HaridusKool

HaridusLasteasutus

Teksti suurus:

Tarbja Lasteaed-Kooli põhimäärus

Tarbja Lasteaed-Kooli põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Paide Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.03.2018, 25

Tarbja Lasteaed-Kooli põhimäärus

Vastu võetud 15.03.2018 nr 20

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 ja 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lõigete 2 ja 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Asutuse nimi

  Asutuse nimi on Tarbja Lasteaed-Kool (edaspidi kool).

§ 2.  Asukoht ja tegutsemiskohad

 (1) Kool asub Paide linnas Tarbja külas ja Sargvere külas. Kooli ametlik aadress on Kooli tee 1, Tarbja küla, Paide linn, Järvamaa, 72759.

 (2) Kool tegutseb kahes hoones:
 1) lasteaiarühm(ad) Sargvere külas aadressil Pikk tn 4;
 2) lasteaiarühm(ad) ning põhikooli I ja II Kooli tn 1, Tarbja küla, Paide linn.

§ 3.  Kooli tegutsemise vorm ja õiguslik seisund

 (1) Kooli tegutsemise vorm on koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena.

 (2) Kool on Paide Linnavalitsuse (edaspidi ametiasutus) hallatav asutus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.

§ 4.  Pitsat ja sümboolika

 (1) Koolil on oma nimega pitsat.

 (2) Kooli pitsat on sõõrikujuline, läbimõõduga 35 mm. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri "Tarbja Lasteaed-Kool", sõõri alumisel äärel kiri "Paide linn". Pitsati keskel kasutatakse linna vappi.

 (3) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse kehtestab ja kasutamise korra kinnitab direktor kooskõlastatult Paide Linnavalitsuse kui täitevorganiga (edaspidi linnavalitsus).

§ 5.  Asjaajamise alused

 (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

 (2) Kooli asjaajamise alused sätestatakse asutuse sisemist töökorraldust reguleerivates aktides ja juhendites, mille kehtestab direktor käskkirjaga.

 (3) Kooli õppe- ja kasvatusalaseid dokumente täidetakse ning neid peetakse haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

§ 6.  Arengukava

 (1) Järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ja pedagoogilise nõukoguga kooli arengukava.

 (2) Arengukava koostatakse kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ning põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava ja arengukava uuendamise kord. Arengukava koostamisel lähtutakse Paide linna arengukavast ja kooli sisehindamise tulemustest.

 (3) Arengukava kinnitab linnavalitsus määrusega.

§ 7.  Sisehindamine

 (1) Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada lasteaialaste ja õpilaste arengut toetavad tingimused ning kooli järjepidev areng. Sisehindamist tehakse vähemalt üks kord arengukava perioodi jooksul.

 (2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule ja linnavalitsusele.

2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 

§ 8.  Kooli ülesanded

 (1) Kooli ülesanne on:
 1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;
 2) hoida ja tugevdada lasteaialapse ja õpilase tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut;
 3) arvestada väljakujunenud traditsioone, et luua tugevatele olemasolevatele traditsioonidele kooli jätkusuutlikkus;
 4) tagada õpilasele ja lasteaialapsele toetavas ning sõbralikus õpikeskkonnas õppimine vastavalt tema võimetele;
 5) tagada koostöö tugisüsteeme vajava lasteaialapse, õpilase, õpetaja ja klassijuhataja vahel;
 6) toetada lasteaialapse ja õpilase individuaalset arengut, sh toetada erivajadustega last, et tagada tema valmisolek õpingute jätkamiseks järgneval haridusastmel ja elukestvaks õppeks;
 7) tagada lasteaialastele ja õpilastele tervisekaitse-eeskirjade ja –normide kohane toitlustamine ning õppekorraldus;
 8) luua mitmekülgsed võimalused õppekavaväliseks huvitegevuseks kooli juures.

 (2) Koolil on oma ülesannete täitmiseks õigus osaleda linnavalitsuse nõusolekul organisatsioonide, liitude ja töögruppide (sealhulgas rahvusvahelised) tegevuses.

3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSE KORRALDUSE ALUSED 

§ 9.  Õppekeel

  Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 10.  Hariduse liik ja tase

 (1) Hariduse liik on üldharidus.

 (2) Hariduse tase on alusharidus ja põhiharidus. Põhikoolis on 1.-6. klass.

§ 11.  Õppe ja kasvatuse korraldus

 (1) Koolis toimub õpe:
 1) lasteaiarühmades koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel;
 2) põhikoolis riikliku õppekava alusel.

 (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks moodustab kool vajadusel õpiabirühmi ja -klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis.

 (3) Õpe on statsionaarne.

 (4) Õppeaasta koolis algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Õpilaste õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva (34 nädalat).

 (5) Õpilaste koolivaheajad on üldjuhul haridus- ja teadusministri kinnitatud ajal. Linnavalitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul muuta haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegu.

 (6) Õppekavad on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendid. Õppekavad kehtestab direktor.

 (7) Õppekavad koostatakse lasteaia osale koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast lähtudes ning põhikooli osale põhikooli riiklikust õppekavast lähtudes. Õppekavade koostamisel arvestatakse kooli arengukava, piirkonna eripära, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.

 (8) Kool kasutab õpilase hindamisel numbrilist ja kirjeldavat sõnalist hinnangut, hindamise täpsustatud kord sätestatakse õppekavas.

 (9) Lasteaiarühmade aastaringse või hooajalise tegutsemise ning lahtiolekuaja otsustab linnavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.

 (10) Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on lasteaialastele, õpilastele ning töötajatele täitmiseks kohustuslik. Kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.

 (11) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad päevakavade alusel. Päevakavad lasteaialastele ja õpilastele kehtestab direktor. Kooli päevakavad kajastavad mängu, õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste (pikapäevarühm jne) korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust.

§ 12.  Teeninduspiirkond ja elukohajärgne kool

 (1) Lasteaiarühmade teeninduspiirkond on Paide linn.

 (2) Vabade kohtade olemasolul võib kooli lasteaiarühmadesse võtta lapsi ka väljastpoolt teeninduspiirkonda.

 (3) Põhikool on elukohajärgne kool Paide linna lastele.

 (4) Vabade kohtade olemasolul on kooli kooliastmetesse õigus võtta vastu ka õpilasi, kelle jaoks kool ei ole elukohajärgne kool.

§ 13.  Lasteaialaps ja õpilane

 (1) Lasteaialaps on pooleteise- kuni seitsmeaastane laps, kes võetakse kooli vastu ja arvatakse sealt välja linnavalitsuse kehtestatud korras.

 (2) Õpilane võetakse kooli vastu direktori kehtestatud vastuvõtu tingimuste ja korra alusel.

§ 14.  Lasteaiarühmad

 (1) Kooli direktor moodustab lasteaiarühmad vastavalt vajadusele ja võimalusele koolieelse lasteasutuse seaduse alusel.

 (2) Rühmad moodustatakse õppeaasta alguses vastavalt lasteaiateenust saada soovivate laste vanusele. Rühma registreeritul lasteaialaste arv on
 1) sõimerühmas kuni 14 last;
 2) lasteaiarühmas kuni 20 last;
 3) liitrühmas kuni 18 last.

 (3) Hoolekogu ettepanekul on linnavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu rühmades kuni kahe lapse võrra.

 (4) Vajaduse korral võib linnavalitsus kooli direktori ettepanekul moodustada sobitusrühmi.

§ 15.  Lasteaialapse ja õpilase arengu hindamine, motiveerimine ning tugi- ja mõjutusmeetmed

 (1) Lasteaialapse ja õpilase arengu hindamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

 (2) Õpilast tunnustatakse õpingute jooksul haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.

 (3) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed on sätestatud kooli õppekavas ja kodukorras.

 (4) Eesmärgiga mõjutada last või õpilast kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetama turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib lapse või õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

 (5) Tugi- ja mõjutusmeetmed ning nende rakendamine sätestatakse kooli kodukorras.

4. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS 

§ 16.  Pikapäevarühm

 (1) Direktor võib linnavalitsuse nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühma, mis pakub õpilasele järelevalvet, pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.

 (2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori käskkirjaga vanema taotlusel alusel.

§ 17.  Raamatukogu

 (1) Kooliraamatukogu põhikogu ülesannet täidab Järvamaa Keskraamatukogu Tarbja raamatukogu.

 (2) Koolil on õppekava läbimiseks vajalik õppekirjanduse kogu.

§ 18.  Huvitegevus

 (1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekavaväline tegevus.

 (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid.

 (3) Huvitegevuse toimumine on kajastatud kooli üldtööplaanis.

 (4) Huviringi töö kohta peetakse ringipäevikut. Ringitöö eest vastutab ning ringipäevikut täidab ringijuht. Ringipäeviku täitmist ning ringitundide toimumist ja täitmist kontrollib direktor.

 (5) Kooli organiseeritud õppekava täitmisega seotud väljasõidud on õppetöö osa ning on õpilasele kohustuslikud.

 (6) Kool võib korraldada õppekavavälise tegevusena erinevaid väljasõite (ekskursioonid, teatrietendused, muuseumide külastused jms). Sel juhul on väljasõitudel osalemine lasteaialapsele ja õpilasele vabatahtlik.

 (7) Kool võib korraldada kultuuri- ja spordiüritusi.

 (8) Koolis korraldatava õppekavavälise tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa, võib kehtestada majandamise kulude katmiseks linnavalitsuse poolt kinnitatud teenustasud või osalejate osalustasumäärad. Vastava ettepaneku linnavalitsusele teeb direktor kooskõlastatult hoolekoguga.

5. peatükk KOOLI VASTUVÕTT. LASTEAIALAPSE, ÕPILASE JA VANEMA ÕIGUSED NING KOHUSTUSED 

§ 19.  Kooli vastuvõtt

 (1) Lasteaialapse vastuvõtt lasteaiarühmadesse toimub vanema või teda asendava isiku kirjaliku avalduse alusel linnavalitsuse kehtestatud korras.

 (2) Põhikooliklassidesse võetakse õpilane vastu kooli vastuvõtukorra alusel, mille on heaks kiitnud kooli hoolekogu ja kinnitanud kooli direktor.

 (3) Esimesse klassi võetakse õpilane, kes on enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks. Esimesse klassi võib vanema taotlusel võtta koolikohustuslikust east noorema õpilase koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

 (4) Koolikohustuslik on laps kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

§ 20.  Lasteaialapse õigused

  Lasteaialapsel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

§ 21.  Õpilase õigused

  Õpilasel on õigus:
 1) saada kvaliteetset üldharidust;
 2) olla vaimselt ja füüsiliselt turvalises ning tervislikus keskkonnas;
 3) kasutada kodukorras sätestatud tingimustel kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti;
 4) teha ettepanekuid tegevuste korraldamiseks koolis;
 5) õppida ea- ja jõukohaselt ning saada aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
 6) ajutise mahajäämuse tekkimisel saada eeldatavate õpitulemuste saavutamiseks täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde;
 7) osaleda vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusel;
 8) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;
 9) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
 10) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ning linnavolikogu kehtestatud korras ja ulatuses;
 11) saada eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
 12) saada tervishoiuteenust;
 13) saada teavet ja selgitusi õppekorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
 14) olla teavitatud hinnetest;
 15) valida ja olla valitud õpilasesindusse
 16) olla õppeperioodi algul teavitatud õppeainetes läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
 17) saada õpilaspilet.

§ 22.  Õpilase kohustused

  Õpilane on kohustatud:
 1) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid nii klassitunnis kui ka väljasõitudel;
 2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele;
 3) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid;
 4) täitma kooli kodukorda.

§ 23.  Vanema õigused, kohustused ja vastutus

 (1) Vanemal on õigus:
 1) nõuda vajalike tingimuste loomist lapse mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
 2) tuua lasteaialaps lasteaeda ja viia lasteaiast koju vastavalt kooli kodukorras sätestatule;
 3) tutvuda kooli õppe- ja päevakavaga;
 4) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisse;
 5) esitada taotlus õpilase õpetamiseks koduõppes;
 6) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastuvõtmiseks;
 7) saada teavet õpilase õppest puudumiste kohta;
 8) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
 9) taotleda isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seadusega sätestatud korras enda ja oma lapse kohta koolis kogutud teabele juurdepääsu või andmeid vastava teabe menetlemise kohta;
 10) olla teavitatud õppeveerandi jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
 11) olla teavitatud õpilase hinnetest;
 12) osaleda vanemate koosolekul vähemalt üks kord aastas;
 13) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;
 14) kandideerida vanemate esindajana koolihoolekogusse;
 15) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

 (2) Vanem on kohustatud:
 1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ning alushariduse omandamiseks;
 2) pidama kinni kooli päevakavast ning lapse tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest;
 3) arvestama ennekõike lapse võimeid ning kalduvusi ja vajadusel küsima nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;
 4) tasuma igakuiselt lasteaialapse toidukulu päevamaksumuse ja linnavolikogu kehtestatud määras muude kulude osaliseks katmiseks vanema kaetava osa;
 5) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
 6) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
 7) tutvuma kooli tegevust reguleerivate aktidega;
 8) tegema kooliga koostööd õpilase õpetamisel ja kasvatamisel;
 9) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;
 10) taotlema vajaduse korral koolilt ja linnavalitsuselt koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist õigusaktides sätestatud korras;
 11) osalema lasteaialapse või õpilase arenguvestlusel;
 12) rahastama vanema taotlusel koduõppe rakendamise;
 13) teavitama kooli lasteaialapse või õpilase puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt puudumise esimesel päeval;
 14) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.

 (3) Vanem vastutab koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

6. peatükk ÕPILASESINDUS 

§ 24.  Õpilasesindus

 (1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt ning kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega õpilaselu küsimusi.

 (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

 (3) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks lihthäälte enamusega. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Direktor kinnitab õpilasesinduse põhimääruse 30 päeva jooksul arvates põhimääruse kättesaamisest, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

 (4) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimine toimub avaliku hääletamise teel õpilaste üldkoosolekul ning neid korraldab kooli direktor, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest.

 (5) Õpilasesindus annab arvamuse kooli arengukavale, õppekavale ja kodukorrale ning kooli tegevuse ümberkorraldamisele ja lõpetamisele.

 (6) Õpilasesinduse nimetatud esindaja kuulub kooli hoolekogu koosseisu ja on kaasatud kooli õppenõukogu tegevusse.

7. peatükk TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 25.  Koolitöötajad

 (1) Kooli töötajad on direktor, õppealajuhataja, kooliõpetajad, lasteaiaõpetajad (edaspidi õpetajad), tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötajad ning muu teenindav personal.

 (2) Kooli töötajate koosseisu igaks õppeaastaks kinnitab direktor, kooskõlastades selle eelnevalt linnavalitsusega.

 (3) Töötajatega sõlmib töölepingud direktor.

 (4) Direktor, õppealajuhataja, õpetajad ja tugispetsialistid peavad vastama haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

 (5) Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi korra kehtestab kooli hoolekogu.

§ 26.  Töötajate õigused

  Töötajal on õigus:
 1) kuuluda oma ainevaldkonna töögruppidesse;
 2) osaleda kooli arendustegevuses;
 3) osaleda tööalasel täiendkoolitusel vastavalt koolitusplaanile.

§ 27.  Töötajate kohustused

 (1) Õpetajate kohustuseks on lasteaialaste ja õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö aluseks on õppekava, lasteaialaste ja õpilaste ning õpetajate vastastikune lugupidamine ja teineteisemõistmine ning koostöö koduga.

 (2) Töötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töökorralduse reeglitega, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas töölepingu seaduse ja õpetajate töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

§ 28.  Õpetajad

 (1) Koolis töötavad lasteaiaõpetajad, lasteaia abiõpetajad, klassiõpetajad ja põhikooli ühe või mitme õppeaine õpetajad.

 (2) Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud tööülesannete vahel.

 (3) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor vähemalt kaks kuud enne tähtajalise töölepingu lõppemist õpetaja töökoha täitmiseks uue avaliku konkursi.

8. peatükk KOOLI JUHTIMINE 

§ 29.  Direktor

 (1) Kooli juhib direktor.

 (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab linnavalitsus avaliku konkursi. Direktoriga sõlmib töölepingu linnapea või tema volitatud ametiisik.

 (3) Direktor täidab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, koolieelse lasteasutuse seadusega ning teiste seadustega ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktidega direktorile pandud ülesandeid.

 (4) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse eest ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (5) Direktor täidab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigus- ja haldusaktidega pandud ülesandeid:
 1) korraldab kooli valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist;
 2) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;
 3) kehtestab kooli õppekava;
 4) esitab linnavalitsusele kooli eelarve kava ja eelarve muudatuste ettepanekud;
 5) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks linnavalitsusele;
 6) teostab tehinguid seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks linna eelarves selleks ettenähtud vahendite piires;
 7) tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
 8) kinnitab koolitöötajate koosseisu kooskõlastades selle eelnevalt linnavalitsusega;
 9) kinnitab töötajate ametijuhendid ning sõlmib, peatab, muudab ja ütleb üles töölepingud;
 10) teeb linnavalitsusele ja hoolekogule vajadusel ettepaneku suurendada lasteaialaste arvu rühmades ja erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
 11) kehtestab kooli sisehindamise korra;
 12) vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;
 13) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra.

 (6) Direktori äraolekul asendab teda linnapea määratud isik.

§ 30.  Pedagoogiline nõukogu ja õppenõukogu

 (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires kooli põhikooli osa õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. Õppenõukogu täidab samuti pedagoogilise nõukogu ülesandeid, milleks on lasteaia osa õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile, hoolekogule ning linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine.

 (2) Õppenõukogu liikmeteks on direktor, õppealajuhataja, kooliõpetajad, pedagoogid, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.

 (3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 31.  Hoolekogu

 (1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja vajalike eelnõude läbiarutamiseks moodustab linnavalitsus kooli hoolekogu.

 (2) Hoolekogu moodustamise korra ja hoolekogu töökorra kehtestab linnavolikogu.

 (3) Hoolekogu on koolis alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli lasteaialaste, õpilaste, õpetajate, linnavolikogu, linnavalitsuse, lasteaialaste ja õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

 (4) Hoolekogu ülesanded:
 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne
kinnitamist oma arvamuse;
 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
 3) annab arvamuse põhikooli ja lasteaia õppekavade kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta õppeainete nimistut;
 4) annab arvamuse põhikooli ja lasteaeda vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
 5) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;
 6) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
 7) kehtestab õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi korra;
 8) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi korra kohta;
 9) annab arvamuse kooli eelarve projekti kohta;
 10) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
 11) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
 12) annab arvamuse palgakorralduse põhimõtete kohta;
 13) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma vajaduse ja töökorralduse kohta;
 14) teeb linnavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks;
 15) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb linnavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks;
 16) otsustab koolieelses lasteasutuses käiva lapse toidukulu päevamaksumuse.

 (5) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.

 (6) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

9. peatükk ASUTUSE MAJANDAMISE ALUSED, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE 

§ 32.  Kooli vara

 (1) Kooli vara moodustavad talle Paide linna poolt sihtotstarbeliseks valdamiseks ja kasutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

 (2) Kooli kasutuses olev vara on Paide linna omand.

 (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt Paide linnavara valitsemise korrale.

 (4) Kool hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest.

§ 33.  Kooli eelarve ja finantstegevuse korraldamine

 (1) Koolil on Paide linna eelarves iseseisev eelarve.

 (2) Kooli rahalised vahendid moodustuvad linna eelarvest, lasteaialaste vanemate poolt kaetavast osast, laekumistest fondidest, sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

 (3) Kool võib vastu võtta eraldisi fondidest, sihtasutustelt ja annetusi äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt. Direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama linnaavalitsust, tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse raamatupidamises ja kajastamise eelarve täitmise õigusaktides ja linnavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud korras.

 (4) Kooli finantstegevust korraldab direktor.

 (5) Koolil on õigus osutada õppekavaväliseid tasulisi teenuseid. Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul linnavalitsus.

 (6) Koolis korraldatava tegevuse, mis ei ole õppekava osa (õppekavaväline tegevus), korral võib kulusid katta õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

 (7) Õppekavavälise tegevuse kohta, mis toimub osalejate kaasrahastamisel, esitatakse osaleja vanemale teade. Õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisest laekuvad summad kogutakse allkirja vastu klassijuhataja ja rühmaõpetaja poolt ja edastatakse teenusepakkujale.

§ 34.  Aruandlus

 (1) Kool esitab aruanded oma tegevuse kohta õigusaktidega kehtestatud ulatuses, korras ja tähtaegadel.

 (2) Kool esitab linnavalitsusele tegevusaruande, mis on linna majandusaastaaruande üks osa.

§ 35.  Järelevalve

 (1) Kooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet linnavalitsus.

 (2) Õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse riiklikku järelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

10. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 36.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab linnavolikogu, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse.

 (2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- ja linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

 (3) Kooli põhikooli osa korraldatakse ümber või selle tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini.

 (4) Linnavolikogu ja linnavalitsus tagavad tegevuse lõpetanud kooli lasteaialastele ja õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis või lasteaias.

§ 37.  Kooli pidamise üleandmine

 (1) Linnavolikogul on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

 (2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

 (3) Kooli pidamine antakse üle pärast viimase õppeveerandi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsus teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.

 (4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis ja koolieast noorematele lastele lasteaias päevahoidu.

11. peatükk PÕHIMÄÄRUSE MUUTMISE KORD 

§ 38.  Kooli põhimääruse muutmise kord

 (1) Kooli põhimääruse muutmise eelnõu koostab kooli direktor või linnavalitsuse haridusvaldkonna ametnik.

 (2) Põhimääruse muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele, pedagoogilisele nõukogule ja õppenõukogule.

 (3) Põhimääruse või selle muutmise eelnõule peab enne linnavolikogule esitamist arvamuse andma linnavalitsus ja linnavolikogu vastav komisjon.

12. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 39.  Määruse kehtetuks tunnistamine ning selle alusel antud õigusaktide kehtivus

 (1) Paide Vallavolikogu 24.05.2017 määrus nr 5 ”Paide Valla Lasteaed-Kooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Lõikes 1 nimetatud määruse alusel antud õigus- ja haldusaktid kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

§ 40.  Määruste muutmine

  Paide Linnavolikogu 21.12.2017 määrus nr 33 „Paide linna hallatavate haridusasutuste arengukava koostamise kord“ § 1 lg 2 punktis 1 asendatakse sõna „Paide Valla Lasteaed-Kool“ sõnaga „Tarbja Lasteaed-Kool“.

§ 41.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Aivar Tubli
Linnavolikogu esimees