HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Räpina Ühisgümnaasiumi põhimäärus

Väljaandja:Räpina Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.03.2019, 5

Räpina Ühisgümnaasiumi põhimäärus

Vastu võetud 20.03.2019 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kooli nimetus

  Kooli nimetus on Räpina Ühisgümnaasium (edaspidi ühisgümnaasium).

§ 2.  Kooli asukoht ja tegutsemiskohad

 (1) Ühisgümnaasiumi asukoht ja aadress on Kooli tn 5, Räpina linn, Põlva maakond, sihtnumber 64504.

 (2) Ühisgümnaasiumi tegutsemiskohaks on asukoha aadressil asuvad ühisgümnaasiumi hooned ja territoorium ning aadressil Kastani 19 asuv staadion.

§ 3.  Kooli tegutsemise ja õppevorm

 (1) Ühisgümnaasium on statsionaarse õppevormiga kool, kus põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena, seejuures põhikoolis toimub õpe I–III kooliastmes.

 (2) Ühisgümnaasium on Räpina valla hallatav kool.

 (3) Ühisgümnaasiumil on oma nimega pitsat ja sümboolika.

 (4) Ühisgümnaasiumil on oma veebileht yg.rapina.ee.

 (5) Ühisgümnaasium juhindub oma tegevuses haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigus- ja haldusaktidest.

2. peatükk Hoolekogu ja direktori ülesanded 

§ 4.  Hoolekogu ülesanded

  Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

§ 5.  Direktori ülesanded

 (1) Direktor juhib kooli, täidab talle seadustes ja nende alusel õigus- ja haldusaktides pandud ülesandeid ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb ühisgümnaasiumi eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

 (3) Direktori tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel antud õigusaktides, lisaks korraldab ta teistest koolielu valdkondi reguleerivatest õigus- ja haldusaktidest tulenevate ülesannete täitmist (asjaajamine, tööohutus jms).

 (4) Juhul, kui direktor pole endale ajutise töövõimetuse korral asendajat määranud, asendab direktorit isik, kellele antakse vallavanema käskkirjaga õigused ja kohustused direktori ülesannete täitmiseks.

3. peatükk Õppe ja kasvatuse korraldus 

§ 6.  Õppe ja kasvatuse korraldus koolis

 (1) Ühisgümnaasium on üldharidusasutus.

 (2) Ühisgümnaasiumis on võimalik omandada haridus põhihariduse ja keskhariduse tasemel.

 (3) Ühisgümnaasiumi õppekeel on eesti keel.

 (4) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul ühisgümnaasiumi tavaklassis.

 (5) Ühisgümnaasiumis on avatud põhiharidust omandavate hariduslike erivajadustega õpilasteõppe paremaks korraldamiseks ja vajalike tugiteenuste pakkumiseks järgmised rühmad ja klassid:
 1) õpiabirühmad põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;
 2) klass põhiharidust omandavatele käitumis- ja tundeeluprobleemidega õpilastele;
 3) klass põhiharidust omandavatele õpiraskustega õpilastele;
 4) klass põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele;
 5) klass põhiharidust omandavatele toimetulekuõppe õpilastele;
 6) klass põhiharidust omandavatele väikeklassi õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis.

 (6) Kahest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast.

4. peatükk Õppekavavälise tegevuse korraldus 

§ 7.  Koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused

 (1) Huvitegevus on ühisgümnaasiumis toimuv või ühisgümnaasiumis korraldatud õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.

 (2) Ühisgümnaasiumis korraldatava õppekavavälise tegevuse puhul võib kulude katmine toimuda tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

 (3) Õppekavaväliste tegevuste loetelu, kus toimub kulude katmine õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel ja kaasrahastamise kaudu kaetavate kulude määra õppekavaväliste tegevuste lõikes, kehtestab kooli pidaja. Ettepaneku kaasrahastatavate õppekavaväliste tegevuste loetelu ja määrade kehtestamise kohta teeb direktor kooskõlastades selle ühisgümnaasiumi hoolekoguga.

 (4) Õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisest laekuvad summad kantakse ühisgümnaasiumi eelarvesse.

 (5) Õppekavavälise tegevuse kohta, mis toimub osalejate kaasrahastamisel, esitatakse õppekavavälises tegevuses osaleja vanemale ülekandearve. Isikutel, kes soovivad osaleda kaasrahastamist eeldavas õppekavavälises tegevuses, kuid kes ei kanna arvel esitatud tasu tähtaegselt, piiratakse õigust osaleda õppekavavälises tegevuses, mis eeldab osalejapoolset kaasrahastamist kuni arve tasumiseni.

 (6) Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta ühisgümnaasiumi rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

 (7) Kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas täidab Räpina Raamatukogu. Õppekirjanduse kogu asub ühisgümnaasiumis.

5. peatükk Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused 

§ 8.  Õpilaste õigused

  Õpilastel on õigus:
 1) valida õppeaineid ühisgümnaasiumis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi;
 2) saada ainekavades ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema tööaja piires;
 3) moodustada ühisgümnaasiumis õpilasesindusi, ühinguid, klubisid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ning kodu kasvatustaotlustega;
 4) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel;
 5) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;
 6) olla valitud õpilasesinduse kaudu ühisgümnaasiumi hoolekogusse;
 7) saada ühisgümnaasiumilt teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
 8) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;
 9) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;
 10) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;
 11) saada vajadusel vähemalt eripedagoogi, psühholoogi, logopeedi ja sotsiaalpedagoogi teenust;
 12) saada koolitervishoiuteenust;
 13) osaleda temale ühisgümnaasiumi päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
 14) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast ühisgümnaasiumi päevakavas
 15) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;
 16) kokkuleppel ühisgümnaasiumiga läbida osa õppest teistes õppeasutustes;
 17) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, lastekaitseorganisatsiooni või valla lastekaitsespetsialisti poole.

§ 9.  Vanema õigused

  Vanemal on õigus:
 1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;
 2) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
 3) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast ühisgümnaasiumi päevakavas ning trimestri või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;
 4) olla teavitatud õpilase hinnetest;
 5) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;
 6) kandideerida vanemate esindajana ühisgümnaasiumi hoolekogusse;
 7) pöörduda ühisgümnaasiumi hoolekogu või ühisgümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostavate asutuste poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

§ 10.  Õpilaste ja vanemate kohustused

 (1) Õpilased on kohustatud:
 1) täitma koolikohustust, kusjuures koolikohustuslik on õpilane põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni;
 2) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama talle määratud tugimeetmeid;
 3) täitma ühisgümnaasiumi kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse ning hoidma loodust;
 4) hoidma ühisgümnaasiumi kasutuses olevat vara.

 (2) Ühisgümnaasiumile sihilikult tekitatud materiaalse kahju hüvitavad õpilased või vanemad vastavalt kehtivale seadusandlusele.

 (3) Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest rakendatakse tema vanemate suhtes meetmeid vastavalt kehtivale seadusandlusele.

 (4) Vanem on kohustatud:
 1) looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks;
 2) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi;
 3) esitama ühisgümnaasiumile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
 4) tegema koostööd lapse õpetamisel ja kasvatamisel;
 5) tagama piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.

§ 11.  Õpilasesindus ja esimese õpilasesinduse valimise kord

 (1) Ühisgümnaasiumi õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega õpilaselu küsimusi.

 (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

 (3) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus.

 (4) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt ühe kuu jooksul õppeaasta algusest.

 (5) Õpilasesinduse maksimaalseks suuruseks on 30 õpilast.

 (6) Kuulumine õpilasesindusse on vabatahtlik ning sinna võib kuuluda aktiivne 8.–12. klassi õpilane, kes peab kinni õpilaste kodukorrast.

 (7) Iga klass võib esitada huvijuhile kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast vähemalt kaks esindajat klassi õpilaste hulgast.

 (8) Õpilasesindus valitakse esimest korda õpilaskonna üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha teatab ühisgümnaasiumi direktor vähemalt kaks nädalat ette, teavitades sellest õpilasi ühisgümnaasiumi infotahvlil või muul õpilastele kõige enam kättesaadaval viisil. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/2 õpilaskonnast.

 (9) Hiljemalt kahe nädala jooksul peale valimisi kutsub huvijuht kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.

 (10) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president, asepresident ja protokollija.

§ 12.  Õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord

 (1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

 (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse ühisgümnaasiumi veebilehel ning pannakse ühisgümnaasiumis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.

 (3) Põhimäärus kiidetakse heaks õpilaskonna lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.

 (4) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab direktor kolmekümne päeva jooksul, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

6. peatükk Koolitöötajate õigused ja kohustused 

§ 13.  Koolitöötajad

 (1) Koolitöötajad on direktor, õppejuht, õppekvaliteedijuht, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.

 (2) Direktorina, õppejuhina, õppekvaliteedijuhina, õpetajana ja tugispetsialistina võivad töötada isikud, kes vastavad haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud kvalifikatsiooninõuetele.

§ 14.  Koolitöötajate õigused ja kohustused

 (1) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadusandlusega.

 (2) Õpetajate ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis tugineb vastastikusel lugupidamisel, üksteisemõistmisel ja koostööl õpilase koduga.

 (3) Ühisgümnaasiumi teiste töötajate ülesanne on tagada ühisgümnaasiumis häireteta töö, majandamine ning ühisgümnaasiumi vara korrasolek ja säilitamine.

 (4) Koolitöötajal peab olema kehtiv kirjalik tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

7. peatükk Majandamise ja asjaajamise alused 

§ 15.  Vara ja raamatupidamine

 (1) Ühisgümnaasiumi vara moodustavad ühisgümnaasiumile Räpina valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

 (2) Ühisgümnaasiumi vara kasutamine toimub vastavalt Räpina vallavara korrale.

 (3) Ühisgümnaasiumil on oma eelarve, mille tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Räpina valla eelarves ühisgümnaasiumi ülalpidamiseks ettenähtud vahendid, laekumised eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetused ning õppekavavälisest tegevusest saadud tulu.

 (4) Ühisgümnaasiumi raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

§ 16.  Asjaajamine

 (1) Asjaajamine korraldatakse lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetest alustest.

 (2) Ühisgümnaasiumi asjaajamiskeel on eesti keel.

 (3) Ühisgümnaasiumi õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 17.  Määruse kehtetuks tunnistamine ja jõustumine

 (1) Tunnistada kehtetuks Räpina Vallavolikogu 26.02.2014 määrus nr 5 „Räpina Ühisgümnaasiumi põhimäärus”.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Teet Helm
volikogu esimees