ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Türi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.02.2013, 36

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 25.06.2008 nr 19
jõustumine 05.07.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.10.201001.01.2011

Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 37, Türi Vallavolikogu 25. oktoobri 2006 määruse nr 70 „Türi valla põhimäärus” § 29 lõike 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 2¹ ja § 8 lõike 4 alusel, arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 3 lõikes 3, § 8 lõikes 6, §-des 10, 11, 14 ning 15 sätestatut.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse tingimused Türi vallale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) liitumiseks, liitumistaotluse menetlusnõuded ning liitumistasu arvutamise ning tasumise alused ja kord (ÜVK-ga liitumise eeskiri).

  (2) Määrusega kehtestatakse nõuded ÜVK kaudu võetavale veele ja ärajuhitavale veele, vee ja reovee arvestamise ja tasumise kord ning ÜVK kasutamise ja hooldamise alused ning kord (ÜVK kasutamise eeskiri).

§ 2.   Üldsätted

  (1) ÜVK liitumise ja kasutamise eeskirjadega sätestatud nõuded on kohustuslikuks täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes soovivad liituda Türi valla ÜVK-ga või kes kasutavad Türi vallale kuuluvat ÜVK-d (edaspidi nimetatud isik).

  (2) Eeskirjades kasutatakse mõisteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ning selle alusel Vabariigi Valitsuse ja ministrite antud määrustes sätestatud tähendustes.

  (3) Türi valla ÜVK ulatus määratletakse Türi Vallavolikogu kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kavas ning seda arendatakse nimetatud kava alusel.

  (4) ÜVK omanik on Türi vald (edaspidi ka ÜVK omanik). Kui Türi vald ei korralda ÜVK teenust ise, määrab Türi Vallavolikogu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud alustel ja korras selleks ÜVK teenuse osutaja ehk vee-ettevõtja. Kui ÜVK teenust osutab vee-ettevõtja, antakse ÜVK teenuse osutamiseks vajalik vara vee-ettevõtjale vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas vee-ettevõtjana tegutsemiseks antud eri- või ainuõiguse ajaks kasutusse ja valdusse (sellisel juhul on vee-ettevõtjat edaspidi nimetatud ka vara valdaja).

  (5) ÜVK-ga liitumise ja kasutamise korraldamisega seotud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.

  (6) ÜVK-ga liitunud kinnistu või hoone omaniku vahetuse korral lähevad kinnistu või hoone ÜVK-ga liitumise ning selleks sõlmitud liitumislepingu õigused ja kohustused üle uuele omanikule ning uuesti liituda ei ole vaja, kui ei ilmne asjaolusid, mis lähtuvalt käesolevas määrusest nõuavad ÜVK-ga uut või täiendavat liitumist.

  (7) Isikutega, kelle kinnistu või hoone on ÜVK-ga liidetud enne määruse jõustumist ning kellel on kehtiv kliendileping, loetakse liitumisleping sõlmituks kliendilepingu alusel ning määruse jõustumisel täiendavalt liitumislepingut ei sõlmita ning liitumistasu ei nõuta, kui kliendilepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

2. peatükk ÜVK- ga liitumine 

§ 3.   ÜVK-ga liitumise põhialused

  (1) Türi vald (ÜVK omanik) või Türi vald koostöös vee-ettevõtjaga (ÜVK valdaja) loovad isikutele ÜVK-ga kaetud alal võimalused kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamiseks ÜVK-ga.

  (2) Määruses sätestatut kohaldatakse ka kinnistu sadeveetorustike ühiskanalisatsiooniga liitumise korral, arvestades seda, et sadeveetorustike ühendamine ühiskanalisatsiooniga on lubatud vaid juhul, kui see on vooluhulki ja torustike läbimõõtu arvestades tehniliselt võimalik ega kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist.

  (3) Kinnistu loetakse ÜVK-ga kaetud alal asuvaks, kui kinnistu piir on ÜVK peatorust kuni 30 meetri kaugusel ning ÜVK ja kinnistu liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni 1 meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ÜVK teenuse ostuaja ja kinnistu omaniku kokkuleppel. Liitumispunktid koos skeemiga märgitakse kirjalikult vormistatud piiritlusaktis, mis lisatakse kliendilepingule. Liitumispunktide muutmine toimub poolte kokkuleppel ja taotleja kulul.

  (4) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise rajatiste puhul on liitumispunktiks ühiskanalisatsiooni vaatluskaev või ühenduskoht peatoruga ning selle liitumispunkti kohta piiritlusakti ei koostata.

  (5) Liitumise aluseks on liitumist soovija avaldus (liitumistaotlus) ning liitumine korraldatakse liitumislepingu alusel.

  (6) Liituja tasub liitumise eest Türi vallale kui ÜVK omanikule liitumistasu.

§ 4.   Nõuded liitumistaotlusele

  (1) ÜVK-ga liitumiseks esitab liituja vee-ettevõtjale liitumistaotluse.

  (2) Liitumistaotlusesse tuleb märkida järgmised andmed:
  1) kinnistu või vara omaniku nimi või nimetus;
  2) kinnistu või vara omaniku elu- või asukoha-aadress;
  3) kinnistu, mille veevärki ja kanalisatsiooni soovitakse liita ÜVK-ga, aadress või maatüki katastritunnus;
  4) vee kasutamise otstarve (olme- või tootmisvajadus);
  5) vee keskmine eeldatav ööpäevatarve ja eeldatav suurim tunnitarve;
  6) ärajuhitava reovee eeldatav hulk ja reoveeliik (fekaal, majapidamises tekkiv reovesi, autopesulavesi, tootmises tekkiv jahutusvesi jne).

  (3) Liitumistaotlusele tuleb lisada ÜVK-ga liidetava kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine.

  (4) Vee-ettevõtja ja ÜVK omaniku esindaja võivad liitumistaotluse menetlemiseks vajadusel nõuda täiendavaid dokumente, andmeid või selgitusi.

§ 5.   Liitumistaotluse menetlemine

  (1) Vee-ettevõtja menetleb liitumistaotlust võimalusel viivitamatult, kuid mitte kauem kui 30 kalendripäeva jooksul, arvates liitumistaotluse saamisest. Liitumistaotluse menetleja võib mõjuval põhjusel taotluse menetlemise tähtaega kuni 15 kalendripäeva pikendada, teatades tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest taotluse esitajale kirjalikult.

  (2) Kui liitumistaotluses on puudusi, määrab taotluse menetleja taotluse esitajale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise tähtajast teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult.

  (3) Taotluse menetlejal on õigus haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel jätta taotlus läbi vaatamata ja see taotlejale tagastada.

  (4) Taotluse menetlejal on õigus jätta liitumistaotlus rahuldamata, kui liituja:
  1) vajab vett rohkem, kui seda on võimalik ühisveevärgist ilma ühisveevärgi nõuetekohast toimimist kahjustamata anda;
  2) soovib juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
  3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

  (5) Kui taotluse menetleja jätab liitumistaotluse rahuldamata, peab ta ÜVK-ga liitumisest keeldumist kirjalikult põhjendama.

  (6) Kui liitumistaotlus rahuldatakse, teavitatakse liitumise taotlejat sellest kirjalikult ning taotlejale väljastatakse kinnistu ÜVK-ga liitmiseks liitumistingimused.

§ 6.   Liitumistingimused

  (1) Liitumistingimused on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga ühendamise (edaspidi projekt) projekteerimisele.

  (2) Liitumistingimustes määratakse:
  1) liitumispunkt;
  2) tehnilised nõuded;
  3) vee lubatud keskmine ööpäevatarve;
  4) ärajuhitava reovee hulk, lubatud reostumus ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta;
  5) isik või asutus, kellega tuleb projekt kooskõlastada;
  6) liitumistingimuste kehtivusaeg.

  (3) Liitumistingimused kehtivad viis aastat. Liitumistingimuste kehtivusaja lõppemisel on liitujal õigustaotleda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Pikendamisel on liitumistingimuste väljastajal õigus liitumistingimused uuesti läbi vaadata ja esitada tegelikust olukorrast ja õigusaktidest tulenevaid täiendavaid tingimusi.

  (4) Liitumistingimused kooskõlastatakse Türi Vallavalitusse esindajaga ning need väljastab vee-ettevõtja, kui ei lepita teisiti kokku.

§ 7.   Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga ühendamise projektile

  (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga ühendamise projekti koostamisel tuleb lähtuda liitumistingimustest ning ehitusseaduse ja Türi valla ehitusmäärusega rajatise projekteerimisele sätestatud nõuetest.

  (2) Projekti kooskõlastajal on vajadusel õigus nõuda projektiga seotud täiendavaid andmeid, arvutusi, selgitusi, eksperthinnanguid jm, tagamaks vee- ja/või kanalisatsioonirajatise korrektset tehnilist lahendust ning keskkonnasäästlikku toimimist.

§ 8.   Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühendus- ja/või tänavatorustiku ehitamisele ja kasutuselevõtmine

  (1) Ühendustorustik varem rajatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ja liitumispunkti vahel ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsioon ehitatakse ehitusseaduses sätestatud alustel ja korras. Ühendustorustiku ehitab või organiseerib ehituse liitumise korraldaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühendustorustik arvatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni koosseisu.

  (2) Pärast ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitustööde lõpetamist kontrollib liitumise korraldaja nende nõuetele vastavust. Ühendustorustiku ja kinnistu torustiku vastavust nõuetele kinnitab kirjalik vastuvõtuakt (edaspidi akt), millele kirjutavad alla liituja, liitumise korraldaja ning ühendustorustiku ehitaja.

  (3) Enne akti koostamist peab ehitustööde teostaja esitama liitumise korraldajale ja Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse ehituse või ehitusjärelevalvega tegelevale ametnikule järgmised dokumendid:
  1) teostusjoonised;
  2) kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid;
  3) torustike ja rajatiste katsetusaktid;
  4) liitumise korraldaja nõudel veetorustike ja veevärgirajatiste sanitaartöötlusaktid;
  5) torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad.

  (4) Liitumise korraldaja loal võib valmisehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks määruse §-s 23 märgitud ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel.

  (5) Liitumise korraldajal on õigus kokkuleppel liitujaga kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust ning osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures.

  (6) Uusi tehnoloogiaseadmeid võib kinnistu veevärgiga ühendada ainult liitumise korraldaja loal.

  (7) Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja reovee ärajuhtimist pärast kliendilepingu sõlmimist, liitumistasu maksmist, käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud akti allkirjastamist kliendilepingus kokkulepitud tähtpäeval.

§ 9.   Liitumislepingu nõuded ja liitumislepingu sõlmimise kord

  (1) Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga
ühendamise ehitusprojekti kooskõlastamist vastavalt ehitusseaduses ja Türi valla ehitusmääruses sätestatule ja enne kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise alustamist.

  (2) Liitumisleping sõlmitakse liitumist taotleva isiku ja vee-ettevõtja või juhul, kui ÜVK teenust osutab vara omanik, siis vara omanikku esindava asutuse (nimetatud ka liitumise korraldaja), vahel.

  (3) Liitumislepingu sõlmimiseks peab liituja esitama liitumise korraldajale kirjaliku taotluse ning liitumistingimuste alusel koostatud ehitusprojekti.

  (4) Liitumislepingu koostab liitumise korraldaja ning selles sätestatakse:
  1) dokumendid, mille alusel ehitustöid teostatakse (liitumistingimused, projekt, jms);
  2) liitumistasu suurus ja tasumise kord;
  3) lepingu poolte õigused ning kohustused kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVKga liitmisel.

  (5) Liitumise korraldaja võib liitumislepingu juhul, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi, üles ütelda. Enne lepingu üles ütlemist on liitumise korraldaja kohustatud liitujat lepingu rikkumistest kirjalikult teavitama ning andma liitujale tähtaja kohustuste täitmiseks. Kui liituja ei ole kohustusi tähtajaks täitnud või asunud täitma, võib liitumise korraldaja lepingu üles öelda teatades liitujat sellest kaks nädalat kirjalikult ette.

  (6) Liituja süül liitumislepingu üles ütlemisel ei kompenseeri liitumise korraldaja liitujale kulu, mida liituja enne liitumislepingu üles ütlemist tegi.

§ 10.   Liitumistasu arvutamise alused ja kord

  (1) ÜVK-ga liituja maksab kinnistu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitumisel liitumise korraldajale ühekordset liitumistasu.

  (2) Üldjuhul sisaldab liitumistasu
  1) liitumiseks vajaliku liitumispunkti ja torustike ning rajatiste ehitamise kulu;
  2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga ühendamise projekti kulu, kui projekti koostab liitumistasu võtja;
  3) liitumise ehituse omanikujärelevalve kulu;
  4) muu liitumisega soetud kulu (teostusjoonised, pumpla ehitamisel elektriga liitumine, taastamistööd jne).

  (3) Kui ÜVK-ga kaetud alal kindlustatakse liitumine rohkem kui ühele elamule, jaotatakse liitumistasu objektide vahel ning liitumistasu arvutatakse vastavalt objekti osatähtsusele. Objektide osatähtsus määratakse vastavalt objekti eeldatavale vee tarbimisele. Aiamajale, suvilale, ühepereelamule, ridaelamuboksile jne rakendatakse koefitsienti 1,0. Korterelamute puhul rakendatakse ühetoalise korteri puhul koefitsienti 0,5, kahetoalise korteri puhul koefitsienti 0,75, kolme- ja rohkema tubade arvuga korterite puhul koefitsienti 1,0. Ühe korterelamu korterite koefitsiendid liidetakse. Muude objektide liitumistasude jaotamisel lähtutakse iga objekti projektikohasest veetarbest. Elamute ja muude objektide segaalal lähtutakse liitumistasude jaotamisel põhimõttest, et käesoleva lõike elamute koefitsient 1,0 vastab kolme inimese veetarbele, koefitsient 0,75 vastab kahe inimese veetarbele ja koefitsient 0,5 vastab ühe inimese veetarbele.

  (4) Kinnistu liitumistingimused ja liitumistasu suurus liitumisel sademevee kanalisatsiooniga toimub liituja ja sadevee kanalisatsiooni omaniku kokkuleppel.

  (5) Tagastamatu majandusliku abiga realiseeritud projektide puhul arvatakse liitumistasude arvutamisel projekti kuludest maha tagastamatu majandusabi kulud. Kuludesse arvestatakse lisaks ehitustööde omafinantseeringu osale projekti ettevalmistamise ja realiseerimisega seotud kulud (mõõdistamine, ekspertiisid, projekteerimine, projekti juhtimine, järelevalve, katsetused, mõõdistamised jne).

  (6) Väljaehitatud liitumiskohtadega liitumise puhul on liitumistasu 640 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis on arvestatavalt 10-50% vallaeelarvest tehtud kulutustest ühe liitumiskoha rajamisel. (Muudetud Türi Vallavolikogu 27.10.2010 määrusega nr 43, jõust. 01.01.2011)

  (7) Liitumistasu piirmäär ühe aiamaja, suvila, ühepereelamu, ridaelamuboksi, korterelamute ühe korteri kohta on 640 eurot (ei sisalda käibemaksu). Teiste objektide osas võrdub liitumistasu piirmäär liitumistingimuste loomiseks tehtavate tegelike kuludega. Varasemate projektide käigus loodud liitumistingimuste puhul ei ole liitumistasu alla 640 euro (ei sisalda käibemaksu). (Muudetud Türi Vallavolikogu 27.10.2010 määrusega nr 43, jõust. 01.01.2011)

  (8) Juhul, kui liitumistingimuste loomiseks vajalikud kulutused ei saa kaetud liitumistasu, valla eelarves liitumistingimuste loomiseks ja muude rahastajate toetusest, on liitumise korraldajal õigus jätta liitumistaotlus rahuldamata.

  (9) Türi Vallavalitsusel on õigus liitumistasusid vähendada piiratud ajaperioodiks, soodustamaks massilist liitumist suurprojektide realiseerimise ja sellele järgneval ajal, ning muudel põhjendatud juhtudel. Türi Vallavalitsusel on õigus liituja põhjendatud taotluse alusel rakendada liitumistasu tasumiseks järelmaksu kuni üheaastasel perioodil.

  (10) Juhul, kui liitumine toimub ainult veevarustuse või kanalisatsiooni osas eraldi, lepitakse liitumistingimused, sh liitumistasu suurus käesoleva korra raames eraldi kokku.

§ 11.   Liitumistasu maksmise kord

  (1) Liitumistasu makstakse Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse pangakontole.

  (2) Liituja on kohustatud tasuma liitumistasu arvel näidatud kuupäevaks. Reeglina tasutaks kogu liitumistasu ühekordse maksena. Türi Vallavalitsusel on õigus liituja põhjendatud taotluse alusel rakendada liitumistasu tasumiseks osade kaupa järelmaksu kuni üheaastasel perioodil. Kui liitumistasu makstakse osade kaupa, lepitakse kokku maksmise kord ja tähtajad ning need sätestatakse liitumislepingu lisana vastavas maksegraafikus.

§ 12.   Erisused ÜVKga liitunud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni tehnilise tingimuste muutumisel

  (1) Kui ÜVK-ga liitunud klient soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või suurendada või vähendada ÜVK-st võetava vee ja/või ÜVK-sse juhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise, peab ta vee-ettevõtjale esitama selleks taotluse uute tehniliste tingimuste saamiseks.

  (2) Uute tehniliste tingimuste taotluses tuleb märkida
  1) kinnistu või vara omaniku nimi või nimetus;
  2) kinnistu või vara omaniku elu- või asukoha-aadress;
  3) kinnistu, mille veevärki ja kanalisatsiooni tehnilisi tingimusi soovitakse muuta, aadress või maatüki katastritunnus;
  4) olemasolevad tehnilised näitajad vastavalt välja antud liitumistingimustele;
  5) tehnilised tingimused, mida soovitakse muuta ning muutmise põhjus.

  (3) ÜVK-ga liitumise korraldaja väljastab kliendile uued tingimused kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga liitumiseks vajalike rajatiste ja ehitiste muutmiseks. Tingimuste alusel koostatakse olemasolevate rajatiste ja ehitiste muutmiseks projekt, mis kooskõlastatakse ÜVK-ga liitumiseks koostatud projektiga samadel alustel.

  (4) Pärast lõikes 3 märgitud projekti kooskõlastamist ja enne süsteemide ümberehitamise alustamist, sõlmib ÜVK-ga liitumise korraldaja kliendiga täiendava kokkuleppe, mis on liitumislepingu lisa. Nimetatud kokkuleppes sätestatakse:
  1) dokumendid, mille alusel ehitustöid teostatakse (tingimused, projekt, jms);
  2) ümberehitamise eeldatav tasu ja selle maksmise kord;
  3) lepingu poolte õigused ning kohustused süsteemide ümberehitamisel.

  (5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga ühendamise ümberehitamise kulu katavad klient ja ÜVK-ga liitumise korraldaja kokkuleppel.

3. peatükk ÜVK kasutamine ja hooldamine 

§ 13.   ÜVK-st vee võtmise ja reovee ärajuhtimise põhinõuded

  (1) Ühisveevärgist võetavat vett võib kasutada olme- ja tootmisvajaduseks ning kahjutule kustutamiseks.

  (2) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee vastuvõtmiseks. Ühiskanalisatsiooni tohib kasutada sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks ainult ÜVK omaniku ja vee-ettevõtja nõusolekul. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõuetele.

  (3) Reovett, mille reostusnäitajad ületavad määruse §-s 15 märgitud piirväärtusi, on ühiskanalisatsiooni lubatud juhtida ainult ÜVK omaniku ja vee-ettevõtja nõusolekul.

  (4) Ühiskanalisatsiooni võivad reovett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult reoveepuhastil asuvas purgimiskohas ja eelneval kokkuleppel ÜVK teenuse osutajaga.

§ 14.   Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.

  (2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, mis sisaldab:
  1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;
  3) bioloogilist puhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid vms);
  4) keskkonnaohtlikke mikroobe;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke.

  (3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida ega visata olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid ning muid aineid ja esemeid, mis võivad põhjustada kanalisatsioonitorustike või -pumplate ummistumist.

  (4) Ühiskanalisatsioonis on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilist kui ka reostuslikku löökkoormust.

  (5) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.

  (6) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole ÜVK omanikult või valdajalt saanud vastuvõtutingimusi. Määruse §-s 14 sätestatud piirväärtusi ületavat reovett võib ühiskanalisatsiooni juhtida ainult eelneval kirjalikul kokkuleppel ÜVK omaniku või valdajaga või peab klient reovee enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. ÜVK omaniku või valdaja esindajal on õigus kliendi kohtpuhastite tööd kontrollida.

  (7) Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda kinnistule reovee ühtlustusmahuti ehitamist. Ühtlustusmahuti ehitatakse kinnistu omaniku kulul.

§ 15.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused

  (1) Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida reovett, mille temperatuur ei ületa 40 C ja mille pH taseme piirväärtused on 6,0 kuni 11,0.

  (2) Reo- ja sademevee reostusnäitajad ei tohi ületada alljärgnevas tabelis märgitud piirväärtusi.
Reostusnäitajate lubatud piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees

Reostusnäitaja

Lubatud piirväärtus mg/l

BHT7

360

Püld

5,0

Nüld

25

Heljuvained

360

Naftaproduktid

1

Fenoolid

0.1

Rasvad

30

§ 16.   Reoainesisalduse kontrollimise kord

  (1) Reovee vastavust kehtivatele nõuetele kontrollib vee-ettevõtja. Reoainesisalduste kontrolliks võetakse reoveest proove. Tootmisega seotud reoveest tuleb proove võtta regulaarselt, olmereoveest võetakse proove pisteliselt.

  (2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määravad klient ja ÜVK teenuse ostuaja kokkuleppel. Kui kinnistul paikneb mitu reovee ühiskanalisatsiooni väljalaset, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. Sobiva proovivõtukoha puudumisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt proovivõtu koha rajamist. Proovivõtmise koha rajamise kulu katab klient.

  (3) Reoainesisalduse regulaarseks kontrollimiseks määrab vee-ettevõtja reovee iseloomust lähtuvalt proovide võtmise sageduse, proovide võtmiseks vajalikud võimalikud eritingimused ning kontrollitavad reostusnäitajad.

  (4) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saastenäitajad määratakse proovivõtukohtadest võetud ühekordsete proovide alusel Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud laboratooriumis.

  (5) Reoveeproov võetakse kliendi esindaja juuresolekul. Kui klient keeldub või ei soovi viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal võtjal õigus võtta proov iseseisvalt.

  (6) Reoveeproovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab vee-ettevõtjat teavitama, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille ühiskanali-satsiooni juhtimiseks on kehtestatud eripiirväärtused või mille ühiskanalisatsiooni juhtimine võib selle toimimist kahjustada.

  (7) Proovide võtmise ja saasteainete määramise kulu katab vee-ettevõtja. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist.

  (8) Kliendid jaotatakse olenevalt ühiskanalisatsiooni juhitud saasteainete tasemest seitsmesse hinnagruppi vastavalt alljärgnevale tabelile. Hinnagrupp määratakse üksiku kõrgeima saastenäitaja järgi.
Tabel 2. Ühiskanalisatsiooni klientide hinnagruppidesse jaotamine

Reoaine nimetus

Ühik

Reovee hinnagrupp

 

 

I

II

III

IV

V

VI

VII

 

 

Sademe-vesi

Olme-reovesi

Reostusnäitaja lubatud piirväärtuse ületamine (ülereostus)

BHT

mg/l

<15

<360

<480

<600

<720

<860

<1000

Püld

mg/l

<1,5

<5,0

<10

<15

<20

<25

<30

Nüld

mg/l

<12,0

<25

<40

<55

<70

<85

<100

Heljuvained

mg/l

<15

<360

<480

<600

<720

<860

<1000

Naftaproduktid

mg/l

<1,0

<1,0

<3,0

<5,0

<7,0

<9,0

<12,0

Fenoolid

mg/l

<0,1

<0,1

<2,0

<4,0

<6,0

<7,0

<8,0

Rasvad

mg/l

<30

<30

<50

<80

<100

<150

<200

  (9) Tabelis märgitud hinnagrupp kehtib kliendi suhtes alates kalendrikuust, millal proov võeti, kuni järgmise proovi võtmiseni.

  (10) Võimaliku maksimaalse saastenäitaja ületamise korral (VII grupp) on vee-ettevõtjal õigus kinnistu kanalisatsioon kuni kinnistu reovee saasteainete lubatud piirnormideni viimiseni sulgeda.

§ 17.   Ärajuhitava reo- ja sademevee arvestamise alused

  (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni abil ärajuhitava reovee hulk arvestatakse võrdseks ühisveevärgist võetava vee hulgaga või mõõdetakse eraldi reovee arvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse ainult siis, kui üks lepingupooltest seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab seda soovinud pool.

  (2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi veearvesti.

  (3) Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel ÜVK teenuse osutajaga vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama reovee hulga määramiseks ÜVK teenuse osutajale muul vastuvõetavad andmed.

  (4) Kliendi kinnistult ÜVK-sse juhitava sademevee kogus arvestatakse sademete statistiliste andmete keskmise alusel katuste, kõvakattega teede ja platside pinnalt, kus toimub äravool ühiskanalisatsiooni.

§ 18.   Ühisveevärgist võetava vee arvestamise alused

  (1) Ühisveevärgist kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvestiga ning arvestatakse kuupmeetrites. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.

  (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesti. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui teenuse osutaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

  (3) Veearvestil peab nähtaval kohal olema taatlusplomm. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja, lähtudes õigusaktides sätestatud taatlemistähtaegadest. Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui selgub, et enne taatlustähtaega kontrollitud arvesti täpsus vastab nõuetele, tasub taatlemise kulu klient. Kui vee-arvesti täpsus ei vasta nõuetele, tasub taatlemise kulud vee-ettevõtja.

  (4) Veearvesti näitude teatamise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus. Vee-ettevõtjal on õigus veearvestinäitu kontrollida ning klient peab tagama vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.

  (5) Veearvestit hooldab ning vajadusel vahetab vee-ettevõtja.

§ 19.   Veemõõtesõlme rajamine ja hooldamine

  (1) Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4 C.

  (2) Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab vee-ettevõtja arvesti selleks rajatud kaevu. Kinnistu veemõõdukaevu rajamise ja vajalike seadmete (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) kulu tasub klient. Veearvesti paigaldamise kulu katab vee-ettevõtja.

  (3) Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Sellisel juhul peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras suletud ja millele on vee-ettevõtja paigaldanud plommi.

  (4) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri.

  (5) Veearvesti ette ei tohi paigaldada filtrit. Arvesti ette võib mudakoguri paigaldada ainult vee-ettevõtja nõusolekul ning mudakogur peab olema plommitud.

  (6) Veearvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.

  (7) Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm.

  (8) Kinnistu veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.

  (9) Veemõõtesõlme pandud plommide säilimise eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.

  (10) Veemõõtesõlme sisustuse (sh veearvesti) rikkumisest või rikkiminekust peab klient vee-ettevõtjat kohe, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul rikkumise avastamisest, teavitama.

§ 20.   Ühisveevärgist võetava vee arvestamine veearvesti puudumisel

  (1) Veearvesti puudumise korral arvestatakse ühisveevärgist tarbitud veekogus elamutes järgmiste kulunormide järgi:

Veekulu liik

Veekulu (m3 kuus inimese kohta)

 Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon

1,0

Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis

4,0



  (2) Ühisveevärgist tarbitud veekoguse arvestamine lõikes 1 märgitud kulunormide alusel on lubatud ainult juhul, kui veearvesti paigaldamine on tehniliselt võimatu või kui veearvesti paigaldamise kulud osutuksid ebamõistlikult suureks.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ühisveevärgist võetud vee arvestamiseks peab klient teatama vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud), kes kasutavad kinnistul ÜVK teenust, arvu. Klient on kohustatud kohe kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.

§ 21.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse hind ja selle tasumise kord

  (1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind koosneb
  1) abonenttasust;
  2) tasust võetud vee eest;
  3) tasust reovee ärajuhtimise eest.
Juhul, kui ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajad ületavad määruse §-s 15 märgitud piirväärtusi, lisatakse hinnale ka ülenormatiivse reostuse tasu.

  (2) Teenuse hinna reguleerimise korra kehtestab Türi Vallavolikogu. Hinna kehtestab vastavalt nimetatud korrale Türi Vallavalitsus.

  (3) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumise sagedus määratakse kliendilepingus.

  (4) Klient on kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,05% tasumata summalt päevas.

  (5) Juhul, kui kliendil on arve kohta pretensioon, tuleb see esitada vee-ettevõtjale kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab ÜVK osutaja läbi kümne päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.

  (6) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnasevee ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee ja avalikest veevõtukohtadest võetava vee eest tasutakse vastavalt ÜVK omaniku ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

§ 22.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlus ning nende mahu ja maksumuse määramine

  (1) Omavoliliseks ÜVK ühenduseks ja kasutuseks loetakse, kui:
  1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud vastavalt liitumislepingut või kliendilepingut;
  2) on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja paigaldatud plommid;
  3) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm;
  4) veearvesti näitu on rikutud või moonutatud;
  5) omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või vee-ettevõtja paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;
  6) on avatud vee-ettevõtja suletud sulgarmatuur;
  7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või kooskõlastamata vee-ettevõtjaga on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;
  8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest;
  9) sademe-, pinnase- või drenaaživett juhitakse ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja sellekohase nõusolekuta.

  (2) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kohta koostab vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise ja ühenduse asjaolud ning kinnistule vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja ette teatamata sulgeda. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

  (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist rikkumise kohas toru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures arvestatakse vee kiirust torudes järgmiselt:
  1) torus siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm on vee kiirus 0,5 m/s;
  2) torus iseläbimõõduga 25 kuni 40 mm on vee kiirus 1,0 m/s;
  3) torus siseläbimõõduga 50 mm ja suuremad on vee kiirus 1,5 m/s.

  (4) Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitise summale tasu reovee kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetee ärajuhtimise eest.

  (5) Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse alguse ajaks päev, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud akti koostamise kuupäevast 6 kuud tagasi arvestades.

  (6) Omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist järgmiste põhimõtete alusel.
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru
siseläbimõõdu järgi;
  2) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m³ reovee kanaliseerimise teenustasule kuus;
  3) vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu;
  4) kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

  (7) Vee-ettevõtja võib hüvitise määra faktilistest ja tehnilistest asjaoludest lähtuvalt vähendada.

§ 23.   ÜVK teenuse osutamise põhialused ja -tingimused

  (1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust osutab vee-ettevõtja kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingu alusel.

  (2) Isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ÜVKga, võib ÜVK teenust osutada ÜVK kliendi kaudu. Sellisel juhul lepivad ÜVK klient ja kliendi teenust saav isik teenuse kasutamises ja arveldamises omavahel kokku, kusjuures vee-ettevõtja ees jääb vastutavaks klient.

  (3) Ühisveevärgiga liitumispunktis peab olema tagatud veesurve üldjuhul 2,5 baari.

  (4) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalse lubatud paisutustaseme piirväärtus on 20 cm üle liitumispunkti kaevu kaane tasapinna.

§ 24.   Ajutine veega varustamise ja reovee vastuvõtmine

  (1) Vee-ettevõtja võib tähtajalise kliendilepingu alusel lubada ajutisteks vajadusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist.

  (2) Ajutisi vee- või kanalisatsioonirajatisi on lubatud ÜVK-ga ehitada ning ühendada vastavalt vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele.

  (3) Ajutiste vee- või kanalisatsioonirajatiste ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise kliendilepingu alusel ning kliendi kulul. Kui ajutist ühendust ajutises kliendilepingus sätestatud tähtpäevaks ei likvideerita, võib selle likvideerida vee-ettevõtja, nõudes kulude katmist kliendilt.

  (4) Ajutiste vee- või kanalisatsioonirajatiste ÜVKga liitumispunktiks loetakse ajutise rajatise ÜVKga ühinemiskohta. Ajutise rajatise ÜVK-ga ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (5) Tähtajalise kliendilepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule määruses sätestatud nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.

  (6) Kliendi veega ajutisel varustamisele ja reovee ajutisel vastuvõtmisel kehtivad kõik käesolevas määruses kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kehtestatud nõuded ning teenuse osutamiseks kehtestatud õigused ja kohustused.

§ 25.   Vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamine ning taastamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus kliendi veega varustamine ja/või reo- ning sademevee vastuvõtmine ette teatamata katkestada
  1) kui kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni seadmed ei ole nõuetekohased ning nende kasutamine ohustab ÜVK-d ning teisi kliente;
  2) kui kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni ÜVKga liitumiskohal on tekkinud lekkimine;
  3) kui klient kasutab ÜVK teenust omavoliliselt;
  4) kui kinnistu kanalisatsioonist ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reostumus ületab lubatud piirväärtusi ja selle kohta puudub eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus pärast kliendi eelnevat kirjalikku teavitamist kliendi veega varustamine või reovee ärajuhtimine katkestada, kui klient
  1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;
  2) ei luba vee-ettevõtja esindajal üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid;
  3) ei täida järelevalvet käigustehtud ettekirjutusi;
  4) ületab liitumistingimustega kehtestatud vee tarbimise või reovee ärajuhtimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni kasutamise tingimustest;
  5) rikub kliendilepingu tingimusi.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus ÜVK teenuse osutamine peatada kliendi avalduse alusel.

  (4) Lõikes 1 märgitud asjaolude selgumisel on vee-ettevõtjal õigus kliendile ÜVK teenuse osutamine viivitamatult katkestada ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiskoht ÜVKga sulgeda. Liitumise sulgemise kohta teeb vee-ettevõtja kirjaliku akti, mille üks eksemplar saadetakse kolme päeva jooksul kliendile.

  (5) Lõikes 2 märgitud juhul võib vee-ettevõtja teenuse ajutiselt katkestada alates 7 päevast, arvestades kliendile kirjaliku teate väljastamisest.

  (6) Lõikes 3 märgitud avalduse alusel katkestab vee-ettevõtja teenuse kolme päeva jooksul avalduse laekumisest arvates.

  (7) Kliendil on õigustaotleda ÜVK teenuse taastamist. Lõigetes 1-2 märgitud asjaoludel teenuse katkestamisel, võib klient nõuda teenuse taastamist, kui on kõrvaldatud ÜVK teenuse katkestamise aluseks olevad asjaolud. Pärast ÜVK teenuse osutamise katkestamist tingivate asjaolude kõrvaldamist esitab klient vee-ettevõtjale uue kirjaliku taotluse, milles märgib tegevused ning asjaolud, millega on loonud olukorra teenuse taastamiseks.

  (8) Vee-ettevõtja menetleb teenuse taastamiseks esitatud taotlust võimalusel viivitamatult, kuid mitte kauem kui 15 päeva jooksul. Vee-ettevõtja on kohustatud kontrollima, kas ÜVK teenuse katkestamist tingivad asjaolud on kõrvaldatud ning pärast asjaolude selgumist kolme päeva jooksul taastama ÜVK teenuse osutamise või teavitama klienti kirjalikult asjaoludest, mis ei võimalda teenuse jätkamist.

  (9) Kui ÜVK teenuse osutamine katkestati kliendi taotluse alusel, tuleb teenuse osutamist jätkata 3 päeva jooksul arvates päevast, mil klient esitas avalduse teenuse taastamiseks.

  (10) Käesolevas paragrahvis teenuse katkestamise ja taastamisega seotud kulu katab klient.

§ 26.   ÜVK kahjustuse või avarii ning ehitus- ja hooldustööde korral vee andmise ning reovee ärajuhtimise piiramine, katkestamine ja taastamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus ÜVK teenuse osutamist piirata või teenuse osutamine ajutiselt peatada
  1) loodusõnnetuse korral;
  2) elektrienergiaga varustuse katkemise korral;
  3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral;
  4) tuletõrjevee vajaduse suurenemise korral;
  5) ÜVK rajatiste remondiks, liitujate ühendamiseks ning suuremahulisteks hooldustöödeks.

  (2) Lõike 1 punktides 1-4 loetletud põhjustel võib ÜVK teenust vähendada või katkestada vastava asjaolu ilmnemisel kliente ette teatamata. Kui ÜVK teenuse osutamine on eelmärgitud asjaoludel häiritud rohkem kui 3 päeva, on vee-ettevõtja kohustatud kliente ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest, piiramist või katkestamist tingivatest asjaoludest ning teenuse eeldatavast taastamise ajast teavitama ajalehtede Türi Rahvaleht ja Järva Teataja ning raadio kaudu. Kui teenuse osutamine riivab teatud klientide huvisid, peab vee-ettevõtja tegema kõik endast oleneva, et vastavaid kliente teenuse piiramisest või katkestamisest teavitada.

  (3) Lõike 1 punktis 5 märgitud põhjustel ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest peab vee-ettevõtja kliente vähemalt 3 päeva enne teenuse piiramist või katkestamist ette teatama. Kui teenuse osutamine riivab teatud klientide huvisid, peab vee-ettevõtja tegema kõik endast oleneva, et vastavaid kliente teenuse piiramisest või katkestamisest teavitada. Kui teenuse piiramine või selle katkestamine riivab enamuse ÜVK klientide huvisid, on vee-ettevõtja kohustatud kliente ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest, piiramist või katkestamist tingivatest asjaoludest ning teenuse eeldatavast taastamise ajast teavitama ajalehe Türi Rahvaleht ja Järva Teataja ning raadio kaudu.

  (4) Vee-ettevõtja peab taastama teenuse osutamise võimalikult kiiresti.

  (5) Käesolevas paragrahvis teenuse katkestamise ja taastamisega seotud kulu katab vee-ettevõtja.

§ 27.   Vee-ettevõtja õigused ja kohustused

  (1) Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise joogiveega, mis vastab sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetel, ning reovee ärajuhtimise, lähtudes kliendilepingust ning käesolevast määrusest.

  (2) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri kehtestatud kontrollinõuetele.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist kliendilepingu ning käesoleva määruse alusel ja sätestatud korras.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigusteha ettekirjutusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.

§ 28.   Kliendi õigused ja kohustused

  (1) Kliendil on õigus nõuda tema varustamist joogiveega, mis vastab sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele, ning reovee ärajuhtimist vastavalt kliendilepingus ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.

  (3) Klient peab lubama järelevalvet tegevatele ametiisikutele ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele määruses sätestatud juhtudel ja korras.

  (4) Kinnistutorustiku nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale ning võtma viivitamatult tarvitusele abinõud lekke kõrvaldamiseks.

4. peatükk Lõppsätted 

§ 29.   Vastutus

  Määruse sätete rikkumisel kannab süüdlane vastutust ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 30.   Liitumistasust laekuva raha kasutamine

  (1) Liitumistasu makstakse Türi Vallavalitsusele ning liitumistasust laekuva raha kohta peab tasu saaja eraldi arvestust.

  (2) Liitumistasuna laekunud raha kasutatakse ÜVKga liitumise tingimuste loomiseks ning ÜVK arendamiseks. Liitumistasu ei tohi kasutada vee-ettevõtja muude kulude katmiseks.

  (3) Liitumistasust ehitatavad ehitised kuuluvad ÜVK koosseisu ning on Türi valla omandis.

§ 31.   Määruse rakendamine

  (1) Türi Vallavalitsusel kehtestada liitumistaotluse vorm.

  (2) Türi Vallavalitsusel on õigus kehtestada määruse rakendamiseks täpsustavaid õigusakte, delegeerida õigusi ja kohustusi vee-ettevõtjale, sõlmida lepinguid vee-ettevõtjaga, kontrollida liitumistasude kasutamist ning teha vee-ettevõtjale kohustuslikke ettekirjutusi selle kasutamise osas.

  (3) Kliendi ja vee-ettevõtja vahelistes vaidlustes esindab Türi valda kui ÜVK omanikku Türi Vallavalitsus kui ametiasutus.

§ 32.   Määruse avalikustamine

  Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

§ 33.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 5. juulil 2008.

/otsingu_soovitused.json