma pädevuse piires esindavad valda volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem ning vallasekretär või selleks eraldi volitatud esindajad.

  (2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.

  (3) Volikogu esindab valda:
  1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
  2) suhetes Riigikoguga;
  3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega.

  (4) Volikogu esimees esindab valda:
  1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;
  2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
  3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
  4) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust.

  (5) Vallavalitsus esindab valda:
  1) seadustega, volikogu määruste või otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
  2) suhetes Vabariigi Valitsusega.

  (6) Vallavanem esindab valda:
  1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega;
  2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
  3) muudel seaduses või käesolevas paragrahvis reguleerimata juhtudel.

  (7) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust.

  (8) Vallavalitsuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

  (9) Vald osaleb kohtuasjades vallavalitsuse kui ametiasutuse kaudu.

  (10) Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, valla põhimääruses ja vallavara valitsemise korras ning teistes volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus. Lepingud sõlmib üldjuhul vallavanem.

§ 62.   Valla esindamine ametliku delegatsiooni, esinduse poolt

  (1) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse).

  (2) Volikogu delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab volikogu oma otsusega.

  (3) Volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab volikogu oma otsusega.

  (4) Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavalitsus oma korraldusega.

12. peatükk KÜLAVANEM 

§ 63.   Külavanema valimine, tagasikutsumine ja vabastamine külavanema kohustustest

  (1) Külavanem on külaelanike esindaja kohalikus volikogus ja vallavalitsuses.

  (2) Külavanem valitakse, kutsutakse tagasi ja vabastatakse külavanema kohustustest küla- või külade täisealiste elanike üldkoosolekul.

  (3) Külavanema valimise kinnitab volikogu.

  (4) Külavanema valimist, tegevust ja tema õigusi ning kohustusi reguleerib volikogu kinnitatud Märjamaa valla külavanema statuut.

13. peatükk PÕHIMÄÄRUSE MENETLEMINE 

§ 64.   Märjamaa valla põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Märjamaa valla põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Valla põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, väljaarvatud juhul, kui muudatus põhimääruses tuleneb seadusest.

§ 65.   Rakendussätted

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json