Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Põhja-Pärnumaa valla põhimäärus

Põhja-Pärnumaa valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.02.2020, 18

Põhja-Pärnumaa valla põhimäärus

Vastu võetud 19.02.2020 nr 7
jõustumine 01.03.2020

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTE 

§ 1.   Reguleerimisala

  Põhja-Pärnumaa valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus vastavas käändes) on õigusakt, milles sätestatakse:
  1) Põhja-Pärnumaa valla (edaspidi vald vastavas käändes) sümbolid ja nende kasutamise kord;
  2) Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu vastavas käändes) esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord;
  3) Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse (edaspidi valitsus vastavas käändes) moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;
  4) valla ametiasutuse ülesanded, struktuur ja vallasekretäri täpsustatud ülesanded;
  5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning sisekontrollisüsteemi alused;
  6) valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord;
  7) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

2. peatükk VALLA SÜMBOOLIKA JA SELLE KASUTAMINE 

§ 2.   Valla lipp ja vapp

  (1) Vallal on valla lipp ja valla vapp.

  (2) Valla vapi ja valla lipu kirjeldused kinnitatakse volikogu määrusega.

§ 3.   Valla vapi kasutamine

  (1) Valla vapi kujutist kasutatakse:
  1) valla vapipitsatil ning vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi valla hallatav asutus) pitsatitel;
  2) valla kirjaplangil;
  3) valla üldplangil;
  4) valla lipul;
  5) vallaametnike visiitkaartidel ning trükistel, meenetel, reklaamidel, embleemidel, kutsetel, kaartidel;
  6) valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel;
  7) muudel juhtudel, kui esindatakse valda.

  (2) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele.

§ 4.   Valla lipu heiskamine

  (1) Valla lipp heisatakse:
  1) alaliselt valla ametiasutuse hoonetel;
  2) valla hallatavate asutuste hoonetel valla tähtpäevadel;
  3) valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel;
  4) valla avalikel üritustel;
  5) muudel juhtudel, kui esindatakse valda.

  (2) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

  (3) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, omavalitsusüksuse või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, omavalitsusüksuse või muust lipust.
Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

  (4) Kui valla lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

  (5) Valla lippu kasutatakse kandelipuna üritustel, kus esindatakse valda.

3. peatükk VOLIKOGU 

1. jagu Volikogu esimees ja aseesimees 

§ 5.   Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine

  (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast, kes on sellele ametikohale asumiseks nõusoleku andnud.

  (2) Volikogu esimehe valimised uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab valla valimiskomisjon. Muudel juhtudel korraldab valimise häältelugemiskomisjon.

  (3) Valimistulemus volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel tehakse valimistulemus kindlaks volikogu otsusega.

  (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub volikogu töökorras isikuvalimiste kohta sätestatud korras.

  (5) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (6) Volikogu esimeheks või aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

  (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui volikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat, kes ei saavutanud vajalikku häälteenamust, kordushääletust ei korraldata.

  (8) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

  (9) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse volikogu istung kokku uuesti. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda seitsme päeva jooksul esimesest istungist arvates.

§ 6.   Volikogu esimehe volituste ennetähtaegne lõppemine või peatumine, tema umbusaldamine

  (1) Volikogu esimehe volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) tema tagasiastumise korral;
  2) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
  5) tema surma korral;
  6) volikogu koosseisu tegutsemisvõimetuks osutumise korral;
  7) muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

  (2) Kui volikogu esimees või aseesimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe ja aseesimehe valimine volikogu töökorras isikuvalimiste kohta sätestatud korras.

2. jagu Volikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused 

§ 7.   Volikogu esimehe õigused ja kohustused

  Volikogu esimees:
  1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
  2) määrab juhtivkomisjoni eelnõu menetlemiseks ja suunab vajadusel materjale volikogu teistele komisjonidele seisukoha võtmiseks;
  3) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja kaasettekandja;
  4) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist;
  5) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu talle seaduses, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
  6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
  7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, esitab rahandusosakonnale dokumendid volikogu liikmete istungist osavõtu ja volikogu alatiste komisjonide esimeeste tasu saamise kohta, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid;
  8) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
  9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
  10) esitab huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
  11) edastab avalikkusele volikogu tegevuse kohta informatsiooni;
  12) annab volikogu töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju;
  13) täidab muid seaduse või muude õigusaktidega volikogu esimehele pandud ülesandeid.

§ 8.   Volikogu aseesimehe õigused ja kohustused

  Volikogu aseesimees:
  1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;
  2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

3. jagu Volikogu komisjon 

§ 9.   Komisjonide liigid

  (1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks. Volikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel.

§ 10.   Revisjonikomisjon ja teised volikogu alatised komisjonid

  (1) Volikogu moodustab alatise komisjonina revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja valla põhimäärusega, volikogu töökorraga ja valla finantsjuhtimise korraga sätestatud korras.

  (2) Revisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel.
Tööplaani kalendriaastaks kinnitab revisjonikomisjon ning see tuleb kinnitada hiljemalt jaanuarikuu koosolekul. Vajadusel võib volikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks täiendavaid ülesandeid.

  (3) Koos valitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon volikogule ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab ülevaate tööplaanis märgitud kontrollide kohta.
Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist valla veebilehel. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.

  (4) Lisaks revisjonikomisjonile peab volikogu alatise komisjonina moodustama komisjone, mille moodustamise nõue tuleneb kehtivatest õigusaktidest.

  (5) Volikogu alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib volikogu moodustada alatisi komisjone ka muul ajal.

§ 11.   Komisjoni moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimine

  (1) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata volikogu alatise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste tähtaeg.

  (2) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu töökorras isikuvalimiste kohta sätestatud korras. Alatise komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

  (3) Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse eraldi salajasel hääletusel.

  (4) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

  (5) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

  (6) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku või korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

  (7) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid.

§ 12.   Komisjoni liikme volituste lõppemine

  (1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

  (2) Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul, siis võib komisjoni esimees teha volikogule ettepaneku arvata liige komisjoni koosseisust välja.

§ 13.   Komisjonide tegevuse lõppemine, ümberkorraldamine

  (1) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele.

  (2) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni esimehe või volikogu liikme ettepanekul.

§ 14.   Komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumine

  (1) Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile.
Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab avalduse esitamisest viivitamatult volikogu esimeest või tema asendajat.

  (2) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu üheaegselt uue komisjoni esimehe ja aseesimehe vastavalt põhimääruse §-le 11.

  (3) Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.

4. jagu Arupärimine 

§ 15.   Arupärimise esitamine

  (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi:
  1) vallavanemale;
  2) valitsuse liikmetele;
  3) omavalitsusliitude volikogusse ja üldkoosolekule kuuluvatele volikogu esindajatele;
  4) omavalitsusliitude juhatusse kuuluvatele volikogu liikmetele
  5) aktsiaseltsi või osaühingu, mille ainsaks aktsionäriks või osanikuks on vald (edaspidi valla äriühing), nõukogu esimehele;

  (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimine peab sisaldama arupärimisele vastamise viisi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud arupärimised esitatakse kas volikogu istungil või vallakantseleile. Vallakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud arupärimine esitatakse vallakantseleile. Vallakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.

§ 16.   Arupärimisele vastamine

  (1) Arupärimisele, välja arvatud valla äriühingu nõukogu esimehele esitatud arupärimisele, vastamise viisideks on:
  1) suuline vastus volikogu istungil või
  2) kirjalik vastus.

  (2) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantselei kaudu volikogule 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Vallakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärijale. Kirjalik vastus tehakse hiljemalt volikogu istungi ajaks teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.

  (3) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu istungil, võtab volikogu esimees arupärimisele vastamise järgmise volikogu istungi päevakorda. Kui arupärija soovib arupärimisele suulist vastust volikogu istungil, kuid arupärijat ennast volikogu saalis arupärimisele vastamise hetkel ei viibi, suulist vastust ei anta ning päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatakse.

  (4) Volikogu istungil arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal või arupärijate esindajal, kui arupärimise on esitanud mitu volikogu liiget, õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.

§ 17.   Valla äriühingu nõukogu esimehele esitatud arupärimistele vastamine

  (1) Valla äriühingu nõukogu esimehele esitatud arupärimisele vastatakse kirjalikult.

  (2) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantseleile 30 päeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Vallakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärijale.

4. peatükk VALITSUS 

1. jagu Vallavanem 

§ 18.   Vallavanem

  Vallavanem on valla esindaja, kes korraldab valitsuse ja ametiasutuse tegevust ning täidab teisi põhimääruse ja teiste õigusaktidega vallavanemale pandud ülesandeid.

§ 19.   Vallavanema valimine

  (1) Vallavanema valib volikogu. Vallavanemaks võib volikogu valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanemaks ei või valida isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

  (2) Volikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui volikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokku tulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

  (3) Volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (4) Volikogu kehtestab vajadusel korra vallavanema kandidaadi valimiseks avaliku konkursi korras.

  (5) Vallavanema kandidaadi seab volikogu istungil üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat oma nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

  (6) Vallavanema valimine toimub volikogu töökorras isikuvalimiste kohta sätestatud korras.

  (7) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (9) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui vallavanema valimiseks on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada
ei saa.

  (10) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (11) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.

  (12) Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega. Volikogu määrab otsusega vallavanema ametipalga, lisatasud ning muud soodustused.

§ 20.   Vallavanema volitused

  (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

  (2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 21.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.

  (2) Vallavanem:
  1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
  2) esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega, põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
  5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse struktuuri ja liikmete arvu;
  6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  7) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
  8) täidab muid talle seaduse alusel ja põhimäärusega pandud ülesandeid.

  (3) Vallavanem sõlmib valla hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Valla hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine jne) annab vallavanem käskkirju.

  (4) Vallavanem esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid.

  (5) Vallavanem on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees, v.a juhul, kui vald on moodustanud teiste omavalitsustega ühise kriisikomisjoni, ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.

§ 22.   Vallavanema volituste lõppemine

  Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) tema tagasiastumise korral;
  2) temale või valitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
  5) tema surma korral.

§ 23.   Vallavanema tagasiastumine ja umbusaldamine

  (1) Vallavanema tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Vallavanem loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

  (2) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema vallavanema kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

  (3) Põhimääruse § 22 nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu valitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni.

  (4) Põhimääruse § 22 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema volitused lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.

§ 24.   Vallavanema asendamine ja puhkusele lubamine

  (1) Vallavanema äraolekul asendab teda valitsuse liige vastavalt valitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele, mille kinnitab valitsus.

  (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».

  (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, millal vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud valitsuse liige valitsuse korralduse alusel.

  (4) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning lisaks kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (5) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse valitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.

§ 25.   Vallavanema hüvitis ametist vabastamisel

  Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

2. jagu Valitsuse moodustamise kord ja valitsuse pädevus 

§ 26.   Valitsuse moodustamine

  (1) Valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab volikogu. Pärast valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu valitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.

  (2) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10-minutise ettekandega. Esitatud valitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3-minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse.

  (3) Vallavanemal on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.

  (4) Valitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

  (5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) valitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.

  (6) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse või nimetatakse ametisse uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 27.   Valitsuse liikme volitused

  Valitsuse liikme volitused algavad valitsuse ametisse kinnitamise päevast ning kestavad uue valitsuse ametisse kinnitamiseni, valitsusele umbusalduse avaldamiseni või valitsuse liikmest tagasiastumise või valitsuse liikme umbusaldamiseni.

§ 28.   Valitsuse liikme õigused ja kohustused

  (1) Valitsuse liige võtab osa valitsuse istungitest.

  (2) Valitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (3) Valitsuse liikmel on õigus saada valitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja valla hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Valitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse teenistujatelt ja valla hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

  (4) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

  (5) Valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (6) Valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud tingimusel ja korras. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (7) Valitsuse liikmel on õigus valitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.

  (8) Valitsuse liige on kohustatud nii valitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle valitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

  (9) Valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on valitsuse liige kohustatud tegema valitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Valitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge valitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on valitsuse liikme võrra väiksem.

  (10) Valitsuse liikmed koordineerivad vallavanema poolt antud volituse piires valitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad tema valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamist ning täidavad muid vallavanema poolt antud ülesandeid.

§ 29.   Valitsuse pädevus

  (1) Valitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse.

  (2) Valitsus:
  1) kinnitab valitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
  2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks valitsusele;
  4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;
  5) võib taotleda volikogu ees volikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;
  6) korraldab valla hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet;
  7) esitab volikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

5. peatükk VALLA AMETIASUTUS JA VALLA AMETIASUTUSE HALLATAV ASUTUS 

§ 30.   Üldsätted

  (1) Valla ametiasutuse ülesandeks on teostada valla haldusterritooriumil avalikku võimu ja täita seaduste ning seaduste alusel antud õigusaktidega ametiasutuse pädevuses olevaid ülesandeid.

  (2) Valla ametiasutuse ametlik nimi on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).

  (3) Ametiasutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutuste riiklikus registris.

  (4) Ametiasutus asub Põhja-Pärnumaa vallas Vändra alevis.

§ 31.   Aruandekohustuslikkus

  Ametiasutus on aruandekohustuslik valitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani ees, kes suunab ja koordineerib ametiasutuse tegevust ja teostab õigusaktidega sätestatud korras asutuse üle teenistuslikku järelevalvet.

§ 32.   Ametiasutuse eelarve ja pangakonto

  (1) Ametiasutusel on oma eelarve valla eelarves.

  (2) Ametiasutusel on oma pangakonto. Ametiasutusel võib olla kasutusel mitu pangakontot.

§ 33.   Valitsemisala

  Ametiasutuse valitsemisalas on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja eriseadustega kohaliku omavalitsuse üksusele ja ametiasutusele pandud ülesannete täitmine, valla elanikele avalike teenuste osutamine ning valla elanike seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine.

§ 34.   Ametiasutuse põhiülesanded

  Ametiasutuse põhiülesanded on:
  1) valla territooriumil seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktidega kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesannete täitmine ja avalike teenuste osutamine, lähtudes valla elanike õigustatud huvist;
  2) volikogu ja valitsuse asjaajamise korraldamine, organite pädevusse kuuluvate õigusaktide, istungite, koosolekute ja nõupidamiste ettevalmistamine ning dokumentide vormistamine;
  3) omavalitsusüksuse toimimiseks ning omavalitsusorganite tegevuseks organisatsiooniliste, majanduslike ja tehniliste tingimuste tagamine:
  4) vallas kui omavalitsusüksuses täpne, õigeaegne ja õigusaktidele vastav asjaajamine;
  5) valla suhete korraldamine avalikkusega;
  6) valla hallatava asutuste tegevuse korraldamine ning juhendamine;
  7) muude ametiasutusele volikogu ja valitsuse õigusaktidega pandud ülesannete täitmine.

§ 35.   Vallavanema pädevus ja ülesanded ametiasutuse juhtimisel

  (1) Vallavanem juhib ametiasutust ning tagab ametiasutuse eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise.

  (2) Vallavanem korraldab ametiasutuse tegevust õigusaktidega ametiasutuse pädevuses olevate ülesannete täitmisel, juhib ametiasutuse teenistust ning täidab ametiasutuse ametnike ning töötajate suhtes avaliku teenistuse seaduse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku ja töölepingu seaduse alusel tööandaja ülesandeid.

  (3) Vallavanem annab ametiasutuse juhtimisel ja ametiasutuse töö korraldamiseks teenistusalaseid käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

  (4) Vallavanem:
  1) koostöös vallasekretäriga koostab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja struktuuri kinnitamise eelnõu ning esitab selle kehtestamiseks volikogule;
  2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
  3) kehtestab seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevalt ametiasutuse tööd reguleerivad eeskirjad, juhised ja korrad (teenistusalased aktid) ning tagab ametiasutuse ametnike ja töötajate informeerimise vastavatest aktidest;
  4) sõlmib töötajatega töölepingud ja täidab teisi õigusaktidega asutuse juhi või tööandja pädevusse antud ülesandeid;
  5) sõlmib ametiasutuse pädevusse kuuluvates ülesannetes valla nimel lepinguid või volitab selleks vajadusel teisi ametnikke või töötajaid;
  6) korraldab ametiasutuse eelarve täitmist;
  7) kinnitab vajadusel ametiasutuse arved, väljaarvatud arved milliste osas võib vallavanema poolsel kinnitamisel rakenduda toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse §-st 11 tulenevalt;
  8) korraldab ametiasutuse valduses oleva vallavara valitsemist kooskõlas volikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra ja teiste õigusaktidega;
  9) otsustab ametiasutuse ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise kooskõlas riigihangete seadusega;
  10) moodustab vajadusel käskkirjaga nõuandva õigusega komisjone ja töörühmi ametiasutuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra;
  11) otsustab ametiasutuse pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ametiasutuse ametnikele;
  12) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning volikogu või valitsuse õigusaktidega.

  (5) Vallavanem annab volikogule ja valitsusele aru ametiasutuse tegevusest ning vastutab seadustega, seaduste alusel antud riiklike õigusaktidega ja volikogu ning valitsuse õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesannete täitmise eest.

§ 36.   Ametiasutuse struktuuri põhialused

  Ametiasutuse ülesannete täitmiseks on ametiasutuses valdkondlikke ülesandeid täitvad osakonnad ja volikogu otsusel vahetult vallavanemale alluvad teenistuskohad, mis ei kuulu ühegi osakonna koosseisu.

§ 37.   Ametiasutuse osakonnad

  Ametiasutuses on viis osakonda:
  1) haridus- ja kultuuriosakond;
  2) majandusosakond;
  3) sotsiaalosakond;
  4) rahandusosakond;
  5) vallakantselei.

§ 38.   Osakonna tegevuse põhialused

  (1) Ametiasutuse osakond on ametiasutuse struktuuriüksus, mille eesmärgiks on kindlaks määratud valdkonnas seadustega kohaliku omavalitsuse üksuse või ametiasutuse pädevusse antud ülesannete täitmine.

  (2) Osakond juhindub oma tegevuses seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest, sealhulgas volikogu ja valitsuse õigusaktidest ning põhimäärusest.

  (3) Osakonda juhib osakonna juhataja. Vallakantseleid juhib vallasekretär ja rahandusosakonda pearaamatupidaja.

  (4) Osakonnale pandud ülesandeid täidavad vastavate osakondade ametnikud ja töötajad, kes:
  1) valmistavad ette osakonna tegevusvaldkonnaga seonduvate õigusaktide eelnõud;
  2) annavad vastavalt õigusaktide ja ametijuhenditega antud pädevusele haldusakte ning vastavad ametijuhendiga sätestatud pädevusest lähtuvalt ametiasutuse nimel ametiasutusele saadetud kirjadele või koostavad kirjade kavandid;
  3) esitavad õigusaktidest ja ametijuhenditest tulenevalt andmed andmekogudesse ning väljastavad andmekogudest teavet;
  4) vaatavad läbi ning teevad ettepanekuid ja annavad arvamusi riiklike õigusaktide eelnõude ning riiklike, maakondlike ja valdkondlike arengukavade kohta;
  5) täidavad vastavalt antud volitustele haldusjärelevalve ning kohtuvälise menetleja ülesandeid;
  6) avalikustavad osakonna tegevusega seotud avalikku teavet;
  7) täidavad muid osakonna tegevusega seonduvaid õigusaktidest tulenevaid või vallavanema ja vahetu ülemuse antud ülesandeid.

§ 39.   Haridus- ja kultuuriosakond

  (1) Haridus- ja kultuuriosakond korraldab ning koordineerib valla hariduse, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö valdkonna tegevusi.

  (2) Osakonna põhiülesanneteks on üld-, huvi- ja alushariduse korraldamine, õpilaste sõidusoodustuste maksmise korraldamine, noorsootöö, kultuuri-, spordi-, vaba aja ja huvitegevuse koordineerimine, külaliikumise koordineerimine, sõprusvaldadega kultuurisidemete hoidmine ja arendamine ning mittetulundustegevuse rahastamise, aruandluse ja kontrolli korraldamine ning muud hariduse ja kultuuriga seotud küsimused.

§ 40.   Majandusosakond

  (1) Majandusosakond korraldab valla kommunaalteenuste osutamise ja elukeskkonna arenguga seonduvaid tegevusi.

  (2) Osakonna põhiülesanneteks on valla üldplaneeringu, valla arengukava, detailplaneeringute koostamise, ülevaatamise korraldamine ja täitmise jälgimine, valdkondlike arengukavade koostamise koordineerimine, investeeringute ja arenguprojektide kavandamine, kaasfinantseerimise võimaluste otsimine, ettevõtluse ja turismi arengu kavandamine, maa-, teede ja keskkonnakorraldus, maavarade kasutamise, loodushoiu, haljastuse ja muinsuskaitse korraldamine, hajaasustuse programmi koordineerimine, ehituskorraldus ja -järelevalve, elamu- ja kommunaalmajandus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni haldamine, ühistranspordi ja õpilastranspordi korraldus, muud valdkondlikud küsimused.

§ 41.   Sotsiaalosakond

  (1) Sotsiaalosakond korraldab ning koordineerib valla sotsiaalhoolekande, lastekaitse ja tervishoiu valdkonna tegevusi.

  (2) Osakonna põhiülesanneteks on sotsiaaltöö korraldamine, lastekaitsealase tegevuse, eestkosteasutuse ülesannete ning eestkostja kohustuste täitmine, õigusaktidega sätestatud ulatuses tervisekaitse, tervishoiukorraldus ja muud valdkondlikud küsimused.

§ 42.   Rahandusosakond

  (1) Rahandusosakond korraldab ja kontrollib ametiasutuse ja valla hallatavate asutuste raamatupidamisalast tegevust, vallaeelarve täitmist ning peab arvestust valla vara kasutamise kohta.

  (2) Osakonna põhiülesanneteks on vallaeelarve täitmise korraldamine, valla asutuste raamatupidamine ning muude finantsmajanduslike küsimuste lahendamine.

§ 43.   Finantsjuht

  Finantsjuht:
  1) koostab vallaeelarve, lisaeelarve ja nende eelnõud;
  2) koostab valla eelarvestrateegia;
  3) koostab finantsmajanduse valdkonda kuuluvad muud strateegilised dokumendid;
  4) suunab, koordineerib ja kavandab valla finantstegevust.

§ 44.   Vallakantselei

  (1) Vallakantselei korraldab ametiasutuse ja valla omavalitsusorganite ning nende tööorganite asjaajamist ja õigusalast teenindamist, valla elanike arvestuse pidamist ning teabe nõuetekohast avalikustamist.

  (2) Vallakantselei põhiülesanneteks on ametiasutuse ning kohaliku omavalitsuse organite dokumentide õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava dokumendiringluse ning teabehalduse tagamine, volikogu ja valitsuse ning ametiasutuse ametnike ja töötajate õigusalane nõustamine, personalitöö, andmekaitse, väärtegude kohtuvälise menetluse korraldamine, valla infotehnoloogia-alane teenindus, perekonnaseisu- ja muude rahvastikutoimingute tegemine, arhiivindus ja muude kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist tagavate ülesannete täitmine.

§ 45.   Vallasekretär

  (1) Vallasekretär juhib vallakantseleid.

  (2) Vallasekretär täidab talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid.

  (3) Vallasekretär:
  1) koostab volikogu ja valitsuse istungite päevakorra kavandid ning kooskõlastab õigusaktide eelnõud;
  2) korraldab volikogu ja valitsuse istungite protokollimist;
  3) korraldab volikogu ja valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning nende allakirjutamiseks esitamist;
  4) tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse ja nõuetekohase avalikustamise;
  5) tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade edastamise täitjatele ja teistele asjaosalistele;
  6) korraldab valitsuse kirjavahetust;
  7) informeerib valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta;
  8) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist;
  9) peab seaduste ning volikogu ja valitsuse õigusaktide täitmise arvestust;
  10) registreerib kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhul eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse selle saamisele järgnevast tööpäevast;
  11) tagab sünniandmete õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega;
  12) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  13) täidab teisi seaduses, põhimääruses ja valla õigusaktis vallasekretärile pandud ülesandeid.

§ 46.   Halduskeskus

  (1) Halduskeskuses:
  1) tehakse rahvastikutoiminguid ja väljastatakse vastavaid tõendeid;
  2) võetakse vastu saabuvaid dokumente, mis registreeritakse ja skaneeritakse dokumendihaldusprogrammi ning originaalid edastatakse vallakantseleisse;
  3) nõustatakse elanikke sotsiaalhoolekande alastes küsimustes;
  4) vahendatakse teavet valitsusele;
  5) nõustatakse elanikke asjaajamisel;
  6) täidetakse muid ülesandeid, mis halduskeskuses töötavatele ametnikele nende ametijuhendiga on pandud või töötajatel nende töölepingus kokku lepitud.

  (2) Halduskeskuse teenistujad kuuluvad ametiasutuse osakondade koosseisu.

  (3) Halduskeskused asuvad Pärnu-Jaagupi alevis ja Tootsi alevis.

  (4) Halduskeskuse tööd juhib valitsuse liige.

§ 47.   Valla hallatav asutus

  (1) Kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks asutatakse valla hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

  (2) Valla hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu või tema volitusel valitsus.

  (3) Valla hallatava asutuse juhi kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse valitsus.

  (4) Valla hallatava asutuse tegevust korraldab valitsuse vastav struktuuriüksus.

6. peatükk ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE KOOSTASMISE JA MUUTMISE NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 48.   Valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise põhimõtted

  (1) Vallal on arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

  (2) Täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas valla arengukavaga. Arengukava peab arvestama valla üldplaneeringut. Kui täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama.

  (3) Arengukava koostatakse valla kohta ja selles esitatakse vähemalt seaduses ettenähtud andmed.

  (4) Arengukava projekti koostab valitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule lähtuvalt seaduses ettenähtud tähtaegadest.

  (5) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Valitsus avalikustab arengukava või selle muutmise eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab valitsus koos oma seisukohaga volikogule.

  (6) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

  (7) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

  (8) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa.

  (9) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.

  (10) Valitsus kehtestab arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

§ 49.   Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise põhimõtted

  (1) Vallal on seadusest lähtuv iseseisev eelarve, mille koostamise aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ning mille koostamisel lähtutakse valla arengukavast ja eelarvestrateegiast.

  (2) Eelarve koostamise olulisemad põhimõtted on:
  1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);
  2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ning eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);
  3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);
  4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);
  5) kõik eelarve menetluse etapid on avalikustatud määral, mis võimaldab igal isikul saada ülevaate valla eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte);
  6) eelarves kajastatakse tulud ja kulud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse (tekkepõhisuse põhimõte).

  (3) Eelarve sisaldab põhitegevuse kuluna reservfondi, mille kasutamise korra kehtestab volikogu.

  (4) Eelarve eelnõu koostamist, eelarve täitmist ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamist, majandusarvestust ning aruandlust korraldab valitsus.

  (5) Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmiseks kehtestab finantsjuhtimise korra volikogu.

§ 50.   Sisekontrollisüsteem

  (1) Sisekontrollisüsteem on valla asutuste juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada:
  1) õigusaktidest kinnipidamise;
  2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
  3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
  4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

  (2) Sisekontrolli süsteemi asutuses rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vallavanem.

  (3) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise. Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab valitsus.

§ 51.   Siseaudit

  (1) Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse valla asutuste, samuti valla kui omavalitsusüksuse tegevuse tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

  (2) Valla siseauditi läbiviimiseks luuakse valla ametiasutuses siseaudiitori ametikoht või tellitakse teenus audiitorettevõtjalt. Siseaudiitor peab vastama audiitortegevuse seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele.

  (3) Valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste siseauditi üldeeskirja kehtestab valitsus.

7. peatükk VALLA KUI AVALIK-ÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ESINDAMINE 

§ 52.   Valla esindusfunktsiooni täitmine

  Valda esindavad volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

§ 53.   Valla esindamine kohtus

  (1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla hallatava asutuse kaudu.

  (2) Valda esindab kohtus vallasekretär või vallasekretäri poolt volitatud isik.

  (3) Valda võib kohtus esindada ka lepinguline esindaja.

§ 54.   Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes

  (1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.

  (2) Valitsust esindab vallavanem või valitsuse korraldusega nimetatud isik või vallavanema käskkirjaga nimetatud valitsuse liige või teenistuja.

  (3) Valla hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

8. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 55.   Volikogu õigusaktid

  (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.

  (2) Volikogule esitatud õigusaktide eelnõud on alates eelnõu volikogu menetlusse võtmisest kättesaadavad valla veebilehel.

  (3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avaldamist Riigi Teatajas.

  (4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab vallakantselei.

§ 56.   Valitsuse õigusaktid

  (1) Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.

  (2) Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmiseks esitamist valla veebilehel.

  (3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast määruse avaldamist Riigi Teatajas.

  (4) Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Valitsuse korralduste teatavakstegemise korraldab vallakantselei.

§ 57.   Õigusaktide avalikustamine

  Valla õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Üldist tähtsust omavad volikogu ja valitsuse määrused võidakse avaldada kohalikus ajalehes.

§ 58.   Õigusaktide täitmise kontroll

  (1) Volikogu ja valitsuse õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus.

  (2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 59.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 17.12.2017 määrus nr 1 „Põhja-Pärnumaa valla põhimäärus“.

§ 60.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. märtsil 2020.

Ülle Vapper
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json