Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Lüganuse valla põhimäärus

Lüganuse valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Lüganuse Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.03.2015, 11

Lüganuse valla põhimäärus

Vastu võetud 19.03.2015 nr 60

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Põhimääruse ülesanded

  Lüganuse valla põhimääruses sätestatakse Lüganuse valla (edaspidi valla) omavalitsusorganite, nende komisjonide ja fraktsioonide moodustamise kord, õigused, kohustused, pädevus ja töökord; volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimise kord; hallatavate asutuste moodustamise kord; valla sümbolid ja aunimetused ning nende kasutamise kord; valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõted; valla majandustegevuse alused; külavanema õigused ja kohustused ning valimise kord; valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

§ 2.  Valla piir ja haldusterritoorium

 (1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras.

 (2) Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valla territooriumile suubuvatel teedel.

 (3) Valla piir tähistatakse viitadega üldkasutatavatel teedel Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras.

 (4) Valla haldusterritooriumil on üks vallasisene linn- Püssi, üks alevik - Lüganuse ja 39 küla – Aa, Aidu, Aidu-Liiva, Aidu-Nõmme, Aidu-Sooküla, Aruküla, Arupäälse, Aruvälja, Hirmuse, Irvala, Jabara, Koolma, Kopli, Kulja, Liimala, Lipu, Lohkuse, Lümatu, Maidla, Matka, Mehide, Moldova, Mustmätta, Oandu, Ojamaa, Piilse, Purtse, Rebu, Rääsa, Salaküla, Savala, Sirtsi, Soonurme, Tarumaa, Uniküla, Varja, Veneoja, Virunurme, Voorepera.

§ 3.  Valla halduskeskus

 (1) Valla halduskeskus asub Lüganuse vallas, Lüganuse alevik, Kiviõli tee 8.

 (2) Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

§ 4.  Vallaelanik

 (1) Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kes on oma elukoha rahvastikuregistris registreerinud Lüganuse vallas.

 (2) Vallaelanikul on õigus soodustustele, toetustele, teenustele ja teistele hüvedele vallavolikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.

2. peatükk VALLA SÜMBOLID JA AUNIMETUSED 

§ 5.  Valla sümbolid

 (1) Lüganuse valla sümbolid on vapp ja lipp.

 (2) Valla vapil on kujutatud kuldsel kilbil sinine ärastala ning viimasel kolm hõbedast kala. Kuldne sümboliseerib küpset viljapõldu, iidset põlluharimise traditsiooni ja maapõue rikkusi, sinine ärastala viitab valda ühendavale Purtse jõele, kolm kala tähistavad 2013. aastal ühtseks Lüganuse vallaks ühinenud Lüganuse valda, Maidla valda ning Püssi linna. Lüganuse valla vapi laiuse ja kõrguse suhe on 9:12.

 (3) Lüganuse valla lipp koosneb kolmest horisontaalsest värvilaiust: rohelise ja sinisega põigiti jaotatud väljal kollane poom. Roheline sümboliseerib metsa ja puutumata loodust, sinine puhta vee elustavat jõudu ning kollane küpset viljapõldu, iidset põlluharimise traditsiooni ja maapõue rikkusi. Lüganuse valla lipu tavasuurus on 1050 x 1650 mm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.

§ 6.  Valla sümbolite kasutamise kord

 (1) Valla vappi kasutatakse:
 1) vallavalitsuse haldushoonel, valla piiritähistel;
 2) valla pidulikel üritustel, autasudel, meenetel, ametimärkidel, ametlikel tõenditel ja tunnistustel, ametlikel trükistel;
 3) valla ametiasutuse, hallatavate asutuste ja äriühingute, mille aktsiate või osade ainuomanikuks on Lüganuse vald ning valla moodustatud sihtasutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes valitsuse loal.

 (3) Vallalipp on kohaliku omavalitsuse ja kogukonna tunnus ning see heisatakse:
 1) alaliselt vallavalitsuse haldushoonel;
 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel pidulikel üritustel.

 (4) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

 (5) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.

 (6) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks valitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel.

 (7) Vallalipu kasutamise õigus on igaühel järgides käesolevas paragrahvis kehtestatud lipu kasutamise korda.

 (8) Vallalipu valmistamine toimub ainult vallavalitsuse loal.

 (9) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele sündsal viisil.

§ 7.  Valla aukodanik

 (1) Valla aukodaniku nimetus omistatakse vallapoolse erilise austusavaldusena Lüganuse vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse-, kultuuri-, spordi-, sotsiaal-, tervishoiu-, majanduse ja muudes valdkondades.

 (2) Aukodaniku nimetus omistatakse vallavolikogu häälteenamusega. Vallavolikogu vastavas otsuses märgitakse aukodaniku ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukutse või amet ja teenete lühikirjeldus.

 (3) Esildise aukodaniku nimetuse omistamise kohta koos teenete lühikirjeldusega võivad esitada kõik vallakodanikud, sealhulgas vallavolikogu liikmed, vallavolikogu alatised komisjonid, vallavolikogu juhatus, vallavalitsus ja valla territooriumil tegutsevad juriidilised isikud. Esildis esitatakse vallavolikogule vähemalt kaks kalendrikuud enne aukodaniku austamise soovitavat päeva. Erandkorras võib esildise esitamise tähtaeg olla ka lühem. Asjakohase otsuse eelnõu esitab vallavolikogule vallavalitsus.

 (4) Aukodaniku nimetuse omistamise esildises märgitakse esildise esitaja andmed, aukodaniku kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht ja teenete kirjeldus. Juriidilise isiku esildis vormistatakse juriidilise isiku blanketil.

 (5) Aukodaniku nimetus omistatakse seoses Eesti Vabariigi iseseisvuspäevaga, vallale omavalitsusliku staatuse andmise aastapäevaga või isiku juubelisünnipäeva puhul.

 (6) Aukodanikule antakse vapimärk ja tunnistus.

 (7) Vapimärgi statuut kinnitatakse eraldi vallavolikogu otsusega.

 (8) Aukodanikule antav tunnistus on valla värvilisel blanketil olev raamitud dokument, millele kantakse aukodaniku ees- ja perekonnanimi, teenete kirjeldus, väljaandmise alus ja kuupäev. Aukodaniku tunnistused numereeritakse vallavalitsuse poolt vastavalt väljaandmise järjekorrale. Tunnistusele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Vapimärgi ja tunnistuse annavad aukodanikule pidulikult kätte vallavolikogu esimees ja/või vallavanem.

 (9) Vapimärgi kandmise õigus on ainult selle omanikul.

 (10) Aukodaniku nimetuse omistamisega kaasneb ühekordne rahaline preemia, mille suuruse kinnitab igakordselt vallavolikogu.

 (11) Teade valla aukodaniku nimetuse määramise kohta avaldatakse vallalehes ja internetis valla koduleheküljel.

§ 8.  Aasta Tegija

 (1) Aasta Tegija aunimetus omistatakse igal aastal Lüganuse Vallavolikogu poolt.

 (2) Aasta Tegija aunimetuse eesmärk on väärtustada ning avaldada avalikku tunnustust igal aastal isiku(te)le või ettevõttele, kes on oma tööalase või ühiskondliku tegevusega silma paistnud valla arendamisel, kodanike õiguste kaitsmisel, tõstnud valla mainet ja toonud paikkonnale tuntust.

 (3) Aasta Tegija aunimetus antakse tunnustusena üksikisikule või ettevõttele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, keskkonnakaitse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt valla arengut.

 (4) Isikut või ettevõtet, kellele on Aasta Tegija aunimetus omistatud, ei saa auhinna kandidaadiks uuesti esitada samas tegevusvaldkonnas enne kolme aasta möödumist.

 (5) Kandidaadi tegevus peab:
 1) kaasa aitama valla arengule ja positiivse maine kujunemisele;
 2) parandama paikkonna majanduslikku olukorda;
 3) parandama, kaitsma ja väärtustama valla elukeskkonda või tooma vallale tuntust.

 (6) Ettepanekuid Aasta Tegija kandidaatide ülesseadmise kohta koos teenete lühikirjeldusega võivad esitada kõik vallakodanikud, vallavolikogu liikmed, vallavolikogu alatised komisjonid, vallavolikogu juhatus, vallavalitsus ja valla territooriumil tegutsevad juriidilised isikud.

 (7) Vormikohased taotlused koos põhjendustega, millest nähtub, milliste konkreetsete teenete eest isik Aasta Tegija kandidaadiks üles seatakse, esitatakse kirjalikult vallakantseleisse märgusõna all “Aasta Tegija” hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks. Tähtajaliselt mittesaabunud ettepanekuid ei arvestata.

 (8) Esitatud ettepanekud vaatab läbi valitsus koos volikogu juhatusega.

 (9) Volikogu võib Aasta Tegija auhinna jätta välja andmata.

 (10) Aasta Tegija aunimetuse kätteandmine toimub vallavolikogu esimehe ja vallavanema poolt vallale omavalitsusliku staatuse andmise aastapäeva üritusel. Teade Aasta Tegija aunimetuse määramise kohta avaldatakse valla lehes ja internetis valla koduleheküljel.

 (11) Aasta tegijale antakse vastav tunnistus, rahaline preemia ja valla sümboolikaga mälestusese. Tunnistusele kantakse aasta tegija aunimetuse saaja nimi ja nimetuse andmise aasta.

 (12) Arvestust aasta tegija aunimetuse andmise üle peab vallavalitsuse kantselei.

§ 9.  Tänukiri

 (1) Valla tänukiri antakse üksikisikutele ja juriidilistele isikutele valla majanduse, keskkonnakaitse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõne muu valdkonna arendamisel osutatud eriliste teenete eest.

 (2) Tänukiri antakse üle vallale olulistel tähtpäevadel ja muudel üritustel.

 (3) Põhjendatud ettepanekuid tänukirjaga autasustamise kohta võivad teha vallavolikogu, vallavalitsus ja valla elanikud.

 (4) Ettepanekud tänukirjaga autasustamise kohta vaatab läbi ja otsustab valitsus.

 (5) Tänukirjaga võib kaasneda rahaline preemia või kingitus.

3. peatükk VALLAVOLIKOGU 

§ 10.  Vallavolikogu üldsätted

 (1) Lüganuse Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest seadustest ning normatiivaktidest.

 (2) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on juhatus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

 (3) Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei.

§ 11.  Volikogu esimehe valimine

 (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

 (2) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu.

 (3) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist on kandidaatidel õigus ennast tutvustada ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

 (4) Valimist korraldab volikogu poolt moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast häältelugemiskomisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni liikmeks ei või olla esitatud kandidaat. Häältelugemiskomisjon:
 1) valmistab ette hääletamissedelid;
 2) viib läbi salajase hääletamise;
 3) koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed.

 (5) Häältelugemiskomisjoni protokolle säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

 (6) Valimistulemused tehakse kindlaks häältelugemskomisjoni otsusega.

 (7) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

 (8) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Kui on esitatud üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

 (9) Volikogu esimehe valimist volikogu esimesel istungil korraldab valla valimiskomisjon ja valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusega.

§ 12.  Volikogu aseesimehe valimine

 (1) Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast volikogu esimehe valimist.

 (2) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

 (3) Volikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse § 11 lõigetes 2-8 määratud korras.

§ 13.  Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus

 (1) Volikogu esimees:
 1) koostab ja esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;
 2) suunab koostatud eelnõu(d), arvamuse või informatsiooni saamiseks esitatud materjalid või isikute avaldused volikogu komisjoni(de)le;
 3) vajadusel määrab eelnõule volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
 4) pikendab vajadusel eelnõude menetlemise tähtaega volikogus;
 5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
 6) kinnitab vallavanema puhkuse ajakava ning otsustab vallavanema lähetamise;
 7) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
 8) jälgib ja korraldab volikogule esitatud arupärimistele ja avaldustele vastamist;
 9) esindab valda suhetes Eesti Vabariigi presidendiga, suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega, suhetes teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, avalikel üritustel, muudel juhtudel arvestades teise osapoole esindatust.

 (2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel.

§ 14.  Volikogu juhatus

 (1) Juhatus on volikogu esimehe juures nõuandev organ volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks.

 (2) Juhatuse kompetentsi kuuluvad kõik küsimused, mis on seotud volikogu istungite ettevalmistamisega.

 (3) Volikogu juhatus:
 1) koordineerib alatiste komisjonide tegevust;
 2) valmistab korralduslikult ette volikogu istungeid ja vaatab läbi volikogus arutusele tulevate õigusaktide eelnõud
 3) kinnitab istungi päevakorra projekti ja tagab vallavalitsuse kantselei vahendusel selle õigeaegse jõudmise volikogu liikmeteni;
 4) korraldab nõupidamisi valla elu olulistes küsimustes.

 (4) Juhatusse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed) ja revisjonikomisjoni esimees.

 (5) Juhatuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav valitsuse liige ja vallasekretär. Volikogu esimees võib kutsuda juhatuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid.

 (6) Juhatuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Juhatuse koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus vähemalt üks nädal enne volikogu istungit vallavalitsuse ruumides. Volikogu esimees võib kokku kutsuda täiendava juhatuse koosoleku vastavalt vajadusele.

 (7) Juhatuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnõude ja nende juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad juhatuse liikmetele juhatuse koosoleku alguseks. Juhatuse koosoleku käigustäiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali juhatuse liikmetele.

 (8) Küsimuste otsustamine juhatuses toimub avaliku hääletamise teel. Otsus võetakse vastu kohalolevate juhatuse liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks juhatuse koosoleku juhataja hääl.

 (9) Juhatuse koosolekul volikogu esimehe poolt antud ülesanded edastab vallavalitsuse kantselei kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul ülesande täitjatele.

§ 15.  Volikogu komisjonid

 (1) Volikogu moodustab vallaelu valdkondades volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks nii alatisi, kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel.

 (2) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

 (3) Volikogu alatiste komisjonide liikmetele komisjoni töös osalemise eest hüvitise maksmine toimub volikogu vastava otsuse alusel.

 (4) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus.

 (5) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu esimees.

 (6) Komisjonide otsustused on soovitusliku iseloomuga.

 (7) Alatiste komisjonide esimehed esitavad volikogule üks kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist kirjaliku ülevaate eelmisel eelarveaastal tehtud tööst.

 (8) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.

 (9) Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse § 11 lõigetes 2- 8 määratud korras.

 (10) Komisjoni koosseis kinnitatakse nimekirjana komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget.

 (11) Revisjonikomisjoni moodustamise kord ja ülesanded sätestatakse käesolevas põhimääruses eraldi.

 (12) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustamine toimub volikogu komisjoni esimehe ettepanekul või komisjoni liikme avalduse alusel. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.

 (13) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:
 1) volikogu õigusaktide eelnõud;
 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;
 3) isikute avaldused;
 4) muud küsimused, mis kuuluvad komisjoni pädevusvaldkonda.

 (14) Komisjonil on õigus:
 1) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks;
 2) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
 3) algatada arutelusid;
 4) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
 5) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses olevate küsimustega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
 6) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

 (15) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul üleandmise hetkest arvates. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

 (16) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtivkomisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

 (17) Komisjonile adresseeritud avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele, kes jälgib ja korraldab adressaadile vastamist.

 (18) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kolm korda aastas. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees volikogu poolt kinnitatud tööplaani või volikogu ühekordse otsuse alusel.

 (19) Volikogu esimehel on õigus omal algatusel, valitsuse või alatise komisjoni esimehe ettepanekul kutsuda kokku komisjoni erakorraline koosolek, kui komisjoni arvamust vajav küsimus nõuab kiiret lahendamist. Komisjoni erakorralise koosoleku kokkukutsumise kooskõlastab volikogu esimees volikogu juhatusega.

 (20) Komisjoni esimehel on õigus omal algatusel või volikogu esimehe või valitsuse ettepanekul küsida elektronposti teel komisjoni liikmete arvamust küsimustes, mis ei vaja arutelu komisjoni koosolekul ning millele on lihtne vastata.

 (21) Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või tema asendaja. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälte enamusega.

 (22) Komisjon kuulab vajadusel ära vastava valdkonna vastutava spetsialisti seisukoha arutatava küsimuse kohta.

 (23) Komisjoni koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Koosoleku protokollid säilitatakse vallavalitsuse arhiivis ja avalikustatakse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

 (24) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tööplaani järgselt või tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse korra jooksul. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 16.  Volikogu alatised komisjonid

 (1) Arengukomisjon:
 1) tegeleb valla eelarvepoliitika ja üldise maksupoliitika küsimustega (riiklikud ja kohalikud maksud jne);
 2) tegeleb turismivaldkonna arendamisega seotud küsimustega;
 3) tegeleb valla arengukava ning küla- ja linnaelu üldiste arengusuundade väljatöötamist puudutavate küsimustega;
 4) tegeleb valla ruumilise planeerimise korraldamisega seotud küsimustega;
 5) on üldjuhul juhtivkomisjoniks valla eelarve, erinevate arengukavade ja planeeringute menetlemisel;
 6) tegeleb kohaliku omavalitsuse haldusjuhtimise ja palgapoliitika põhimõtete väljatöötamise ja toimimisega seotud küsimustega;
 7) tegeleb valla keskkonnapoliitka kujundamisega seotud küsimustega ja keskkonnaalaste (k.a keskonnakaitse jne) küsimuste läbivaatamisega;
 8) tegeleb side ja interneti kasutamisega seonduvate küsimustega;
 9) tegeleb muude valla arengut käsitlevate küsimustega.

 (2) Majanduskomisjon:
 1) tegeleb valla elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamisega seotud küsimustega;
 2) osaleb valla veevarustuse ja kanalisatsiooni arengusuundade väljatöötamises ning tegeleb valdkonna jooksva tegevuse korraldamisel tekkinud probleemide läbivaatamisega;
 3) tegeleb heakorra küsimustega vallas;
 4) tegeleb jäätmemajanduse korraldamisega seotud küsimustega;
 5) tegeleb vallasisese ühistranspordi korraldamisega seotud küsimustega;
 6) tegeleb liikluskorralduse küsimustega vallas;
 7) osaleb valla teedemajanduse arengusuundade väljatöötamises ja tegeleb valdkonna jooksval korraldamisel tekkinud probleemide läbivaatamisega;
 8) tegeleb vallavara kasutamise ja käsutamise korraldamist puudutavate küsimustega;
 9) tegeleb korrakaitse ja avaliku korraga seotud küsimustega;
 10) tegeleb loomapidamise (k.a koerad, kassid) korraldamisega seotud küsimustega ning maakasutust ja põllumajanduspoliitikat käsitlevate küsimustega;
 11) annab oma pädevusvaldkonna piires arvamused erinevate arengukavade, planeeringute ja valla iga-aastaste eelarvete eelnõudele;
 12) tegeleb valla majandustegevuse korraldamiseks loodud hallatavate asutuste, äriühingute, sihtasutuste ja muude asutuste ja organisatsioonide toimimise korraldamisega seotud küsimustega;
 13) tegeleb muude valla majandusvaldkonnaga seotud (k.a partnerlus lepingulistel alustel) või valla osalusega äriühingute, sihtasutuste ning teiste asutuste ja organisatsioonide tegevusega seotud küsimustega;
 14) tegeleb muude valla majandusvaldkonda kuuluvate küsimustega.

 (3) Sotsiaalkomisjon:
 1) tegeleb valla üldist sotsiaalpoliitikat puudutavate küsimustega (k.a sotsiaalabi ja -teenused, erinevad toetused, vanurite hoolekanne jne);
 2) tegeleb sotsiaalsete riskirühmade sotsiaalse kaitse- ja abiga seonduvate küsimustega;
 3) tegeleb turva- ja hooldekodude kasutamisega seotud küsimustega;
 4) tegeleb elanike tervishoiualase teenindamisega seotud küsimustega (perearstipunkt jne);
 5) tegeleb tööhõivepoliitikaga seonduvate küsimustega;
 6) annab oma arvamuse väljaspoolt valda saabunud/eraldatud sotsiaalabi jaotamist puudutavates küsimustes;
 7) annab oma pädevusvaldkonna piires arvamused erinevate arengukavade, planeeringute ja valla iga-aastaste eelarvete eelnõudele;
 8) tegeleb valla sotsiaalteenuseid osutavate hallatavate asutuste, äriühingute, sihtasutuste ja muude asutuste ning organisatsioonide toimimise korraldamisega seotud küsimustega;
 9) tegeleb muude sotsiaalvaldkonda kuuluvate küsimustega.

 (4) Haridus- ja noorsootöökomisjon:
 1) tegeleb valla hariduspoliitika ja hariduselu ning noorsootöö korraldamisega seotud küsimustega;
 2) vaatab läbi ja annab seisukoha lastehoiuga seotud küsimustele;
 3) tegeleb laste koolivälise tegevuse, huvitegevuse ja huviharidusega seonduvate küsimustega;
 4) tegeleb muude hariduse abiteenustega seonduvate küsimustega (õpilasüritused jne);
 5) tegeleb noortekeskuste omavahelise koostöö koordineerimisega seotud küsimustega;
 6) on volikogu juhtivkomisjoniks koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi (keskkooli) ja huvikooli asutamise või edasise tegevuse jätkamise otstarbekust käsitlevas menetluses ning annab omapoolse arvamuse enne volikogu lõplikku otsustust;
 7) annab oma pädevusvaldkonna piires arvamused erinevate arengukavade, planeeringute ja valla iga-aastaste eelarvete eelnõudele;
 8) tegeleb valla haridus- ja noorsootöö valdkonda teenindavate hallatavate asutuste, sihtasutuste ja muude asutuste ning organisatsioonide toimimise korraldamisega seotud küsimustega;
 9) kureerib hariduse ja noorsootöö valdkonna koostööd kodanikuühendustega;
 10) tegeleb muude haridus- ja noorsootöö valdkonda kuuluvate küsimustega.

 (5) Kultuuri- ja spordielukomisjon:
 1) tegeleb valla kultuuri- ja spordielu korraldamisega seotud küsimustega;
 2) tegeleb kultuuri- ja sporditööd ning vaba aja kasutamist korraldavate hallatavate asutuste (raamatukogud, rahvamajad, spordihooned jne) omavahelise koostöö koordineerimisega seotud küsimustega;
 3) tegeleb kolmanda sektori toimimise ja ühistegevuse korraldamisega seonduvate küsimustega (MTÜ – d, seltsitegevus jne);
 4) tegeleb kultuuri- ja spordiürituste koordineerimise, organiseerimise ja läbiviimisega seotud küsimustega;
 5) tegeleb valla ajaloo, kultuuri- ja rahvustraditsioonide säilitamise ja järjepidevuse tagamisega seotud küsimustega;
 6) tegeleb küsimustega, mis on seotud kultuuri- ja sporditöö valdkonna koostöö korraldamisega erinevate kodanikuühenduste, kultuurikollektiivide ja spordiklubidega;
 7) annab oma pädevusvaldkonna piires arvamused erinevate arengukavade, planeeringute ja valla iga-aastaste eelarvete eelnõudele;
 8) tegeleb valla kultuuri- ja spordielu valdkonda teenindavate hallatavate asutuste, sihtasutuste ja muude asutuste ning organisatsioonide toimimise korraldamisega seotud küsimustega;
 9) tegeleb muude kultuuri- ja spordielu valdkonda kuuluvate küsimustega.

 (6) Lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud alatistele komisjonidele võib volikogu oma koosseisu volituste ajaks moodustada ka teisi alatisi komisjone, mille volituste ulatus sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses.

§ 17.  Revisjonikomisjon

 (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast.

 (2) Kui vastavalt volikogu otsusele täidab revisjonikomisjon auditikomitee ülesannet ja revisjonikomisjoni liikmete hulgas ei ole seaduses kehtestatud nõuetele vastavat isikut, võib volikogu revisjonikomisjoni liikmeks kinnitada muu nõuetele vastava isiku.

 (3) Revisjonikomisjoni esimees korraldab tööd vastavalt seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korrale.

 (4) Revisjonikomisjonil on õigus kontrollida ja hinnata valitsuse, vallavalitsuse ametiasutuse ja hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning vallavara kasutamise sihipärasust ning kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

 (5) Revisjonikomisjon teostab kontrolli volikogu poolt kinnitatud tööplaani või volikogu otsuse alusel.

 (6) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

 (7) Volikogu esimehe, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi vastavalt vajadusele ka muul ajal.

 (8) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:
 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse;
 3) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste.

 (9) Kontrollimised toimuvad kirjaliku kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon, informeerides sellest enne revisjoni algust volikogu esimeest. Kontrollülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile.

 (10) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

 (11) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.

 (12) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd.

 (13) Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

 (14) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:
 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
 2) vallavara kasutamise õigsust;
 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
 5) aruandluse tõepärasust.

 (15) Aktis peavad sisalduma:
 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
 2) olukorra kirjeldus;
 3) viide õigusaktile, mida on rikutud;
 4) järeldus, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu.

 (16) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate/teenistujate nimed ja ametikohad.

 (17) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse parendamiseks.

 (18) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse valitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

 (19) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

 (20) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

§ 18.  Volikogu fraktsioon

 (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.

 (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest volikogu istungil.

 (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest.

 (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.

 (6) Fraktsioonil on õigus:
 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
 3) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna;
 4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;
 5) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele.

 (7) Fraktsiooni tegevus lõpeb:
 1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;
 2) kui samast nimekirjast volikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla kolme volikogu liikme;
 3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.

 (8) Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või langeb fraktsiooni liikmete arv alla kolme volikogu liikme, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse vallavalitsuse kantseleis registreerimisele järgnevast päevast.

§ 19.  Volikogu kokkukutsumine

 (1) Volikogu korralised istungid toimuvad igakuiselt, üldjuhul kuu kolmandal neljapäeval vallavalitsuse ruumides. Juulikuus korralisi istungeid ei toimu.

 (2) Volikogu istungi kokkukutsumine toimub seaduses sätestatud korras. Kutse volikogu istungile saadetakse volikogu liikmetele e-postiga (selle puudumisel kirja teel läbi postiasutuse). Volikogu istungi päevakord ning toimumise aeg ja koht avalikustatakse valla veebilehel.

 (3) Erakorralise istungi kutsub volikogu esimees või aseesimees kokku volikogu komisjoni või fraktsiooni, valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kirjalikul ettepanekul.

 (4) Volikogu istungi ettevalmistamist korraldab volikogu esimees koos juhatusega.

§ 20.  Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamine

 (1) Volikogu korralisel kui ka erakorralisel istungil arutusele tulevad küsimused ning kutses saadetava päevakorra kinnitab volikogu juhatus. Juhatus lähtub päevakorra kinnitamisel esitatud ettepanekutest ja tõstatatud küsimustest ning eelmisel volikogu istungil arutamata jäänud eelnõudest.

 (2) Ettepanek eelnõu päevakorda võtmiseks esitatakse volikogu esimehele kirjalikult, märkides ära eelnõu algataja ja pealkirja, mida soovitakse päevakorra projekti lülitada, projekti arutamise soovitava kuupäeva, ettekandja ja kaasettekandja ees- ja perekonnanime ning ametikoha ja antud eelnõu arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. Ettepanek esitatakse volikogu esimehele vallavalitsuse kantselei kaudu hiljemalt juhatuse toimumise ajaks.

 (3) Ettepaneku küsimuse võtmiseks volikogu päevakorda võivad teha volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid, vallavalitsus ja vallavanem ning vallaelanikud seaduses sätestatud korras, esitades juhatusele ettevalmistatud eelnõu.

 (4) Volikogu liikme poolt päevakorda esitatud küsimuse ja vajadusel vastava eelnõu valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige.

§ 21.  Volikogu töökord

 (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

 (2) Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt, mis kantakse istungi protokolli.

 (3) Volikogu istungid on avalikud. Külalistel on lubatud volikogu istungi saalis viibida vabade istekohtade olemasolul. Istungi toimumise ajal on külaliste liikumine saalis keelatud. Liikumispiirangu rikkumisel võib istungi juhataja vastava(te) külalis(t)e saalis viibimise keelata. Külalistel ei ole volikogu saalis sõnavõtmise õigust.

 (4) Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Viimasel juhul kuulutab istungi kinniseks volikogu esimees või tema asendaja. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. Valitsuse liikmete ja vallaametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab istungi juhataja.

 (5) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja teised volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Istungi käigu protokollimise korraldab vallavalitsuse kantselei.

 (6) Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi avalikust istungist võib teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd, saades selleks eelnevalt nõusoleku istungi juhatajalt. Juhul kui meedia esindajate tegevus häirib volikogu liikmete tööd, võib istungi juhataja paluda häirijad saalist lahkuda.

 (7) Volikogu liige teatab vallavalitsuse kantseleisse oma puudumisest volikogu istungilt

§ 22.  Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduste ning ettepanekute ärakuulamine

 (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Seejärel teatab juhataja puuduvad saadikud ning tutvustab istungile kutsutud külalisi. Vajadusel toimub seejärel sünnipäevaliste õnnitlemine.

 (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta.

 (3) Ettepanekud päevakorra muutmise kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale vähemalt 48 tundi enne istungi algust. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval.

 (4) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuse väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälte enamusega.

 (5) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või valitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile.

§ 23.  Volikogu istungi protokoll

 (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse istungile järgneva viie tööpäeva jooksul vallavalitsuse kantselei poolt.

 (2) Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

 (3) Protokoll peab vastama vormistamise ja rekvisiitide paigutuse osas “Asjaajamiskorra ühtsete alustega” sätestatud vormingu nõuetele.

 (4) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja valitsuse liikmete ning osalejate ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigustehtud otsustused ning vastu võetud määrused ja otsused, hääletustulemused, samuti otsustajate ja küsimuse algatajate eriarvamused ning muud käesolevas põhimääruses sätestatud asjaolud. Istungi kinniseks kuulutatud päevakorrapunkti arutelu käiku protokollis ei näidata.

 (5) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaaleksemplarid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused.

 (6) Vallavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide säilivuse ja kättesaadavuse. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

§ 24.  Küsimuse arutamine istungil

 (1) Eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

 (2) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõu, mis käsitleb:
 1) vallaeelarvet;
 2) Lüganuse valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
 3) valla arengukava ja eelarvestrateegiat;
 4) kohalike maksude kehtestamist;
 5) üldplaneeringut.

 (3) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. Juhul, kui pärast eelnõu teist või kolmandat lugemist ei esitata selle kohta täiendus- ja parandusettepanekuid, võib volikogu eelnõu samal istungil vastu võtta.

 (4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

 (5) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti.

 (6) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele.

 (7) Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse üldjuhul järgmisest maksimaalsest ajalimiidist:
 1) ettekanne – küsimuse või probleemi kompleksne käsitlus kuni 15 minutit;
 2) kaasettekanne – küsimuse või probleemi täiendav käsitlus kuni 10 minutit;
 3) sõnavõtt – küsimuse või probleemi kohta omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine kuni 5 minutit;
 4) repliik – küsimuse või probleemi kohta omapoolse märkuse, õiendi (valed faktid jm.) või ettepaneku esitamine kuni 2 minutit;
 5) küsimus – lühike, konkreetne, ilma kommentaarideta;
 6) ettekandja lõppsõna kuni 3 minutit.

 (8) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõttu. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

 (9) Pärast ettekannet või kaasettekannet võivad volikogu liikmed ja valitsuse liikmed ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi. Ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või valitsuse liikmele.

 (10) Sõnavõttude, küsimuste ja repliikide esitamise soovist annavad volikogu liikmed märku käe tõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord.

 (11) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi.

 (12) Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta.

 (13) Vajadusel moodustab volikogu redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe.
Redaktsioonitoimkond:
 1) vaatab ja arutab läbi eelnõu kirjalikud muudatusettepanekud;
 2) esitab redigeeritud eelnõu volikogu samale istungile või järgmise istungi päevakorra projekti lülitamiseks.

 (14) Ettepaneku arutelu lõpetamiseks teeb istungi juhataja.

 (15) Pärast arutelu lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.

 (16) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja esitatud ettepanekud hääletamisele. Enne hääletamist võib nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks.

 (17) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

 (18) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. Hääletamisele pandud küsimustes loetakse hääled järgnevalt: poolthääled, vastuhääled, erapooletud.

 (19) Hääletamise järjekord on järgmine:
 1) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud;
 2) sisulised muudatusettepanekud;
 3) redaktsioonilised ettepanekud;
 4) eelnõu tervikuna.

 (20) Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandud ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale.

 (21) Volikogu otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Seadusega sätestatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

 (22) Iga volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Volikogu viib läbi nimelise hääletamise, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liikmetest. Nimelise hääletamise korral kantakse istungi protokolli iga volikogu liikme hääl.

 (23) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui toimus hääletamine, siis ka häälte lugemise tulemused.

 (24) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

 (25) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

 (26) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega "Istung on lõppenud" ja kinnitab seda haamrilöögiga. Samas annab istungi juhataja võimaluse korral eelinformatsiooni volikogu järgmise istungi toimumise ajast ja kohast.

 (27) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda.

§ 25.  Arupärimine

 (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmele.

 (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle esimesel võimalusel adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

 (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil, vallavalitsuse kantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale.

 (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.

§ 26.  Volikogu liikme enesetaandamine

 (1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seadusele.

 (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka istungi juhataja või teine volikogu liige.

 (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

4. peatükk VALLAVALITSUS 

§ 27.  Vallavalitsuse üldsätted

 (1) Vallavalitsus (käesolevas põhimääruses valitsus) on volikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Lüganuse vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.

 (2) Lüganuse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus või vallakantselei) on valla ametiasutus, mille põhiülesandeks on valitsuse töö funktsioneerimise kindlustamine ja valitsuse asjaajamise korraldamine.

 (3) Valitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise ja majandustegevuse kontrolli kaudu.

 (4) Valitsus juhib hallatavate asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.

 (5) Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone halduslepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

 (6) Valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu.

 (7) Valitsuse tööd juhib vallavanem või teda asendav isik.

§ 28.  Vallavanema valimise kord

 (1) Vallavanemaks võib volikogu valida vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ametikohustusi ning kellel on volikogu usaldus.

 (2) Vallavanema valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates. Vallavanema leidmiseks võib volikogu otsusega välja kuulutada avaliku konkursi. Avaliku konkursi läbiviimise korra ja tingimused kinnitab igakordselt volikogu.

 (3) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel.

 (4) Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl ja iga volikogu liige võib üles seada ühe vallavanema kandidaadi.

 (5) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 11 lõigetes 2-8 määratud korras.

 (6) Valituks osutunud vallavanem nimetatakse ametisse volikogu otsusega.

§ 29.  Vallavanema kohustused ja õigused

 (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid, sealhulgas:
 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
 2) esindab valda ja valitsust lähtudes seadusest, käesolevast põhimäärusest ning volikogu poolt antud pädevusest. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires;
 3) sõlmib ja allkirjastab valla nimel lepingud;
 4) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgamäärad;
 5) täidab vallavalitsuse teenistujate suhtes ametissenimetamise õigust omava isiku või tööandja kohustusi seadusega sätestatud ulatuses;
 6) täidab muid talle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

 (2) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

§ 30.  Vallavanema asendamine ja vabastamine

 (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat üks vallavanema poolt määratud abivallavanematest või vallavanema käskkirjaga määratud valitsuse liige. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär.

 (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.

 (3) Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

 (4) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või seoses tema valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab abivallavanema või valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni.

§ 31.  Valitsuse moodustamise kord

 (1) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kohta.

 (2) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja teised valitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmete arvule ja valitsuse struktuurile.

 (3) Pärast valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid.

 (4) Vallavanem võib valitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses või selle hallatavas asutuses. Volikogu poolt ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust.

 (5) Valitsuse liikmed kinnitab volikogu vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks.

§ 32.  Valitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

 (1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
 1) isikliku avalduse alusel;
 2) vallavanema esildisel;
 3) umbusalduse avaldamisel;
 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
 5) tema teovõime piiramisega valimisõiguse osas;
 6) uue valitsuse ametisse kinnitamisega;
 7) surma korral.

 (2) Valitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakse volikogu otsusega.

§ 33.  Valitsuse pädevus

 (1) Lisaks seaduses sätestatule, valitsus:
 1) koostab vallaeelarve eelnõu, korraldab vallaeelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande;
 2) käsutab valla eelarve reservfondi volikogu kehtestatud korras;
 3) kinnitab ametisse ametiasutuse hallatavate asutuste juhid;
 4) kinnitab ametiasutuse hallatavate asutuste hoolekogud;
 5) nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Lüganuse vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Lüganuse vald, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed;
 6) valdab, kasutab, käsutab ja kontrollib vallavara seaduses sätestatud ja volikogu poolt kehtestatud korras;
 7) täidab teisi käesolevas põhimääruses sätestatud ülesandeid.

§ 34.  Valitsuse töö korraldamine

 (1) Valitsuse töövorm on istung, mis toimub üldjuhul kolmapäeviti vallavalitsuse ruumides algusega kell 15.00. Vallavanemal on õigus korraldada vajadusel erakorralisi istungeid või planeeritud istung mõjuval põhjusel ära jätta. Erakorralise istungi pidamisest või määratud istungi ärajätmisest informeerib vallavanem valitsuse liikmeid mõistliku aja jooksul.

 (2) Valitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad valitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning valitsuse määruse või korralduse andmist.

 (3) Valitsuse õigusaktide eelnõud koos vajalike materjalidega tuleb esitada kooskõlastamiseks vallasekretärile hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumise päeva kella 12.00–ks.

 (4) Valitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud dokumendid, mida on vaja konkreetse otsuse tegemiseks.

 (5) Valitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja
õigusaktidega, sh volikogu ja valitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav.

 (6) Vallasekretär ei kooskõlasta valitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need:
 1) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega;
 2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või otsustamiseks ettenähtud dokumente;
 3) vajavad kooskõlastamist.

 (7) Valitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallasekretärile üle vallavanema määratud
tähtajaks või esitatakse valitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud.

 (8) Kui valitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Valitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse valitsuse otsustus.

 (9) Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär tähtaegselt esitatud ja nõuetele vastavate eelnõude põhjal. Istungi päevakorra projekt edastatakse valitsuse liikmetele ja eelnõu esitajatele hiljemalt istungile eelneval tööpäeval kella 15.00-ks.

 (10) Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutavaid isikuid informeeritakse istungi toimumisest hiljemalt istungi toimumisele eelneva tööpäeva jooksul. Kutsutavate isikute kohaloleku korraldab vallakantselei.

§ 35.  Valitsuse istung

 (1) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

 (2) Istungi juhataja:
 1) tagab päevakorrast kinnipidamise;
 2) tagab korra istungil;
 3) taandab asjasse mittepuutuvad küsimused;
 4) fikseerib otsuse vastuvõtmise, istungi alguse ja lõpu ning vajadusel kuulutab välja istungi vaheaja.

 (3) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt, vajadusel jäetakse päevakorrast punkte välja.

 (4) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul kui päevakorrapunkti arutelu juurde on kutsutud eelnõu eest vastutav või mõni muu isik, saab ta vajadusel või soovi korral sõna peale ettekannet.

 (5) Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Võrdsete häälte korral on otsustavaks vallavanema või tema puudumisel asendaja hääl.

 (6) Valitsuse liikmed ja vallasekretär, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.

 (7) Hääletatakse üksnes kehtestatud korras ettevalmistatud eelnõusid.

 (8) Kui valitsuse istungile esitatud materjalide põhjal valitsus otsustust vastu ei võta ning eelnõu vajab täiendavat kontrollimist, tagastab istungi protokollija materjalid eelnõu esitajale.

§ 36.  Valitsuse istungi protokoll

 (1) Valitsuse istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse istungile järgneva kolme tööpäeva jooksul vallakantselei poolt.

 (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

 (3) Valitsuse protokoll peab kajastama istungi toimumise aega ja kohta, osavõtjate nimesid, arutusel olnud küsimusi, nende kohta esitatud ettepanekuid ja vastuvõetud otsuseid, hääletustulemusi, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamusi.

 (4) Valitsuse istungi protokollile lisatakse vastu võetud määruste ja korralduste originaaleksemplarid. Valitsuse protokollid, määrused, korraldused ja esitatud eelnõud koos lisamaterjalidega säilitatakse vallakantseleis ja arhiveeritakse õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.

 (5) Vallakantselei tagab istungi protokollide säilivuse ja kättesaadavuse. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Protokoll säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

§ 37.  Valitsuse komisjonid

 (1) Küsimuste ettevalmistamiseks valitsuse istungile, muu töö korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks võib valitsus moodustada vähemalt kolmeliikmelisi alatisi ja ajutisi komisjone.

 (2) Alatised komisjonid moodustatakse vallaelu eri valdkondades valitsuse tegevuse kavandamiseks, valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks.

 (3) Ajutised komisjonid moodustatakse ühekordsete ülesannete täitmiseks.

 (4) Komisjon moodustatakse valitsuse korraldusega, kinnitades komisjoni esimehe (vastutaja), komisjoni liikmed, oodatava eesmärgi, volituste ulatuse ning ülesande täitmise tähtaja. Vajaduse korral valitsus kinnitab komisjoni põhimääruse.

 (5) Komisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 15 lõigete 19 - 21 kohaselt.

 (6) Komisjoni otsused on valitsusele soovitusliku iseloomuga.

 (7) Komisjon on aruandekohustuslik valitsuse ees.

 (8) Alatise komisjoni töö lõpeb uue valitsuse ametisse kinnitamisega või vastavasisulise valitsuse korraldusega.

 (9) Ajutise komisjoni töö lõpeb eesmärgi saavutamisega.

5. peatükk VALLA AMETIASUTUSED JA AMETIASUTUSE HALLATAVAD ASUTUSED 

§ 38.  Valla ametiasutuste moodustamine

 (1) Valla ametiasutused on vallaeelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

 (2) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (vallakantselei). Ametiasutust juhib vallavanem. Ametiasutuse ülesanded ja pädevus sätestatakse põhimäärustes ja teistes valla õigusaktides.

 (3) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.

§ 39.  Valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamine

 (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi (edaspidi asutus), mis ei ole juriidilised isikud.

 (2) Asutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.

 (3) Asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

 (4) Asutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

 (5) Asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul valitsus.

6. peatükk VALLA ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA VALLAEELARVE 

§ 40.  Arengukava üldised põhimõtted

 (1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

 (2) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta, kus kajastatakse hetkeolukorra analüüs ning kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

§ 41.  Eelarvestrateegia üldised põhimõtted

 (1) Eelarvestrateegia koostatakse kooskõla valla arengukavaga eelseisva nelja aasta kohta.

 (2) Eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

 (3) Eelarvestrateegias kajastatakse:
 1) majandusliku olukorra analüüs ja prognoos järgnevaks neljaks aastaks;
 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja järgnevateks aastateks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
 3) ülevaade valla majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;
 4) valla põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem;
 5) valla netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus;
 6) muu eelarvestrateegia juures tähtsust omav informatsioon.

§ 42.  Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korraldamine

 (1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab ja projekti koostab ning esitab selle vastava eelnõuna kinnitamiseks volikogule valitsus, arvestades järgnevat:
 1) esitatud eelnõu peab läbima kaks lugemist, vastavalt käesoleva põhimääruse § 24 lg 2 punktis 3;
 2) arengukava või selle muudatused kinnitatakse enne järgmise aasta vallaeelarve eelnõu esitamist;
 3) arengukava või selle muudatused kinnitatakse hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

 (2) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab valitsus.

 (3) Eelarvestrateegia võib koostada arengukava osana, st ühise arengukava dokumendina.

 (4) Arengukava ja eelarvestrateegia ning nende menetlemise kohta koostatud volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollide avaldamise valla veebilehel tagab vallavalitsuse kantselei seaduses sätestatud korras.

§ 43.  Vallaeelarve koostamise ja menetlemise üldpõhimõtted

 (1) Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest.

 (2) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

 (3) Eelarve esitatakse ja kinnitatakse volikogu poolt käesoleva põhimääruse § 44 toodud detailsuses.

 (4) Seletuskirjas esitatakse järgmine informatsioon:
 1) selgitused ja põhjendused käesoleva põhimääruse § 44 eelarve ülesehituses ja liigenduses kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavast või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud);
 5) muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta.

 (5) Eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogu komisjonidele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks. Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus. Valitsus ei pea arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

 (6) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil, kahel lugemisel. Lisaeelarve eelnõu arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil, ühel lugemisel. Vähemalt ühe volikogu liikme nõudmisel arutatakse lisaeelarvet mitmel lugemisel.

 (7) Eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra kehtestab valitsus.

 (8) Eelarve eelnõu koos seletuskirja ja menetlust käsitlevate protokollidega ning vastuvõetud eelarve avalikustab vallavalitsuse kantselei seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.

§ 44.  Vallaeelarve ülesehitus ja liigendus

 (1) Lüganuse valla eelarve koosneb osadest ning koostatakse kassapõhiselt.

 (2) Eelarveosad on:
 1) põhitegevuse tulud;
 2) põhitegevuse kulud;
 3) investeerimistegevus;
 4) finantseerimistegevus;
 5) likviidsete varade muutus.

 (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
 1) maksutulud;
 2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
 3) saadavad toetused tegevuskuludeks;
 4) muud tegevustulud.

 (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks:
 1) üldised valitsussektori teenused;
 2) riigikaitse;
 3) avalik kord ja julgeolek;
 4) majandus;
 5) keskkonnakaitse;
 6) elamu- ja kommunaalmajandus;
 7) tervishoid;
 8) vaba aeg, kultuur ja religioon;
 9) haridus;
 10) sotsiaalne kaitse.
Valdkonnad esitatakse tegevusalade kaupa.

 (5) Põhitegevuse eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
 1) antavad toetused tegevuskuludeks;
 2) muud tegevuskulud.

 (6) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
 1) põhivara soetus (-);
 2) põhivara müük (+);
 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);
 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);
 5) osaluste soetus (-);
 6) osaluste müük (+);
 7) muude aktsiate ja osade soetus (-);
 8) muude aktsiate ja osade müük (+);
 9) antavad laenud (-);
 10) tagasilaekuvad laenud (+);
 11) finantstulud ja finantskulud.

 (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:
 1) laenude võtmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, võlakirjade emiteerimine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);
 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).

 (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
 1) raha ja pangakontode saldo muutus;
 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
 3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

 (9) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Valitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas põhimääruse § 46 korrale.

 (10) Volikogu poolt vastuvõetud vallaeelarve liigendatakse detailsemalt valitsuse poolt.

§ 45.  Eelarve muutmine

 (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

 (2) Lisaeelarve menetletakse ja avalikustamine toimub käesoleva põhimääruse § 43 vallaeelarve menetlemisele ja avalikustamisele ettenähtud korras.

 (3) Lisaeelarvet ei pea koostama seaduses ettenähtud juhtudel.

§ 46.  Reservfondi kasutamise kord

 (1) Lüganuse valla eelarve reservfond moodustatakse kuni 2% ulatuses eelarvemahust. Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.

 (2) Reservfondi kasutab valitsus ootamatute ja reeglina ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.

 (3) Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt. Niisugusteks kuludeks on näiteks:
 1) tulekahju, avariide, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimise kulud;
 2) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kulud (nt elektrikulu, küttekulu vms );
 3) auhinnad valla elanikele või kollektiividele eduka osalemise eest konkurssidel, võistlustel vms üritustel;
 4) ühekordsed toetused vallaga seotud kultuuri- ja spordi- või muudele sarnastele üritustele;
 5) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilise teenindamise kulud;
 6) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud;
 7) muudel ettenägematutel juhtudel.

 (4) Valitsus ei tohi üldjuhul reservfondi kasutada enda või hallatavate asutuste eelarves kinnitatud palgafondi ja tegevuskulude suurendamiseks, erandiks on koondamishüvitiste maksmine juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisude muutmist või kui asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid.

 (5) Taotlus reservfondist täiendava raha eraldamiseks esitatakse valitsusele kirjalikult, millele taotluse esitaja lisab seletuskirja üksikasjaliku arvestusega taotletava summa kohta ning põhjendustega raha kasutamise otstarbe kohta.

 (6) Valitsusel on õigus:
 1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või;
 2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega või;
 3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

 (7) Raha eraldamine reservfondist vormistatakse valitsuse korraldusega. Korralduse valmistab ette üldjuhul finantstegevuse eest vastutav isik. Reservfondist eraldatud summa ulatuses võib teha kulusid ainult pärast valitsuse vastava korralduse jõustumist. Reservfondist eraldatud raha tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.

 (8) Valitsus esitab volikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega ning samuti volikogu igakordsel nõudmisel.

§ 47.  Laenude võtmine

 (1) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.

 (2) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valitsusel koormata seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

 (3) Vald võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning teisi kohustusi seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

§ 48.  Finantsjuhtimise põhimõtted

 (1) Valla finantsjuhtimisena käsitletakse valla, kui omavalitsusüksuse rahandusasjade korraldamist, integreerides eelarvestamise, finantsriskide juhtimise ja raamatupidamise ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks.

 (2) Finantsjuhtimine toimub järgmiste põhimõtete alusel:
 1) kaasaegne eelarvekorraldus;
 2) kassapõhine eelarvestamine;
 3) rakendatakse keskpika eelarvestamise põhimõtteid koos tulemuspõhise eelarvestamise aspektidega;
 4) arengukava koostamine ja eelarveprotsess on läbipaistvad ning avalikkusele on tagatud pidev informatsiooni edastamine;
 5) finantsdistsipliin on tagatud;
 6) valla ja tema valitseva mõju all olevate üksuste finantstegevust käsitletakse ühtse tervikuna;
 7) toimiv finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava;
 8) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise operatiivne menetlus.

7. peatükk VALLA SISEKONTROLLISÜSTEEM 

§ 49.  Sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine

 (1) Volikogu tagab eraldi otsusega sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise.

 (2) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vallavalitsus.

8. peatükk VALLA MAJANDUS 

§ 50.  Munitsipaalomand

 (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara.

 (2) Valla vara valitsemise korra kehtestab volikogu.

§ 51.  Valla majandustegevus

 (1) Vald võib teenuste osutamiseks arvestades seaduses esitatud tingimusi:
 1) asutada vallaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud;
 2) olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus;
 3) asutada sihtasutusi;
 4) olla mittetulundusühingu liikmeks.

 (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab
volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning
muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

 (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, ja muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed.

 (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik.

 (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmivad lepinguid vallavanem või volikogu poolt määratud isik vastavalt neile seaduse ja valla õigusaktidega antud pädevusele.

§ 52.  Valla kohalikud maksud ja koormised

 (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist ja need rakendatakse koos eelarvega.

 (2) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

 (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise üle kontrolli teostamise kord.

9. peatükk KÜLAVANEM 

§ 53.  Üldsätted

 (1) Lüganuse valla külavanem on vähemalt 21-aastane aus, sõnapidaja ja aktiivne külaelanik, kes kaitseb ja esindab küla huve, mille külavanemaks ta on.

 (2) Külavanema töö on üldjuhul ühiskondlik töö ja ei kuulu tasustamisele. Võimalike kulude kompenseerimise korra kinnitab valitsus.

 (3) Valitsuse poolt külavanemale antud ülesannete täitmine sätestatakse külavanema ja vallavalitsuse vahelise lepinguga.

 (4) Külavanema ning tema asendaja kohuseid võib täita ainult selles külas oma elukoha järgi registreerinud isik.

 (5) Külavanema äraoleku ajaks määrab külavanem oma asendaja, teatades sellest kirjalikult vallavalitsusele.

 (6) Külavanema volitused lõpevad:
 1) külaelanike poolt külavanemale käesolevale statuudile vastava umbusalduse
avaldamisega ja uue külavanema valimisega;
 2) külavanema loobumisega ametist;
 3) külavanema elama asumisega teise asulasse;
 4) külavanema poolt oma kohustuste täitmata jätmisega;
 5) külavanema surmaga.

 (7) Külaelanike kogunemiseks on külaelanike üldkoosolek.

§ 54.  Külavanema kohustused

 (1) Esindada ja kaitsta külaelanike huve.

 (2) Korraldada infovahetust volikogu, vallavalitsuse ning külaelanike vahel.

 (3) Esitada kirjalikult külaelu puudutavad probleemid ja küsimused volikogule või valitsusele arutamiseks.

 (4) Teavitada vallavalitsust külas elavatest abivajajatest ning aidata vallavalitsusel korraldada nende abistamist.

 (5) Olla külaelanikele ja vallavalitsusele sidevahendite kaudu kättesaadav.

 (6) Näidata üles aktiivsust ja propageerida külaelanike omaalgatusvõimet, juhtida ja organiseerida külas üritusi ja ühistegevust.

 (7) Olla kursis valla, maakondlike ja üleriigiliste küla ja kodukandi liikumist puudutavate õigusaktide, päevakajaliste probleemide ja üritustega.

 (8) Korraldada küla arengukava koostamine

 (9) Osaleda valla arengukava koostamisel.

 (10) Jälgida valla heakorraeeskirjast ning koerte ja kasside pidamise eeskirjast kinnipidamist ning olla eestvedajaks heakorratööde korraldamisel külas.

 (11) Teatada valla konstaablile külas ilmsiks tulnud korrarikkumistest ja kuritegudest ning toimunud olulistest sündmustest vallavanemale või abivallavanemale.

 (12) Kutsuma üks kord aastas, hiljemalt 30. septembriks, kokku küla üldkoosoleku.

 (13) Teavitama eelnevalt vallavalitsust oma kavatsusest asuda elama teise asulasse.

 (14) Külavanema kohalt tagasi astumisel kutsuda kokku üldkoosolek uue külavanema valimiseks.

§ 55.  Külavanema õigused

 (1) Osaleda sõnaõigusega volikogu ja valitsuse istungitel, volikogu komisjonide koosolekutel ning vallavalitsuse poolt kokkukutsutud külavanemate nõupidamistel, kus arutatakse ja otsustatakse küla eluolu ja arengut puudutavaid küsimusi, sealhulgas valla arengukava aruteludel.

 (2) Saada ning vahendada volikogult ja vallavalitsuselt oma tegevuseks vajalikku
informatsiooni.

 (3) Esitada volikogule (sh. volikogu komisjonidele) ja vallavalitsusele kirjalikke järelepärimisi, millele volikogu (sh. volikogu komisjonid) ja vallavalitsus on kohustatud vastama õigusaktides sätestatud korras.

 (4) Kutsuda kokku külaelanike üldkoosolekuid.

 (5) Korraldada küla ajaloo jäädvustamist.

 (6) Teha ettepanekuid valla eelarve eelnõu koostamise käigus antud küla puudutavate probleemide lahendamisele orienteeritud projektide rahastamiseks, vastavalt küla arengukavale.

 (7) Teha koostööd naaberküladega küsimustes, mis puudutavad vahetult küla.

§ 56.  Külavanema valimine

 (1) Külavanem valitakse küla üldkoosolekul. Lubatud on külavanema korduv tagasivalimine.

 (2) Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada rahvastikuregistris oma elukohana antud külas registreerinud vähemalt 18-aastane isik.

 (3) Külavanema kandidaadiks võib olla iga vastava küla täisealine elanik, kes vastab
käesolevas statuudis toodud tingimustele.

 (4) Külavanemaks kandideerija peab andma enne valimistel kandideerimist vastavasisulise kirjaliku nõusoleku.

 (5) Külavanema valimised viib läbi valimisteks moodustatud kolmeliikmeline komisjon, mis valitakse küla üldkoosolekul vahetult enne külavanema valimiste algust.

 (6) Külavanema valimiste tulemused fikseeritakse protokollis ja sellele lisatakse üldkoosolekul osalenute registreerimisleht ning esitatakse vallavalitsusele 10 (kümne) kalendripäeva jooksul, arvates koosoleku toimumise päevast.

 (7) Protokolli ja üldkoosolekul osalenute registreerimislehe esitab vallavalitsusele külavanema valimise komisjon.

 (8) Külavanema valimisi jälgib volikogu esimees või tema poolt määratud isik ja valitsuse liige.

§ 57.  Külavanema umbusaldusmenetlus

 (1) Külavanema umbusaldamise algatamiseks on tarvis vähemalt 25% vastava küla täisealiste elanike kirjalik ettepanek. Täisealiste elanike arv fikseeritakse vallavalitsuse kantselei poolt ettepaneku esitamise päeva seisuga.

 (2) Umbusalduse avaldamine külavanemale peab olema motiveeritud, vormistatud kirjalikult ja allkirjastatud umbusaldajate poolt.

 (3) Umbusalduse avaldamise algatamise kirjalik ja motiveeritud ettepanek esitatakse vallavalitsusele registreerimiseks.

 (4) Külavanema umbusaldamiseks kutsub vallavalitsus kokku küla üldkoosoleku ning paneb umbusaldamise üldkoosoleku päevakorda.

 (5) Külavanem loetakse umbusaldatuks, kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenutest, kusjuures mitte vähem, kui 15% vastava küla täisealistest elanikest.

§ 58.  Külaelanike üldkoosolek

 (1) Külaelanike üldkoosolekul arutatakse küla seisukohalt olulisi küsimusi, samuti kuulatakse üks kord aastas külavanema tööaruannet.

 (2) Külaelanike üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorrapunktid peavad
olema ette teatatud vähemalt 2 (kaks) nädalat.

 (3) Külaelanike üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorrapunktid teatab vallavalitsusele vastava küla külavanem või tema asendaja ning vallavalitsus korraldab vastava info avaldamise küla teadetetahvlil ja Lüganuse valla veebilehel. Üldkoosoleku, kus toimub külavanema esmakordne valimine (külal puudub külavanem), kutsub kokku vallavalitsus.

 (4) Juhul, kui külavanem ei kutsu üldkoosolekut kokku käesoleva korra kohaselt, kutsub üldkoosoleku kokku vallavalitsus vähemalt 5 (viie) külaelaniku ühiselt
allkirjastatud avalduse alusel.

 (5) Külaelanike üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 50% + üks koosolekul osalenutest, kuid mitte vähem kui 25% vastava küla täisealistest elanikest.

10. peatükk VALLA ÕIGUSAKTID 

§ 59.  Valla õigusaktid

 (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

 (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

 (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Lüganuse valla haldusterritooriumil.

§ 60.  Valla õigusaktide algatamine

 (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
 1) volikogu liikmel;
 2) volikogu komisjonil;
 3) volikogu fraktsioonil;
 4) valla ametiasutusel;
 5) valitsusel;
 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

 (2) Valitsuse õigusakti algatamise õigus on:
 1) volikogul;
 2) valitsusel;
 3) valitsuse liikmel;
 4) vallavanemal;
 5) abivallavanemal;
 6) valitsuse komisjonil;
 7) vallasekretäril;
 8) vallaametnikul;
 9) hallatava asutuse juhil;
 10) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

 (3) Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada valla õigusakti eelnõu.

 (4) Volikogu või vallaelanike algatatud valitsuse õigusakti eelnõu valmistab ette ja selle esitamise eest vastutab vallavanema või teda asendava isiku poolt määratud isik. Kui eelnõu algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab eelnõu koostamise eest vallavanem või teda asendav isik.

 (5) Valla õigusakti eelnõu peab:
 1) olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste Lüganuse valla õigusaktidega;
 2) olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav;
 3) sisaldama viidet volitusnormile (õigusakti kehtestamise õigus või kohustus) ning teiste seaduse või mõne muu õigusakti sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas eelnõu kehtestatakse;
 4) omama pealkirja, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu;
 5) kajastama vajadusel püstitatud ülesannete täitjaid, täitmise tähtaegu ja kontrolli teostavaid isikuid;
 6) sisaldama õigusakti jõustumise aega.

 (6) Volikogu õigusakti eelnõule (vajaduse korral ka valitsuse õigusakti eelnõule) peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Seletuskiri peab sisaldama:
 1) asja otsustamise vajalikkuse põhjendust;
 2) eelnõu rakendamisega seotud ja kaasnevaid majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;
 3) eelnõu rakendamisega kaasnevaid võimalikke organisatsioonilisi muudatusi.

 (7) Valla õigusakti eelnõu ja seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. Seletuskirja ei lisata, kui õigusakti eelnõu sisu ja vastuvõtmise vajadus tuleneb õigusakti eelnõust endast või seadusest.

 (8) Kui valla õigusakti eelnõu tuleb kooskõlastada seadusjärgselt või Lüganuse valla õigusaktidega sätestatud korras, tagab kooskõlastamise vastavate isikutega eelnõu koostaja. Kooskõlastuseks loetakse pädeva isiku või tema esindaja allkirja ja selle andmise kuupäeva eelnõul. Eelnõu peab olema kooskõlastatud enne selle esitamist. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu tuleb viseerida või põhjendatult (eelnõu muutmise /täiendamise kohta) selle esitajale tagastada kahe tööpäeva jooksul.

 (9) Valla õigusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt õigusaktidega kehtestatud vorminõuetele.

 (10) Volikogu õigusaktide eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega ning eelnõu kohta käivad täiendus- või muudatusettepanekud esitatakse kantseleisse, kes registreerib eelnõud koheselt. Volikogu esimees suunab eelnõud volikogu liikmetele, vajadusel volikogu komisjonidele, fraktsioonidele või otse juhatuse koosoleku päevakorda.

 (11) Kõik volikogu õigusaktide eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole esitatud valitsuse poolt, tuleb saata valitsusele seisukoha saamiseks.

 (12) Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud volikogu õigusaktide eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad.

 (13) Valitsuse õigusakti eelnõu esitatakse selle koostaja poolt vallasekretärile hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist. Eelnõu hilisemal esitamisel ei võeta seda istungi päevakorda.

 (14) Valitsuse õigusakti eelnõu, mida menetletakse valitsuse erakorralisel istungil, esitab selle koostaja vallasekretärile vahetult enne istungi toimumist.

 (15) Vallasekretäril on õigus valitsuse õigusakti eelnõu ja volikogu esimehel on õigus volikogu õigusakti eelnõu selle esitajale tagastada, kui:
 1) eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele;
 1) õigusakti andjal puudub selle andmiseks volitusnorm;
 2) eelnõu on vastuolus kehtivate seaduste, valla õigusaktide ja üldtunnustatud tavadega;
 4) eelnõu ei sisalda asja otsustamiseks ettenähtud dokumente või vajab täiendavalt kooskõlastamist.

 (16) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud (v.a vallaelanikud) esitavad valla õigusaktide eelnõud elektroonilisel kujul. Kooskõlastused esitatakse elektrooniliselt või paberkandjal.

 (17) Vallaelanike poolt esitatavad eelnõud esitatakse paberkandjal. Eelnõu allkirjastab selle koostaja, lisades eelnõu esitamise kuupäeva.

§ 61.  Valla õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine

 (1) Valla õigusaktid võetakse vastu käesoleva põhimääruse paragrahvides 21 ja 34 sätestatud korras.

 (2) Volikogu ja valitsuse määrused kuuluvad avalikustamisele. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

 (3) Määruste avaldamise tagab vallavalitsuse kantselei kolme tööpäeva jooksul määruse vastuvõtmisest.

 (4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.

 (5) Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

 (6) Õigusaktide ärakirjad saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist asjaosalistele.
Ärakirjade kaaskirjad koostab eelnõu algataja ning ärakirja õigeaegse väljasaatmise eest vastutab ametiasutuse kantselei.

 (7) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees.

 (8) Valitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallasekretär ja vallavanem, nende puudumisel asendajad.

 (9) Valla õigusaktid vormistatakse väljaandja ametiasutuse kantselei poolt kolme tööpäeva jooksul pärast istungit eelnõu esitaja poolt viseeritud eelnõu alusel.

 (10) Avalikustamisele kuuluvad valla õigusaktid avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

 (11) Valla õigusaktid avalikustatakse nende väljapanemisega vallakantseleis ja Lüganuse valla kodulehel.

 (12) Valla õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist teistele asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei vallasekretäri juhtimisel.

 (13) Valla õigusakte säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 62.  Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

 (1) Põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi ning tunnistab kehtetuks volikogu määrusega.

 (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt viis tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 63.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Lüganuse Vallavolikogu 15.10.2013 määrus nr 50 "Lüganuse valla põhimäärus", Püssi Linnavolikogu 15.10.2013 määrus nr 49 „Lüganuse valla põhimäärus“ ja Maidla Vallavolikogu 18.10.2013 määrus nr 54 „Lüganuse valla põhimäärus“.

§ 64.  Põhimääruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Marja-Liisa Veiser
Volikogu esimees