Muhu valla põhimäärus
Vastu võetud 20.09.2023 nr 33
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkt 9 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Muhu valla (edaspidi vald) põhimääruses sätestatakse:
1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
2) valla tunnustusavaldused;
3) Muhu vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;
4) volikogu liikme õigused ja kohustused, volikogu töökord;
5) volikogu komisjoni moodustamise kord, komisjoni töökord, komisjoni ja selle liikme õigused ja kohustused, komisjoni esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;
6) vallavanema valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;
7) Muhu vallavalitsuse (edaspidi valitsus) kui omavalitsusüksuse täitevorgani moodustamise kord, pädevus ja töökord;
8) valitsuse komisjoni moodustamise kord, komisjoni õigused ja kohustused ning töökord;
9) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
10) Muhu Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) ja ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise, lõpetamise ja juhtimise põhimõtted ning asutuse põhimääruse ja teenistujate loetelu kinnitamise ja muutmise kord;
11) valla esindamine;
12) valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise ning eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
13) püsiasustusega väikesaare (edaspidi väikesaar) üldkogu reglement ja saarevanema valimise kord;
14) põhimääruse kinnitamise ja muutmise kord.
§ 2. Vald avalik-õigusliku juriidilise isikuna
(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindatakse kehtestatud korras ja oma pädevuse piires seaduse, käesoleva määruse, seaduse või käesoleva määruse alusel antud õigusakti või volituse alusel.
(2) Vald teostab õigusi ja täidab kohustusi valla omavalitsusorgani, ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.
(3) Vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud ja vastu võetud eelarve.
(4) Vallale vara omandamise, vara kasutamise, valdamise ja käsutamise põhimõtted kehtestab volikogu oma määrusega.
§ 3. Vald territoriaalse haldusüksusena
(1) Vald teostab omavalitsuslikku haldamist valla kui haldusüksuse territooriumil.
(2) Valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega. Valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.
§ 4. Valla omavalitsusorganid
(1) Valla esinduskogu on volikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Valitsus on volikogu moodustatud täitevorgan.
§ 5. Vallaelanike osalemine kohaliku elu küsimuste lahendamisel
(1) Vallaelanik on isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Muhu vald.
(2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
(3) Algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
(4) Volikogul on õigus korraldada vallale olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Volikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse volikogu liikmete, valitsuse või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike algatusel.
2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA TUNNUSTUSAVALDUSED
§ 6. Valla sümbolid
(1) Vallal sümbolitena on kasutusel lipp ja vapp. Valla lipu üht originaali ja valla vapi etaloni hoitakse ning säilitatakse vallamajas. Valla lippu ja vappi kasutatakse vastavalt käesolevas määruses kehtestatud korrale.
(2) Volikogu võib kehtestada muude valla sümbolite nimistu ja kasutamise korra.
§ 7. Valla lipu kirjeldus
(1) Valla lipp on vapilipp-sinisel valgete laineliste külgedega kangal on valge punasega ornamenteeritud Muhu mänd. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on 7:9
(2) Vallavalitsuse hallatava asutuse lipp ei tohi olla äravahetamiseni sarnane valla lipuga.
§ 8. Valla lipu kasutamine
(1) Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuse hoone ees.
(2) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga varustatud hoidjasse või lipumasti. Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105x135 sentimeetrit.
(3) Valla lipu võib heisata:
1) kohalike omavalitsusüksuste delegatsioonide kohtumistel, kus vald osaleb;
2) valla avalikel üritustel ja valla asutuste üritusel;
3) muudel üritustel, kus vald on esindatud;
4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
5) valla sünnipäeval 1. oktoobril;
6) teistel juhtudel valitsuse loal.
(4) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
3) koos Euroopa Liidu lipuga või muu riigi ametiasutusele kuuluva lipuga Euroopa Liidu lipust või riigi ametiasutuse lipust vasakule;
4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule Eesti tähestiku tähestikulises järjekorras.
(5) Riigilipuga kõrvuti asetsev valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud valla lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
(6) Valla lipu heiskamisel leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.
(7) Valla lippu tuleb kohelda väärikalt. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.
(8) Valla lipu valmistamine ning valla lipu kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub valitsuse loal. Valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet ametiasutus.
§ 9. Valla vapi kirjeldus
Valla vapiks on sinine, hõbedaste laineliste külgedega kilp, millel on hõbedane punasega ornamenteeritud nn Muhu mänd- pügalristi rahvuslik erikuju.
§ 10. Valla vapi kasutamine
(1) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena:
1) volikogu, valitsuse, valitsuse hallatavate asutuste plankidel ja pitsatitel;
2) valla autasudel, valla meenetel, ametlikel trükistel;
3) hoonetel, valla piiritähistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, tähistamaks Muhu valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist.
(2) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele.
(3) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Ametiasutuse pitsati läbimõõt on 3,5 sentimeetrit.
(4) Valla vapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub valitsuse loal. Valla vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet ametiasutus.
§ 11. Valla tunnustusavaldused
(1) Vald avaldab tunnustust „Aasta Tegu“ nimetuse, hariduspreemia, kultuuripreemia, spordipreemia, tänukirja või muu tunnustuse andmisega.
(2) Vallavalitsuse tänukiri antakse vallapoolse tänuavaldusena füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Tänukirjaga võib kaasneda rahaline või esemeline preemia. Tänukirjaga koos rahalise preemia andmine otsustatakse valitsuse korraldusega.
(3) Valla tunnustusavaldused ja nende andmise korra kehtestab volikogu määrusega.
3. peatükk VOLIKOGU
§ 12. Volikogu ja volikogu liige
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. Volikogusse saab kandideerida hääleõiguslik Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud täisealiseks ja kelle püsiv elukoht on rahvastikuregistri andmetel hiljemalt valimisaasta 1. augustil Muhu vald. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.
(2) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Volikogu liige juhindub seadustest ja valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(4) Volikogu liikmel on muuhulgas õigus:
1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
2) seada üles kandidaati volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude kohta muudatusettepanekuid;
4) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
5) saada valitsuselt ja ametiasutuselt oma kirjalikule küsimusele vastus kümne tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates;
6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele.
(5) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega. Volikogu pädevuses on ka õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused, mille lahendamist ei ole volikogu volitanud valitsusele, ametiasutusele või ametnikule.
(6) Volikogu asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei.
(7) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Hüvitise määrad ja maksmise kord kinnitatakse volikogu poolt enne järgmise koosseisu volituste algust.
(8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
§ 13. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd;
2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
3) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra;
4) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
5) on õigustatud nõudma valitsuselt, ametiasutuselt ja hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ning informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
6) korraldab volikogu poolt vastuvõetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
7) korraldab ja kontrollib arupärimistele ja avaldustele vastamist;
8) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
9) esindab või volitab teisi esindama valda ja volikogu vastavalt seadusele ja käesolevale määrusele;
10) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
(2) Kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda aseesimees.
(3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest volikogu istungil vanim kohal olev volikogu liige.
(4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma nime, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”.
(5) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib olla volikogu otsusel palgaline.
§ 14. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine
(1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Kandidaadi võib üles seada volikogu liige, ülesseatud kandidaat annab kandideerimiseks oma nõusoleku. Volikogu liikme poolt esitatud ettepanek, samuti kandidaadi poolt antud nõusolek fikseeritakse volikogu istungi protokollis vastava päevakorrapunkti juures. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.
(3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end ja oma seisukohti pärast nimekirja sulgemist. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.
(4) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe ja aseesimehe valimist volikogu poolt nimetatud häältelugemiskomisjon.
(5) Volikogu liikmele väljastatakse allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletamissedel.
(6) Kui valimist korraldab valimiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja valmistulemus kinnitatakse volikogu otsusena. Isikuvalimise tulemusi üle ei hääletata.
(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. Uuel valimisel võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(8) Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku.
(9) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõppevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale eespool sätestatud korras.
4. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD
§ 15. Volikogu istung
(1) Volikogu töö vorm on istung. Istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(2) Volikogu istung toimub üldjuhul kord kuus, täpne istungite ajakava poolaasta kohta kinnitatakse volikogu detsembrikuu ja juunikuu istungitel protokollilise otsusena. Istungite ajakava avalikustatakse valla kodulehel. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.
(3) Erandkorras võib kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks volikogu istungit läbi viia rohkem kui üks kord kuus. Täiendavat volikogu istungit ühes kuus või volikogu puhkuse kuu jooksul toimuvat istungit käsitletakse erakorralise volikogu istungina. Erakorralise istungi kokkukutsumisel tuleb järgida korralise volikogu istungi kokkukutsumisele seatud reegleid.
(4) Volikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 4 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees.
(5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes annab vastavaks tegevuseks nõusoleku ja teeb selle teatavaks volikogule. Ilma vastava nõusolekuta ei ole eelnimetatud tegevused lubatud.
(6) Volikogu istungi töökeel on eesti keel.
§ 16. Volikogu istungi korraldamine digikeskkonnas
(1) Erakorralise vajaduse ilmnemisel võib volikogu esimees välja kuulutada volikogu istungi toimumise digikeskkonnas või kui vähemalt 2/3 volikogu liikmetest on väljendanud kirjalikult oma nõusolekut pidada volikogu istung digikeskkonnas.
(2) Digikeskkonnas korraldatava istungi (edaspidi digiistung) kutses annab volikogu esimees teada lisaks tavapärasele informatsioonile digitaalse keskkonna, istungi toimumisega soetud tehnilised üksikasjad ja juhendid.
(3) Kasutatav digitaalne keskkond peab võimaldama videopildi, heli, teksti ning digitaalsete dokumentide edastamist üheaegselt.
(4) Digiistungi puhul antakse valla koduleheküljel volikogu toimumise teates teada võimalusest istungil kuulajana osalemiseks ning istungiga liitumise tingimused.
(5) Ametiasutus tagab volikogu liikmetele vajaliku tarkvara kasutamisega seotud teabe ja pakub vajadusel tehnilist tuge, mis võimaldab volikogu liikmel digiistungil osaleda.
(6) Digiistung peetakse samas korras tavalise istungiga, välja arvatud need punktid, mille osas on kehtestatud erisus.
(7) Digiistung algab istungil osalevate volikogu liikmete tuvastamisega ja kvoorumi kontrollimisega. Kõik istungil osalevad volikogu liikmed on sisse lülitanud kaamera ja on oma näoga nähtavad. Volikogu liikme osalemise tuvastab istungi juhataja ning registreerib istungi protokollija. Istungi protokollija vormistab registreerimislehe, mille kinnitavad istungi juhataja ja istungi protokollija oma allkirjaga.
(8) Juhul, kui volikogu liige logib istungile sisse hiljem või volikogu liige lahkub istungilt ehk logib ennast istungi keskkonnast välja enne istungi lõppu, edastab ta istungi digikeskkonna sõnumiliidese kaudu teate istungiga liitumise või istungilt lahkumise kohta. Isiku tuvastab istungi juhataja ja istungi protokollija lisab ta registreerimislehele.
(9) Volikogu liikme poolt sõnumiliidese kaudu edastatud saabumise või lahkumise teade antakse istungi juhataja poolt edasi ka häälega. Protokolli tehakse märge liikme saabumise või lahkumise kohta. Protokolli tehakse märge liikme lahkumise kohta ka juhul, kui tema ühendus katkeb ja ta seda istungi jooksul ei taasta.
(10) Juhul, kui ühendus katkeb hääletamise ajal, võimaldab istungi juhataja volikogu liikmel hääletada peale ühenduse taastamist. Juhul, kui istung on vahepeal järgmise päevakorrapunkti juurde edasi liikunud, katkestatakse niikauaks päevakorrapunki menetlemine. Juhul, kui katkeb istungi juhataja ühendus, juhatab istungit aseesimees kuni istungi juhataja ühenduse taastumiseni.
(11) Muudatusettepanekud päevakorrapunktis edastatakse istungi juhatajale elektrooniliselt failina kas volikogu meililisti või siis kasutatava digikeskkonna kaudu.
(12) Soovist küsimuse esitamiseks või sõnavõtuks annab volikogu liige istungi juhatajale märku kas suuliselt või kasutatava digikeskkonna sõnumiliideses.
(13) Avalik hääletamine digiistungil toimub üldjuhul suuliselt. Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse ja küsib ükshaaval istungil osalevate liikmete käest nende hääletuse tulemuse. Volikogu liige vastab “Ees- ja perekonnanimi”, “poolt”, “vastu” või “erapooletu”. Istungi juhataja võib hääletamise vajadusel läbi viia digikeskkonna sõnumiliidese kaudu.
(14) Juhul, kui üldine internetiühenduse kvaliteet ei võimalda istungit pidada, katkestab istungi juhataja istungi ja istungit jätkatakse järgmisel päeval. Istungi juhataja annab teada istungi jätkamise kellaaja. Istungi jätkamisel järgmisel päeva toimub tuvastamine samal viisil, kui istungi alustamisel.
§ 17. Volikogu istungi läbiviimine elektroonilise kirjavahetusena
(1) Erakorralise vajaduse ilmnemisel üksikküsimuse aruteluks, teiste võimaluste puudumisel, võib volikogu esimees välja kuulutada volikogu istungi toimumise elektroonilise kirjavahetusena, kui vähemalt 2/3 volikogu liikmetest on väljendanud kirjalikult oma nõusolekut pidada volikogu istung elektroonilise kirjavahetusena.
(2) Elektroonilise kirjavahetusena peetava istungi (edaspidi e- istung) kutses annab volikogu esimees teada lisaks tavapärasele informatsioonile e-kirja teel istungi pidamise vajaduse põhjenduse ning istungi etapiviisilise ajaraamistiku.
(3) E- istung koosneb kolmest etapist:
1) esimene etapp koosneb istungi alustamise teatest ja päevakorrapunkti ettekandest. Istungi alustamise teate väljastab istungi juhataja. Istungi alustamise teatele lisatakse ka päevakorrapunktis ettekandja sõnavõtu tekst, juhul, kui seda juba ei ole lisatud istungi kutses saadetud materjalidele;
2) teine etapp koosneb küsimustest, vastusest, sõnavõttudest ja muudatusettepanekute esitamisest. Istungi juhataja alustab istungi teist etappi peale esimese etapi läbimiseks ettenähtud aja möödumist. Teise etapi jooksul esitavad istungil osalevad volikogu liikmed oma küsimused ettekandjale, oma seisukohad sõnavõttudena ning muudatusettepanekud. Vastaja on kohustatud vastama küsimusele vähemalt kolme tunni jooksul peale küsimuse esitamist. Küsimust ja muudatusettepanekut ei saa esitada hiljem, kui kolm tundi enne etapi lõppu;
3) kolmanda etapi jooksul korraldab istungi juhataja hääletamise. Istungil osalev volikogu liige annab teada oma hääletustulemuse „poolt“, ,, vastu“ või „erapooletu“. Kõigepealt hääletatakse muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekut ei hääletata, juhul kui ettepaneku suhtes on konsensus või hääletamist ei nõua eelnõu esitaja või muudatusettepaneku esitaja. Peale toetust leidnud muudatusettepanekute eelnõusse sisse kandmist paneb istungi juhataja hääletusele eelnõu lõppversiooni.
(4) Eelnõud, mille menetlemisel on nõutud kaks lugemist menetletakse kahe istungina.
(5) Esimese etapi pikkus ei tohi olla lühem kui 6 tundi. Teise etapi pikkus ei tohi olla lühem kui 12 tundi. Esimese ja teise etapi pikkuse arvestusse ei loeta öötunde 23.00 – 08.00. Kolmanda etapi pikkus ei tohi olla lühem kui 24 tundi.
(6) Volikogu liikmete e- istungi kirjavahetuses osalemise põhjal koostatakse osalejate registreerimisleht ja istungi protokoll, mille allkirjastavad istungi juhataja ja protokollija. Protokoll peab sisaldama istungi toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, istungi käigus peetud elektroonilise kirjavahetuse sisulist osa, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust.
(7) Põhjendatud kahtluse korral hääletusel osalenud volikogu liikme või liikmete identiteedi osas võib korraldada peale volikogu istungi lõppenuks kuulutamist volikogu liikmete hääletustulemuse digitaalse allkirjastamise kõigi volikogu liikmete poolt. Sellisel juhul loetakse kehtivaks selle volikogu liikme hääl, kes on digitaalse allkirjaga oma hääletuse kinnitanud.
§ 18. Istungi kokkukutsumine ja päevakord
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
(2) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse e-posti teel koos päevakorra kavandi ja istungi materjalidega. Kirjalikud kutsed saadetakse valitsuse liikmetele, vajaduse korral ka isikutele ja organisatsioonidele, kes on vahetult seotud istungil arutavate eelnõude ettevalmistamisega.
(3) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra kavand ja istungi materjalid.
(4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Erakorraline istung kutsutakse volikogu esimehe või tema asendaja poolt kokku üldjuhul 14 päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis, kuid mitte hiljem kui üks kuu.
(5) Ühes erakorralise volikogu istungi kokkukutsumise nõudega esitatakse volikogu esimehele päevakorra projekt ja sellekohased eelnõud.
(6) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest vallakantseleisse.
(7) Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole volikogu liikmetest. Kvoorumi puudumise korral kutsutakse volikogu kokku uueks istungiks, arvestades kokkukutsumise protseduuri nõudeid.
(8) Volikogu istungi päevakorra esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema asendaja tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse õigusakti eelnõu, mis vastab käesoleva määruse peatükis 7 sätestatud nõuetele.
(9) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kavandi kohta võib teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
1) volikogu liige;
2) vallavanem.
§ 19. Päevakorraliste küsimuste ettevalmistamine
(1) Volikogu istungile päevakorraliste küsimuste ettevalmistamine toimub volikogu esimehe või tema asendaja poolt koostöös vallakantseleiga.
(2) Volikogule adresseeritud küsimused ja eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis ei ole algatatud valitsuse poolt, saadetakse valitsusele seisukoha andmiseks. Valitsus esitab oma seisukoha volikogule kirjalikult vähemalt neli päeva enne volikogu istungit koos muude istungile edastatavate materjalidega.
(3) Laiapõhjalisema arvamuse ja ettepanekute saamiseks edastatakse vajadusel volikogu õigusakti eelnõu valitsuse poolt vastavale komisjonile. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt.
(4) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi ja tagastatakse määratud tähtajaks koos oma märkustega valitsusele. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul eelnõu kohta arvamust ei esita, on eelnõu algatajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.
(5) Kui eelnõu ei saa vastavas komisjonis heakskiitu, tagastab komisjoni esimees selle eelnõu algatajale koos komisjoni tehtud muudatusettepanekute ning märkustega.
(6) Komisjoni seisukoha eelnõu kohta esitab volikogu istungil kaasettekandjana komisjoni esimees või tema asendaja.
(7) Volikogu esimees võib vajadusel õigusakti eelnõu määrata arutamiseks kõikides alatistes volikogu komisjonides. Sel juhul määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivkomisjoni esimehele.
(8) Valdavalt arutatakse volikogus eelnõusid ühel lugemisel. Mahukamate eelnõude arutamisel võib korraldada mitu lugemist.
(9) Volikogu menetleb vähemalt kahel lugemisel alljärgnevaid eelnõusid:
1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine;
2) valla põhimääruse kehtestamine ja muutmine;
3) valla arengukava kehtestamine;
4) üldplaneeringu kehtestamine.
§ 20. Volikogu istungi läbiviimine
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
1) volikogu kvoorumi fikseerimine;
2) kutsutud külaliste tutvustamine;
3) päevakorra kavandi arutamine ja päevakorra kinnitamine.
(3) Päevakorda ei võeta õigusakti arutelu, mille kohta ei ole enne päevakorra kinnitamist esitatud vastavat kirjalikku eelnõud. Päevakorra kavandist puuduva, kuid kirjalikku eelnõud omava küsimuse päevakorda võtmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega enne päevakorra kinnitamist.
(4) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.
(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
(7) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, valitsuse liige, vallasekretär, külavanem ja väikesaare saarevanem, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(8) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
1) päevakorrapunkti tutvustab eelnevalt määratud ettekandja ja kaasettekandja(d);
2) igas päevakorrapunktis on paragrahv 18 lõikes 9 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
3) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
4) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis üldjuhul kuni 5 minutit;
5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale;
6) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
7) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;
8) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult;
9) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta.
(9) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.
(10) Õigusakti eelnõu muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Redaktsioonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.
(11) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.
(12) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid.
(13) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.
(14) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
(15) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.
(16) Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
(17) Volikogu istungid protokollitakse, protokollile kirjutab alla volikogu istungi juhataja.
(18) Protokoll saadetakse protokollija poolt volikogu istungi juhatajale tutvumiseks ja paranduste tegemiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast volikogu istungi toimumist.
(19) Volikogu protokolli projekt saadetakse selleks soovi avaldanud volikogu liikmele tutvumiseks elektrooniliselt. Istungist osavõtnud volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta kirjalikke märkusi kolme päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokollile.
(20) Kinniseks kuulutatud volikogu istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.
(21) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise korral häältelugemiskomisjoni protokollid ja isikuvalimisel hääletamise tulemused. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse ja säilitatakse elektroonilises dokumendihaldussüsteemis (edaspidi valla dokumendiregister).
(22) Volikogu istungite salvestused säilitatakse vallakantseleis ühe aasta jooksul arvates volikogu koosseisu volituste lõppemisest.
§ 21. Hääletamine volikogus
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.
(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega.
(5) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.
(6) Mitme alternatiivse eelnõu korral otsustab volikogu, milline neist aluseks võtta. Vajadusel viiakse läbi hääletus.
(7) Volikogu otsusel pannakse eelnõu hääletusele tervikuna või punktide kaupa.
(8) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. Pärast parandusettepanekute läbihääletamist toimub eelnõu lõplik hääletus terviktekstina.
(9) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim hääli saanud kandidaat.
(10) Salajase hääletamise korraldamiseks, v.a käesoleva määruse § 18 lõikes 5 sätestatud juhul, moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.
(11) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallavapi pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.
(12) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille alusel volikogu kinnitab otsusega isiku valimise.
§ 22. Isikuvalimiste korraldamine
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehti volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel.
(2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on volikogu liikmetel.
(3) Ülesseatud kandidaadid annavad kandideerimiseks suulise nõusoleku. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. Istungilt puuduva kandidaadi nõusolekut kandideerimiseks kinnitab tema antud kirjalik nõusolek.
(4) Kandidaatide nimekiri moodustub ja kandidaadid saavad järjenumbri ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.
(5) Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.
(6) Hääletusprotseduuri viib läbi volikogu poolt nimetatud häältelugemiskomisjon. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.
(7) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu vallavapi pitsati jäljendiga hääletussedeli.
(8) Volikogu liige märgib hääletussedelile selle kandidaadi järjenumbri, kelle poolt ta oma hääle annab.
(9) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus peale rikutud sedeli tagastamist saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirjas.
(10) Häälte lugemine toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist ja on avalik. Täitmata jäänud hääletussedel loetakse kehtetuks.
(11) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel ja kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.
(12) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.
(13) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Isikuvalimiste tulemused vormistatakse volikogu otsusena, isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.
(14) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.
(15) Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis volikogu lisamaterjalide kaustas ühe kuu jooksul hääletamise läbiviimise päevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist korraldab vallakantselei hääletamissedelite hävitamise ning dokumenteerib selle.
§ 23. Arupärimine
(1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.
(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi.
(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantseleile 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest. Kantselei edastab vastuse arupärimise esitajale.
(4) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise korralise volikogu istungi päevakorda.
(5) Suuline vastus arupärimisele kestab kuni 10 minutit. Arupärijal on õigus esitada vastajale iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.
§ 24. Umbusalduse avaldamine
(1) Vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.
(2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks kantakse ette volikogu istungil umbusalduse algatajate esindaja poolt enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist ning antakse üle istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus ja avaldus on allkirjastatud kõigi algatajate poolt.
(3) Küsimus umbusalduse avaldamisest lülitatakse järgmise istungi päevakorda.
(4) Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine istungil algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Iga volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni 2 suulist küsimust.
(5) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu
(6) Otsus umbusalduse kohta tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu
(7) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa.
(8) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise alus.
(9) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest.
5. peatükk VOLIKOGU KOMISJONID
§ 25. Volikogu komisjoni moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimine
(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.
(2) Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks. Volikogu alatine komisjon on vähemalt viieliikmeline.
(3) Alatise komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. Valimiste läbiviimisel järgitakse käesolevas määruses isikuvalimiste korraldamisele sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.
(4) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.
(5) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.
(6) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat valituks komisjoni aseesimeheks, heidetakse liisku.
(7) Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul, korraldatakse järgmisel volikogu istungil komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine.
(8) Komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt:
1) tema volikogu liikme volituste lõppemisega;
2) tema volikogu liikme volituste peatumisega;
3) temale umbusalduse avaldamisega;
4) tema tagasiastumisega omal soovil.
(9) Kui komisjoni esimees või aseesimees astub tagasi omal soovil, teatab ta oma tagasiastumisest ja selle põhjustest volikogu istungil ja esitab vastava avalduse vallasekretärile. Tagasiastumise korral jätkavad komisjoni esimees ja aseesimees oma ülesannete täitmist kuni komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni.
(10) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda, tema volitused lõppevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.
(11) Volikogu võib komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme koosseisust väljaarvata, kui komisjoni liige ei ole osalenud mõjuva põhjuseta vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.
(12) Alatise komisjoni koosseisu ja muudatused koosseisus kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul.
§ 26. Komisjoni esimehe ja aseesimehe ülesanded
(1) Volikogu alatise komisjoni esimees esindab komisjoni ning juhib ja korraldab komisjoni tööd.
(2) Komisjoni esimees:
1) vastutab komisjoni töökava koostamise eest, komisjoni asjaajamise eest ja koostab koosoleku päevakorra projekti;
2) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
3) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul;
4) juhatab komisjoni koosolekut ning kirjutab alla koosoleku protokollidele ja otsustele;
5) esindab komisjoni volikogus;
6) annab komisjoni liikmetele komisjon tööga seotud ülesandeid.
(3) Komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehe ülesandeid esimehe äraolekul, kui volikogu komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.
§ 27. Komisjoni pädevus
(1) Volikogu alatine komisjon:
1) selgitab välja lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid ja vallaelu probleemide arutelusid;
3) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja isikute avalduste kohta;
4) teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta;
5) kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;
6) teeb ettepanekuid vallaeelarve, eelarvestrateegia ja arengukava eelnõude kohta.
(2) Volikogu komisjonil on õigus saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud dokumente ja teavet. Komisjon võib kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha volikogu esimehele ettepaneku eksperthinnangu tellimiseks.
(3) Komisjoni otsused on volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.
(4) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogu istungil vähemalt üks kord aastas.
§ 28. Komisjoni koosolek
(1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek.
(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl.
(3) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. Kokkukutsuja edastab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt 3 päeva enne komisjoni koosoleku algust kutse koosoleku aja, koha ja päevakorraga ning tutvumiseks laekunud avaldused ning eelnõude projektid.
(4) Komisjoniväliste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
(5) Komisjoni koosolek protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile.
(6) Protokoll esitatakse vallakantseleisse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest. Protokollid avalikustatakse valla dokumendiregistris hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.
(7) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid.
(8) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja aseesimees ning kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
§ 29. Õigusaktide eelnõude ja dokumentide menetlemine komisjonis
(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.
(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.
(3) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale või selgitustaotlusele vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile.
§ 30. Komisjoni tegevuse lõppemine
(1) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb kas koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel ennetähtaega. Ennetähtaegseks tegevuse lõppemiseks loetakse ka komisjoni ümberkorraldamist.
(2) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või komisjoni ümberkorraldamine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul.
§ 31. Revisjonikomisjon
(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks valitsuse, ametiasutuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Komisjoni koosseis valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel kohaldatakse käesoleva määruse § 25 lõikeid 3-6.
(2) Revisjonikomisjoni esimees korraldab komisjoni tööd vastavalt komisjoni koostatud ja volikogu poolt kinnitatud tööplaanile või volikogu poolt otsuse alusel saadud ülesandele seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras. Komisjoni järgmise aasta tööplaan kinnitatakse hiljemalt algava eelarveaasta esimesel volikogu istungil.
(3) Revisjonikomisjon kontrollib:
1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;
2) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvele võtmist ning tulude ja kulude vastavust valla eelarvele;
4) valitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust;
5) valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust.
(4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
(5) Revisjonikomisjon esitab oma töö aruande eelarveaasta viimasel volikogu istungil. Aruanne avalikustatakse valla dokumendiregistris.
§ 32. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidava kontrolli kord
(1) Kontrolli viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult vallavanemaga ametiasutuse teenistujaid ja kooskõlastatult volikogu esimehega asjatundjaid.
(2) Kontroll toimub kontrollimisülesande alusel, millele kirjutab alla volikogu esimees. Ülesandes märgitakse kontrollitava asutuse nimi, kontrolli ülesanne, kontrolli algus- ja lõpptähtaeg ning kontrollijate nimed. Ülesandesse tehakse vajadusel märked ülesande muutmise või tähtaja pikendamise kohta. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile.
(3) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.
(4) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.
(5) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest ega takista kontrollitava asutuse tööd.
(6) Kontrollija võib kontrollimise käigus talle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.
(7) Revisjonikomisjon vormistab kontrolli tulemused revisjoniaktis. Oluliste rikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada kontrollimisülesande andjale vaheakti. Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks.
(8) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.
(9) Revisjonikomisjon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud dokumendid volikogule kontrolli tulemuste kohta otsuse tegemiseks. Sellekohase volikogu otsuse eelnõu esitab volikogule revisjonikomisjon. Kontrolli käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne dokumentide volikogule esitamist.
6. peatükk VALITSUS
§ 33. Valitsus ja selle koosseis
(1) Volitused valitsuse moodustamiseks saab vallavanem pärast valituks osutumise päeva. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.
(2) Valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu.
(3) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu. Valitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.
§ 34. Vallavanema valimine
(1) Vallavanem valitakse ametisse neljaks aastaks järgides käesoleva määrusega isikuvalimisele sätestatud korda.
(2) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Hääletamistulemused vormistatakse volikogu otsusena.
§ 35. Vallavanema pädevus ja asendamine
(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva määruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem:
1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega, käesoleva määrusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
7) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva määrusega pandud ülesandeid.
(2) Seaduses ja käesolevas määruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(3) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.
(4) Vallavanema ametipalk ja muud hüvitised määratakse volikogu otsusega.
(5) Vallavanem võib ise minna ja saata valitsuse liikmeid teenistuslähetusse, lähetuskulud hüvitatakse volikogu kehtestatud korra alusel.
(6) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva, talle kohaldatakse töölepingu seadusega sätestatud puhkuseregulatsiooni. Vallavanema põhipuhkus märgitakse ametiasutuse puhkuste ajakavas, mis kinnitatakse vallavanema käskkirjaga.
(7) Vallavanema äraolekul asendab teda tema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige. Kui asendajat ei ole käskkirjaga määratud, asendab teda vanim valitsuse liige. Vallavanemat asendav vallavalitsuse liige kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma nime, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.
§ 36. Valitsuse moodustamine
(1) Pärast valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist ning vallavanema valimist on vallavanemal volitus valitsuse moodustamiseks. Vallavanem esitab valitsuse koosseisu nimekirjana volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks. Valitsuse koosseis kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.
(2) Kui vallavanema poolt esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälte enamust, peab vallavanem esitama volikogule kinnitamiseks uue valitsuse liikmete koosseisu hiljemalt järgmisele volikogu istungile. Vallavanem võib uue valitsuse liikmete koosseisu esitada volikogule kinnitamiseks samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus.
(3) Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui on ametisse kinnitatud üle poole valitsuse koosseisust.
(4) Valitsus saab oma volitused ametisse kinnitamise päeval.
(5) Valitsuse koosseisu muutmise vajaduse korral valitsuse liikme ametist vabastamiseks või uue valitsuse liikme kinnitamiseks esitab vallavanem volikogule vastava kirjaliku ettepaneku. Valitsuse liikme ametist vabastamine ja koosseisu muudatus kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.
(6) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
§ 37. Valitsuse pädevus
(1) Valitsus täidab ülesandeid mis seaduse, käesoleva määruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse.
(2) Valitsuse liikmete vastutusvaldkonnad ja tööjaotuse kinnitab vajadusel vallavanem oma käskkirjaga.
§ 38. Valitsuse istung
(1) Valitsuse töö vorm on istung. Valitsuse istungite toimumise sageduse ja aja otsustab vallavanem. Üldjuhul toimuvad valitsuse istungid kord nädalas, suvel puhkuste perioodil kord kahe nädala tagant.
(2) Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.
(3) Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav isik. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.
(4) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär vastavalt etteantud tähtajaks laekunud materjalidele. Päevakorra projekt koos laekunud materjalidega edastatakse valitsuse liikmetele vähemalt kaks tööpäeva enne kavandatavat istungit.
(5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ja kinnitatakse istungi päevakord. Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja.
(6) Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Vallavalitsuse liige, kes ei ole nõus vastuvõetud otsustustega, võib paluda oma kirjalikult esitatud eriarvamuse kandmist protokolli. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust korralduse või määruse eelnõu kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse korraldus või määrus vastuvõetuks ühehäälselt.
(7) Protokollilise otsustuse võib vastu võtta nendes küsimustes, mille puhul ei ole lahendus veel lõplik ning küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.
(8) Valitsusel on õigus vastu võtta otsuseid istungit kokku kutsumata elektroonilise kirjavahetuse teel. Vallasekretär saadab eelnõu valitsuse kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul valitsuse liikmed peavad esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha.
(9) Valitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valitsuse istungi toimumisest arvates ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse ja avalikustatakse valla dokumendiregistris.
§ 39. Valitsuse komisjon
(1) Valitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.
(2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse valitsuse korraldusega.
(3) Komisjoni koosoleku kohta vormistatakse protokoll, mis avalikustatakse valla dokumendiregistris hiljemalt viiendal tööpäeval pärast koosoleku toimumist. Protokoll, milles sisalduvate andmete väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks, registreeritakse dokumendiregistris piirangumärkega viitega vastavale seaduslikule alusele.
7. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID, ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMISE, AVALIKUSTAMISE JA JÕUSTUMISE KORD
§ 40. Volikogu ja valitsuse õigusaktid
(1) Volikogu ja valitsus annavad üldaktina määrusi (edaspidi määrus). Kehtestatud määrused on kehtivad Muhu valla haldusterritooriumil.
(2) Üksikaktidena võtab volikogu vastu otsuseid, valitsus annab välja korraldusi.
§ 41. Volikogu õigusaktide algatamise õigus
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu komisjonil;
2) volikogu liikmel;
3) vallavalitsusel;
4) vähemalt kümnel (10) protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;
5) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.
§ 42. Valitsuse õigusaktide algatamise õigus
(1) Valitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
1) vallavanemal;
2) vallasekretäril;
3) vallavalitsuse liikmel;
4) teenistujal talle ametijuhendiga või volitusega antud ülesannete täitmiseks;
5) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.
(2) Valitsus suunab läbivaadatud volikogu õigusaktide eelnõud edasi volikogule otsustamiseks protokollilise otsustusega.
§ 43. Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded
(1) Õigusakti eelnõu esitatakse elektrooniliselt vallakantseleisse hiljemalt kolm nädalat enne istungi algust.
(2) Määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.
(3) Määruse eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus ja õigusakti andmise seaduslik alus;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;
5) valitsuse arvamus eelnõu kohta, kui eelnõu algataja ei ole vallavanem või valitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele määrus saata.
(4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (näit. eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtivkomisjoni ja valitsuse arvamusega.
(5) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab need vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.
(6) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.
(7) Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale.
(8) Kui eelnõud menetletakse kahel või enamal lugemisel ning peale esimese lugemise lõppu määratakse istungil tähtaeg muudatusettepanekute tegemiseks, siis eelnõu teisel ja kolmandal lugemisel muudatusettepanekuid istungil esitada ei saa.
(9) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.
(10) Eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.
(11) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata määruste eelnõud.
§ 44. Õigusaktide vastuvõtmine
(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või valitsus on seda käesolevas määruses ja käesoleva määruse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras menetlenud.
(2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse.
§ 45. Õigusaktide allkirjastamine
(1) Volikogu ja valitsuse õigusaktid vormistatakse ja allkirjastatakse digitaalselt.
(2) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktile oma nime, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”. Õigusakt allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.
(3) Valitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja. Vallavanemat või vallasekretäri asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma nime lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes“ või "vallasekretäri ülesannetes“. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval valitsuse istungi toimumisest arvates.
§ 46. Õigusaktide edastamine, jõustumine ja avalikustamine
(1) Volikogu ja valitsuse üksikaktid jõustuvad teatavakstegemisest ja avalikustatakse elektroonilise dokumendiregistri kaudu. Ei avalikustata dokumente ja andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks.
(2) Volikogu ja valitsuse määrused esitatakse algtekstidena Riigi Teatajas avaldamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allkirjastamist. Määruste muudatusi sisaldavad terviktekstid esitatakse avaldamiseks vastavalt Riigi Teataja väljaandja teatatud tähtpäevaks.
(3) Volikogu ja valitsuse üksikaktid jõustuvad teatavakstegemisest. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(4) Õigusakti ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need loetakse kehtivaks adressaadile teatavakstegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist.
(5) Õigusaktid avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit. Õigusaktide avalikustamise korraldab vallasekretär.
§ 47. Õigusaktide järelevalve
(1) Kontrolli valitsuse õigusakti täitmise üle teostab:
1) vallavanem;
2) volikogu revisjonikomiajon.
(2) Kontrolli volikogu õigusakti täitmise üle teostab:
1) volikogu esimees;
2) volikogu revisjonikomisjon;
3) volikogu komisjon.
8. peatükk VALLA ASUTUSED
§ 48. Valla ametiasutus ja teenistuskohtade koosseis
(1) Valla ametiasutuseks on Muhu Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus) koos struktuuriüksustega. Ametiasutuse põhimääruse kehtestab volikogu.
(2) Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.
(3) Ametiasutuse teenistujate koosseisu, palgamäärad ja palgajuhendi kinnitab volikogu.
§ 49. Ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse alused
(1) Volikogu võib vallale pandud ülesannete täitmiseks moodustada ametiasutuse hallatavaid asutusi (edaspidi hallatav asutus).
(2) Hallatava asutuse kõrgemalseisvaks organiks on ametiasutus. Hallatav asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.
(3) Ametiasutus ja hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Hallatava asutuse põhimääruse kehtestab volikogu oma määrusega, hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul.
(4) Hallatava asutuse põhimääruses sätestatakse:
1) hallatava asutuse nimi;
2) hallatava asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
3) hallatava asutuse juhtimise põhimõtted;
4) hallatava asutuse tegevuse üle järelevalve teostajad;
5) vajadusel muud küsimused.
(5) Kui nõuded ametiasutuse hallatava asutuse põhimäärusele tulenevad seadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.
(6) Hallatavat asutust juhib asutuse juht. Juhi töökoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem või tema volitatud isik. Hallatava asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem või tema volitatud isik.
(7) Hallatava asutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning töötajate tasustamise alused kinnitab volikogu määrusega.
(8) Hallatava asutuse ümberkorraldamist korraldab ametiasutus, ümberkorraldamise otsustab volikogu oma otsusega. Hallatava asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises.
(9) Hallatava asutuse tegevuse lõpetamist korraldab ametiasutus, tegevuse lõpetamise otsustab volikogu oma otsusega.
§ 50. Ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse asjaajamispõhimõtted
(1) Ametiasutuse ja hallatava asutuse asjaajamisperioodiks on kalendriaasta.
(2) Ametiasutuse ja hallatava asutuse asjaajamiskorra kehtestab asutuse juht oma käskkirjaga.
9. peatükk VALLA ESINDAMINE
§ 51. Valla esindusfunktsiooni täitmine
(1) Volikogu otsustab valla osalemise siseriiklikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides ja valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise.
(2) Valla esindamist organisatsioonides korraldab ametiasutus vastavalt seadustele või volikogu poolt kehtestatud korras sätestatule.
(3) Valla sõprusomavalitsusega sõlmib lepingu ja selle täitmist korraldab ametiasutus.
§ 52. Valla esindamine
(1) Valda esindavad neile seaduste ja käesoleva määrusega antud pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus, vallavanem, vallasekretär või nende poolt volitatud isikud. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellel on vastav volitus antud valla õigusaktiga.
(2) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.
(3) Vallasekretär esindab valda kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ettenähtud institutsioonides või volitab selleks teisi isikuid. Valda võib kohtus esindada ka lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja määramise otsustab volikogu.
(4) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja valitsuse liikmed, arvestades ürituse iseloomu ning teiste osalejate esindatust.
(5) Hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
(6) Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, valla põhimääruses ja vallavara korras ning teistes volikogu ja valitsuse õigusaktides sätestatud alustel.
10. peatükk VALLA ARENGUKAVA, EELARVE JA MUNITSIPAALOMAND
§ 53. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldpõhimõtted
(1) Valla arengukava on valla strateegilisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.
(3) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument.
(4) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse seaduses sätestatud nõuetest.
(5) Volikogu kehtestab määrusega valla arengudokumentide menetlemise korra, mis sätestab valla arengudokumentide liigid, nende koostamise algatamise, koostamise, avalikustamise, ülevaatamise ja muutmise korra.
§ 54. Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise põhimõtted
(1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõuetest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.
(2) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.
(3) Volikogu kehtestab määrusega korra, milles sätestatakse:
1) eelarve liigendamise tingimused ja kord;
2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise, volikogus menetlemise ja vastuvõtmise tingimused ja kord;
3) majandusaasta aruande volikogus menetlemise ja kinnitamise tingimused ja kord;
4) vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemise tingimused ja kord;
5) eelarve täitmise tingimused ja kord;
6) reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja kord.
(4) Eelarve täitmist, raamatupidamist ja finantsjuhtimist korraldab ametiasutus.
§ 55. Munitsipaalomand
(1) Munitsipaalomand (edaspidi vallavara) on vallale kuuluv vara, mille valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.
(2) Vallavara üle peab arvestust ametiasutuse raamatupidamine.
§ 56. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes
(1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.
(2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu.
(3) Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed.
(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik.
(5) Vald võib moodustada ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks ühisameteid või ühisasutusi teiste omavalitsusüksustega.
(6) Vallal on oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.
11. peatükk PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARE ÜLDKOGU, SAAREVANEM JA SAAREVAHT
§ 57. Püsiasustusega väikesaar
Püsiasustusega väikesaarte seaduse mõistes on püsiasustusega väikesaar alla 100 km² suurune saar, kus elab vähemalt viis elanikku.
§ 58. Väikesaare üldkogu
(1) Väikesaare üldkogu (edaspidi üldkogu) on püsielanike koosolek, mille pädevuses on püsiasustusega väikesaarte seaduse paragrahv 5 lõikes 1 nimetatud ülesanded.
(2) Püsielanikeks on isikud, kes alaliselt ja peamiselt elavad väikesaarel ja kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega.
(3) Üldkogu koosolek võidakse kokku kutsuda saarevanema, vähemalt 1/3 püsielanike või valitsuse poolt. Esimese üldkogu koosoleku kutsub kokku volikogu.
(4) Üldkogu koosolek toimub vähemalt üks kord aastas, üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased püsielanikud.
(5) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled hääleõiguslikud püsielanikud.
(6) Üldkogu valib saarevanema, kes juhib üldkogu tööd ja osaleb volikogu istungitel sõnaõigusega.
§ 59. Üldkogu koosolek
(1) Üldkogu koosoleku päevakorra projekti koostab koosoleku kokkukutsuja, üldjuhul saarevanem. Üldkogu koosoleku toimumise ajast, kohast ja arutusele võetavatest küsimustest teavitatakse kõiki püsielanikke nädal aega ette.
(2) Üldkogu koosolekut juhib saarevanem või koosoleku kokkukutsuja. Üldkogust võivad sõnaõigusega osa võtta kõik saare elanikud ja valla omavalitsusorganite esindajad. Üldkogu koosolekul valitakse osalejate hulgast protokollija.
(3) Hääletamine üldkogus võib olla avalik või salajane.
(4) Üldkogu koosolekud protokollitakse. Protokollis kajastatakse toimumise aeg ja koht, osavõtjad, päevakord, küsimuste arutelu käik, tehtud ettepanekud ja otsused.
(5) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija viie tööpäeva jooksul. Protokoll edastatakse valitsusele. Protokoll säilitatakse valla kantseleis ja avalikustatakse valla dokumendiregistris.
§ 60. Saarevanema valimise kord
(1) Saarevanem valitakse täisealiste püsielanike hulgast kohal olevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega.
(2) Saarevanema valimised viib läbi komisjon, mis moodustatakse üldkogu poolt. Saarevanema valimine toimub salajasel hääletamisel. Juhul kui üldkogul osaleb vaid kaks püsielanikku, piisab saarevanemaks valituks saamiseks ülesseatud kandidaadi suusõnalisest toetamisest teise püsielaniku poolt.
(3) Saarevanema volitused kestavad kuni 5 aastat. Saarevanema volitused algavad saarevanemaks valimisest. Saarevanema volitused lõpevad uue saarevanema valimisel.
(4) Saarevanem kutsutakse tagasi üldkogu koosolekul osalevate üldkogu liikmete poolthäälteenamusega.
(5) Saarevanema valimise või tagasikutsumise koosolekust teatatakse vähemalt kaks nädalat ette. Üldkogu koosoleku teatel peab olema näidatud kokkukutsuja. Vastav kirjalik teade edastatakse üldkogule asjakohasel viisil.
(6) Saarevanema ennetähtaegse tagasikutsumise koosolek kutsutakse kokku vähemalt 1/3 püsielanike algatusel.
§ 61. Saarevanema õigused ja kohustused
(1) Saarevanemal on õigus:
1) esindada püsielanikke riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes ja muudes institutsioonides;
2) kutsuda kokku üldkogu koosolekuid ja lahendada väikesaare elanike poolt algatatud küsimusi;
3) teha püsielanike huve puudutavate küsimuste lahendamiseks algatusi, mis esitatakse volikogule või valitsusele;
4) taotleda väikesaarele eelarvelisi vahendeid, lähtudes üldkogu koosolekul kinnitatud otsustest ja arengukavast;
5) saada ametiasutuselt oma tegevuseks vajalikku teavet;
6) juhtida püsielanike tähelepanu väikesaare probleemidele, mh heakord ja avalik kord;
7) astuda saarevanema kohalt tagasi, eelnevalt kokku kutsudes üldkogu uue saarevanema valimiseks.
(2) Saarevanemal on kohustus:
1) edastada püsielanikele asjakohast informatsiooni, sh teavitada püsielanikke neid puudutavatest õigusaktidest;
2) teha ettepanek väikesaare arengukava koostamise või muutmise algatamiseks;
3) ärgitada püsielanikke koostööle;
4) organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul;
5) korraldada vähemalt üks kord aastas üldkogu koosolek ja esitada püsielanikele aruanne oma tegevuse kohta.
§ 62. Saarevanema töö tasustamine
(1) Saarevanemaks olemine on usaldusamet.
(2) Saarevanemale võib kompenseerida avalike ülesannete täitmisest tulenevad otsesed kulutused vallaga sõlmitud lepingu alusel.
§ 63. Saarevahi ametikoht
Vald võib moodustada seaduste ja valla õigusaktide täitmise tagamiseks ja õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamiseks saarevahi ametikoha. Saarevahi ametikoha loomise otsustab volikogu.
12. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 64. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine
Põhimäärus või selle muudatus kehtestatakse, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse kehtestamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
§ 65. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
(1) Tunnistada kehtetuks Muhu Vallavolikogu 17.03.2006. a määrus nr 11 “Muhu valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine”.
(2) Tunnistada kehtetuks Muhu Vallavolikogu 18.02.2011. a määrus nr 41 “Muhu Vallavolikogu töökord”.
(3) Tunnistada kehtetuks Muhu Vallavolikogu 19.11.2010. a määrus nr 27 “Muhu Vallavolikogu alatise komisjoni põhimääruse kinnitamine”.
(4) Volikogu poolt moodustatud alatiste komisjonide tegevusvaldkonnad kinnitada eraldi otsusena.
§ 66. Määruse jõustumine
Määrus jõustub seaduses sätestatud korras.
Mihkel Ling
Volikogu esimehe ülesannetes
Facebook
X.com