Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Rakvere valla põhimäärus

Rakvere valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Rakvere Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.01.2018, 38

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Rakvere valla põhimäärus

Vastu võetud 06.12.2017 nr 3
RT IV, 20.12.2017, 5
jõustumine 01.01.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
24.01.2018RT IV, 27.01.2018, 3501.02.2018

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõigete 1 ja 2, § 22 lõike 1 punktide 9 ja 23 ning § 35 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Rakvere valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
 1) Rakvere valla kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused;
 2) Rakvere valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
 3) Rakvere Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;
 4) vallavolikogu liikmete õigused ja kohustused ning vallavolikogu töökord;
 5) vallavolikogu eestseisuse koosseis ning eestseisuse pädevus ja töökord;
 6) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide ja nende liikmete õigused ja kohustused ning töökord; komisjoni esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused;
 7) Rakvere vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord;
 8) Rakvere Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus ja töökord ning nõuded vallavalitsuse liikmetele, nende õigused ja kohustused;
 9) vallavalitsuse komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord; komisjonide esimeeste ja aseesimeeste määramise kord ning komisjoni liikmete õigused ja kohustused;
 10) Rakvere valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
 11) Rakvere valla asutuste moodustamise, ümberkorraldamise, lõpetamise ja juhtimise põhimõtted ning asutuste põhimääruste ja isikkoosseisude kinnitamise ning muutmise kord;
 12) Rakvere valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;
 13) Rakvere valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldised põhimõtted;
 14) Rakvere valla eelarve ja lisaeelarve koostamise ning muutmise ja Rakvere valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted.

§ 2.  Rakvere vald juriidilise isikuna

 (1) Rakvere vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduse või põhimääruse või seaduse ja põhimääruse alusel antud õigusakti või volituse (volikirja) alusel ning esindaja määramisel põhimääruses sätestatud põhimõtetest lähtuvalt.

 (2) Rakvere vald teostab õigusi ja täidab kohustusi Rakvere valla asutuste kaudu.

 (3) Rakvere vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud ja vastu võetud eelarve.

 (4) Rakvere vallale vara omandamise, vara kasutamise, valdamise ja käsutamise põhimõtted kehtestab vallavolikogu Rakvere valla vara valitsemise korras.

§ 3.  Rakvere vald territoriaalse haldusüksusena

 (1) Rakvere vald teostab omavalitsuslikku haldamist Rakvere valla kui haldusüksuse territooriumil.

 (2) Rakvere valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.

 (3) Rakvere valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.

 (4) Rakvere valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Rakvere valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus).

§ 31.  Rakvere valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus

  Rakvere valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada Rakvere vallas sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd sh avatud noorsootöö meetodil, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
[RT IV, 27.01.2018, 35 - jõust. 01.02.2018]

§ 4.  Keelekasutus

  Rakvere valla omavalitsusorganite ja asutuste töö- ja asjaajamiskeel on eesti keel, kui õigusakti või asutuse põhimäärusega ei sätestata teisiti.

2. peatükk RAKVERE VALLA SÜMBOLID 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.  Rakvere valla sümbolid

 (1) Valla sümbolid on Rakvere valla vapp ja Rakvere valla lipp.

 (2) Rakvere valla vapikilp on sinine (pantone kood 285). Vapi põhitunnuseks on sinisel pinnal vertikaalselt paiknev kuldne viljapea kahe kuldse ringi (kuldraha pantone kood 872) vahel. (lisa 1).

 (3) Rakvere valla lipp on täisnurkne riidekangas, mille laiuse ja pikkuse suhe on 2:3, normaalmõõdud 100 x 150 cm. Lipp on jaotatud vardapoolsest ülanurgast langeva diagonaaljoonega kaheks kolmnurkseks väljaks. Ülemine, sinine väli on kahe langeva valge triibuga jaotatud kolmeks võrdse laiumisega osaks, mis 3x laiemad valgetest triipudest. Alumisel, valgel väljal on roheline (pantone kood 355) tamme kaksikleht. (lisa 2).

 (4) Vallavalitsus võib kinnitada muid valla sümbolitega kaasnevaid visuaalseid sümboleid ja stiilielemente (nt logo, tunnuslause, kujundus kutsetel, tänuavaldustel, kaartidel, ümbrikel, visiitkaartidel jms).

2. jagu Rakvere valla lipp 

§ 6.  Rakvere valla lipu kasutamine

 (1) Rakvere valla lipp on alaliselt heisatud Sõmeru keskusehoone ees (sisehoovis).

 (2) Rakvere valla lipu võib heisata:
 1) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Rakvere vald;
 2) Rakvere valla avalikel üritustel ja Rakvere valla asutuste üritustel;
 3) alaliselt Rakvere Vallavalitsuse hallatavate asutuste hoonetel;
 4) muudel üritustel, kus on esindatud Rakvere vald;
 5) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
 6) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.

 (3) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Rakvere valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
 1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
 3) koos Euroopa Liidu lipuga või muu riigistruktuuri kuuluva lipuga Euroopa Liidu lipust või riikliku struktuuriüksuse lipust vasakule;
 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule Eesti tähestiku tähestikulises järjekorras.

 (4) Rakvere valla lippu tuleb kohelda väärikalt. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

3. jagu Rakvere valla vapp 

§ 7.  Rakvere valla vapi kasutamine

 (1) Rakvere valla vapi kujutist kasutatakse:
 1) ametiasutuse pitsatil ning turva- ja plommitemplitel;
 2) Rakvere valla asutuste dokumendiplankidel;
 3) Rakvere valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel nimetahvlitel.

 (2) Rakvere valla vapi kujutist võib kasutada:
 1) Rakvere valla asutuste hoonete siltidel;
 2) ametiasutuse hallatava asutuse pitsatil;
 3) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
 4) Rakvere valla aumärkidel, medalitel ja valla muul sümboolikal;
 5) Rakvere valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel;
 6) trükistel, reklaamidel, projektide vms seotud väljaannetel ja dokumentidel, mille kaudu antakse avalikkusele teada Rakvere valla üritusel või projektis osalemisest või selle toetamisest;
 7) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

4. jagu Rakvere valla tunnustusavaldused 

§ 8.  Rakvere vald avaldab tunnustust:

 (1) Rakvere vald avaldab tunnustust valla tänuplaadi, aumärgi või tänukirja andmisega.

 (2) Tänuplaat antakse isikule, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.

 (3) Aumärk antakse austusavaldusena Rakvere vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse ja muudes valdkondades.

 (4) Tänukiri antakse vallavalitsuse, selle hallatavate asutuste teenistujatele ja töötajatele ning Rakvere valla elanikele, samuti Rakvere vallas tegutsevatele juriidilistele isikutele ja juriidiliseks isikuks mitteolevate isikute ühendustele ühekordse tunnustusena Rakvere valla hüvanguks ja maine kujundamiseks tehtud töö eest ning tänu avaldamiseks.

 (5) Tänuplaadi ja aumärgi saajate nimed kantakse Rakvere valla auraamatusse.

 (6) Rakvere valla tunnustusavalduste andmise täpsem kord sätestatakse volikogu poolt.

3. peatükk VALLAVOLIKOGU 

1. jagu Vallavolikogu moodustamine ja esimese istungi kokkukutsumine 

§ 9.  Vallavolikogu moodustamine

 (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

 (2) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast või seoses vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-s 52 sätestatud alustel ja korras.

§ 10.  Vallavolikogu esimene istung ja vallavolikogu tegevus esimehe valimiseni

 (1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

 (2) Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees. Üldjuhul on valimiskomisjoni esimeheks vallasekretär. Kui vallasekretäri avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajaks (äraoleku ajaks) on talle määratud asendaja, kutsub vallavolikogu esimese istungi kokku vallasekretäri asendaja, kes täidab ka valimiskomisjoni esimehe ülesandeid. Kui vallasekretärile ei ole tema äraolekul määratud asendajat, täidab valimiskomisjoni esimehe ülesandeid, sh kutsub kokku volikogu esimese istungi, valimiskomisjoni aseesimees.

 (3) Vallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve.

 (4) Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel valimiskomisjoni esimehe asendaja. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine.

 (5) Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel valimiskomisjoni esimehe asendaja.

2. jagu Vallavolikogu esimees ja aseesimees 

§ 11.  Vallavolikogu esimehe valimine

 (1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

 (2) Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab vallavolikogu esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 26 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.

 (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.

 (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.

 (5) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

 (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

 (7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

 (8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

 (9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

 (10) Valimis- või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

 (11) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.

 (12) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“ või “vastu“.

 (13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

 (14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

 (15) Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks.

 (16) Hääletustulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees või esimehe puudumisel tema asendaja või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. Kasutatud hääletussedeleid säilitatakse 30 päeva pärast hääletust ja siis hävitatakse.

 (17) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.
Valimistulemused kinnitatakse
 1) vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;
 2) seoses vallavolikogu volituste lõppemise või lõpetamisega vallavolikogule uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusega.

 (18) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimis- või häältelugemiskomisjon, kas keegi vallavolikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimis- või häältelugemiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimis- või häältelugemiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimis- või häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

 (19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.

 (20) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

 (21) Kui samal istungil vallavolikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse vallavolikogu istung kokku uuesti. Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

§ 12.  Vallavolikogu aseesimehe valimine

 (1) Vallavolikogul on üks aseesimees.

 (2) Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.

 (3) Vallavolikogu aseesimehe valimised korraldab vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 26 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.

 (4) Vallavolikogu aseesimehe valimistulemused kinnitab vallavolikogu otsusega.

§ 13.  Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe pädevus ning ülesanded

 (1) Vallavolikogu esimees juhib ja korraldab vallavolikogu tööd.

 (2) Vallavolikogu esimees:
 1) korraldab vallavolikogu tööd ja annab vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
 2) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
 3) juhatab vallavolikogu eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd;
 4) esindab Rakvere valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, põhimääruses sätestatud Rakvere valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale ning vallavolikogu õigusaktidele;
 5) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele;
 6) korraldab juhul, kui vallavolikogu alalise komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed korraga on ära, puuduvad või ei saa komisjoni tegevust korraldada, vastava komisjoni tööd ning juhib vajadusel komisjoni koosolekut;
 7) edastab avalikkusele vallavolikogu tegevuse kohta informatsiooni;
 8) korraldab vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;
 9) informeerib vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest;
 10) täidab muid seaduse ja teiste õigusaktidega volikogu esimehele pandud ülesandeid.

 (3) Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest vallavolikogu töö korraldamisel ning istungite ja eestseisuse koosolekute ettevalmistamisel.

 (4) Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui vallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, vallavolikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni või juhul, kui vallavolikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Vallavolikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik vallavolikogu esimehe õigused ja kohustused.

 (5) Vallavolikogu otsusel võib vallavolikogu esimehe või aseesimehe koht olla palgaline. Palgalise esimehe ja aseesimehe õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

3. jagu Vallavolikogu liige ja asendusliige 

§ 14.  Vallavolikogu liikme volitused

 (1) Vallavolikogu liige on isik, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on osutunud valituks vallavolikogusse.

 (2) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 15.  Vallavolikogu liikme kohustused ja õigused

 (1) Vallavolikogu liige peab võtma osa vallavolikogu istungitest.

 (2) Vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte vallavolikogu alalisse komisjoni.

 (3) Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest, seaduse alusel antud kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

 (4) Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele, ametiasutuse ning ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidele. Vallavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vallavalitsuselt ning ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse juhilt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

 (5) Vallavolikogu liikmel õigus vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras saada tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest, v.a juhul, kui seadusega on kehtestatud tasu maksmise piirang.

 (6) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.

 (7) Vallavolikogu liige on kohustatud nii vallavolikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavolikogu liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

 (8) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne vastava üksikakti või küsimuse arutelu algust on vallavolikogu liige kohustatud tegema vallavolikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavolikogu liikme taandamise kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on taandunud vallavolikogu liikme võrra väiksem.

§ 16.  Vallavolikogu asendusliige

 (1) Vallavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub vallavolikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on vallavolikogu liikme kõik õigused ja kohustused.

 (2) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

 (3) Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Valimiskomisjoni otsus jõustub selle allakirjutamisel.

4. jagu Vallavolikogu pädevus ja töökord 

1. jaotis Vallavolikogu pädevus 

§ 17.  Vallavolikogu pädevus

 (1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud otsuste tegemine.

 (2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida vallavalitsusele või ametiasutusele või ametiasutuse struktuuriüksusele või ametnikule.

 (3) Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.

2. jaotis Vallavolikogu töökorraldus 

§ 18.  Vallavolikogu istung

 (1) Vallavolikogu töövorm on istung. Istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim vallavolikogu liige.

 (2) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.

 (3) Vallavolikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks vallavolikogu poolthäälteenamusega või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

§ 19.  Vallavolikogu istungi kokkukutsumine

 (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel volikogu vanim liige.

 (2) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse vallavolikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku vallavolikogu eelmise istungi lõpus.

 (3) Vallavolikogu istung kutsutakse üldjuhust erinevalt kokku, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust. Istungi toimumise aja määrab vallavolikogu esimees, esimehe äraolekul tema asendaja ning istung tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul ettepaneku saamisest arvates.

 (4) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, siis juulis vallavolikogu istungeid ei toimu.

 (5) Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungil arutlusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud tehakse vallavolikogu liikmetele kättesaadavaks põhimääruse § 63 lõikes 1 sätestatud korras.

§ 20.  Vallavolikogu istungil mitteosalemisest teatamine

  Vallavolikogu liige, kes ei saa vallavolikogu istungil osaleda, peab sellest üldjuhul vallavolikogu istungi alguseks teavitama vallavolikogu esimeest. Kui vallavolikogu liikmel ei ole võimalik enda puudumisest vallavolikogu esimeest teavitada, edastab ta vastava informatsiooni vallasekretärile.

3. jaotis Vallavolikogu istungi töökord 

§ 21.  Vallavolikogu liikmete istungil osalemise fikseerimine

 (1) Vallavolikogu istung algab kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimisega.

 (2) Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.

 (3) Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel.

 (4) Kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavolikogu istungi protokollijat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

§ 22.  Päevakorra kinnitamine ja muutmine

 (1) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vallavolikogu poolthäälteenamusega vastavalt vallavolikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.

 (2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

 (3) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. Päevakorda võetava küsimuse eelnõu peab olema vallavolikogu liikmetele istungi alguseks kättesaadavaks tehtud.

 (4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:
 1) vallavolikogu liikmed;
 2) vallavalitsuse liikmed;
 3) vallasekretär;
 4) vallaelanikud, ametiasutuse hallatavad asutused ja muud isikud vallavalitsuse kaudu.

 (5) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega.

§ 23.  Vallavolikogu istungi salvestamine

 (1) Kui vallavolikogu istungit soovitakse audio- või audio-videovahendiga salvestada, v.a vallavolikogu protokolli koostamiseks helisalvestise tegemine, tuleb sellest vallavolikogu istungi algul või enne salvestamist vallavolikogu teavitada.

 (2) Salvestise tegija peab vallavolikogu teavitama heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist, salvestamise eesmärgist ning informeerima, kus ja millisel eesmärgil salvestist kasutatakse. Vastavad asjaolud märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

 (3) Vallavolikogul on õigus salvestamist keelata. Audio- või audio-videovahendi kasutamine vallavolikogu istungil on keelatud, kui päevakorrapunkti aruteluga seotud andmete avalikustamine on seadusega keelatud, vallavolikogu on istungi küsimuse arutelu osas kinniseks kuulutanud või kui salvestusvahendi keelamise poolt hääletab vallavolikogu poolthäälteenamus. Viimasel juhul on vallavolikogu kohustatud ka keelamist põhjendama ning vastav asjaolu märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

 (4) Vallavolikogu istungist on audiosalvestist õigus teha istungi protokollijal. Salvestist kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Salvestisi säilitatakse dokumendiregistris vallavolikogu istungi vastava protokolli juures. Salvestisi säilitatakse salvestise tegemisest 1 aasta.

 (5) Salvestistega on üldjuhul õigus tutvuda vallavolikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ning ametiasutuse ametnikel ja töötajatel (ametiasutuse ametnik ja töötaja nimetatud edaspidi koos teenistuja). Vajadusel võib salvestist kasutada järelevalve-, uurimis- või kohtumenetluses.

§ 24.  Arutelu

 (1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi.

 (2) Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.

 (3) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannetena, vajadusel kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi.

 (4) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt viieteistkümne minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on kümme minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni kolm küsimust.

 (5) Ettekannetele ja küsimustele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle viie minuti.

 (6) Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on igal osalejal õigus kolmeks märkuseks või repliigiks.

 (7) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.

 (8) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni kolm minutit. Loa esinemise edasiseks pikendamiseks annab istungi juhataja juhul, kui selle poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.

 (9) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega.

 (10) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.

 (11) Läbirääkimised lõpevad kas viimase soovija esinemisega või üle poolte kohalolevate vallavolikogu liikmete nõudel.

 (12) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepaneku tegemiseks.

 (13) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

 (14) Küsimuse arutamise võib vajadusel peatada ja otsustada arutelu jätkamise volikogu järgmisel istungil. Põhjendatud ettepaneku selliseks menetluseks võib teha ettekandja või volikogu liige. Küsimuse arutelu peatamise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega.

§ 25.  Hääletamine vallavolikogus

 (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.

 (2) Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõike 5 teises lauses märgitud juhtudel, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamust. Poolthäälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.

 (3) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Vallavolikogu liige võib taotleda, et vallavolikogu protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt.

 (4) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed. Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

 (5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimiste hääletamisel.

 (6) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.

 (7) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse vallavolikogu järgmisel istungil.

§ 26.  Isikuvalimised

 (1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku ning vastav asjaolu märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ning komisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollis.

 (3) Isikuvalimised, kus nõutakse vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Erisuseks on asjaolu, kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, siis seatakse üles uus kandidaat ning korraldatakse uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati enam uuesti esitada ei saa. Erisusi kohaldatakse ka vallavolikogu alaliste komisjonide esimehe ja aseesimeest valimisele ning nimetatud isikute puhul toimub valimine põhimääruse § 30 lõikes 1 sätestatud korras.

 (4) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.

 (5) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“ või „vastu“. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal vallavolikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab.

 (6) Kui kandidaate oli rohkem kui kaks ning ükski neist ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

 (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja. Pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida varem valituks mitteosutunud isik.

 (8) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed ning see lisatakse vallavolikogu istungi protokollile.

 (9) Isikuvalimise tulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

§ 27.  Vallavolikogu istungi protokoll

 (1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli koostamiseks võib istungist teha helisalvestist. Salvestisi hoitakse ja kasutatakse põhimääruse § 23 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Istungi protokollimise korraldab vallasekretär.

 (3) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

 (4) Protokolli märgitakse:
 1) istungi toimumise aeg ja koht;
 2) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras);
 3) kinnitatud päevakord;
 4) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;
 5) viited vastuvõetud õigusaktidele;
 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
 8) märked vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.

 (5) Protokollile lisatakse vastu võetud õigusaktid.

 (6) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja, kes vastutab ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

 (7) Viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist on vallavolikogu liikmel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid protokolli projekti paranduste tegemiseks. Paranduse tegemise otsustab istungi juhataja.

 (8) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

5. jagu Vallavolikogu eestseisus 

§ 28.  Volikogu eestseisus

 (1) Volikogu võib moodustada volikogu esimehe ettepanekul volikogu esimehele nõuandva tööorganina volikogu eestseisuse.

 (2) Volikogu eestseisuse moodustamise otsuses määratakse kindlaks eestseisuse liikmete arv, eestseisuse moodustamise põhimõtted ja eestseisuse töökord.

 (3) Eestseisus täidab järgmisi ülesandeid:
 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra kavandi;
 2) hindab istungile arutamiseks esitatud eelnõude vastavust põhimääruses volikogu eelnõudele esitatud vormi- ja menetlusnõuetele;
 3) teeb ettepaneku eelnõu või küsimuse volikogu päevakorda võtmiseks või päevakorrast välja jätmiseks;
 4) arutab volikogu esimehe ettepanekul muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

 (4) Eestseisuse ettepanekud ja otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

6. jagu Vallavolikogu komisjonid 

§ 29.  Volikogu komisjonide moodustamine

 (1) Volikogu võib moodustada volikogu tegevuse kavandamiseks, töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ning muude ülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

 (2) Alatised komisjonid moodustatakse omavalitsuse tegevusvaldkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks selles valdkonnas, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja menetluses olevatele õigusaktidele hinnangu andmiseks. Volikogu peab alatise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni.

 (3) Üksikprobleemide lahendamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone.

 (4) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk või ülesanded, tegevusvaldkond ja liikmete arv. Ajutise komisjoni moodustamise otsuses määratakse ka komisjoni koosseis ja tegutsemise tähtaeg.

§ 30.  Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine ning ülesanded

 (1) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu liikmel on üks hääl.

 (2) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

 (3) Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine toimub isikuvalimiste korra kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

 (4) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
 3) koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra;
 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul;
 6) juhatab komisjoni koosolekut;
 7) annab komisjoni tööst aru volikogule ja esindab komisjoni volikogu istungil;
 8) allkirjastab komisjonile esitatud pöördumiste ja märgukirjade vastused.

 (5) Komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratule komisjoni menetlusse teisi volikogus arutusele tulevaid eelnõusid.

 (6) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või tema puudumisel vanim komisjoni liige.

§ 31.  Volikogu komisjoni koosseis

 (1) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

 (2) Komisjoni koosseisu võivad kuuluda liikmed, kes ei kuulu volikogusse.

 (3) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus ning valla piirkondlike kogukondade esindatuse põhimõtet.

 (4) Volikogu komisjoni koosseisu, v.a revisjonikomisjoni, kinnitab komisjoni esimehe esildusel volikogu oma otsusega, mis võetakse vastu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

 (5) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. Seadusest tulenevatel juhtudel võib kinnitada revisjonikomisjoni liikmeks teisi isikuid.

§ 32.  Volikogu komisjoni ja komisjoni liikme volituste kestus

 (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. Komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe esildusel volikogu liikme sooviavalduse alusel volikogu otsusega.

 (2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada.

 (3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja, kuid mitte kauem kui komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volitused. Volikogu võib oma otsusega lõpetada ajutise komisjoni volitused enne tähtaja lõppu.

 (4) Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda, esitades avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks ja tema volitused lõpevad avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui avalduse esitamisele järgnev tööpäev.

 (5) Volikogu võib oma otsusega komisjoni liikme volitused lõpetada komisjoni esimehe esildise alusel, kui komisjoni liige ei ole mõjuva põhjuseta osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul või üle pooltel koosolekutel viimase 12 kuu jooksul. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.

 (6) Volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja volikogu liikmest komisjoni liikme volitused lõpevad automaatselt samal ajal tema volikogu liikme volituste peatumise või lõppemisega.

§ 33.  Komisjoni pädevus

 (1) Volikogu komisjon:
 1) selgitab välja oma töövaldkonnas valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) vaatab läbi oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõud;
 3) vaatab läbi dokumendid, mis on talle suunanud menetlemiseks volikogu või volikogu esimees;
 4) vaatab läbi vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid ja isikute avaldused.

 (2) Komisjonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusakti;
 2) algatada arutelusid;
 3) teha ettepanekuid oma töövaldkonnas volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 4) välja töötada komisjoni tööplaan;
 5) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud lisadokumente ja -teavet;
 6) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise.

 (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja nõuandva iseloomuga.

 (4) Komisjoni rahaliste vahendite kasutamine saab toimuda eelarves ettenähtud vahendite piires ja kooskõlastatult volikogu esimehega.

§ 34.  Volikogu komisjoni töökord

 (1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Seisukohad võetakse vastu poolthäälte enamusega.

 (2) Komisjonile suunatud küsimused ja õigusaktide eelnõud vaatab komisjon läbi ja annab nende kohta arvamuse kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

 (3) Kui volikogu või volikogu esimees on suunanud küsimuse või õigusakti eelnõu mitmesse komisjoni, siis määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma arvamuse ja ettepanekud sel juhul juhtivale komisjonile.

 (4) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul tema asendaja.

 (5) Komisjoni koosoleku kutse, mis sisaldab koosoleku toimumise aega ja kohta, päevakorra projekti ja materjale ning koosolekule kutsutavate isikute nimesid, edastab koosoleku kokkukutsuja vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku toimumist komisjoni liikmetele, kutsutavatele isikutele ja volikogu teenindavale kantseleile.

 (6) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks.

 (7) Vajaduse korral võib komisjoni koosolek toimuda või komisjoni koosolekul osaleda elektrooniliselt. Elektroonilise koosoleku läbiviimise või koosolekul elektroonilise osalemise otsustab komisjoni esimees.

 (8) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige ja vallasekretär. Teistele isikutele sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.

 (9) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse:
 1) koosoleku toimumise aeg, koht ja osavõtjate nimed;
 2) märge selle kohta, kui koosolek toimus elektrooniliselt või komisjoni liige osales koosolekul elektrooniliselt;
 3) kinnitatud päevakord;
 4) päevakorras olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;
 5) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
 6) eriarvamused;
 7) komisjoni seisukohad päevakorras olnud küsimuste kohta.

 (10) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 (11) Komisjonid võivad korraldada ühiseid koosolekuid. Sellisel juhul vormistatakse ühine protokoll, mille otsustav osa hääletatakse ja otsustatakse eraldi. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud komisjonide esimehed ja protokollija.

 (12) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad volikogu teenindavas kantseleis ja avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu valla veebilehel. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

 (13) Põhimäärusega reguleerimata töökorraldusliku küsimuse lahendab komisjoni esimees või lepivad komisjoni liikmed selle lahendamises kokku komisjoni koosolekul poolthäälte enamusega.

§ 35.  Revisjonikomisjoni ülesannete täitmise kord

 (1) Revisjonikomisjon viib kontrollimisi (revisjone) läbi volikogu ühekordsel ülesandel või revisjonikomisjoni enda algatusel revisjonikomisjoni tööplaani alusel, mille komisjon koostab eelarveaasta kohta hiljemalt veebruari lõpuks. Revisjonikomisjon teeb oma tööplaani teatavaks volikogule ja vallavalitsusele.

 (2) Kontrolli tegemiseks valmistab revisjonikomisjon ette kirjaliku ühekordse kontrolliülesande, mis sisaldab asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse vähemalt viis tööpäeva enne revisjoni algust asutuse juhile ja volikogu esimehele.

 (3) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesande täitmiseks õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada nii suulisi kui ka kirjalikke seletusi;
 2) pääseda koos asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse ja teha inventuure;
 3) kaasata oma tegevusse eksperte (selleks saab kasutada rahalisi vahendeid eelarves ettenähtud piires ja kooskõlastatult volikogu esimehega).

 (4) Asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajaduse korral määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

 (5) Kui asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ja esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele ja vallavanemale.

 (6) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

 (7) Kontrollija võib kontrollimise käigus talle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollija ei tohi kolmandatele isikutele avaldada asutusesiseks kasutamiseks tunnistatud informatsiooni, millele tal kontrollimise käigus ligipääs tekkib. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

 (8) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga, milles märgitakse asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Revisjoniaktis esitatakse kontrolli tulemus, mis sisaldab muu hulgas:
 1) olukorra kirjeldust;
 2) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
 3) õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
 4) vallavara kasutamise õigsust;
 5) eelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
 6) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
 7) viidet õigusaktile, mida on rikutud;
 8) järeldust, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu; varalise kahju ilmnemisel esitatakse aktis selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad;
 9) revisjonikomisjoni ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks või tegevuse parandamiseks.

 (9) Revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta ja lisab nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (10) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevusest.

 (11) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel koos majandusaasta aruandega.

 (12) Revisjonikomisjon on korruptsioonivastase seaduse mõistes volikogu poolt moodustatud komisjon, kellel on õigus kontrollida volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete, vallavanema ja volikogu määratud ametiisikute huvide deklaratsioone.

4. peatükk VALLAVANEM JA VALLAVALITSUS 

1. jagu Vallavanem 

§ 36.  Vallavanem

 (1) Vallavanem
 1) esindab Rakvere valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib Rakvere valda kui omavalitsusüksust;
 2) juhib vallavalitsuse tegevust;
 3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.

 (2) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 482 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

§ 37.  Vallavanema valimine

 (1) Volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega põhimääruse paragrahvis 26 sätestatud korras.

 (2) Vallavanema kandidaadi seab volikogu istungil üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik või suuline ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

 (3) Kui volikogu otsustab korraldada vallavanema leidmiseks avaliku konkursi, kehtestab volikogu oma otsusega konkursi tingimused ja korra. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatu kehtib ka avaliku konkursi tulemusel leitud vallavanema kandidaadi valimisel.

 (4) Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.

§ 38.  Vallavanema volitused

 (1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse - moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.

 (2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alustel vallavanema volituste lõppemiseni.

 (3) Vallavanema volitused peatuvad ning tal ei ole ajutiselt õigust ja volitusi esindada Rakvere valda ega vallavalitsust ja täita muid vallavanema pädevusse pandud ülesandeid:
 1) puhkuse ajal;
 2) ajutise töövõimetuse ajal ravikindlustuse seaduse tähenduses;
 3) aja- või asendusteenistuses viibimise ajal;
 4) õppekogunemise ajal või mobilisatsiooni tõttu reservväelasena teenistuskohustusi täites;
 5) kui talt on kohtuotsuse alusel võetud ära või peatatud vallavanema ametikohal tegutsemise õigus;
 6) ajal, kui ta on arestis või vahi all.

§ 39.  Vallavanema pädevus

 (1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.

 (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:
 1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;
 2) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
 3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;
 4) juhib vallavalitsuse istungeid;
 5) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju;
 6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.

 (3) Vallavanem on vallavalitsuse kui ametiasutuse juht, kes:
 1) juhib ja korraldab ametiasutuse tööd;
 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
 3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;
 4) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

 (4) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.

§ 40.  Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine

 (1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.

 (2) Vallavanema puhkusele lubamine, välis- ja siselähetustele saatmine vormistatakse vallavolikogu esimehe käskkirjaga.

§ 41.  Vallavanema asendamine

 (1) Vallavanemat asendab põhimääruse § 38 lõikes 3 sätestatud juhtudel, samuti vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem. Abivallavanema määrab vallavolikogu vallavalitsuse koosseisu kinnitamisel.

 (2) Kui abivallavanem ei saa vallavanema ülesandeid täita, asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega vallavalitsuse vanim liige.

 (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem.

§ 42.  Vallavanema tasustamine ning soodustuste määramine

 (1) Vallavolikogu määrab otsusega vallavanema palga ning lisatasud.

 (2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

2. jagu Vallavalitsuse moodustamine ja volituse aeg 

§ 43.  Vallavalitsus

 (1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu.

 (2) Vallavalitsus kinnitatakse ametisse pärast igakordset vallavanema valimist.

§ 44.  Vallavalitsuse moodustamine

 (1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu.

 (2) Vallavolikogu otsusel võib vallavalitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavalitsuse palgalise liikme õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

 (3) Vallavalitsus saab volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest (otsuse vastuvõtmisest), kui vallavolikogu otsusega ei ole volituste alguseks määratud hilisem aeg.

 (4) Vallavalitsuse volitused kestavad uue vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseni. Lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatule loetakse vallavalitsus tagasi astunuks, kui vallavanem ametist vabaneb. Pärast igakordset vallavanema valimist tuleb uuesti kinnitada ka vallavalitsuse koosseis.

3. jagu Vallavalitsuse pädevus ja töökord 

1. jaotis Vallavalitsuse pädevus 

§ 45.  Vallavalitsuse pädevus

 (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

 (2) Vallavalitsus
 1) kinnitab vajadusel vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
 2) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest;
 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;
 5) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;
 6) korraldab Rakvere valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet;
 7) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

2. jaotis Vallavalitsuse liikme õigused ja kohustused 

§ 46.  Vallavalitsuse liikme volitused

 (1) Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse vastava koosseisu volituste algamisest või volikogu otsuses märgitud ajast.

 (2) Vallavalitsuse liikme volitused kestavad
 1) vallavalitsuse tagasiastumisel või vallavalitsusele umbusalduse avaldamisel vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamiseni;
 2) vallavalitsuse liikmest tagasi astunuks lugemiseni;
 3) vallavalitsuse liikmele umbusalduse avaldamisel umbusalduse otsuse vastuvõtmiseni.

§ 47.  Vallavalitsuse liikme õigused ja kohustused

 (1) Vallavalitsuse liige peab võtma osa vallavalitsuse istungitest.

 (2) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

 (3) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavalitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse teenistujatelt ja hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

 (4) Vallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.

 (5) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

 (6) Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem.

§ 48.  Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamine

 (1) Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse.

 (2) Teenistuslähetusse suunamisel on vallavalitsuse liikmel õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (3) Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavanem ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Käskkirja ärakiri edastatakse ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.

§ 49.  Vallavalitsuse liikme tasustamine

  Vallavalitsuse palgalisele liikmele töötasu, lisatasu ning hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning mittepalgalisele vallavalitsuse liikmele vallavalitsuse tööst osavõtu eest tasu ning kulu tegemisel hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

3. jaotis Vallavalitsuse töökorraldus 

§ 50.  Vallavalitsuse istungi kokkukutsumine

 (1) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.

 (2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. Istung tuleb kokku kutsuda hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest.

 (3) Istungi kokkukutsumisest teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse liikmetele kas suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

 (4) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega.

 (5) Vallavalitsuse liikmetele teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse istungi toimumise aja ja koha. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise koht ja istungile ilmumise aeg.

§ 51.  Vallavalitsuse istung

 (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

 (2) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.

 (3) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul tema asendaja, kes avab ja lõpetab istungi, tagab päevakorrast kinnipidamise, viib vajaduse korral läbi hääletamise ja fikseerib vallavalitsuse otsused.

 (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt, vajadusel jäetakse päevakorrast punkte välja ning vajadusel lisatakse punkte.

 (5) Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi. Õigusakti eelnõu peab olema eelnevalt läbi vaadanud vallasekretär.

 (6) Hääletatakse juhul, kui vallavanem seda vajalikuks peab või vähemalt üks vallavalitsuse liige seda nõuab. Hääletamisõigust ei saa edasi volitada. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata „poolt” või „vastu”. Hääletamine on avalik. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega.

 (7) Valitsuse liikmed ja vallasekretär, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.

§ 52.  Vallavalitsuse istungi protokoll

 (1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär.

 (2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

 (3) Protokolli märgitakse:
 1) istungi toimumise aeg ja koht;
 2) istungist osavõtjate nimed;
 3) kinnitatud päevakord;
 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
 5) vastuvõetud otsused;
 6) hääletustulemused;
 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
 8) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta.

 (4) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda istungi protokolli oma eriarvamuse kandmist.

 (5) Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes otsustustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.

 (6) Protokollile lisatakse vastu võetud õigusaktid.

 (7) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või asendaja) ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

 (8) Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

§ 53.  E-istung

 (1) Erandjuhtudel (ettenägematute ja kiiret otsustamist vajavate üksikküsimuste lahendamiseks) võib korraldada elektroonilise istungi (edaspidi – e-istung).

 (2) E-istungi läbiviimist korraldab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja, kes teavitab vallavalitsuse liikmeid e-istungi toimumisest e-posti või telefoni teel.

 (3) Vallavalitsuse liikmetele saadetakse e-istungil arutatavate otsustuste eelnõu(d) e-posti teel. Samas näidatakse tähtaeg, mille jooksul valitsuse liikmed peavad esitama oma seisukoha.

 (4) Vallavalitsuse liige teatab oma otsustusest elektroonilisel teel. Kui valitsuse liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul kas ta on otsustuse poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel (või istungil) mitteosalenuks.

 (5) E-istung viiakse läbi eelnõude esitamise päeva jooksul.

 (6) Otsustus ning istungi protokoll vormistatakse pärast hääletustulemuste selgumist. Istungi protokollile lisatakse elektroonilisel istungil osalemise tõestamiseks digitaalselt allkirjastatud registreerimisleht.

 (7) E-istungi läbiviimisel rakendatakse põhimääruse § 51, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

4. jagu Vallavalitsuse komisjonid 

§ 54.  Alalised ja ajutised komisjonid

 (1) Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).

 (2) Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan.

 (3) Komisjon juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

 (4) Vallavalitsuse alalised komisjonid moodustatakse vallavalitsuse volituste ajaks. Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel.

§ 55.  Komisjoni moodustamine

 (1) Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavalitsuse alalise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg.

 (2) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast. Alalisele komisjonile määratakse ka aseesimees.

§ 56.  Komisjoni ja selle liikme volituste kestus

 (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

 (2) Vallavalitsuse alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada.

 (3) Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (4) Vallavalitsuse komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, esitades selleks kirjaliku avalduse. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse ametiasutusele, kes teavitab avaldusest vallavanemat ning asjaomase komisjoni esimeest.

 (5) Komisjoni liikme volitused võib vallavalitsus korraldusega lõpetada, kui komisjoni liige ei ole komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul osalenud ning tema komisjoni tegevuses mitteosalemine ei ole põhjendatud. Vajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning teeb ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks vastava komisjoni esimees.

§ 57.  Komisjoni liikme õigused ja kohustused

 (1) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras. Teabe edastab või korraldab selle edastamise komisjoni esimees.

 (2) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.

§ 58.  Komisjoni koosolek

 (1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alaliste komisjonide koosolek kutsutakse kokku üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus, v.a juhul, kui komisjoni tegevuse eesmärgist lähtuvalt on komisjon vaja kokku kutsuda sagedamini või harvemini.

 (2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Kui vähemalt neljandik komisjoni liikmetest teeb ettepaneku komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks, tuleb komisjoni esimehel või tema asendajal koosolek nädala aja jooksul ettepaneku esitamisest arvates kokku kutsuda.

 (3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui komisjoni töökorras ei sätestata teisiti.

 (4) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.

 (5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavalitsuse istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja (komisjoni esimees või aseesimees) ja protokollija. Kui protokollijat ei määrata ning koosolekut protokollib koosoleku juhataja, kirjutab protokollile alla ainult tema. Protokollile allakirjutaja või allakirjutajad vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

 (6) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümnendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

5. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 59.  Õigusaktide liigid

  Oma pädevuse alusel ja volituste piires
 1) annab vallavolikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid;
 2) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

§ 60.  Õigusaktide algatamine

 (1) Õigusaktide algatamise õigus on
 1) vallavolikogu liikmel;
 2) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;
 3) vallavalitsuse liikmel;
 4) vallavanemal;
 5) vallasekretäril;
 6) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;
 7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;
 8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;
 9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

 (2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

§ 61.  Õigusaktide eelnõude koostamine, vastuvõtmiseks esitamine ja tagasivõtmine

 (1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.

 (2) Vallavolikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavolikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele.

 (3) Vallavolikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.

 (4) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.

 (5) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

 (6) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.

 (7) Enne volikogu õigusakti eelnõu (v.a isikuvalimiste puhul ) volikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsus. Juhul, kui vallavalitsus eelnõu heaks ei kiida, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks vallavalitsus eelnõu ei toeta.

 (8) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu päevakorda võtmiseks vallavolikogule.

 (9) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta.

§ 62.  Õigusaktide eelnõude kättesaadavaks tegemine ja muutmine

 (1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorraga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas Rakvere valla veebilehel või edastatakse vallavolikogu liikmele posti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib vallavolikogu iga koosseis ise kokku.

 (2) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad vallavalitsuse liikmetele olema elektrooniliselt kättesaadavad vähemalt üks päev enne vallavalitsuse istungi toimumist.

 (3) Ettepaneku istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu muutmiseks istungil võib teha vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige ning vallasekretär. Ettepanek eelnõu muutmiseks esitatakse kas istungi algul kirjalikult või istungil eelnõu menetlemisel suuliselt. Isik, kes soovib eelnõu muuta suulise ettepaneku alusel, peab muudatusettepaneku esitama üheselt mõistetavalt ning istungi juhataja fikseerib esitatud muudatusettepaneku. Muudatusettepanekud hääletatakse vastavalt põhimääruse § 25 sätestatud korras.

§ 63.  Õigusaktide allkirjastamine

 (1) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja). Õigusakt allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates.

 (2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

§ 64.  Õigusaktide edastamine, jõustumine ja avalikustamine

 (1) Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.

 (2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktid (otsused ja korraldused) on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.

 (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

§ 65.  Õigusaktide järelevalve

 (1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon.

 (2) Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.

 (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

6. peatükk RAKVERE VALLA ASUTUSED 

§ 66.  Rakvere valla asutused

 (1) Rakvere valla asutused on ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus.

 (2) Valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Valla asutused registreeritakse äriregistris.

 (4) Rakvere valla asutusel on Rakvere valla eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve.

 (5) Valla ametiasutuse haldusdokumentidel kasutatakse valla vapikujutist. Asutusel võib olla asutuse nimega pitsat.

 (6) Valla asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega.

 (7) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.

 (8) Rakvere valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

§ 67.  Ametiasutus

 (1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Rakvere valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Rakvere valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.

 (3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu.

 (4) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse ning palgajuhendi kehtestab volikogu.

§ 68.  Ametiasutuse hallatav asutus

 (1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Rakvere valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.

 (2) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Rakvere valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.

 (3) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse volikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid.

 (4) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.

 (5) Hallatav asutus tegutseb asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise volikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või ametiasutuse vastav osakond. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja vallavolikogu vastav alaline komisjon.

 (6) Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate koosseisu kinnitab asutuse juhi ettepanekul vallavalitsus, kui seaduse või asutuse põhimäärusega ei ole ette nähtud teisiti.

 (7) Kui õigusaktidest tulenevalt kinnitab asutuse töötajate koosseisu asutuse juht käskkirjaga, tuleb käskkirja eelnõu enne selle kinnitamist kooskõlastada vallavalitsusega. Kooskõlastuse andmine märgitakse vallavalitsuse protokollis.

§ 69.  Rakvere valla asutuste tegevuse lõpetamise ning ümberkorraldamise alused

 (1) Rakvere valla asutuse tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Vallavolikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuse tegevuse lõpetamise põhjendused, ettepanekud asutuse valduses oleva vara jätkuvaks valitsemiseks ning asutuse tegevuse lõpetamisega seotud finantskohustused.

 (2) Asutuse tegevuse lõpetamisel asutus likvideeritakse, kustutatakse riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste riiklikust registrist ning kõik töötajad koondatakse.

 (3) Rakvere valla asutuste tegevuse ümberkorraldamise otsustab vallavolikogu. Vallavolikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuste tegevuse ümberkorraldamise vajaduse põhjendused ning asutuste tegevuse ümberkorraldamisega seotud finantskohustused.

 (4) Kui riiklike õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, toimub asutuste tegevuse ümberkorraldamine järgmiselt:
 1) asutused ühendatakse üheks või mitmeks asutuseks, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus asutus või asutused;
 2) asutus või asutused liidetakse teise asutusega ja liidetav asutus või liidetavad asutused lõpetavad tegevuse;
 3) asutus jaotatakse vähemalt kaheks asutuseks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse;
 4) asutus eraldatakse teisest asutusest ning selle tulemusel asutatakse uus asutus ja säilib esialgne asutus.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil asutuste ümberkorraldamisel tekib asutuste nn õigusjärglus ehk asutuse ülesannete, õiguste ja kohustuste üleminek ümberkorralduse tulemusel tegevust jätkavale asutusele või asutustele. Asutuste tegevuse ümberkorraldamisel tuleb töösuhete reguleerimisel arvestada töölepingu seaduses ettevõtte ülemineku sätetega.

 (6) Asutuste tegevuse ümberkorraldamise tulemusel lõppevad asutused kustutatakse riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste riiklikust registrist, asutuste tegevuse ümberkorraldamise tulemusel tekkiv uus asutus või tekkivad uued asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalistuse riiklikus registris. Tegevust jätkava asutuse registrikood ei muutu.

 (7) Kui riiklike õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega, tuleb otsus asutuse tegevuse lõpetamiseks või asutuste tegevuse ümberkorraldamiseks üldjuhul teha kuus kuud enne asutuse eeldatavat likvideerimist või tegevuse muutumist. Riiklike õigusaktidega sätestatud juhtudel tuleb asutuse likvideerimisest või tegevuse ümberkorraldamisest teavitada asjaomast ministeeriumit.

 (8) Kui ülesanded ja kohustused, mida asutus täidab, on jätkuvad, tuleb vallaelanikele järjepideva teenuse tagamiseks ning Rakvere valla ülesannete ja kohustuste otstarbekaks ning optimaalseks täitmiseks asutuse tegevuse lõpetamisele eelistada asutuste tegevuse ümberkorraldamist.

7. peatükk VALLA ESINDAMINE 

§ 70.  Rakvere valla esindamise mõiste ja alused

 (1) Rakvere valla esindamise all mõistetakse Rakvere valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Rakvere valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

 (2) Rakvere valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud, ametijuhendid ning volikirjad.

§ 71.  Rakvere valla esindamine avalikus halduses

 (1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Rakvere valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, Rakvere valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide või ametijuhendite alusel.

 (2) Vallavolikogu esindab Rakvere valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

 (3) Vallavalitsus esindab Rakvere valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Rakvere valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

 (4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Rakvere valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel.

 (5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Rakvere valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.

 (6) Rakvere valla asutus esindab Rakvere valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Rakvere valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

 (7) Rakvere valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Rakvere valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.

 (8) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Rakvere valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Rakvere valda vallavanem või tema volitatud isik.

§ 72.  Rakvere valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes

 (1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Rakvere valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.

 (2) Rakvere valla asutuse juht esindab Rakvere valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Rakvere valla asutuse juht või tema asendaja esindab Rakvere valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

§ 73.  Rakvere valla esindamine kohtus

 (1) Rakvere valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad Rakvere valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.

 (2) Üldjuhul volitatakse Rakvere valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Rakvere valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.

 (3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära vallasekretäri arvamus.

 (4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja või volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

 (5) Kui kohtuasja algatajaks on Rakvere vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.

§ 74.  Rakvere valla esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel

 (1) Vallavolikogu esindab Rakvere valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

 (2) Vallavolikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Rakvere valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.

 (3) Vallavalitsus esindab Rakvere valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.

 (4) Vallavanem esindab Rakvere valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

 (5) Rakvere valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt:
 1) vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega;
 2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega;
 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu esindajate osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.

 (6) Avalikel üritustel esindavad Rakvere valda üldjuhul vallavolikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja vallavolikogu või vallavalitsuse liikmed.

8. peatükk RAKVERE VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA KOOSTAMISE NING MUUTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 75.  Rakvere valla arengukava ja eelarvestrateegia

 (1) Rakvere valla arengukava (edaspidi arengukava) on Rakvere vallale seadustega pandud ülesannetest ja vallaelanike huvidest lähtuv Rakvere valla arengu eesmärke määrav ja eesmärkide elluviimiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument. Arengukava on aluseks Rakvere valla eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (2) Arengukava elluviimise aluseks Rakvere valla eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia). Eelarvestrateegia on selgitustega finantsplaan, millega kavandatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused.

 (3) Arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatakse igaks aastaks Rakvere valla eelarve. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve peavad olema omavahel kooskõlas.

 (4) Arengukava ja eelarvestrateegia on alusdokumendid Rakvere vallale kohustuste võtmisel, Rakvere valla varaga tehingute tegemisel ja investeeringute planeerimisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

§ 76.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise üldised põhimõtted

 (1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab vallavalitsus lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning põhimääruse käesoleva peatükiga arengukava ja eelarvestrateegia koostamisele sätestatust.

 (2) Arengukava ja eelarvestrateegia koostatakse põhimõttel, et need hõlmavad iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui Rakvere vald on võtnud kohustusi pikemaks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peab arengukavas ja eelarvestrateegias olema kavandatud valdkondlikud tegevused vastavate kohustuste ulatuses.

 (3) Arengukava peab sisaldama vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõikes 2 märgitut ning arvestama Rakvere valla kehtivat üldplaneeringut.

 (4) Eelarvestrateegia peab sisaldama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 lõikes 3 sätestatut ning olema kooskõlas arengukava ja Rakvere vallale võetud kohustustega.

 (5) Arengukava koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et arengukava peab tagama Rakvere valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna tasakaalustatud pikaajalise arengu.

 (6) Arengukava ja eelarvestrateegia tuleb vähemalt kord aastas üle vaadata ning hetkeolukorra analüüsist tulenevalt vajadusel muuta.

 (7) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise menetlusse tuleb kaasata Rakvere valla asutused, vallavolikogu alalised komisjonid ja teised huvitatud isikud. Vajadusel korraldatakse avalikud arutelud. Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu tuleb vähemalt kaks nädalat enne vastuvõtmist Internetis Rakvere valla veebilehel kõigile arvamuse esitamiseks avalikustada.

 (8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmise kinnitab määrusega vallavolikogu. Arengukava ja eelarvestrateegia ning selle muutmine peab olema kinnitatud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

9. peatükk FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 77.  Rakvere valla eelarve ja lisaeelarve koostamise üldised põhimõtted

 (1) Arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks koostatakse igaks kalendriaastaks Rakvere valla eelarve (edaspidi vallaeelarve).

 (2) Vallaeelarve koostamise aluseks on eelarvestrateegia.

 (3) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõikes 4 sätestatud erisusi, koostatakse vallaeelarve muutmiseks vajadusel lisaeelarve.

 (4) Vallaeelarve ja lisaeelarve koostamisel tuleb lähtuda järgmistest nõuetest:
 1) vallaeelarve hõlmab kindla perioodi, s.o eelarveaasta tulu ja kulu;
 2) vallaeelarve tulu ja kulu peab olema tasakaalus;
 3) vallaeelarve kajastab Rakvere valla kõiki tulu- ja kululiike;
 4) vallaeelarve tulu- ja kululiigid esitatakse viisil, et nende päritolu ja eesmärk on üheselt mõistetavad;
 5) vallaeelarve menetluse etapid avalikustatakse määral, mis võimaldab igal huvitatud isikul saada ülevaate Rakvere valla eelarvepoliitikast.

 (5) Rakvere valla eelarve ja lisaeelarve koostamise korraldab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korras. Rakvere valla eelarve ja lisaeelarve liigendamine, koostamine, menetlemine, vastuvõtmine, avalikustamine ja täitmine ning eelarve aruandlus sätestatakse Rakvere valla finantsjuhtimise korras.

§ 78.  Rakvere valla finantsjuhtimise ja selle korraldamise üldpõhimõtted

 (1) Rakvere valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele, st Rakvere vallale pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt Rakvere valla arengu tagamiseks.

 (2) Rakvere valla finantsjuhtimise aluseks on
 1) eelarvestrateegia;
 2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud vallaeelarve ja lisaeelarve;
 3) vallaeelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;
 4) läbipaistev ja aus aruandlus, s.h Rakvere valla majandusaasta aruanne;
 5) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.

 (3) Rakvere valla finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus.

 (4) Rakvere valla finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutus.

 (5) Rakvere valla asutuste raamatupidamine korraldatakse tsentraliseeritult ametiasutuse kaudu.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 79.  Määruse kehtetuks tunnistamine ning selle alusel antud õigusaktide kehtivus

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (2) Kehtetuks tunnistatud põhimääruste alusel antud õigusaktid jäävad kuni uute vastavate õigusaktide vastuvõtmiseni või kehtetuks tunnistamiseni kehtima.

§ 80.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01. jaanuar 2018. a.

Lisa 1 Rakvere valla vapp

Lisa 2 Rakvere valla lipp