Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Iisaku kalmistu kasutamise eeskiri

Väljaandja:Iisaku Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.11.2018
Avaldamismärge:RT IV, 27.03.2013, 41

Iisaku kalmistu kasutamise eeskiri

Vastu võetud 21.03.2013 nr 75

Määrus kehtestatakse «Kalmistuseaduse» § 7 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDOSA 

§ 1.  Üldsätted

 (1) Iisaku kalmistu kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Iisaku valla haldusterritooriumil asuva ning Iisaku valla omandis oleva Iisaku kalmistu haldamist ja kasutamist.

 (2) Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja hauaplatside kasutajatele.

 (3) Iisaku kalmistu on tunnistatud kultuurimälestiseks Kultuuriministri 01.06.1995. a määrusega nr 19/1 (ajaloomälestise reg.nr 35) ja on kinnismälestisena võetud muinsuskaitse alla, mistõttu rakendatakse kalmistu haldamisel «Muinsuskaitseseadusest» tulenevaid erisusi.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest hauakohast ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis;
 2) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks;
 3) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on hauaplatsi kasutamise õigus;
 4) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, betoonrant, inventar vms);
 5) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis.

§ 3.  Kalmistu haldamine

 (1) Iisaku kalmistu haldaja on Iisaku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). Haldaja ülesandeid teostab kalmistuvaht.

 (2) Vallavalitsusel on õigus sõlmida kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmise volitamiseks halduslepinguid.

 (3) Kalmistu haldaja tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh eraldab hauaplatsid, võtab kasutajata hauaplatsid arvele, korraldab jäätmehooldust, täidab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

 (4) Kalmistu kohta peab kalmistu haldaja hauaregistrit ja matmisraamatut.

 (5) Kalmistu kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele vallavalitsuse arhiivis.

 (6) Kalmistul osutavate tasuliste teenuste hinnad, sh hauaplatsi kasutusõiguse tasu suuruse, kabeli kasutamise tasu suuruse ja teiste kalmistu haldaja poolt osutatavate teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus määrusega.

§ 4.  Kalmistu tööaeg

  Kalmistu on avatud iga päev.

§ 5.  Nõuded kalmistule

 (1) Kalmistu peab olema ümbritsetud piirdega.

 (2) Kalmistu peasissekäigu juures peab olema teadetetahvel haldaja või tema poolt määratud isiku kontaktandmetega, kalmistu kasutamise eeskiri ja muu vajalik info. Operatiivne informatsioon pannakse üles ka tööriistakuuri juurde.

 (3) Kalmistu haldaja peab tagama:
 1) matmiseks ja kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad;
 2) tähistatud prügikonteinerid ladestamisele kuuluvate jäätmete (küünlatopsid, lillepotid, määrdunud pakendid) ja mittepuitunud biolagunevate haljastusjäätmete kogumiseks;
 3) tähistatud koht puitunud biolagunevate haljastusjäätmete (oksad, tüved, kännud) kogumiseks;
 4) veevõtukohad;
 5) kvartalite ja ridade/sektorite tähised (viidad).

§ 6.  Kalmistu kasutamise ja heakorra nõuded

 (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

 (2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
 1) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, piirdeaeda, veevõtukohti, teid, hauaplatse, hauatähiseid ja -rajatisi;
 2) eemaldada hauatähiseid ja -rajatisi kalmistu haldajaga kooskõlastamata;
 3) raiuda puid ilma raieloata;
 4) istutada puid kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
 5) panna maha või kalmistu jäätmemahutitesse olmejäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljapoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
 6) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;
 7) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga kalmistu haldaja loata;
 8) paigaldada inventari ja rajatisi kalmistu haldaja kooskõlastuseta;
 9) teha lõket ja põletada prahti selleks mitteettenähtud kohas (välja arvatud kalmistu haldaja poolt kalmistu hooldamiseks tarvilike tööde läbiviimisel);
 10) jalutada kodu- ja lemmikloomi;
 11) matta loomi;
 12) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.

§ 7.  Kabeli kasutamise korraldamine

 (1) Kabeli kasutamist korraldab kalmistuvaht.

 (2) Kabel hoitakse lukustatuna, välja arvatud matusetseremoonia ajal ja surnu paigutamisel kabelisse. Võti asub kalmistuvahi käes.

2. peatükk HAUAPLATS 

§ 8.  Hauaplatsi suurus

 (1) Hauaplats eraldatakse kas ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel kuni neljakohaline (nn perekonnaplats).

 (2) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
 1) ühe hauakohaga hauaplats 1,25 x 2,50 m;
 2) kahe hauakohaga hauaplats 2,50 x 2,50 m;
 3) kolme hauakohaga hauaplats 3,75 x 2,50 m;
 4) nelja hauakohaga hauaplats 5 x 2,50 m.

 (3) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral on 1,0 x 1,0 m.

§ 9.  Hauaplatsi eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine

 (1) Hauaplatsi eraldab, suuruse ja asukoha määrab kalmistuvaht arvestades kalmistu planeeringut ning väljakujunenud struktuuri hauaplatside paigutamisel.

 (2) Hauaplats eraldatakse
 1) isikule surnu matmiseks, kelle rahvastikuregistristrijärgne elukoht surma hetkel on olnud Iisaku vallas;
 2) isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukohaks on Iisaku vald, oma lähedaste (ema, isa, lapsed, abikaasa või tema ema, isa, lapsed) matmiseks;
 3) EELK Iisaku koguduse liikmele;
 4) erandkorras vallavalitsuse loal.

 (3) Hauaplatsi eraldades tuleb jälgida põlist matmistava, hauatähis asub haua peatsis.

 (4) Hauaplatsi eraldamise kohta sõlmitakse hauaplatsi kasutajaga hauaplatsi kasutamise leping (edaspidi kasutusleping) vastavalt käesolevas paragrahvis ning §-des 10 ja 23 lõikes 1 toodule.

 (5) Kasutuslepingusse kantakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi asukoht ja selle suurus
ning fikseeritakse poolte õigused ja kohustused, kasutuslepingu kehtivuse tähtaeg, selle muutmise ja lõpetamise ning hauaplatsi kolmandale isikule üleandmise kord, hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõuded, poolte vastutus hauaplatsi kasutamisel ja vaidluste lahendamise kord ning hauaplatsi kasutaja kinnitus kalmistu kasutamise eeskirja tundmise ja täitmise kohta.

§ 10.  Kasutuslepingu tähtaeg

 (1) Kasutusleping sõlmitakse tähtajaga 20 aastat.

 (2) Kasutuslepingu tähtaja saabumisel loetakse kasutusleping lõppenuks. Kuus kuud enne kasutuslepingu lõppemist teavitab kalmistu haldaja hauaplatsi kasutajat kasutuslepingu lõppemisest, saates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate kasutuslepingus toodud aadressile.

 (3) Hauaplatsi senisel kasutajal on eesõigus uue kasutuslepingu sõlmimiseks. Uue kasutuslepingu sõlmimiseks esitab hauaplatsi kasutaja kalmistu haldajale kirjaliku avalduse hiljemalt ühe kuu jooksul enne kasutuslepingu tähtaja möödumist.

§ 11.  Kasutuslepingu üleandmine ja üleminek

 (1) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu üle anda kolmandale isikule kalmistu haldaja nõusolekul. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse kirjalikult kalmistu haldaja juures.

 (2) Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema omastel eelisõigus hauaplatsi kasutamiseks ja õigustaotleda kasutuslepingu ülevõtmist. Kasutuslepingu üleandmine vormistatakse kalmistu haldaja poolt kirjalikult hauaplatsi kasutaja surma tõendava dokumendi (surmatõendi) esitamisel.

§ 12.  Kasutuslepingu lõppemine

 (1) Kasutusleping lõppeb tähtaja möödumisel või lepingu ülesütlemisel või hauaplatsi kasutaja surma korral, kui kasutuslepingut üle ei võeta.

 (2) Hauaplatsi kasutaja võib kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles öelda, esitades kalmistu haldajale kirjalikult kasutuslepingu ülesütlemise avalduse.

 (3) Kalmistu haldaja ütleb kasutuslepingu erakorraliselt ühepoolselt enne tähtaja lõppu üles, kui hauaplats on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 20.

 (4) Hauaplatsi, mille kasutusleping on lõppenud, võtab kalmistu haldaja arvele kui kasutajata hauaplatsi vastavalt eeskirja §-le 19.

§ 13.  Erandid hauaplatsieraldamisel ja kasutuslepingu sõlmimisel

 (1) Erandina võib vallavalitsus korralduse alusel eraldada hauaplatsi juriidilisele isikule või kutse- või loomeliidule, kelle tegevusalasse kuulub Eesti riigi või Iisaku valla avalikus elus silmapaistvate isikute kultuuripärandi säilitamine.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hauaplatsi/de kohta sõlmitakse kasutusleping.

 (3) Hauaplatsile, mille kasutaja on juriidiline isik või kutse- või loomeliit, maetakse kasutaja liikmeskonda kuulunud või nende poolt tunnustatud Eesti riigi või Iisaku valla avalikus elus silma paistnud surnud isikud või nende tuhk.

3. peatükk MATMINE 

§ 14.  Matmise korraldamine

 (1) Surnu maetakse hauaplatsile kirstus, surnu tuhk urnis või ilma selleta.

 (2) Matmine tuleb registreerida kalmistuvahi juures vähemalt üks ööpäev enne matuse toimumist.

 (3) Kalmistuvaht registreerib matmise surnu surmatõendi või surnult sündinu puhul arstliku surmateatise alusel ning kooskõlastab hauaplatsile matmise hauaplatsi kasutajaga.

 (4) Kalmistuvaht registreerib maetud isiku, hauaplatsi kasutaja ja hauaplatsi andmed vastava(te)s registri(te)s seaduses sätestatu kohaselt.

 (5) Matmine toimub ainult valgel ajal. Pühapäeval ja riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata.

§ 15.  Matmine hauaplatsile

 (1) Haua kaevamine ning matmise korraldmine kooskõlastatakse kalmistuvahiga.

 (2) Matmist takistavate hauatähiste ja hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.

 (3) Kirstuhaua sügavus maapinnast hauapõhjani peab jääma vahemikku 1,5 – 2m.

 (4) Surnu tuhk maetakse hauaplatsile urniga või ilma selleta. Urnihaua sügavus maapinnast peab olema vähemalt 1,0 m.

 (5) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

 (6) Haua kaevamise ja matuse käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab matmise korraldaja hiljemalt kolme päeva jooksul pärast matuse toimumist. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab tekitatud kahjustused kalmistuvaht matmise korraldaja kulul.

§ 16.  Erisused matmisel

  Tundmatu või omasteta surnu matmine, pealematmine ja ümbermatmine toimub vastavalt seaduses sätestatud korrale.

4. peatükk HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE 

§ 17.  Kalmistu ja hauaplatsi kujundamine

 (1) Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida kalmistute kujunduse head tava, Iisaku kalmistu haljastusprojekti (olemasolul) nõudeid ning käesoleva eeskirjaga kehtestatud kujunduspõhimõtteid nii hauarajatiste, hauatähiste kui ka haljastuse osas. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

 (2) Kujunduspõhimõtetest erineva kujundusega hauaplatsi rajamiseks tuleb koostada tööjoonised ning kooskõlastada vallavalitsusega.

 (3) Hauaplatsi kujundamisel tuleb vältida keskkonda sobimatuid tehismaterjale (plastid, kergkruus, kunstmuru jmt). Uute hauarajatiste paigaldamisel tuleb jälgida nende sobivust keskkonda.

 (4) Kalmistu haljastuses tuleb lähtuda vajadusest kaitsta hauarajatisi ja -tähiseid puude ning põõsaste kahjuliku mõju eest. Eemaldada tuleb puud, mis kahjustavad juurestiku, tüve või võraga hauarajatisi, põhjustades nende purunemist, deformeerumist või sammaldumist. Tagada tuleb ajalooliste alleede, kujundatud puuderühma ja memoriaalpuude säilimine.

 (5) Haljastamisel tuleb eelistada madalhaljastust, puude leina- ja kääbusvorme. Kõrgemakasvuliste puude hauaplatsile istutamine ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta ei ole lubatud ning isetekkelised puuvõrsed tuleb õigeaegselt eemaldada. Põõsaste maksimaalseks lubatud kõrguseks on kuni 1,5m, hekkidel kuni 0,75m. Puude ja põõsaste võra peab jääma hauaplatsi piiridesse.

 (6) Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, hauakivi, hauasamba või muu tähisega. Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

 (7) Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatised loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.

 (8) Hauaplatsi ääristena on soovitatav kasutada mätasääristust või looduslikke äärekive.

 (9) Hauatähiste või -rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb kooskõlastada kalmistuvahiga .

 (10) Kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil tuleb nii kasutusel olevatel kui mahajäetud hauaplatsidel vanemad kui 50 aastased hauatähised ja –piirded jätta oma algsele kohale. Jalalt murdunud ning katkised ristid ja muud hauatähised või nende tükid ning piirete fragmendid, mida ei ole võimalik algsel kohal eksponeerida, tuleb viia kalmistuvahi poolt määratud kohta. Vanad metallist ja kivipostidega piirded ning hauatähised tuleb võimalusel taastada.

 (11) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab kalmistuvaht hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile. Hoiatuses märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning kohustuse täitmata jätmise tagajärjed.

 (12) Kui hoiatuse edastamisele järgneva 6 kuu jooksul hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauarajatisi, hauatähiseid või haljastust, kõrvaldab kalmistu haldaja need hauaplatsi kasutaja kulul.

 (13) Kasutajata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav kohustus uue hauaplatsi kasutajaga sõlmitavasse kasutuslepingusse.

§ 18.  Hauaplatsi hooldamine

 (1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele:
 1) hauaplats ja sellega piirnevad teeosad peavad olema puhtad;
 2) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
 3) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, vanad pärjad;
 4) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;
 5) hauatähised ja piirded on terved ning neil olev tekst loetav;
 6) hauaplatsi kattev liiv on puhas;
 7) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht;
 8) hauaplatsi katteplaadid on terved.

 (2) Hauaplatsi kasutaja võib tellida hauaplatsi hooldustöid kolmandatelt isikutelt kooskõlastatult kalmistuvahiga.

 (3) Raieloa hauaplatsil kasvava puu mahavõtmiseks taotleb hauaplatsi kasutaja vallavalitsuselt. Kalmistu territooriumil väljaspool hauaplatsi kasvava puu mahavõtmise korraldab kalmistuvaht vastavalt Iisaku Vallavolikogu poolt kehtestatud korrale

5. peatükk KASUTAJATA HAUAPLATSI ARVELEVÕTMINE 

§ 19.  Kasutajata hauaplatsi arvelevõtmine

 (1) Kasutajata hauaplatsina võetakse arvele hauaplats, mille kasutuslepingu tähtaeg on möödunud, kasutusleping on erakorraliselt enne tähtaja lõppu lõpetatud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 20.

 (2) Kasutajata hauaplatsi võib kalmistu haldaja eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat.

§ 20.  Hooldamata hauaplats

 (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
 1) hauaplatsi pinnasest olulises osas, st üle poole pindalast, on läbi kasvanud aastaid niitmata rohi ja võsa;
 2) hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbiroostetanud või lagunenud ning hauatähisel olev tekst on loetamatu;
 3) hauaplatsile kogunenud prahist ja lehtedest on ilmne, et hauaplatsi ei ole pikka aega hooldatud.

 (2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvelevõtmiseks korraldab kalmistuvaht koostöös vallavalitsuse vastava ametnikuga selle ülevaatamise.

 (3) Hauaplats vaadatakse üle kahel korral:
 1) esimene ülevaatus, mille käigustuvastatakse, et hauaplats on hooldamata. Ülevaatamise korral märgistatakse see kollase sildiga, millel on musta värviga kiri «hooldamata hauaplats». Sildile märgitakse ülevaatuse järjekorranumber, ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja kalmistu haldaja kontaktandmed. Kalmistuvaht edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile;
 2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

 (4) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud isikud.

 (5) Hooldamata hauaplatsina arvele võetud hauaplatside kohta avaldatakse teade kalmistul asuval teadetetahvlil, Iisaku valla kodulehel ja ajalehes Meie Keskel, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse kolme kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust kalmistu haldajaga ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest ja kasutusleping erakorraliselt üles öelda.

 (6) Pärast kolmekuulise tähtaja möödumist võib kalmistu haldaja kasutuslepingu ühepoolselt üles öelda.

 (7) Hauaplatsi, millele ei ole kasutuslepingut sõlmitud, kasutusõigus loetakse lõppenuks kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud toimingute tegemist, kui hauaplatsi kasutaja ei ole teates määratud tähtaja jooksul hauaplatsi korrastanud.

6. peatükk MÄLESTISED 

§ 21.  Mälestistena kaitse all olevad objektid

 (1) Iisaku kalmistu muinsuskaitsealuste kinnismälestiste kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, millele kohaldatakse «Muinsuskaitseseaduses» sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

 (2) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kalmistu kaitsevööndis keelatud:
 1) püstitada ehitisi, rajada teid, kraave ja trasse ning teha muid mulla- ja ehitustöid;
 2) istutada, maha võtta ja välja juurida puid ja põõsaid.

 (3) Mälestiste ja kalmistul asuvate ehitiste muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise ja restaureerimise projektid ning mälestistel ja kalmistul tehtavate mulla- ning ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ja vallavalitsusega.

 (4) Mälestiseks tunnistatud hauaplats, hauarajatis ja sakraalehitis tähistatakse eritähisega. Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet vastavalt «Muinsuskaitseseadusele».

 (5) Muudatused mälestiseks tunnistatud hauaplatsil peavad olema kooskõlastatud vastavalt «Muinsuskaitseseadusele».

 (6) Kui mälestiseks tunnistatud hauaplatsi kasutaja loobub hauaplatsi kasutamise õigusest, läheb hauaplatsi kasutamise õigus üle kalmistu haldajale.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 22.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras.

 (2) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus ja Muinsuskaitseamet ning Keskkonnaamet vastavalt oma pädevusele.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 23.  Rakendussätted

 (1) Senisel hauaplatsi kasutajal on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul pärast käesoleva eeskirja jõustumist. Kalmistu haldaja tagab pärast andmete kontrollimist esitatud taotluse alusel lepingu sõlmimise hiljemalt kolme kuu jooksul arvates taotluse saamisest.

 (2) Seniseks hauaplatsi kasutajaks loetakse omaksed, kes on korraldanud hauaplatsil esimese matmise, selle puudumisel isik, kes hauaplatsi reaalselt kasutab.

 (3) Eeskirja § 5 lõikes 2 nimetatud teadetetahvel paigaldatakse hiljemalt ühe aasta jooksul arvates käesoleva eeskirja jõustumisest.

§ 24.  Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Iisaku Vallavolikogu 19.04.2001. a määrus nr 12 «Iisaku kalmistu hooldamise ja kasutamise eeskirja kinnitamine» ja Iisaku Vallavolikogu 27.11.2003. a määrus nr 9 « Iisaku Vallavolikogu 19. aprilli 2001. a määruse nr 12 «Iisaku kalmistu hooldamise ja kasutamise eeskirja kinnitamine» muutmine».

§ 25.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 01. juunil 2013. a

Vello Taar
Volikogu aseesimees