ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri

Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Anija Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.01.2021, 11

Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri

Vastu võetud 21.01.2021 nr 89

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 5 lõike 21 ja § 8 lõike 4 ning kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ning § 22 lõike 1 punktiga 37.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirja ülesanne

  (1) Anija valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused ja nõuded ning määrab ära liitumise korra ning sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Anija vallas.

  (2) Käesolev eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda soovivatele, sellega liitunud ja seda kasutatavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid tähenduses:
  1) arendamise kava – Anija Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava;
  2) arvestusperiood – veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;
  3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtukoht koos teenindamiseks vajalike seadmete ja ehitistega;
  4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
  5) reovesi - olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada. Reoveeks peetakse ka ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud sademe- ja drenaaživett ning muud pinnase- ja pinnavett;
  6) kanaliseerimine – reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
  7) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi või hoonestusõigus. Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel;
  8) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste
sisekanalisatsioon) kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
  9) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
  10) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja või kaasomandis oleva kinnistu kaasomanikud läbi volitatud esindaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on kokkuleppel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu;
  11) liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga ja/või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks;
  12) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga;
  13) liitumisleping – vee-ettevõtja ja liituja vahel kirjalikult sõlmitav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise leping;
  14) liitumisprojekt – kinnistu liitumispunktist kuni hoonestuseni märgitud kinnistusiseste võrkude (välisvõrkude) projekt, mille alusel ehitatakse kinnistu veevärk ja kanalisatsioon;
  15) liitumistasu – ühekordne tasu, mida võib küsida vaid volikogu poolt määratud vee-ettevõtja ning mis tuleb kinnistu omanikul maksta liitumiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga;
  16) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki, krundistamata hoonestuse puhul aga enne ehitisse sisenemist. Peakraan lõpetab ühendustoru ja on üldjuhul liitumispunktiks;
  17) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine;
  18) purgimine – tekkekohast äraveetud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
  19) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks;
  20) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
  21) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  22) teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendi vaheline leping vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks;
  23) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
  24) vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist;
  25) vee- või reovee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või reoveemõõtesõlm;
  26) vee- või reovee mõõtesõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
  27) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
  28) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
  29) ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ja veekasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos;
  30) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rike, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende reovee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
  31) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga kaetud ala – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ala, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on rajatud;
  32) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.

§ 3.   Üldnõuded

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni peab välja arendama selliselt, et arendamise kavaga määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal oleks võimalik tagada kõigi kinnistute veega varustamine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine vastavuses arendamise kavale.

  (2) Arendamise kava koostatakse 12 aastaks ning selle koostamist korraldab Anija Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). Arendamise kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb arendamise kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud arendamise kava uuesti kinnitada. Arendamise kava peab sisaldama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses nõutud andmeid ning olema kooskõlas vesikonna veemajanduskavaga. Arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga.

  (3) Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni arendab selle omanik või valdaja kui vallavalitsus ei ole mingite ehitiste arendamise osas otsustanud teisiti.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ja selle hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused klientidele.

  (5) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama kehtestatud nõuetele.

  (6) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale.

2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine 

§ 4.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise korraldus

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal asuva kinnistu omanikul või valdajal on õigus kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühendada (edaspidi liitumine) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.

  (2) Liitumine toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel (edaspidi liituja) tema ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.

  (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja vee-ettevõtjale liitumistasu käesolevas eeskirjas sätestatud korras. Veevarustuse ja reo ärajuhtimise teenuse kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 5.   Liitumistaotlus ja selle menetlemine

  (1) Kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga esitab liituja vee-ettevõtjale vormikohase taotluse mis peab sisaldama:
  1) liituja, juriidilise või füüsilise isiku nime, isikukoodi/registrinumbrit, aadressi ja kontaktandmeid;
  2) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse, sealhulgas korruste arvu ja kasutusotstarbe kohta;
  3) andmeid selle kohta, milliste teenuseliikide (veevarustus, reovee kanaliseerimine) osutamist soovitakse;
  4) andmeid olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;
  5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse ja reostusastme kohta;
  6) ettepanekut liitumispunktide asukoha kohta;
  7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumise tähtaja kohta;
  8) kinnistu plaan, kus on ära näidatud olemasolevad ja kavandatavad hooned, tehnovõrgud ja –rajatised;
  9) teenindus- ja tootmisotstarbelise sisseseade korral andmeid vett kasutavate ning reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmeid neist protsessidest ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee reostustaseme ja -koguste kohta.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ning liitumistingimuste väljastamiseks.

  (3) Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse läbi ning väljastab liitujale liitumistingimused või põhjendab liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult 14 kalendripäeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates. Juhul, kui taotluses sisalduv teave on mittetäielik või vee-ettevõtja on nõudnud liitujalt täiendavaid andmeid või selgitusi, peatub vastav tähtaeg hetkest, mil vee-ettevõtja sellest liitujale kirjalikult teatas, kuni kogu nõutud teabe esitamiseni.

  (4) Liitumistaotlust ei rahuldata, kui liituja:
  1) vee vajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
  2) soovib juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
  3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

  (5) Liitumistaotlust võib mitte rahuldada, kui kinnistu ei asu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses või jätta taotlus rahuldamata, kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises või reovee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises. Taotluse rahuldamata jätmisest või rahuldamisest piiratud ulatuses teatatakse taotlejale kirjalikult koos põhjuste äratoomisega.

§ 6.   Liitumistingimused

  (1) Taotluse rahuldamisel väljastab vee-ettevõtja liitujale 14 kalendripäeva jooksul liitumistingimused, mis on ehitusprojekti koostamise aluseks kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

  (2) Liitumistingimustes määratakse:
  1) liitumispunktide asukohad;
  2) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimised kogused ning reoveega ära juhtida lubatavad reoained, nende lubatavad konsentratsioonid ja kogused;
  3) tehnilised erinõuded;
  4) nõutav projektdokumentatsiooni koosseis ja kooskõlastamise kord;
  5) liitumistasu tasumise kohustusel liitumistasu suurus;
  6) liitumistingimuste kehtivusaeg;
  7) liitumise võimalik tähtaeg.

  (3) Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel esitab liituja uue taotluse liitumistingimuste saamiseks või liitumistingimuste kehtivusaja pikendamiseks.

§ 7.   Liitumisprojekt

  (1) Ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonditööd ning kasutusele võtmine (sh liitumisprojekti koostamine) peab toimuma ehitusseadustiku, käesoleva eeskirja, liitumistingimuste ning muude kehtivate nõuete kohaselt.

  (2) Kui liituja ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid käesoleva eeskirjaga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.

  (3) Liitumisprojekt peab vastama liitumistingimustele ning sisaldama vähemalt:
  1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskirja;
  2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning muude hooneväliste olemasolevate ja projekteeritavate rajatiste ja tehnovõrkude plaani, k.a liitumispunkte;
  3) veemõõdusõlme, veerõhu tõsteseadmete, tulekustutussüsteemi juhtsõlmede, reo- ja sademevee pumba- ning puhastusseadmete paiknevuse ning koosseisu joonised;
  4) paisutuskõrgusest allpool asuvate kanaliseeritavate ruumide kaitseks ette nähtud meetmed.

  (4) Liitumisprojekt tuleb esitada vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks vastavalt liitumistingimustes toodud kooskõlastamise korrale.

  (5) Kõik projekti muudatused, samuti ehituse ajal tehtavad kõrvalekaldumised projektis, tuleb kooskõlastada vee-ettevõtjaga.

§ 8.   Liitumislepingu sõlmimine

  (1) Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt.

  (2) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase liitumisprojekti kooskõlastamist vee-ettevõtja poolt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikult ning selles sätestatakse üldjuhul:
  1) poolte andmed;
  2) liitumispunktide andmed;
  3) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise tingimused;
  4) liitumistasu suurus ja tasumise kord;
  5) poolte muud õigused ja kohustused;
  6) vajaduse korral muud liitumise kohta esitavad nõuded

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida kui liitumisprojekt ei vasta käesoleva eeskirja § 7 nõuetele. Sel juhul tagastatakse liitumisprojekt kooskõlastamatult põhjuste äranäitamisega.

  (5) Liituva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida vallavolikogu otsusega volitatud isikul. Puuduste ilmnemisel vormistatakse puuduste kohta kahes eksemplaris akt, millest üks antakse liitujale ning liitujal ei teki teenuslepingu sõlmimise õigust enne puuduste kõrvaldamist.

  (6) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ja liitumispunktid jäävad vee-ettevõtja omandisse.

  (7) Liitumislepingu järgselt, kui lepingu osapooled on täitnud lepingulised kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ja liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, tekib liitujal õigus veevarustuse ja reo- vee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks.

  (8) Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine.

  (9) Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel.

§ 9.   Liitumislepingu lõpetamine

  (1) Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada:
  1) juriidilise isiku likvideerimisel õigusjärglase puudumisel;
  2) juriidilise isiku pankroti korral;
  3) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

  (3) Liitumislepingu lõpetamisel katab liituja vee-ettevõtjale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused.

§ 10.   Liitumistasu

  (1) Volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

  (2) Liitumistasuga tagatakse:
  1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademevee-kanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses väljatoodud erisusi;
  2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga.

  (3) Liitumistasu arvutamine toimub kooskõlas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduses ettenähtud nõuetega ning vastavalt vee-ettevõtja koostatud ja Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikale.
  1) Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud summas ja tähtaegadel, kui liituja ning vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

  (4) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt liituja või kolmanda isiku taotluse alusel ja kokkuleppel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajaga, katab sellise arendamise ja ühendamise kulutused täies ulatuses taotleja.

  (5) Liitumistasu võib võtta vaid vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses väljatoodud erisusi.

  (6) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ei saa korduvat või täiendavat liitumistasu tasumist nõuda ka juhtudel, kui kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub vee-ettevõtja arendustegevuse tõttu või piirkonda asub teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik.

  (7) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või kinnistu omaniku vahetumise korral ei võeta kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanikult või valdajalt liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.

  (8) Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes vee-ettevõtja sellise kliendi tarbeks, kes on tasunud liitumistasu liitumiseks tehtud kulutuste täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada võimalikke teisi liitujaid, ning selle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul täiendavalt kliente, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue kliendi liitumist varem liitumistasu tasunud kinnistute omanikele osa tasutud liitumistasust.

  (9) Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni põhivara kulum.

3. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 

§ 11.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise korraldus

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutab vallavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt käesolevale eeskirjale ning vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.

  (3) Ühisveevärgist klientidele antava joogivee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingule.

  (5) Kui veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust osutavad vee-ettevõtjad omavahel, toimub see lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise halduslepinguga.

  (6) Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üle on vallavolikogu volitatud isikul, samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele.

§ 12.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse kinnistu omaniku või valdajaga ning määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Teenuslepingu lisadeks võivad olla muuhulgas liitumisleping ja piiritlusakt.

  (2) Kinnistu omanikega, kus hoone juurde kuuluv maa on kaasomandis, sõlmitakse leping vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72 kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuslepingud ehitiste omanike või valdajatega. Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on vee-ettevõtja kliendiks korteriühistu. Korteriomanik võib olla vee-ettevõtja kliendiks juhul, kui on võimalik tema veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga käesoleva seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu.

  (3) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitme kinnistu või kinnistute grupi nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.

  (4) Käesoleva eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale avaldus, kinnistu kasutus- või omandiõigust tõendavad dokumendid ning käesolevast eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.Vee-ettevõtja esitab valdajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

  (5) Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud käesolevas eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja reovee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja.

§ 13.   Teenuslepingu lõpetamine ja uuendamine

  (1) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 kalendripäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud 7 tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee kanaliseerimise uue kliendi poolt omavoliliseks. Käsoleva punkti kohaldamisel peab arvestama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses välja toodud erisusi.

  (2) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja reovee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

  (3) Kui klient lõpetab teenuslepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb vee-ettevõtjale eelnevalt tasuda kulutused teenuslepingu lõpetamisel tekkida võivate kulude eest.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reovee kanaliseerimine käesoleva eeskirja alusel suletud;
  2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui vallasasja omanik või õiguslikul alusel maa kasutaja või muul põhjusel ei saa olla vee-ettevõtja kliendiks;
  3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ehitiste lammutamisel või hävimisel;
  4) juriidilise isiku lõppemisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (5) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (6) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja reovee kanaliseerimise taastamise kulud.

  (7) Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.

§ 14.   Teenuse osutamine teenuslepinguta ja kliendi kohustuste täitmine

  (1) Lepinguta teenuse osutamist käsitletakse erijuhtumina kaasomandis oleva kinnistu veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks, kus vee-ettevõtjal puudub klient käesoleva korra tähenduses ning ka arvlemise võimalus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhtudel.

  (2) Olukorras, kus kaasomandis oleva kinnistu kaasomanike volitatud esindaja puudub või ei ole esindaja volituste lõppemisel volitatud uut esindajat, võtab käesoleva eeskirja § 18 lõike 3 punktis 7, § 18 lõikes 11 ning § 30 lõikes 1 sätestatud kliendi kohustuste täitmise üle vee-ettevõtja, teatades sellest kaasomanikele üks kuu ette.

  (3) Etteteatamisaega ei rakendata, kui kliendi kohustuste täitmisega viivitamine võib seada ohtu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise.

  (4) Vee-ettevõtja kulutuste kompenseerimiseks kliendi kohustuste täitmisel rakendatakse arveldamisel kaasomanikega hinnalisa 20% ulatuses kehtivast vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnast.

§ 15.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastavate kohalike omavalitsuste vahelise lepinguga.

  (2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest tulekahju kustutamiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise halduslepinguga.

  (3) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab Päästeamet valla territooriumil tulekahju kustutamisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine muuks otstarbeks ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

4. peatükk Veega varustamine ja reovee ärajuhtimine 

§ 16.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

  (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

  (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kahe meetri kaugusel hoone välisseinast.

  (4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev maa-alal väljaspool kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljaspoole kinnistut, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest reovett.

  (5) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

  (6) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

  (7) Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel sellest eelnevalt informeerida vee-ettevõtjat. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus käesoleva eeskirja § 20 lõigete 1-2 kohaselt vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda.

  (8) Kui vee-ettevõtja, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

  (9) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise ehitiste liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on esimene sademevee ärajuhtimiseks mõeldud ühiskanalisatsiooni ehitis (näiteks restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus), mis on valla omandis ja/või avalikus kasutuses oleval avalikul teel, tänaval või väljakul maapinna piiril, kui vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel ei ole kokku lepitud teisiti.

  (10) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt vallavalitsuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku vahelise lepingu juurde.

§ 17.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

  (1) Peatorus tagatava veerõhu määrab vee-ettevõtja piirkonniti vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmise seadmetega ja oma kulul.

  (2) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes liitumistingimustes või kliendile teenuslepingus.

  (3) Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase.

  (4) Kui paisutuskõrgus ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul.

§ 18.   Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

  (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.

  (2) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, vee-ettevõtja liitumistingimustega ning vee-ettevõtja poolt kooskõlastatud liitumisprojektiga.

  (3) Klient on kohustatud:
  1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks õigusaktides sätestatud juhtudel litsentsi omavaid ettevõtjaid;
  2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse vee-ettevõtja tingimustele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale;
  3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  4) tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile, sh veemõõdusõlmele ja arvestitele;
  5) hoidma nii sisendustoru kui ka kinnistut läbiva magistraaltoru kohal maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana;
  6) sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul sellest kohe teatama vee-ettevõtjale;
  7) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses valla heakorraeeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale.

  (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist.

  (5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduses ning käesolevas eeskirjas sätestatud korras ja tingimustel.

  (6) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

  (8) Kliendil on keelatud ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

  (9) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

  (10) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

  (11) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

  (12) Kliendil on keelatud plommitud sulgurite avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 13 sätestatud juhul.

  (13) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) tulekahju kustutamiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

§ 19.   Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Õigusteostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni süsteemide koosseisu, toimimise ja korrasoleku üle, on vallavolikogu volitatud isikul ja vee-ettevõtjal.

  (2) Käesoleva eeskirja § 18 lõike 3 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ning käesoleva eeskirja § 18 lõike 3 punkti 2, 3 ja 4 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja § 20 lõikele 1. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust aluseks ka tähtajaliste teadete või ettekirjutuste, vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramisele.

  (3) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbija reovee hinnagrupist.

5. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuste osutamine avariiolukorras 

§ 20.   Vee andmise ja reovee vastuvõtmise katkestamine ja taastamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatamisest, katkestada kliendile vee andmine ja reovee ärajuhtimine, kui:
  1) rikutakse käesoleva eeskirja § 18 lõike 3 nõudeid;
  2) on tuvastatud käesoleva eeskirja § 24 lõike 1 punktis 4 või 5 keelatud ühendus.
  3) klient ei ole tähtaegselt täitnud vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi teateid või ettekirjutusi;
  4) klient ei pea kinni vee tarbimise ja reovee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reovee ärajuhtimise hulgast;
  5) muul käesolevas eeskirjas sätestatud juhul.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo-ning sademevee ärajuhtimine:
  1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
  3) sisendustoru lekke ilmnemisel.

  (3) Vee andmise või reovee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt vee- ja kanalisatsiooniteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

  (4) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tasumise tähtaja ületamisel üle 30 päeva, sealhulgas omavolilise veekasutamise või reovee ning sademevee kanaliseerimise eest vee-ettevõtjale käesoleva eeskirja kohase hüvitise arve tasumise tähtaja ületamisel üle 30 päeva, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine sulgeda, kui vee-ettevõtja on sellest klienti kirjalikult 14 päeva enne sulgemise tähtpäeva teavitanud ja klient ei ole sulgemise tähtpäevaks oma kohustusi vee-ettevõtja ees täitnud.

  (5) Vee-ettevõtja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 4 nimetatud teate koopia vallavalitsusele samaaegselt teate esitamisega.

  (6) Vee andmine ja reovee kanaliseerimine taastatakse kliendi kirjaliku taotluse alusel pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

  (7) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistule vee andmise ja reovee ärajuhtimise käesoleva eeskirja kohase katkestamise korral sellest kliendile või kolmandale isikule põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (8) Erakorraliste asjaolude korral on vallavalitsusel ja vee-ettevõtjal õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 21.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmine ja reovee ärajuhtimise piiramine, peatamine ja taastamine

  (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes vallavalitsuse antud korraldustest.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja reovee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Vee-ettevõtja taastab vee andmise ja reovee ärajuhtimise alates remonttööde valmimisest.

  (3) Veekatkestuse korral üle 24 tunni tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, klientidele ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

  (4) Vee-ettevõtja on kohustatud avaldama ettevõtte koduleheküljel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonditööde aja hiljemalt 14 päeva enne tööde algust ja avariiliste remonditööde aja vahetult pärast seda, kui vee-ettevõtja on avariiteate registreerinud. Plaaniliste remonditööde algusest ning nendega seotud vee andmise ja reovee vastuvõtu piiramisest või katkestusest teavitatakse kliente kirjalikult (s.o e-posti või posti teel) vähemalt viis päeva enne tööde algust.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja reovee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 kohasest teavitamise kohustusest kinni ei peeta, vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonditööde tõttu kliendile vee andmise või reovee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (7) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kahjustusi või kinnistul asuvas ehitises ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.

  (8) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena või maapinnast allpool asuvate kinnistu ja/või ruumide torustike sulgurseadmete puudumise või mittekorrasoleku tõttu. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

  (9) Teemaa või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

6. peatükk Omavoliline, keelatud ja ajutine veevõtt ning reovee kanaliseerimine 

§ 22.   Omavolilise veevõtu ja reovee ärajuhtimise määratlus

  (1) Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma vastava liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

  (2) Omavoliliseks veekasutuseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral:
  1) puudub vee-ettevõtjaga vastav teenusleping, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud juhul;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud käesoleva eeskirja § 18 lõikes 13 toodud juhud;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud või kui klient ei ole taganud käesoleva eeskirja § 18 lõike 3 punkti 4 kohast juurdepääsu kahe nädala möödumisel pärast vastava kirjaliku nõude ja hoiatuse esitamist vee-ettevõtja poolt;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud või arvesti on rikutud ( ka külmumise või kuumenemise tõttu) või klient ei ole taganud käesoleva eeskirja § 18 lõike 3 punkti 4 kohast juurdepääsu;
  5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  6) on avatud vee-ettevõtja suletud peakraan või ühenduskraan;
  7) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  8) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
  9) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, va käesoleva eeskirja § 18 lõikes 13 juhul;
  10) toimub muu tegevus, mis võimaldab teenuseid tarbida selle eest määratud hinda osaliselt või täielikult maksmata.

  (3) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
  1) koostatakse vee-ettevõtja või volikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt;
  2) võib vee-ettevõtja sulgeda kinnistule vee andmise või reovee kanaliseerimise ette teatamata;
  3) isikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt käesoleva eeskirja § 22 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest;
  4) tasub klient või kinnistu omanik eemaldatud plommi asendamise eest.

  (4) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse omavolilise ühenduse kestvuseks üks aasta ning sellest lähtutakse vee-ettevõtjale hüvitise arvutamisel. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest loetakse kestvuseks üks kuu.

  (5) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse tegelikult vee-ettevõtjale tekitatud kahjust, kuid mitte vähem kui täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

  (6) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul on vee-ettevõtjal õigus nõuda omavoliliselt teenuse kasutajalt ajutise tähtajalise teenuslepingu sõlmimist kuni kinnistu sisendustorustike ja veemõõdusõlme vee-ettevõtja nõuetele vastavusse viimiseni või sellise vastavuse tõendamiseni. Tähtajalise lepingu kestvuseks on üldjuhul üks kuu. Kui ajutise teenuslepingu lõppemise tähtajaks ei ole kinnistu sisendustorustikke vee-ettevõtja nõuetele vastavusse viidud või vastavust tõendatud ning omavolilise veekasutamise, reovee ning sademevee kanaliseerimise eest vee-ettevõtjale hüvitist täies ulatuses tasutud, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine kinnistule ja kinnistu kanaliseerimine sulgeda vastavalt käesoleva eeskirja § 20 lõikele 1.

§ 23.   Omavolilise veekasutuse ja omavoliliselt ära juhitud reovee mahu ja maksumuse määrmaine ning hüvitise maksmine vee-ettevõtjale

  (1) Omavolilise veekasutuse ja reovee ning sademevee kanaliseerimise eest tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbija reovee hinnagrupile kehtestatud teenustasust reovee ärajuhtimise eest.

  (2) Omavolilise reovee kanaliseerimise eest tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvutuskorrale;
  2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
  3) käesoleva eeskirja § 22 lõike 2 punkti 8 kohase omavolilise reovee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja § 22 lõikele 5.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada või suurendada, kui vee-ettevõtjal on võimalik tuvastada piisavalt täpselt tegelikult kasutatud teenuse maht.

  (4) Kui omavoliline veekasutamine või reovee ning sademevee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine või kinnistu reovee ning sademevee kanaliseerimine vastavalt käesoleva eeskirja § 20 lõikele 1, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti ning arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses väljatoodud erisusi.

  (5) Omavolilise veekasutuse või reovee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodu alla, määratakse hüvitus vallavolikogu volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

  (6) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta käesoleva eeskirja § 15 lõike 3 ja § 18 lõikes 13 toodud juhtusid, tingimusel, et peeti kinni samas toodud nõuetest ning plommide tagasipaigalduse kulud kannab klient.

§ 24.   Keelatud ühendused ja hüvitise maksmine vee-ettevõtjale

  (1) Keelatud ühenduseks loetakse:
  1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) vee, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki normaal- kui ka alarõhu korral. Samuti ühendus, mille veetorustik ei ole kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru eest;
  2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni;
  5) ühendust, mis võimaldab sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

  (2) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendile ette teatamata sulgeda. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgeda vastavalt käesoleva eeskirja § 20 lõikele 1.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1-4 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist vastavalt käesoleva eeskirja § 23 lõike 2 punktis 1 toodud arvestuskorrale.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohase keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbija reovee hinnagrupi reovee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestust määratakse käesoleva eeskirja § 22 lõike 4 kohaselt.

  (7) Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, on klient või kinnistuomanik kohustatud sellest tulenevad kahjud hüvitama.

§ 25.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) tema väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

  (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

  (3) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (4) Ajutiste torustike kohta kehtivad käesolevas eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

  (5) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse ja reovee ärajuhtimise üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav mõõdusõlm ja arvesti.

7. peatükk Nõuded ärajuhitava reovee kohta 

§ 26.   Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reovee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;
  2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
  3) sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel;

  (2) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba ja lepingut omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

  (3) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

  (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri määrusele „Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta“ või mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (5) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 400C ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5.

  (6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

  (7) Reo- ja sademevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

  (8) Ühiskanalistasiooni ei ole lubatud juhtida pinnase-, sademe- ja drenaaživett, kui klient ja vee-ettevõtja ei ole teisiti kirjalikult kokku leppinud.

  (9) Isikud, kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusel tekivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmetele kahjustused, peavad põhjustatud kahju hüvitama, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjud. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

  (10) Avariijuhtudest, mis võivad põhjustada ärajuhitava reovee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike saasteainete sattumise ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 27.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma üksnes reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa käesoleva eeskirja lõikes 2 esitatud piirväärtusi ja reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja -kanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis.

  (2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üldreostusnäitajate piirväärtused on järgmised:
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) – 359 mg/l;
Üldfosfor (Püld) – 12 mg/l;
Üldlämmastik (Nüld) – 60 mg/l;
Heljuvainete sisaldus (HA) – 350 mg/l;
Naftasaaduste sisaldus – 1 mg/l;
Ühealuseliste fenoolide sisaldus – 0,1 mg/l;
Rasvade sisaldus – 30 mg/l.

  (3) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on keskkonnaministri määruses „Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta“ kehtestatud piirväärtused.

  (4) Kui reovee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 määratud reostusnäitajate piirväärtuse ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks, millise olukorra tuvastamisel on vee-ettevõtjal õigus kinnistu kanaliseerimine viivitamatult sulgeda, teatades sellest klienti kirjalikult hiljemalt sulgemise päeval. Vee-ettevõtja saadab nimetatud teate koopia vallavalitsusele samaaegselt teate esitamisega.

§ 28.   Reovee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis määratakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on kinnistu kanalisatsiooni viimane vaatluskaev enne liitumispunkti, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostumuse määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.

  (3) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).

  (4) Proove võtab vee-ettevõtja volitatud proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Kliendi keeldumise korral viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal õigus võtta proovi iseseisvalt. Poovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri kehtestatud korras ja omama asjaomast tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (5) Reovee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega kliendile.

  (6) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist.

  (7) Kliendid on olenevalt ühiskanalisatsiooni juhitud reostusnäitajate tasemest jaotatud seitsmesse reovee hinnagruppi (Lisa 1). Hinnagrupp määratakse üksiku kõrgeima saastenäitaja järgi.

  (8) Vastavalt reovee hinnagrupile rakendatakse kliendile kanalisatsiooniteenuse eest arveldamisel hinnakoefitsienti kehtestatud kanalisatsiooniteenuse hinnale.

  (9) Kui proovivõtu analüüsi andmetel põhjustab reovee reostusnäitajate tase reovee hinnagrupi muutumist, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis hiljemalt kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast arvates.

  (10) Hinnagrupp kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti kuni järgmise proovivõtuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuukeskmiste järgi. Järgnevatel kuudel kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.

  (11) Kui kliendil on mitu väljalaset kanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalaskme järgi.

  (12) Kui proovi analüüsi andmetel reovee reostusnäitaja ületab käesoleva eeskirja või kliendi ja vee-ettevõtjavahelise teenuslepinguga määratud reostusnäitajate piirväärtusi või reovee hinnagruppe (k.a ohtlike ainete sisalduse osas), on vee-ettevõtjal õigus võtta ülenormatiivse reostuse tasu kuni uue proovi analüüsi andmete esitamiseni, millest selgub, kas saasteainete (k.a ohtlike ainete) sisaldus vastab käesolevas eeskirjas või teenuslepingus märgitule. Võimaliku maksimaalse reostusnäitaja ületamise korral (VII grupp) võib vee-ettevõtja sulgeda kanalisatsiooni kuni reovee reostusnäitajate taseme viimiseni vastuvõetavatesse piiridesse.

8. peatükk Võetava vee mõõtmine ja ärajuhitava reovee arvestamise kord ning teenuste eest tasumine 

§ 29.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

  (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule või liitumispunktis.

  (4) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 100 m;
  4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

  (5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid.

  (6) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

  (7) Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud liitumistingimustele. Veearvesti paigaldab oma kulul vee-ettevõtja tähtajatult, samuti käesoleva eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme, viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja.

  (8) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase säilimise eest.

§ 30.   Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

  (1) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
  5) veearvesti näidiku nähtavuse;
  6) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

  (2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui klient on tekitatud kahjude eest määratud hüvitise vee-ettevõtjale tasunud. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

  (3) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3, 4, 5 ja 6 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt käesoleva eeskirja § 20 lõikele 1.

  (4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada käesoleva eeskirja § 23 toodud hüvitise nõuet.

  (5) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

§ 31.   Veearvestus

  (1) Kliendile antav vesi mõõdetakse käesoleva eeskirja § 29 lõikes 7 sätestatud tingimustele vastava veearvesti järgi. Veearvesti näitude teatamise kord ja sagedus määratakse teenuslepingus.

  (2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kolm kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva eeskirja § 23 sätestatut käesoleva eeskirja § 22 lõike 4 kohase kestvusega.

  (4) Kui käesoleva eeskirja § 30 lõike 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue veearvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel.

  (5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise halduslepingu tingimustega.

  (6) Ühekordne veekasutus (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (7) Päästeamet poolt tulekahju kustutamiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästeamet, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Päästeamet poolt kasutatud vee eest tasub vallavalitsus vastavalt vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahelisele halduslepingule.

  (8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb käesoleva eeskirja § 18 lõike 13 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

  (9) Veearvesti puudumise korral arvestatakse tarbija veekogus järgmiste kulunormide alusel:

Veekulu liik

Veekulu
(m3 kuus inimese kohta)

Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon

1,0

Veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohtküttega eluruumis

4,0

Tsentraalse soojaveevarustusega korteris

7,6

§ 32.   Reovee arvestus

  (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui vee-ettevõtja või klient seda soovib või see toimub käesoleva eeskirja kohaselt. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool, v.a. käesoleva eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, kui kulud kannab klient.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reovee arvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus käesoleva eeskirja § 31 lõikes 2 sätestatud korras.

  (4) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva eeskirja § 23 sätestatut käesoleva eeskirja § 22 lõike 4 kohase kestvusega.

  (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud, arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (6) Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel või see mõõdetakse.

§ 33.   Reovee mõõtmine

  (1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud käesoleva eeskirja § 32 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

  (2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

  (3) Reovee mõõtesõlme ehitab klient oma kulul. Kui vee-ettevõtja kasutab käesoleva eeskirja § 32 lõike 1 kohast õigust reovee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.

  (4) Reovee mõõdusõlme vaatab üle, aktsepteerib selle kasutuse reovee mõõtmiseks ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. Mõõtesõlme hooldust ning arvesti taatlust korraldab ja kulud kannab klient.

  (5) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samamoodi veemõõdusõlmega kinni pidada käesoleva eeskirja § 30 lõikes 1 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt käesoleva eeskirja § 20 lõikele 1.

  (6) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada käesoleva eeskirja § 23 kohast hüvitise nõuet.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

  (8) Reovee kogus purgimisel ühiskanalisatsiooni mõõdetakse purgimiskohas.

§ 34.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise kord

  (1) Veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest võib võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind):
  1) tasu võetud vee eest;
  2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
  3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
  4) abonenttasu.

  (2) Veevarustuse ning reovee ärajuhtimise teenuste arvepidamine ning vee- või reoveearvesti näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogus arvestatakse vähemalt 0,1 kuupmeetri täpsusega.

  (3) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiameti või vallavalitsusega ja vastavalt seadusandlusele.

  (4) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.

  (5) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast vastavalt vee-ettevõtja esitatud arvele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse kättesaaduks, kui see on esitatud teenuslepingus märgitud kliendi posti- või e-posti aadressile ja postitamisest on möödunud viis päeva. Arve loetakse tasutuks kuupäeval, mil raha on vee-ettevõtja arvelduskontole laekunud. Nimetatud tähtaegade ületamise korral tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt teenuslepingu tingimustele.

  (6) Omavolilise veekasutamise, reovee ja sademevee kanaliseerimise ning keelatud ühenduste eest vee-ettevõtjale tasumisele kuuluva hüvitise maksetähtaeg on 14 päeva vastava arve väljastamisest.

  (7) Veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile kirjalik hoiatus ja sulgeda kinnistu veevarustus või reovee ning sademevee kanaliseerimine käesoleva eeskirja § 20 lõikes 4 sätestatud korras.

  (8) Kui vee-ettevõtja võtab üle kliendi kohustuste täitmise toimub arveldamine võttes lisaks arvesse ka käesoleva eeskirja § 14 lõikes 4 sätestatut.

  (9) Arveldamine kaasomanikest tarbijatega toimub kinnistu veemõõtjaga mõõdetud tarbimiskoguse alusel. Kinnistu tarbimiskoguse jaotus tarbijate vahel toimub tarbijate veemõõtjate näitude ja nende puudumisel käesoleva eeskirja § 31 lõikes 9 toodud kulunormide järgi. Kinnistu tarbimiskoguse ja tarbijate tarbimiskoguse vahe (üldvesi) jaotatakse tarbijate vahel üldpinna ruutmeetrite alusel.

9. peatükk Rakendus- ja lõppsätted 

§ 35.   Varasemate lepingute kehtivus

  Enne käesoleva eeskirja jõustumist väljastatud liitumistingimused ja sõlmitud liitumislepingud kehtivad, kuni lepingupooled täidavad liitumislepingus sätestatud kohustusi.

§ 36.   Vaidluste lahendamine

  Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 37.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 21.10.2010 määrus nr 26 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri kinnitamine“.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Jaanus Kalev
vallavolikogu esimees

Lisa Tabel
19.02.2021 10:39
Veaparandus - Lisatud tabel Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 alusel ja arvestades Anija taotlust 17.02.2021 nr 13-5/272

/otsingu_soovitused.json