Väljaandja: Saku Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.12.2012 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 03.03.2016 Avaldamismärge: RT IV, 26.10.2012, 10 Jäätmehoolduseeskiri Vastu võetud 18.10.2012 nr 14 Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Saku valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra Saku valla haldusterritooriumil (edaspidi vald). (2) Eeskirja eesmärk on tagada Saku vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Saku valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik. (4) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses. (5) Saku valla hajaasustusega alad on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, seetõttu kohaldatakse nimetatud aladel jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid. (6) Tiheasustusalaks eeskirja tähenduses on valla üldplaneeringuga määratud ja hoonestatud tiheasustusalad, sh aiandusühistute maa-ala. (7) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Saku valla jäätmekavas. 2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine § 2. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed: 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; 5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (edaspidi toidujäätmed); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid; 8) suurjäätmed; 9) metallid. (3) Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud jäätmete kogumismahutiga. (4) Jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel võib paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti, järgides eeskirja paragrahvis 28 sätestatut. (5) Keelatud on jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. (6) Jäätmed tuleb kõrvaldada ja segaolmejäätmed taaskasutada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. § 3. Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki sobivaid võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule eeskirjaga määratud korras. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud: 1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule; 2) andma jäätmed üle isikule, kellel on jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend; 3) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid; 4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (4) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja hoolduse ettevõte ning juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest. § 4. Jäätmete põletamine (1) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Isiku enda tegevuse käigus tekkinud aia- ja haljastusjäätmeid, immutamata puitu ja paberit on lubatud põletada. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb lähtuda siseministri 30. augusti 2010 määrusega nr 40 “Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” sätestatud nõuetest. § 5. Kogumismahutid ja nende paiknemine (1) Kogumismahutina võib kasutada: 1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150-liitriseid (maksimaalselt 10 kg) niiskuskindlast paberist või plastist jäätmekotte. Jäätmekott peab olema paigutatud nii, et jäätmekott oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest; 2) käsitsi teisaldatavat (üldjuhul 80, 140, 240, 370, 600 või 800 liitrit) kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 3) suletavat 2,5 ja 4,5 m^3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 4) sügavkogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada; 5) presskogumismahutit. (2) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale. (3) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kokkuleppe alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja Saku Vallavalitsusega (edaspidi vallavalitsus). (4) Kuni 800 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega. (5) Suurem, kui 800 liitrine kogumismahuti, paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt. (6) Juhul, kui kogumismahuti paigutatakse jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse ja see lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada juurdepääs kogumismahutile. (7) Kogumismahutile juurdepääsutee peab olema kõva kattega, laiusega vähemalt 3,5 meetrit, vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Juurdepääsutee kalle ei tohi olla üle 10% ning tee sõidetavus peab olema tagatud. (8) Kogumismahuti paiknemiskoha, sealhulgas riigi– ja munitsipaalmaal paikneva kogumismahuti, korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. (9) Kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile. (10) Kogumismahuti lukustamisel peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. § 6. Kogumismahutite tühjendamine (1) Olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete (edaspidi segaolmejäätmed), kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. (2) Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus korraldatud jäätmeveo puhul: 1) eramud tiheasustusalal - segaolmejäätmed vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 2) eramud hajaasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul; 3) korterelamud - segaolmejäätmed üks kord nädalas, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 4) juriidilised isikud ja asutused - segaolmejäätmed üks kord kahe nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; 5) toidujäätmete kogumismahutid - vähemalt üks kord nädalas. (3) Kogumismahuti tühjendamine elamurajoonis toimub ajavahemikus kella 06:00-23:00. 3. peatükk Jäätmete kogumine ja sortimine § 7. Jäätmete kogumise üldnõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse. Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt lõikes 3 sätestatud tingimustele. (3) Suurjäätmed on rasked või kogukad esemed, mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul. (4) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna: 1) ehitus-ja lammutusprahti; 2) ohtlikke jäätmeid; 3) kuuma tuhka; 4) tule-ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 5) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 6) käimlajäätmeid; 7) kogumiskaevude setteid; 8) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 9) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid; 10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 11) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele. (5) Lõikes 4 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kogumiskohta või andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (6) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna segaolmejäätmete kogumismahutisse pakendatult või vedada Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse (edaspidi taaskasutuskeskus). (7) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna kogumismahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida kogumismahutit. (8) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. § 8. Paberi ja kartongi ning toidujäätmete kogumine (1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning toidujäätmeid koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse järgmiselt: 1) paberit ja kartongi, kui kinnistul on vähemalt viis korterit; 2) kompostitavaid toidujäätmeid, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit. (2) Vähem, kui kümne korteriga elamu jäätmevaldajad võivad kompostida kinnistul tekkivad kompostitavad toidujäätmed nõuetekohaselt oma kinnistul. (3) Kui kokkuleppe alusel kasutatakse ühismahutit, rakenduvad lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kohustused juhul, kui vastava jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud korterite arv ning kui ühismahuti kasutamise kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. (4) Üksikelamutes ja vähem kui viie korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti. Liigiti kogutud paber ja kartong tuleb üle anda Saku aleviku jäätmepunkti või korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule või panna valla territooriumil asuvatesse paberijäätmete kogumismahutitesse. 4. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded § 9. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistavad jäätmete sattumise keskkonda või kanalisatsiooni. (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid) tuleb anda üle Saku aleviku jäätmepunkti või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Kõlbmatud ravimid võib viia ka lähimasse apteeki. (5) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ning asutus, kelle tegevuse tulemusena tekivad ohtlikud jäätmed, peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite olemasolu. Ohtlikud jäätmed tuleb anda üle isikule, kellel on Keskkonnaameti väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ning kes omab jäätmeluba. (6) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud ning mootorsõidukite patareid ja akude jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle Saku aleviku jäätmepunkti, turustaja müügikohtadesse, vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. (7) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb anda üle elektri- või elektroonikaseadmete tootja määratud kogumiskohta, taaskasutuskeskusesse, Saku aleviku jäätmepunkti, uue toote ostmisel vastavasse müügikohta, vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. (8) Vanarehvid tuleb anda üle tootja määratud kogumiskohta, Saku aleviku jäätmepunkti või uue rehvi ostmisel vastavasse müügikohta, vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. (9) Romusõidukid ja nende kasutatud osad tuleb anda üle tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, vanametalli kogumispunkti või uue sõiduki ostmisel vastavasse müügikohta, vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. (10) Lõigetes 6, 7, 8 ja 9 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. § 10. Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud jäätmete kogumismahutisse või viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad ning vajadusel (näiteks suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne kogumismahutisse asetamist kokku surutud. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. (3) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed pakendiseaduses ettenähtud korras. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (4) Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati) või Saku aleviku jäätmepunkti. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m² ja see paikneb tiheasustusalal. (5) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (6) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumiseks kogumismahutid. Kogumismahutite asukohad tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. Pakendijäätmete kogumismahutite asukohad on avaldatud valla veebilehel. (7) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. (8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad kogumismahutid puhtad ja tervena, vältima kogumismahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate kogumismahutite ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendimahuti tuleb tühjendada kohe, kui see on täitunud. (10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest graffitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms. § 11. Biolagunevate jäätmete kompostimine (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastusjäätmed) tuleb vedada kompostimiseks taaskasutuskeskusesse või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele. Aia- ja haljastusjäätmeid saavad füüsilised isikud ära anda ka Saku aleviku jäätmepunkti või teistele vastavat jäätmeluba omavatele isikutele. (2) Kompostimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik. (4) Üksikelamutes tekkivaid toidujäätmeid ning aia- ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades või kompostris. § 12. Suurjäätmete käitlemine () Suurjäätmed tuleb anda üle korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule, taaskasutuskeskusesse või Saku aleviku jäätmepunkti. § 13. Metallijäätmete käitlemine () Vanametall ja metallijäätmed tuleb anda üle jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale isikule või Saku aleviku jäätmepunkti. 5. peatükk Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded § 14. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemine (1) Ehitus- ja lammutusprahi (edaspidi ehituspraht) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Ehitusprahi nõuetekohase käitlemise tagab jäätmete valdaja. Ehitusprahi valdaja on ehitise omanik. (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. (4) Ehitusprahti võib anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kes omab sellekohast jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. (5) Ehitusprahi valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma järgmised jäätmed: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 2) puidujäätmed; 3) paber ja papp; 4) metallijäätmed; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne); 6) raudbetoon-ja betoondetailid; 7) plastjäätmed (sh kile); 8) muud segajäätmed. (6) Ehituspraht tuleb taaskasutada, tekkekohas kõrvaldada või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule, ohtlike jäätmete korral jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ehitusprahi taaskasutamiseks või tekkekohas kõrvaldamiseks on vajalik jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend. (7) Juhul, kui ehitusprahi tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib sorteerimata jäätmed üle anda vastavat teenustööd tegevale isikule. (8) Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevise käitlemiseks väljaspool selle tekkekohta on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis. (9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Kasvupinnase käitlemiseks väljaspool selle tekkekohta on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. (10) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. (11) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning kivisöe- ja põlevkivitõrva mittesisaldav asfalt tuleb anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. (12) Puhtaid puidujäätmeid võib kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. (13) Kivisöe- ja põlevkivitõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusprahina. (14) Saastumata pinnase või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete käitlemiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. (15) Metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat jäätmeluba omavale isikule. (16) Lõikes 5 nimetatud omadustega jäätmeid, välja arvatud naftajääke sisaldavaid jäätmeid ja saastunud pinnast, saavad eraisikud üle anda ka Saku aleviku jäätmepunkti. (17) Ehitus- ja lammutusprahi käitluskava tuleb esitada vallavalitsusele viimase nõudmisel ehitusloa (samuti ehitusluba lammutamiseks) taotlemisel. (18) Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada vallavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid. § 15. Ohtliku ehitusprahi käitlemine (1) Ohtlik ehituspraht on ehitamisel tekkinud praht, mis oma ohtlike omaduste tõttu võib põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuab käitlemisel erimenetlust. (2) Ohtliku ehitusprahi hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; 2) värvid, lakid, liimid, trükivärvid ja vaigud, sealhulgas neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftajääke sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, bituumenitaolised segud, kivisöe – või põlevkivitõrv, tõrvasaadused jne; 4) saastunud pinnas - ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas. (3) Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid, vanaõli jne ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse kogumismahutitesse. (4) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist käitlemise õigust omavale isikule. (5) Ohtlik ehituspraht tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtliku ehitusprahi kogumismahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid. (6) Ohtlik ehituspraht, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusmaterjalid tuleb üle anda isikule, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents, või üle anda Saku aleviku jäätmepunkti. Saastunud pinnas ja naftaprodukte sisaldavad jäätmed tuleb üle anda isikule, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. (7) Ohtliku ehitusprahi valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni selleks õigust omavale isikule. 6. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine § 16. Üldsätted (1) Eeskirja järgimine on kohustuslik kõikidele vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kellel tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide (sealhulgas ohtlike jäätmete) nimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. § 17. Segaolmejäätmete käitlemise nõuded (1) Segaolmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed. (2) Segaolmejäätmed kogutakse tekkekohas jäätmekotti ja säilitatakse segaolmejäätmete kogumismahutis. (3) Segaolmejäätmed antakse üle korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule. § 18. Tervishoiu- ja veterinaarasutustes tekkivate riskijäätmete käitlemine (1) Bioloogilised jäätmed (loomsete kudede jäätmed) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed”. Markeeritud plastikkotid antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule või kremeerimiseks vastavat teenust osutavale isikule. (2) Teravad ja torkivad jäätmed, nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist kindlalt suletavasse vastavalt tähistatud kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed” ja tervishoiu või veterinaarteenust osutava asutuse nimi ning pakkimiskuupäev. (3) Teravate ja torkivate jäätmetega täidetud kanistrid tuleb kord kvartalis või kord poole aasta jooksul anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (4) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. (5) Kasutusest kõrvaldatud päevavalguslambid tuleb anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. § 19. Tervishoiu- ja veterinaarasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine (1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja anumad. (2) Klaasijäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. (3) Paber ja kartong sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumismahutis kuni üleandmiseni korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule. (4) Diskreetseid andmeid sisaldav paber kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse. Diskreetseid andmeid sisaldav purustatud või purustamata paber tuleb anda edasiseks töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. (5) Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada paberi ja kartongi kogumismahutisse. 7. peatükk Korraldatud jäätmevedu § 20. Korraldatud jäätmeveo ulatus (1) Vallas on moodustatud üks jäätmeveopiirkond. (2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, sealhulgas paber ja kartong, toidujäätmed ning ajutiselt kogumismahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmed. Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 21. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmetele: 1) 20 03 01 – segaolmejäätmed; 2) 20 01 01 – paber ja kartong; 3) 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (eeskirjas nimetatud toidujäätmed); 4) 20 03 07 – suurjäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed. § 22. Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik (1) Vallavalitsus (edaspidi hankija) korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, st jäätmevedaja leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kuni viieks aastaks. Hankija avalikustab informatsiooni jäätmevedajaga lepingu sõlmimise kohta ajalehes Saku Sõnumid ja Saku valla veebilehel. (2) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel hankijaga hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. (3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. (4) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumendid esitatakse enne hanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral teeb kahe nädala jooksul ettepanekuid hankedokumentide täiendamiseks. (5) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumentides peavad sisalduma lisaks riigihangete seaduses nõutule ka jäätmeseaduse paragrahvi 67 lõikes 3 sätestatud andmed. (6) Korraldatud jäätmeveo teenuse hanke ja jäätmekäitluskoha või -kohtade hanke läbiviimiseks moodustatakse hankija otsusega komisjon. § 23. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. (2) Eeskirja paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatule täiendavalt on jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo mõistes ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 4¹ alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. § 24. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Taotluse vorm on eeskirja lisa. (2) Mitteliitunuks lugemise põhjuseks saab olla asjaolu, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. (3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks. (4) Aiandusühistute maa-alal suveperioodil elava või asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud taotluse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks talveperioodiks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks (kaasa arvatud) vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Vastava kinnituse võib esitada ka digitaalselt allkirjastatult e-posti teel. (6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest. § 25. Mitteliitumiseks esitatud taotluse menetlemine (1) Vallavalitsus: 1) registreerib mitteliitunuks lugemise taotluse; 2) kontrollib taotluses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi; 3) kontrollib taotleja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal. (2) Vallavalitsus vaatab mitteliitumiseks esitatud taotluse läbi ja teeb otsuse taotleja mitteliitunuks lugemise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (3) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus korraldusega. (4) Vallavalitsus teavitab taotluse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või taotluse tagasilükkamisest. E-posti teel tulnud taotlusele vastatakse e-posti teel. (5) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, millest alates on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. § 26. Mitteliitumise lõppemine (1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb paragrahvi 25 lõikes 3 nimetatud vallavalitsuse korralduses märgitud mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumisel. (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus tema mitteliitunuks lugemiseks. § 27. Mitteliitumise ennetähtaegne lõpetamine () Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja avaldab vallavalitsusele sellekohase soovi; 3) mitteliitunuks lugemise tinginud asjaolud on ära langenud; 4) jäätmevaldaja ei ole esitanud õigeaegselt jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust või sisaldab kinnitus olulisel määral valeandmeid. § 28. Ühismahutite kasutamine () Eeskirja paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud juhul peavad ühismahutit soovivad jäätmevaldajad esitama vallavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatakse ühismahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed, jäätmeobjektide aadressid ja ühismahuti asukoht. Vallavalitsus edastab andmed jäätmevedajale, kes esitab nende andmete alusel igale jäätmevaldajale eraldi arve vastavalt jäätmevaldaja osa suurusele ühismahutist. § 29. Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks edukaks tunnistatud jäätmevedaja esitatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse paragrahvi 66 lõikes 5 sätestatud kulud. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nende tegevustega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel. (2) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a võlateadete väljastamine ja edastamine, kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu. (3) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja jäätmete käitluskulusid. (4) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada: 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon; 2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne; 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes. (5) Jäätmevedajale makstavaid teenustasusid ei saa käesoleva eeskirja alusel muuta sagedamini kui üks kord aasta jooksul ja mitte varem kui aasta pärast hankelepingu sõlmimist. (6) Jäätmevedaja esitab lõikes 3 nimetatud taotluse vallavalitsusele, kes otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse registreerimisest. (7) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest ajalehes Saku Sõnumid ja valla veebilehel. § 30. Lisateenused (1) Lisateenus eeskirja tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta osutatud teenuse eest tasu. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras. § 31. Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine (1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus segaolmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul vallaga hankelepingut; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas segaolmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast; 3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata; 4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral; 5) jäätmevedaja ei ole varustanud kogumismahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hankelepingus sätestatud segaolmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks; 6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse paragrahvi 120^1 alusel. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest. (3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise. (4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus segaolmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks. 8. peatükk Jäätmete kõrvaldamine ja jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded § 32. Valla territooriumil tekkivate, sealhulgas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kõrvaldamine (1) Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. (2) Valla territooriumil tekkinud, sealhulgas korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas nõuetekohases tavajäätmete või ehitusprahi käitluskohas. (3) Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. Taaskasutuskeskusesse võib kõrvaldamiseks viia iga liiki tavajäätmeid ja asbesti sisaldavaid isolatsiooni- ja ehitusmaterjalide jäätmeid. (4) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud hoidma korras jäätmekäitluskoha juurdepääsu- ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (5) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad biolagunevad aia- ja toidujäätmed ja immutamata puit, mida võib käidelda oma kinnistu piires eeskirjas sätestatud korras. § 33. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. 9. peatükk Vastutus ja järelevalve § 34. Järelevalve teostajad () Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. § 35. Jäätmehoolduseeskirja rikkumine () Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse paragrahvide 120–126^11 ja pakendiseaduse paragrahvide 29–31 alusel. § 36. Väärtegude menetlejad () Paragrahvis 35 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse paragrahvi 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse paragrahvi 33 lõikes 2 nimetatud isikud. 10. peatükk Rakendussätted § 37. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine () Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 11. märtsi 2010 määrus nr 9 “Jäätmehoolduseeskiri”. § 38. Määruse jõustumine () Määrus jõustub 1. detsembril 2012. Marianne Rande Vallavolikogu esimees Lisa Taotlus korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks