Linna ja valla valitsemineVolikogu töökorraldus

Teksti suurus:

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu töökord

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu töökord - sisukord
Väljaandja:Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.10.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.09.2020, 23

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu töökord

Vastu võetud 19.02.2020 nr 8
RT IV, 27.02.2020, 19
jõustumine 01.03.2020

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.09.2020RT IV, 29.09.2020, 402.10.2020

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Määrus reguleerib Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja komisjonide töökorraldust.

  (2) Volikogu tehnilise teenindamise tagab Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kantselei (edaspidi vallakantselei).

§ 2.   Volikogu istung

  (1) Volikogu töö vorm on istung.

  (2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus kuu kolmandal kolmapäeval, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulis volikogu istungeid üldjuhul ei toimu. Volikogu istung algab üldjuhul kell 14.00, kui volikogu pole otsustanud teisiti.

  (3) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (4) Raadio-, tele- ja veebiülekandeid, videosalvestusi ning fotosid võib teha istungi juhataja loal ja tingimusel, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.

  (5) Istungist tehakse fonosalvestus ja videosalvestus. Videosalvestus avalikustatakse järgmisel tööpäeval pärast volikogu istungit Põhja-Pärnumaa valla veebilehel (edaspidi valla veebilehel) ja on kättesaadav vähemalt üks aasta. Fonosalvestus säilitatakse kolm kuud pärast volikogu istungi toimumist.

  (6) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks istungi alguses sellekohasel registreerimislehel.

§ 21.   Volikogu virtuaalne istung

  (1) Erakorralise vajaduse ilmnemisel võib volikogu esimees välja kuulutada volikogu istungi toimumise virtuaalsena digikeskkonnas (edaspidi digiistung). Digiistungit ei peeta, kui istungi päevakorras on päevakorrapunkt, mis eeldab salajast hääletust.

  (2) Erakorraliseks vajaduseks loetakse käesoleva korra tähenduses eelkõige asjaolusid, mille saabumisel ei ole võimalik volikogu istungi tavapärases korras läbiviimine hädaolukorraseaduse alusel välja kuulutatud eriolukorrast tingituna, samuti kiireloomulise üksikküsimuse lahendamise korral, mille osas ei ole võimalik oodata otsuse tegemiseks volikogu korralise istungi toimumise aega.

  (3) Digiistung peetakse samas korras tavapärase istungiga arvestades digiistungi olemusest tulenevaid tehnilisi eripärasid. Digiistungi läbiviimine salvestatakse ja protokollitakse ning istungi ülekanne on avalik.

  (4) Digikeskkonnas korraldatava istungi kutses annab volikogu esimees teada digiistungi pidamise vajaduse põhjuse ning lisaks tavapärasele informatsioonile istungi toimumisega seotud tehnilised üksikasjad (sh teave kasutatava keskkonna kohta ja juhendid istungiga liitumiseks).

  (5) Digiistungi võib läbi viia, kui kasutatav digitaalne keskkond võimaldab videopildi, heli, teksti ning digitaalsete dokumentide edastamist üheaegselt ja volikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid (eelnõu esitlemine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, hääletamine ja muud käesolevast töökorrast tulenevad toimingud).

  (6) Digiistungi läbiviimiseks konkreetse keskkonna kasutamise otsustab istungi juhataja, kooskõlastatult valla IT-valdkonna spetsialistidega.

  (7) Kui enne digiistungi algust või digiistungi ajal esinevad tehnilist laadi katkestused või rikked, sh istungil osaleva volikogu liikme ühendus puudub või katkeb, viivitab istungi juhataja istungi algusega või peatab juba alanud istungi. Digiistungiga alustatakse või jätkatakse samal päeval peale tekkinud katkestuse või rikke kõrvaldamist. Kui ilmneb, et katkestus või rike on pikemaajalisem, võidakse digiistung edasi lükata või sellega jätkata ka muul päeval. Vastava aja määrab istungi juhataja.

  (8) Edasi lükatud digiistungi kuupäevaks loetakse päev, mil digiistung reaalselt toimus.

  (9) Katkestatud digiistungi kuupäevaks loetakse digiistungiga alustamise kuupäev sõltumata asjaolust, millisel kuupäeval tehnilise rikke või katkestuse tõttu istung tegelikult lõppes.

  (10) Juhul, kui ühendus katkeb sõnavõtu, ettekande või kaasettekande, repliigi, küsimuse või sellele vastamise ajal, siis võimaldab istungi juhataja need taaskord esitada.

  (11) Juhul, kui küsimuse või vastuse helikvaliteet ei ole hea, võib istungi juhataja paluda trükkida soovitud sõnumi ning selle vastuse istungi digikeskkonna sõnumiliidesesse. Nimetatud võimalust ei kasutata üldjuhul sõnavõtu või ettekande puhul.

  (12) Juhul, kui ühendus katkeb hääletamise ajal, võimaldab istungi juhataja volikogu liikmetel antud päevakorrapunkti uuesti hääletada peale ühenduse taastamist.

  (13) Juhul, kui katkeb istungi juhataja ühendus, teatab istungi katkestamisest ja teostab muud istungi jätkamisega seotud tegevused ja toimingud istungi aseesimees.

  (14) Digiistungi puhul antakse valla koduleheküljel volikogu toimumise teates teada võimalusest istungil kuulajana osalemiseks ning istungiga liitumise tingimused. Digiistung salvestatakse ja salvestis avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt järgmisel tööpäeval.

  (15) Vallavalitsus tagab volikogu liikmetele vajaliku tarkvara kasutamisega seotud teabe ja pakub vajadusel väljaõpet ning tehnilist tuge, mis võimaldab volikogu liikmel digiistungil osaleda.
[RT IV, 29.09.2020, 4 - jõust. 02.10.2020]

§ 22.   Volikogu virtuaalse istungi läbiviimine

  (1) Digiistung algab istungil osalevate volikogu liikmete tuvastamisega. Volikogu liikme osalemise tuvastab istungi juhataja ning registreerib istungi protokollija. Istungi protokollija vormistab registreerimislehe, mille kinnitavad istungi juhataja ja istungi protokollija oma allkirjaga.

  (2) Juhul, kui volikogu liige logib istungikeskkonda sisse peale istungiga alustamist, annab ta häälega märku enda sisselogimisest, öeldes enda nime. Teate võib edastada ka istungi digikeskkonna sõnumiliidese kaudu.

  (3) Juhul, kui volikogu liige lahkub istungilt ehk logib ennast istungi keskkonnast välja enne istungi lõppu, siis annab ta sellest häälega märku öeldes enda nime. Teate võib edastada ka istungi digikeskkonna sõnumiliidese kaudu.

  (4) Juhul, kui volikogu liikme saabumise või lahkumise teade antakse edasi sõnumiliidese kaudu, annab istungi juhataja teate edasi ka häälega. Protokolli tehakse märge liikme saabumise või lahkumise kohta.

  (5) Soovist küsimuse esitamiseks, repliigiks või sõnavõtuks annab volikogu liige istungi juhatajale märku kas suuliselt, öeldes enda nime ja teate kas ta soovib esitada küsimust, repliiki või sõnavõttu või siis kirjutab oma soovi kasutatava digikeskkonna sõnumiliidesesse. Istungi juhataja edastab antud teate liikmetele häälega.

  (6) Hääletamine digiistungil toimub üldjuhul suuliselt. Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse ja küsib ükshaaval istungil osalevate liikmete käest nende hääletuse tulemuse. Volikogu liige ütleb oma "ees- ja perekonnanime", "poolt", "vastu" või "erapooletu". Istungi juhataja võib hääletamise vajadusel läbi viia digikeskkonna sõnumiliidese kaudu, kui hääletus on nähtav kõigile keskkonda loginud isikutele.
[RT IV, 29.09.2020, 4 - jõust. 02.10.2020]

§ 3.   Istungist osavõtjad

  (1) Volikogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, kutsutud Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse liikmed (edaspidi valitsuse liikmed) ja vallasekretär ning volikogu teenindav personal.

  (2) Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.

§ 4.   Õigusaktide algatamine

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
  3) Põhja-Pärnumaa vallavalitsusel (edaspidi valitsus);
  4) vallavanemal ja vallasekretäril seaduses sätestatud alusel ja korras;
  5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

§ 5.   Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

  (1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.

  (2) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Vallavalitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

  (3) Volikogu määruse eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse õigusakti vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ning vajadusel antakse ülevaade õigusakti rakendamisega seotud tegevustest ja mõjust vallaeelarvele. Seletuskirjas märgitakse eelnõu ja seletuskirja koostaja nimi, ametikoht ja kontaktandmed.

  (4) Volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu volikogu menetlusse võtmist.

  (5) Juhul, kui eelnõu ei vasta käesolevas paragrahvis nimetatud nõuetele, teeb volikogu esimees eelnõu algatajale ettepaneku viia eelnõu nõuetega vastavusse. Kui eelnõu algataja ei kõrvalda puudusi, tagastab volikogu esimees eelnõu selle algatajale.

§ 6.   Eelnõu arutamiseks ettevalmistamine

  (1) Eelnõu menetlusse võtmise otsustab volikogu esimees kahe tööpäeva jooksul eelnõu volikogule üleandmisest tehes vastava märke dokumendihaldussüsteemis. Eelnõu menetlusse võtmisel määrab volikogu esimees vajadusel eelnõule volikogu alatiste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja suunab elektrooniliselt eelnõu komisjonile arutamiseks.

  (2) Volikogule esitatud õigusaktide eelnõud on alates eelnõu volikogu menetlusse võtmisest kättesaadavad valla veebilehel.

  (3) Lisaks juhtivkomisjonile võivad eelnõusid arutada ja eelnõude kohta ettepanekuid teha teised volikogu komisjonid.

  (4) Kõigis alatistes komisjonides arutatakse valla põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõud.

  (5) Volikogu alatiste komisjonide koosolekud toimuvad vajadusel üks kord kuus arvestusega, et juhtivkomisjon saaks volikogu istungi päevakorra koostamiseks teha volikogu esimehele ettepaneku eelnõude päevakorda võtmiseks.

§ 7.   Valitsuse arvamus eelnõu kohta

  (1) Eelnõud, mis ei ole algatatud valitsuse poolt, saadab volikogu esimees vallavalitsusele tutvumiseks ning arvamuse andmiseks. Valitsusele ei saadeta eelnõusid, mis puudutavad volikogu tegevust.

  (2) Valitsus esitab oma arvamuse kirjalikult juhtivkomisonile hiljemalt kaks tööpäeva enne juhtivkomisjoni koosolekut.

§ 8.   Muudatusettepanekute esitamine

  (1) Volikogu menetluses olevatele eelnõudele on muudatusettepanekuid õigus esitada:
  1) volikogu liikmel;
  2) volikogu komisjonil;
  3) valitsusel.

  (2) Muudatusettepanekud tuleb esitada kirjalikult juhtivkomisjonile hiljemalt juhtivkomisjoni koosoleku alguseks, välja arvatud käesoleva määruse § 30 lõikes 6 sätestatud juhul. Juhtivkomisjoni koosoleku aeg tehakse teatavaks eelnõude avalikustamisel Põhja-Pärnumaa valla veebilehel. Üldjuhul on muudatusettepanekute esitamiseks aega kuni kaks tööpäeva.

  (3) Eelnõu suhtes, millele ei ole määratud juhtivkomisjoni, võib muudatusettepanekuid käesolevas paragrahvis sätestatud korras esitada läbi vallakantselei volikogu esimehele hiljemalt üks tööpäev enne volikogu istungit.

  (4) Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust, vajadusel majanduslikku ja õiguslikku põhjendust.

  (5) Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral esitatakse muudatusettepanekud volikogu määratud ajaks eelnõu algatajale.

  (6) Muudatusettepanekuks ei loeta:
  1) ettepanekut eelnõu lugemine katkestada või saata eelnõu järgmisele lugemisele;
  2) ettepanekut parandada eelnõus kirja- või vormiviga või ilmne ebatäpsus.

§ 9.   Eelnõu tagasivõtmine

  (1) Eelnõu algataja võib tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

  (2) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

§ 10.   Volikogu volituste lõppemise ajal menetluses olevate eelnõude väljalangemine

  Volikogu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud, v.a vallaelanike algatusel menetluses olevad eelnõud.

§ 11.   Eelnõu menetlemine mitmel lugemisel

  (1) Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid:
  1) valla eelarve ja lisaeelarve (v.a kui lisaeelarve muutmiseks ei ole selle avalikustamise ja volikogu alatistes komisjonides menetlemise tulemusel enne esimest lugemist tehtud muudatusettepanekuid)
  2) valla põhimääruse kinnitamine ja muutmine, kui muutmise vajadus ei tulene seadusest;
  3) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.

  (2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja. Volikogu otsustus kantakse istungi protokolli.

  (3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja.

  (4) Eelnõud, mille lugemine katkestati, kannab volikogu esimees järgmise istungi päevakorda esimestena.

  (5) Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul, välja arvatud kuud, mil volikogu istungeid ei toimu. Kui eelnõu algataja ei esita eelnõu järgmisele lugemisele eelmises lauses toodud tähtajal, langeb eelnõu menetlusest välja.

  (6) Eelnõu järgmisel lugemisel või eelnõu lugemise katkestamisel võib eelnõu algataja esitada eelnõu parandatud või täiendatud teksti.

  (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse eelarve suhtes niivõrd, kui see pole reguleeritud valla finantsjuhtimise korraga.

§ 12.   Volikogu istungi kokkukutsumine

  (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Põhja-Pärnumaa valla valimiskomisjoni (edaspidi valla valimiskomisjon) esimees seaduses ettenähtud aja jooksul.

  (2) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda valitsus või vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Valitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokku kutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud.

  (3) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta tehakse volikogu liikmetele elektronposti teel teatavaks vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit. Volikogu kutses tuleb ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused. Koos kutsega tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

  (4) Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta ja volikogu istungi päevakorra kavandisse esitatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirja ning eelnõu juurde lisatud lisamaterjalidega on alates volikogu istungi kutse teatavakstegemisest avalikustatud valla veebilehel.

§ 13.   Päevakorra koostamine

  (1) Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees volikogule esitatud ettepanekute ja materjalide alusel, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja vajadusel kaasettekandja.

  (2) Volikogu päevakorda kantakse:
  1) nõutavas korras ettevalmistatud eelnõud, mis on saanud juhtivkomisjoni heakskiidu;
  2) nõutavas korras ettevalmistatud eelnõud, mille puhul juhtivkomisjoni heakskiit ei ole vajalik;
  3) arupärimisele vastamised, kui arupärimise esitaja soovib suulist vastust volikogu istungil;
  4) volikogu komisjonide aruanded;
  5) muud küsimused, mis ei vaja õigusakti kehtestamist, aga mida peetakse vajalikuks arutada volikogu istungil.

§ 14.   Volikogu istungi avamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine

  (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohal olevatest volikogu liikmetest vanim liige.

  (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungil osalevate volikogu liikmete arv istungile registreerimise andmete alusel ja istungi päevakord.

  (3) Pärast päevakorra tutvustamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks maksimaalselt 1 minuti jooksul ühe arupärimise või eelnõu kohta ning volikogu liikmed ja valitsuse liikmed võivad esineda avalduse või informatsiooniga, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit.

§ 15.   Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil

  (1) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

  (2) Istungi juhataja avab läbirääkimised pärast viimast ettekannet või kaasettekannet.

  (3) Küsimused ettekande ja kaasettekannete kohta esitatakse kohe peale ettekannete lõppu. Pärast sõnavõtte on õigus esitada küsimusi sõnavõtjatele. Küsimused esitatakse täpselt formuleeritult ja igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel õigus kuni kolmeks küsimuseks.

  (4) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist.

  (5) Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestusega mitte üle viie minuti. Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega ja sõnavõtusoovi palvega enne konkreetse päevakorrapunkti arutamist või selle ajal.

  (6) Igas päevakorrapunktis on ettekandjal, kaasettekandjal ja volikogu liikmel õigus üheks märkuseks ja repliigiks.

  (7) Küsimuse, märkuse või repliigi esitamise soovist teatatakse juhatajale käe tõstmisega. Juhataja registreerib esineja. Enne esinemist teatab volikogu liige, kas tegemist on küsimuse, märkuse või repliigiga.

  (8) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral.

  (9) Eelnõu menetlemise osas võib teha muudatusi poolthäälte enamusega.

  (10) Volikogu liikmel on eelnõu teisel lugemisel õigus nõuda juhtivkomisjoni poolt arvestamata jäetud muudatusettepaneku hääletamist.

§ 16.   Muudatusettepanekute hääletamine istungil

  (1) Pärast läbirääkimiste lõppu vaadatakse läbi muudatusettepanekud.

  (2) Muudatusettepanekud vaadatakse läbi juhtivkomisjoni poolt esitatud järjekorras.

  (3) Volikogu liige võib volikogu istungil nõuda sellise muudatusettepaneku hääletust, mida juhtivkomisjon ei toetanud.

  (4) Muudatusettepanek, mida juhtivkomisjon toetas, loetakse arvestatuks ja seda ei hääletata, välja arvatud juhul, kui eelnõu algataja seda nõuab. Muudatusettepanekut eelnõu kohta, mille menetlemiseks ei olnud määratud juhtivkomisjoni, ei hääletata, kui eelnõu algataja on ettepanekuga nõus ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua.

  (5) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja juhtivkomisjoni esindajal võimalus muudatusettepanekut kommenteerida ning küsimustele vastata. Küsimuste esitamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 15 sätestatust.

  (6) Hääletamisele pandud muudatusettepanek võetakse vastu poolthäälte enamusega.

  (7) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbivaatamist.

§ 17.   Vaheaeg

  (1) Volikogu istungil tehakse reeglina vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel. Vaheaja alguse ja kestvuse otsustavad volikogu esimees sõltuvalt päevakorra küsimuste arutamise käigust.

  (2) Volikogu liikmel on õigus teha ettepanek võtta volikogu istungil enne eelnõu lõpphääletamise väljakuulutamist vaheaeg kestusega kuni 5 minutit. Ettepanek peab saama poolthäälte enamuse.

  (3) Istungi juhatajal on õigus igal ajal välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg kestusega kuni 30 minutit.

§ 18.   Hääletamine volikogu istungil

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (2) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Volikogu liige hääletab isiklikult.

  (4) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.

  (5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedeli täitmisega käesoleva määruse §-s 22 sätestatud korras või kasutatakse vastavat infosüsteemi.

  (6) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

  (7) Volikogu lõpphääletuse fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 19.   Hääletamine isikuvalimistel

  (1) Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused.

  (2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on volikogu liikmetel.

  (3) Ülesseatud kandidaadid peavad andma oma nõusoleku kandideerimiseks kas suuliselt istungil või kirjalikult, kui ülesseatud kandidaat istungil ei viibi. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

  (4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

  (5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.

  (6) Kandidaadile antakse enda tutvustamiseks aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni viis minutit, repliigiks kuni üks minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. Volikogu liige võib esitada kandidaadile kuni kaks küsimust.

  (7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, valla valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse valla valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.

  (8) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

  (9) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

  (10) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu vallavapi pitsati jäljendiga hääletussedeli.

  (11) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.

  (12) Pärast hääletussedeli täitmist murrab volikogu liige hääletussedeli kokku ja laseb häältelugemiskomisjoni liikmel kokkumurtud hääletussedeli välisküljele panna vallavapi pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

  (13) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

  (14) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

  (15) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel:
  1) on märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või
  2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime või
  3) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“.

  (16) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

  (17) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

  (18) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

  (19) Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid.

  (20) Volikogu otsuse hääletamistulemuse kohta kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 20.   Umbusalduse avaldamine

  (1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.

  (2) Umbusalduse avaldamise algatamine toimub volikogu istungil. Umbusalduse avaldamine algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse avaldamise algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

  (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise küsimusele juhtivkomisjoni ei määrata.

  (4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.

  (5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või valitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.

  (6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.

  (7) Pärast lõppsõna ära kuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 21.   Arupärimisele vastamine

  Arupärimisele vastamine volikogu istungil toimub valla põhimääruses sätestatud korras.

§ 22.   Volikogu istungi lõpetamine

  Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja ja kinnitab seda haamrilöögiga.

§ 23.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, taandamised, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.

  (2) Volikogu istungi protokollile lisatakse häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.

  (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

  (4) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad Põhja-Pärnumaa valla veebilehel.

§ 24.   Volikogu komisjoni töövorm

  Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone.

§ 25.   Komisjoni kokkukutsumine

  (1) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sh komisjoni esimees või aseesimees.

  (2) Komisjoni esimees või aseesimees teeb komisjoni liikmetele, volikogu esimehele ja vallakantseleile vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist elektrooniliselt teatavaks selle toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused.

  (3) Komisjonid võivad nende esimeeste kokkuleppel läbi viia ühisarutelusid. Ühisarutelu käik kajastatakse ühisarutelus osalenud komisjonide protokollides eraldi.

§ 26.   Komisjoni esimehe ülesanded

  Volikogu komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kes:
  1) koostab komisjoni töökavad ja koosolekute päevakorra kavad;
  2) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid;
  3) vastutab komisjoni asjaajamise eest.

§ 27.   Komisjoni õigused

  Komisjonil on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
  2) algatada arutelusid;
  3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja juhtivkomisjoni menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
  4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

§ 28.   Otsuste vastuvõtmine komisjonis

  (1) Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälte enamusega.

  (2) Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt, võetakse sama küsimus arutusele komisjoni järgmisel koosolekul.

  (3) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsusega.

§ 29.   Virtuaalne osalemine komisjoni koosolekul

  (1) Komisjoni liige võib erandkorras osaleda komisjoni koosolekul virtuaalselt. Virtuaalne osalemine tähendab komisjoni liikme osavõttu komisjoni koosolekust arvutivõrgu vahendusel nii, et komisjoni liikme edastatav videopilt kuvatakse komisjoni koosoleku toimumise ruumi seinale. Videopilt peab võimaldama tuvastada komisjoni liikme isikut ja tema liigutusi (hääletamist) ning edastada komisjoni liikme häält. Virtuaalselt ei saa osaleda komisjoni esimees ja koosoleku protokollija. Virtuaalselt võivad osaleda teised komisjoni koosolekule kutsutud isikud juhul, kui komisjoni koosolekust osavõtvate liikmete enamus peab sellist osalemist piisavaks.

  (2) Virtuaalse osalemise korral tehakse komisjoni koosoleku protokolli komisjoni liikme nime juurde sellekohane märge ja koosolekust osavõtjate registreerimislehel kirjutatakse komisjoni liikme allkirja lahtrisse tekst „osales virtuaalselt“. Märke kinnitab komisjoni esimees oma allkirjaga.

§ 30.   Eelnõu menetlemine juhtivkomisjonis

  (1) Juhtivkomisjon peab andma seisukoha eelnõule ja muudatusettepanekutele.

  (2) Juhtivkomisjon vaatab läbi kõik tähtaegselt eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon peab võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut või arvamust selgitada ning eelnõu algatajal ettepaneku suhtes arvamust avaldada enne selle kohta seisukoha kujundamist. Juhtivkomisjon võib arutelu tulemusel teha eelnõule ise muudatusettepanekuid.

  (3) Juhtivkomisjoni seisukohad eelnõu muudatusettepanekute kohta ning hääletustulemused fikseeritakse juhtivkomisjoni protokollis. Juhtivkomisjon koostab muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab kõigi muudatusettepanekute sõnastust, esitajat ning juhtivkomisjoni seisukohta.

  (4) Pärast eelnõu ja muudatusettepanekute läbiarutamist otsustab juhtivkomisjon eelnõu heakskiitmise ja ettepaneku tegemise eelnõu volikogu istungi päevakorda võtmiseks.

  (5) Juhul kui kvoorumi puudumise tõttu ei ole juhtivkomisjon eelnõud arutanud, otsustab eelnõu istungi päevakorda võtmise volikogu esimees.

  (6) Kui eelnõu on pärast juhtivkomisjoni toimumist arutanud muu volikogu alatine komisjon ja otsustanud esitada eelnõule muudatusettepanekuid, edastab vallakantselei volikogu komisjoni poolt heakskiidetud muudatusettepanekud viivitamatult juhtivkomisjoni esimehele. Juhtivkomisjoni esimees kutsub kokku juhtivkomisjoni koosoleku volikogu komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekute kohta arvamuse avaldamiseks, juhtivkomisjoni koosolek võib toimuda elektrooniliselt. Komisjoni koosolek peab toimuma hiljemalt 24 tundi enne volikogu istungit.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul elektrooniliselt toimuva juhtivkomisjoni koosoleku puhul saadab komisjoni esimehe otsusel vallakantselei muudatusettepaneku komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama digitaalselt allkirjastatult oma seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) komisjoni esimehele elektronkirjaga, ning need lisatakse koosoleku protokollile. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohta, loetakse ta koosolekul mitteosalenuks.

  (8) Kui juhtivkomisjon kvoorumi puudumise tõttu ei võta käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul vastu otsust muu komisjoni poolt eelnõule esitatud muudatusettepaneku kohta, paneb istungi juhataja volikogu komisjoni esitatud muudatusettepaneku volikogus hääletusele vastava eelnõu arutamise juures enne juhtivkomisjoni poolt esitatud muudatusettepanekute loetelu läbivaatamist.

§ 31.   Komisjoni koosoleku protokoll

  (1) Komisjoni koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.
Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes edastab selle vallakantseleile.

  (2) Protokollid tehakse kättesaadavaks valla veebilehe kaudu hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

  (3) Volikogu komisjoni protokollilise otsuse esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht.

§ 32.   Revisjonikomisjoni õigused

  (1) Revisjonikomisjonil on õigus:
  1) kontrollida ja hinnata valitsuse ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste või valla valitseva mõju all oleva äriühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust;
  2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

  (2) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
  1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
  2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
  3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

  (3) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

  (4) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
  1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
  2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste juurde.

  (5) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesanne esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.

§ 33.   Kontrollitava asutuse juhi kohustused

  (1) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

  (2) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

§ 34.   Kontrollimise tulemused

  Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
  1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
  2) vallavara kasutamise sihipärasust;
  3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
  4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
  5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.

§ 35.   Revisjoniakti sisu

  (1) Revisjoniaktis peavad sisalduma:
  1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
  2) faktilise olukorra kirjeldus;
  3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;
  4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu;
  5) hinnangut tegevuse tulemuslikkuse kohta.

  (2) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse revisjoniaktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud isikute nimed ja ametikohad.

  (3) Kontrollija võib lisada revisjoniaktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

  (4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.

  (5) Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

§ 36.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. märtsil 2020.

/otsingu_soovitused.json