Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põltsamaa Vallavolikogu 20.10.2022 määruse nr 24 "Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri" muutmine

Vastu võetud 19.10.2023 nr 18

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶, jäätmeseaduse § 71 lõigete 1 ja 2 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

§ 1. Põltsamaa Vallavolikogu 20.10.2022 määruses nr 24 "Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„34) kortermaja on korteritega elamu ehitisregistri kohaselt. Ehitisregistris korterelamuna registreeritud ehitis, kus kõik korterid on ühe leibkonna omandis (või kasutuses) on võrdsustatud üksikelamuga.“;
2) paragrahvi 3 lõikele 2 lisatakse punkt 35 järgmises sõnastuses:
„ 35) leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega (jagavad toidu ja raharessursse) ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed.“;
3) paragrahvi 6 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ (6) Läheduses paiknevatel kinnistutel või ühise õuealaga elamutes tekkivate korraldatud jäätmeveo korras kogutavate jäätmete üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigustaotleda vallavalitsuselt ühise jäätmemahuti kasutamist. Taotluse vorm kinnitatakse eraldi Põltsamaa Vallavalitsuse korraldusega ning on leitav Põltsamaa valla kodulehelt. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut. Ühele omanikule (sealhulgas leibkonna liikmetele) kuuluvad Põltsamaa valla territooriumil paiknevatel erinevatel kinnistutel tekkivate korraldatud jäätmeveo korras kogutavate jäätmete üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigustaotleda vallavalitsuselt ühise jäätmemahuti kasutamist Ühismahutina on lubatud kasutada kogumiskotti ainult segapakendijäätmete kogumisel.“;
4) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 11 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine on kohustuslik kõikidel äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid, samuti korter- ja eramajadel, kus ei ole neid võimalik nõuetekohaselt kohtkompostida. Jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse. Kogumismahutis võib kasutada soovi korral vooderduskotti, mis peab olema biolagunev. Kompostimisele kehtivad tingimused on esitatud eeskirja §-s 29.“;
6) paragrahvi 11 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Segapakendite üleandmine on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik. Segapakendid tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames kogumismahutiga või kogumiskotiga vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.“;
7) paragrahvi 20 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Veopiirkonnas asuva jäätmetekkekoha omanikul või valdajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus (taotluse vorm kinnitatakse eraldi Põltsamaa Vallavalitsuse korraldusega ning on leitav Põltsamaa valla kodulehelt) korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, juhul kui:“;
8) paragrahvi 20 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Vallavalitsuse vastav ametnik teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise või vabastamata jätmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuse tegijal on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel teatud tähtajaks. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.“;
9) paragrahvi 21 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) tiheasustusega alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;“;
10) paragrahvi 21 lõike 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) hajaasustusega alal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.“;
11) paragrahvi 21 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„(3) Veosagedused (4 – 12 nädalat) sätestatakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitava jäätmeveolepinguga.“;
12) paragrahvi 21 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.;
13) paragrahvi 24 lõike 4 punkti 2 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) tagama pakendikonteinerite nõuetekohasuse, tehnilise korrasoleku, puhtuse ja esteetilise väljanägemise;“;
14) paragrahvi 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ § 29. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle vastuvõtuõigust omavale isikule. Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üle andmine loomatoiduks on lubatud juhul, kui jäätmete vastuvõtjal on jäätmekäitleja registreering või keskkonnakaitseluba.
(2) Biolagunevaid jäätmeid võib kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul. Kohtkompostimine on eelistatud käitlusviis.
(3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida nii tiheasustusega kui hajaasustusega aladel kortermajade ning üksik- ja ridaelamu kinnistutel (kõigi elamutüüpidega kinnistutel). Kohtkompostime on lubatud ka põllumajanduslike tootmishoonete kinnistutel.
(4) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada biolagunevate jäätmete kohtkompostimist:
1) aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas;
2) biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid on lubatud kohtkompostida kompostriga tekkekoha kinnistul, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Hajaasustuses on lubatud kasutada aunkompostimist. Kompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale. Jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames jäätmete üleandmise teenust, loetakse vallavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise rakendajateks.
(5) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:
1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning sellega kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb anda üle korraldatud jäätmeveo raames või vastuvõtuõigust omavale isikule sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, lõhnahäiringute teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust;
2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames, jäätmejaama või muule vastuvõtuõigust omavale isikule;
3) biolagunevate jäätmete üle andmine jäätmevaldajalt jäätmevedajale sätestatakse jäätmeveolepinguga.
(6) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt kahe meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ega asuma puurkaevu, -augu sanitaarkaitsealal ja/või hooldusalal.
(7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima.
(8) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, jms) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat keskkonnakaitseluba omavasse käitluskohta.
(9) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga ega tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.
(10) Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavasse kogumis- ja käitluskohta.“;
15) paragrahvi 39 lõike 3 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) matmine peab toimuma keskkonda võimalikult kahjustamata ja ei tohi asuda tiheasutusega alal (välja arvatud p 6 sätestatu), kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis;“.
§ 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.