Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Väike-Maarja Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Väljaandja:Väike-Maarja Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.04.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:21.06.2019
Avaldamismärge:RT IV, 27.04.2017, 9

Väike-Maarja Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 19.04.2017 nr 3

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 11 ja Väike-Maarja Vallavolikogu 25.11.2010 määruse nr 25 „Küsimuste lahendamise delegeerimine“ alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Väike-Maarja valla raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted

(1) Raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Väike-Maarja valla hallatavate asutuste raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning tsentraliseeritud raamatupidamise aruandluse tagamine.

(2) Sise-eeskiri kehtestab täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded, mis reguleerivad raamatupidamiskohuslase:
1) majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist;
2) kontoplaani;
3) raamatupidamisregistrite pidamist;
4) arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises;
5) aruannete koostamise korda;
6) algdokumentide käivet ja säilitamist;
7) vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume;
8) varade ja kohustiste inventeerimist.

(3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse raamatupidamise seadusest, Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, RTJ või rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standartides toodud põhimõtetest. Vajadusel konsulteeritakse audiitoriga.

2. peatükk
Raamatupidamise korraldus

§ 2. Raamatupidamissüsteemi  struktuur ja korraldamine

(1) Väike-Maarja Vallavalitsusel on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast.

(2) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(3) Raamatupidamise arvestuse pidamisel kasutatakse arvutiprogrammi Pmen.

Pmen on integreeritud tarkvaraprogramm, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud alamprogrammid (eelarve, kassa/pank, arveldused, palgaarvestus, põhivahendid, pearaamat). Kasutusel on kõik standardkomplekti kuuluvad programmid.

(4) Sise-eeskirja kohaldatakse Väike-Maarja valla asutustele.

(5) Väike-Maarja valla asutusteks on Väike-Maarja Vallavalitsus ametiasutusena ja vallavalitsuse hallatavad asutused (allasutused).

(6) Väike-Maarja Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) korraldab raamatupidamiskohuslasena allasutuste raamatupidamist tsentraliseeritult vallavalitsuse koosseisus olevate rahandusosakonna töötajatega.

(7) Raamatupidamise eest vastutab raamatupidamiskohuslase tegevjuhina vallavanem.

(8) Vallavalitsuse igapäevast tegevust, sealhulgas raamatupidamise korraldamist juhib vallavanem.

(9) Raamatupidamist korraldab vahetult rahandusosakonna juhataja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. Pearaamatupidaja ja raamatupidajad, kellede õigused, kohustused ja vastutus määratakse ametijuhenditega, vastutavad vahetult oma töölõikude eest.

(10) Vallavalitsuse allasutuses juhib igapäevast tegevust juht, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse allasutuse põhimääruses, ametijuhendis, töölepingus.

(11) Vallavalitsuses esimese allkirja õigusega isikuks on vallavanem ja abivallavanem ning teise allkirja õigusega on rahandusosakonna juhataja ja pearaamatupidaja.

(12) Raamatupidamisarvestus peab olema korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine asutuse eelarve täitmise ja majandusliku tegevuse ning rahavoogude kohta.

(13) Raamatupidamise arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel tekkepõhiselt üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani alusel.

(14) Raamatupidamiskohuslane on kohustatud tagama, et kõik varad, kohustused, tulud ja kulud kajastuvad raamatupidamisaruannetes ainult üks kord.

(15) Eelarve täitmise aruande, pearaamatu ja kõikide kuuaruannete väljatrükke tehakse igakuuliselt. Väljatrükkimise kuupäeva kindlaks ei määrata.

(16) Analüütilist arvestust kontode lõikes peetakse iga programmi alalõikes eraldi ja pearaamatusse imporditakse andmed alamprogrammidest.

(17) Bilansikontode saldod ja tulemiaruanded trükitakse välja vastavalt raamatupidamise üldeeskirja § 8 punktides 1–3 kehtestatud perioodidele.

(18) Raamatupidamise dokumentide kontrolli eest vastutab ametiasutuse või struktuuriüksuse töötaja (vastavalt ametijuhendile), kes kontrollib:
1) dokumendi on vastavust RS kehtestatud nõuetele;
2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatorikoodide õigsust;
3) tehingu kooskõla eelarvega;
4) maksetähtpäeva ja tekkepõhist perioodi;
5) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole varem tasutud;
6) kas tehing on kinnitatud juhi poolt.

(19) Vastavalt riigieelarveseadusele koostatakse eelarve ja jälgitakse selle täitmist eelarveklassifikaatorite lõikes.

(20) Vastavalt eelarveliste vahendite olemasolule võib töid ja teenuseid tellida vallavanem või allasutuse juht. Vara soetamisel, tööde või teenuste tellimisel tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.

(21) Ettemakseid võimaluse korral välditakse. Ettemaksu tegemine võib ette tulla juhul, kui ettemakse teostamine tuleneb lepingust.


3. peatükk
Majandustehingute kajastamise üldpõhimõtted

§ 3. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

(1) Raamatupidamine on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.

(2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) majandustehingu kuupäeva;
2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
4) majandustehingu lühikirjeldus;
5) algdokumendi nimetus ja number;
6) tehingupartneri kood.

(3) Vallavalitsuse raamatupidamises tehakse algdokumendile kirjend infosüsteemi sisestamise lihtsustamiseks, milles märgitakse debiteeritavad ja krediteeritavad kontod, kuluartikkel ning kuluobjekt. Kuna raamatupidamisprogramm võimaldab iga päeva kohta teha kannete väljatrükid, kus kajastuvad kõik majandustehingud RS § 6 punkt 5 esitatud nõuetele, on algdokumendile märgitav kirjend informatiivse iseloomuga ega ole kohustuslik.

(4) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kõik majandustehingud dokumenteeritakse ning kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa. Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Raamatupidamisregistreid vormistatakse trükitud dokumendina või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus.

(5) Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid dokumente:
1) arved (ostuarved, müügiarved);
2) saatelehed, üleandmis- ja vastuvõtuaktid;
3) sularaha kviitungid, tšekid;
4) kassa sissetuleku ja väljamineku orderid;
5) avansi- ja töölähetusaruanded;
6) palgadokumendid (koondpalgalehed, palgalehed, tööaja arvestuse tabelid, käskkirjad, lepingud);
7) pangakonto väljavõtted;
8) ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, väheväärtuslik inventar);
9) lepingud;
10) raamatupidamisõiendid;
11) inventuurilehed;
12) avaldused.

(6) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed (RS § 7):
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte aadressid;
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

(7) Elektroonsel kujul säilitavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiendid.

(8) Allasutustes ja struktuuriüksustes on kulusid tegema volitatud isikuks juht.

(9) Volitatud isik vastutab, et:
1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
3) tehing on seaduspärane ja vajalik;
4) tehing on kooskõlas eelarvega;
5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;
6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;
7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisust.

(10) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga koos raamatupidaja kinnitusallkirjaga. Raha liikumist tõendavate dokumentide parandamine on keelatud.

(11) Dokumendikäive vallavalitsuses:

Dokumendi nimetus

Esitamise aeg

Dokumendi eest vastutav isik

Tarnijate arved, sularahaarved

Kohe pärast arve saabumist ja kinnitamist

Allasutuse juht või struktuuriüksuse juht

Töölähetuse aruanne

Viie tööpäeva jooksul lähetusest saabumise päevast

Allasutuse juht

Majanduskulu aruanne

Hiljemalt järgmise kuu 3. tööpäeval

Aruandev isik

Palgaarvestuse algandmed

Hiljemalt jooksva kuu viimaseks tööpäevaks

Vallasekretär,
Allasutuse juht

Töövõimetuslehed

Esimesel tööle tuleku päeval

Töötaja

Tööaja arvestuse tabelid

Hiljemalt kuu viimasel tööpäeval

Allasutuse juht,
Vallasekretär

Puhkuste ajakava

I kvartal

Vallasekretär,
Allasutuse juht

Puhkuseavaldus

Vähemalt 2 nädalat enne puhkuste ajakava muutmist

Allasutuse juht

Rahalised lepingud

Koheselt pärast lepingu allkirjastamist

Vallavanem,
Allasutuse juht

Ametiautode sõidukulu aruanne

Järgneva kuu kolmandal tööpäeval

Ametiauto kasutaja

Piletite, saunapääsmete ja sularahakviitungite eest laekuv raha

Hiljemalt järgmise kuu kolmandal tööpäeval

Piletite, saunapääsmete ja sularahakviitungite kasutajad


4. peatükk
Kontoplaan

§ 4. Kontoplaani liigendus

(1) Raamatupidamine juhindub üldeeskirja § 6 (arvestades muudatusi) kinnitatud kontoplaanist. Kontoplaan (kontode loetelu) on majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number:
1) 1 – bilansi aktivakirjete kontod;
2) 2 – bilansi passivakirjete kontod;
3) 3 – tulude kontod;
4) 4, 5, 6 – kulude kontod;
5) 9 – statistilised kontod.

(2) Valitud kontole lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo kood, kui kontol  on vastavas veerus märge “nõutav”.

(3) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks, lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:
1) eelarveklassifikaatorid – tunnused eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris. Rahakäibe liigendamine tagab informatsiooni eelarve kassalise täitmise kohta, muu majandusinformatsiooni liigendamine tagab informatsiooni eelarve täitmise kohta;
2) objekti-, projekti- vms. koodid – lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt.

5. peatükk
Rahaliste vahendite arvestus

§ 5. Rahaliste vahendite arvestus

(1) Kassaoperatsioonide arvestust peetakse Pmen programmi alamprogrammis kassa/pank. Kassaoperatsioonide arvestusega tegeleb raamatupidaja, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping.

(2) Sularahas laekuvad kassasse kommunaalmaksed, lasteaia õppekulud, riigilõivud, erastamisega seotud korralduskulud, jms. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse sissetuleku ja väljamineku order. Sularaha vastuvõtmise kohta antakse maksjale kviitung (teine pool orderist), millel on raha vastuvõtja allkiri.

(3) Iganädalaselt toimub kassaraamatu esitamine koos sissetuleku ja väljamineku orderitega allkirjastamiseks rahandusosakonna juhatajale. Väljamineku orderid kinnitab vallavanem ja rahandusosakonna juhataja.

(4) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi.

(5) Kassasse kogutud vahendite arvelt võib teha väljamakseid eelnevalt nõuetekohaselt vormistatud väljaminekuorderi alusel: kulutuste hüvitamiseks, toetuste maksmiseks, inkasseerimiseks arvelduskontole või vajadusel vahendite tagastamiseks maksjale. Kogutud rahaliste vahendite tagastamisel maksjale on kohustuslik kasutada vastavate sissetulekute liigendamisel kasutatud majandustehingute tunnuseid.

(6) Töötasud ja preemiad kantakse töötaja pangaarvele. Erandjuhtudel makstakse sularahas kassast (töötaja nõudmisel).

(7) Allasutustes laekuv toiduraha, paljundusteenuste eest laekuv raha, vms tuuakse  ametiasutuse kassasse või viiakse arvelduskontole.

(8) Allasutuste tasulistel üritustel kasutatakse Väike-Maarja Vallavalitsuse raamatupidamisest väljastatavaid pileteid. Teenuste ja ruumide kasutamise korral koostatakse kassa sissetulekuorder või allasutuse juhi poolt raamatupidajale edastatud andmete alusel vastavasisuline arve.

(9) Sularahakassa limiit on 3000 eurot. Igal majandusaasta viimasel tööpäeval viiakse kassast sularaha arvelduskontole.

(10) Sularaha arvestatakse kontol 100000.

1) Sularaha laekumine kassasse

Riigilõivu laekumine:

D        100000

Kassa

K        320700

Vallasekretäri tõestamistoimingute riigilõiv

2) Erastamisega seotud korralduskulud:

D       100000

Kassa

K       323320

Tulu mitteeluruumidelt

3) Muud tulud:

   D         100000

Kassa

   K         322430

Üldhooldekodude tulud

(11) Arvestus arvelduskontol

1) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Ülekannete tegemisel kasutatakse internetipanka.

2) Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada rahandusosakonna juhatajal ja pearaamatupidajal. Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut. Pearaamatupidaja sisestab ostuarved arveldustesse, rahandusosakonna juhataja impordib maksekorraldused ja saadab nõuetele vastavad ülekanded internetipanka tasumiseks.

3) Deebetkaartide ja krediitkaartide võtmine ning kasutamise õigust omavate isikute nimekiri kinnitatakse vallavanema käskkirjaga.

(12) Laekumiste ja pangateenustasu kirjendamise aluseks on elektrooniline pangaväljavõte. Kontol 100100 arvestatakse arvelduskontol toimuvaid jooksvaid muudatusi.

1) Raha laekumine arvelduskontole:

Saadud tegevuskulude kirjendamine:

 D      100100

Arvelduskonto

 K      350000

Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

2) Intressi laekumine arvelduskontole:

 D     100100

Arvelduskonto

 K     655000

Intressitulu deposiitidelt

3) Raha maksmine arvelduskontolt:

Kohustuste tasumine tarnijale:

 D     201...., 55....

Kohustused, majandamiskulud

 D     601000; 203000

Käibemaks

 K     100100

Arvelduskonto


6. peatükk
Arvelduste arvestus

§ 6. Lühiajalised nõuded ja ettemaksed

(1) Nõuete ja ettemaksete arvestust peetakse Pmen arvelduste programmis isikute ja asutuste lõikes koos tehingupartneri koodi näitamisega. Nõuded ja tehtud ettemaksed kajastatakse vastavalt RTJ 3 nõuetele. Kontodel 103... arvestatakse nõudeid ostjate vastu, mille laekumise tähtaeg on jooksval majandusaastal.

1) nõuded ostjate vastu

Arveldusi ostjatega arvestatakse klientide lõikes:

 D     103000

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed

 K     3.....

Tulukonto

2) vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust, analüüsitakse iga nõuet eraldi (individuaalne hindamine). Nõuded, mille maksmise tähtaeg on ületanud 90-180 päeva, hinnatakse alla 50%. Nõuded, mille maksmise tähtaeg on ületanud 180 päeva, hinnatakse alla 100%.

3) aasta lõpul hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete jääki ja tehakse korrigeerimiskanded olenevalt sellest, kas summa suurenes või vähenes. Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise memoriaalorderiga. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

Võla summa kohta teeb raamatupidamine kande:

 D

605... ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded

 K

103... muud lühiajalised nõuded

103009 – ebatõenäoliselt laekuvateks loetud nõuded

4) nõue loetakse lootusetuks juhul, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks, kui võlgnik on pankrotis või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude mahakandmine bilansist toimub vallavalitsuse korralduse alusel.

5) nõuded võlgniku suhtes esitab valla nimel kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsuse vastavate volitustega ametnik. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või selle sissenõudmise protseduur ei ole majanduslikult põhjendatud, võib nõude esitamisest või sissenõude pööramisest loobumise otsustada vallavalitsus. Nõudest loobumine vormistatakse korraldusega.

(2) Viitlaekumised arvestatakse kontogrupis 1031. Viitlaekumised kajastatakse tekkepõhiselt tuludena, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (arvet, deklaratsiooni).

Laekumata intressid:

 D      100100

arvelduskonto

 K      103100

Laekumata intressid

(3) Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

1) Kontol 103930 arvestatakse töötajatele tehtud ettemakseid tulevaste kuude töötasude eest (puhkustasud), mis kuuluvad kulusse kandmisele tekkepõhiselt sellel kuul, mille eest puhkustasu arvestati.

2) Kontol 103931 deklareeritud sotsiaalmaks ja 103932 deklareeritud töötuskindlustusmaks kajastatakse töötasu ettemaksetelt arvestatud ja deklareeritud maksukulu, mis kuuluvad kulusse kandmisele järgmistel perioodidel.

(4) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest (perioodika tellimine, autokindlustus) ettemaksed võetakse üles vastavalt kontode 103990 ja 103910 deebetisse. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Kui tulevaste perioodide kulude ettemakse arve summa on alla 2000 EUR (ilma käibemaksuta ja arvestades muudatusi), siis kantakse arve koheselt kuluks.

Üle 2000 EUR (arvestades muudatusi) ettemakstud tulevaste perioodide kulud kantakse kogu summas kuluks järgmise eelarveaasta alguses.

1) Ettemakstud summade kuluks kandmine:

 

 

 

TP

TT

D

551307
550001

Sõiduki kindlustus
Trükised

800599

01112

D

601000
203000

Käibemaks

014003

 

K

103910
103990

Ettemakstud kindlustus
Ettemakstud muud kulud

800599

 

2) Ettemakstud puhkustasu ja maksude arvestus:

 

 

 

TP

TT

D

103930

Puhkustasude ettemaks

800699

 

K

202000

Töötasu arvestus

800699

 

 

 

 

 

TP

TT

D

103931

Sotsiaalmaksu ettemaks

800699

 

K

203010

Sotsiaalmaksu arvestus

014003

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TP

TT

D

103932

Töötuskindlustuse ettemaks

800699

 

K

203030

Töötuskindlustus

014003

 

3) Kanded puhkuse kuul

 

 

 

TP

TT

D

500004
500104
500144
500154
500244
500254
500264
500284

Arvestatud puhkusetasu

800699

 

K

103930

Puhkustasu ettemaks

800699

 

 

 

 

 

TP

TT

D

506000

Arvestatud sotsiaalmaks

800699

 

K

103931

Sotsiaalmaksu ettemaks

800699

 

(5) Pikaajalisi nõudeid kajastatakse kontol 1532. Siin kajastatakse laenulepingutest ja kapitalirendilepingutest tulenevaid pikaajalisi nõudeid.


§ 7. Kohustiste arvestus

(1) Kohustiste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8  ja RTJ 9 nõuetest.

Kohustisi kajastatakse tekkepõhiselt. Kohustised on lühi- ja pikaajalised.

Lühiajalised kohustised on kohustised, mille maksmise tähtaeg on alla ühe aasta ja pikaajalised on kohustised, mille maksmise tähtaeg on üle ühe aasta. See osa kohustistest tuleb tasuda järgneval majandusaastal.

Lühiajalised kohustised on võlad tarnijatele (kontogrupp 201), võlad töövõtjatele (kontogrupp 202), muud kohustised (kontogrupp 2036) jne.

(2) Lühiajalised kohustised hankijatele ostetud kauba ja teenuste eest kajastatakse kontol 201000. Kohustis ostetud põhivara eest kajastatakse kontol 201010 v.a. käibemaks, mis kajastatakse kontol 201000.

(3) Analüütilist arvestust peetakse iga hankija kohta ja saldosid võrreldakse pearaamatuga iga kuu lõpul. Kui hankijaks on avaliku sektori üksus, siis võrreldakse jääke kvartali lõpu seisuga. Kohustisi kajastatakse tekkepõhiselt. Kui arve laekub eelmise kuu eest pärast 20-ndat kuupäeva, siis kulu kajastatakse jooksval kuul.

1) Arve saabumisel teeb raamatupidamine kande:

 

 

 

TP

D

55....

Tegevuskulud

800599

D

601000; 203000

Käibemaks

014003

K

201000

Hankijad

800599

2) Põhivara ostmisel:

 

 

 

TP

R

D

155....

Põhivara

800599

01

D

601002; 203000

Käibemaks

014003

 

K

201000

Hankija käibemaksu osa

800599

 

K

201010

Hankija põhivara

800599

 


§ 8. Sihtfinantseerimise arvestus

(1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

(2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lõige 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev).

(3) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel.

(4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

(5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

(6) Vastavalt üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem 5000 EUR (ilma käibemaksuta).

(7) Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist- sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

(8) Vastavalt üldeeskirja § 27 lõikele 1 kajastab omavalitsus avaliku sektori üksuselt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasuta sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul.

(9) Projekti eest vastutav isik viib läbi alljärgnevad toimingud:
1) esitab rahandusosakonnale projekti rahastatud lepingu koopia;
2) jälgib projekti eelarvet ning kaasfinantseerimise vajadusel esitab vallavalitsusele taotluse selle rahastamiseks;
3) kinnitab oma allkirja ja kuupäevaga projekti kuludokumendid, kirjutab nimetatud dokumentidele peale projekti nimetuse ning teeb vajadusel dokumentidest koopiad;
4) koondab projekti rahastaja poolt ette nähtud dokumendid ühte toimikusse;
5) esitab  määratud tähtajaks ja mahus projekti finantseerijale väljamaksetaotlused ning vahe- ja lõpparuanded.

(10) Projektipõhisteks raamatupidamisdokumentideks on esitatud arved, saatelehed, maksekorraldused, pangakonto väljavõtted, töövõtulepingud, jt lepingud, tööde vastuvõtu aktid, tööaja arvestuse tabelid jne. Projektipõhistele kuludele lisatakse raamatupidamisprogrammi PMEN sisestamisel projektiga seotud tulude ja kulude eristamiseks projekti nimetus, viitenumber või lepingu number. Projektipõhised algdokumendid allkirjastab raamatupidamiskohustuslast esindav (volitatud) isik.

(11) Projektipõhiste kulude originaaldokumentide, kui projekti dokumentatsiooni säilitamisetähtaeg on väiksem kui raamatupidamisdokumentidele kehtestatud säilitamistähtaeg, säilitamine toimub vastavalt raamatupidamisdokumentide säilitamise korrale vastavates raamatupidamise registraatorites. Kui projekti dokumentatsiooni säilitamise tähtaeg ületab raamatupidamisdokumentidele kehtestatud säilitamistähtaja, säilitatakse projektiga seotud kulude originaaldokumendid projektiga seotud dokumentide registraatoris ja nendest tehtud koopiad säilitatakse raamatupidamisdokumentide registrites märkega originaaldokumendi asukoha kohta.

(12) Projekti raames soetatud või renoveeritud  põhivara võetakse arvele selle soetusmaksumuses. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena. Neile määratakse ka eraldi amortisatsiooninormid, vastavalt nende kasulikule elueale. Sel juhul tuleb müügidokumendile märkida ka põhivara eri komponentide hinnad, et nende soetusmaksumust oleks võimalik välja arvutada.

(13) Kogusumma lepingu puhul, mille müügidokumentidel ei ole eraldi maksumusi välja toodud, siis piisab töövõtja hinnangust või selle puudumisel eksperthinnangust eri osade maksumuse kujunemise kohta. Nimetatud maksumuse kujunemise arvutus tuleb välja tuua kuludokumentidel või lisada arvestusmeetod kuludokumentidele, et oleks võimalik näha projekti kulude kujunemist.

(14) Üks aasta pärast projekti lõppu Euroopa Liidu Struktuurifondist finantseeritud projekti kaust arhiveeritakse ja säilitatakse järgmiselt:
1) kõiki programmiperioodi 2004-2006 struktuurifondide vahenditest finantseeritud projektide dokumente säilitatakse kuni 31.12.2015;
2) kõiki programmiperioodi 2007-2013 struktuurifondide vahenditest finantseeritud projektide dokumente säilitatakse kuni 31.12.2025.

(15) Kui projekti rahastaja esitab eelmises punktis sätestatule erinevaid nõudeid dokumentide säilitamisele, rakendatakse  neid nõudeid.


7. peatükk
Varude arvestus

§ 9. Varude arvestus

(1) Varud:
1) ametiasutusel ja allasutustel varusid strateegiliste varude mõistes ei ole;
2) materjalid kantakse soetamise hetkel kuludesse ja materjalide analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt;
3) toiduained kantakse soetamise hetkel kuludesse ja toiduainevarude analüütilist arvestust;
4) peetakse bilansiväliselt allasutustes kohapeal;
5) toiduainete laoarvestust peavad allasutuste juhtide käskkirjaga määratud töötajad;
6) toiduainete sissetuleku aluseks on arved, saatelehed, ostu-müügilepingud ja väljamineku aluseks on menüülehed;
7) koostatakse toiduainete liikumise kuukoondaruanne, mis allkirjastatakse koostaja poolt.

(2) Bilansiväliste varade arvestus:

1) varad, mille kasutamisiga on üle 1 aasta ja mille soetamismaksumus on kuni põhivara kapitaliseerimise alampiirini, arvestatakse bilansivälise varana;

2) bilansivälise vara arvele võtmise alla 500 EUR otsustab allasutuse juht, tehes vastava märke    arvele või mõnele muule vara saamist tõendavale dokumendile;

3) olenemata maksumusest peetakse bilansiväliste varade nimekirjades arvestust rendile antud vara kohta;

4) bilansiväliste varade nimekirjas peetakse raamatuid  avalikes raamatukogudes, kus raamatute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks kui ka haridusasutuste raamatukogudes kohapeal. Raamatukogudes raamatuid põhivarana arvele ei võeta. Ostetud raamatud kantakse kohe kuluks;

5) bilansiväline vara kantakse soetamise hetkel kuludesse ja arvestust jätkatakse bilansiväliselt;

6) bilansivälise vara arvestust peetakse nimekirjaliselt, koguseliselt, summaliselt ja vastutavate isikute lõikes.


8. peatükk
Materiaalne ja immateriaalne põhivara

§ 10. Põhivara arvestus

(1) Põhivara arvestust peetakse Pmen programmis “varad”.

Põhivara on vara, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille    maksumuse alampiiriks on 5000 EUR (ilma käibemaksuta ja arvestades piirmäära muudatusi); välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Kõik muu vara on käibevara ja kajastatakse perioodikuluna.

Põhivara jaguneb materiaalseks ja immateriaalseks ning arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest.

(2) Materiaalne ja immateriaalne põhivara.

Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks on vara, mille kasutusiga on rohkem kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000 EUR (ilma käibemaksuta ja arvestades piirmäära muudatusi). Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156 (tarkvara, litsentsid).

Põhivara võib arvele võtta ka kogumina kui see on otstarbekas ja kui kogumi maksumus kokku on alates 5000 EUR ilma käibemaksuta (arvestades piirmäära muudatusi).

Põhivara võetakse arvele soetusmaksumusega ilma käibemaksuta. Soetusmaksumusse võetakse arvele ka kulutused, mis on vajalikud põhivara töökorda seadmiseks ja kohale toimetamiseks. Tasuta saadud ja üleantud põhivara ühelt riigiasutuselt teisele käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle ja võetakse arvele vara soetusmaksumus ja kulum.

Põhivara soetusel tuleb näidata tehingupartneri kood, mis näitab, kellelt vara soetati ja tegevusala kood, mis näitab, millisel tegevusalal vara kasutatakse. Nimetatud koodid on nõutavad ainult aruandeaasta soetuste korral, kus rahavoo koodiks on 01.

(3) Materiaalse põhivara rahavoo koodi (arvestades muudatusi) kasutatakse järgmiselt:
1) 00-aruandeaasta algsaldo;
2) 01 – vara soetus;
3) 02 – vara müügid, mille eest laekub raha;
4) 05 – kohustuse soetus;
5) 06 – kohustuse tasumine, müük;
6) 11 – varade kulum ja allahindlus;
7) 12 – varade mahakandmine;
8) 13 – üleviimised materiaalse põhivara grupist kinnisvarainvesteeringute gruppi;
9) 14 – üleviimine kinnisvarainvesteeringute grupist materiaalse põhivara gruppi;
10) 15 – varade mitterahalised siirded (üleandmine);
11) 16 – varade mitterahalised siirded (saamine);
12) 17, 18 – mitterahalised sissemaksed (üleandmine, saamine);
13) 19 – mitterahaline sihtfinantseerimine (saamine);
14) 20 – varade tasuta rendile andmine (kapitalirent, saamine);
15) 21 – varade ümberhindlused;
16) 22 – intresside ja viiviste arvestus;
17) 23 – ümberklassifitseerimine;
18) 24 – mitterahaline sihtfinantseerimine (üleandmine);
19) 25 – varade tasuta rendile andmine (kapitalirent, üleandmine);
20) 26 – üleviimine põhivara grupist müügiootel põhivarade gruppi;
21) 27 – üleviimine müügiootel põhivara grupist põhivara gruppi;
22) 28 – arvestuspõhimõtete muutus;
23) 29 – muud mitterahalised kanded varadega.

(4) Põhivara arvelevõtmise aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akt või ostuarve, mille põhjal koostatakse arvelevõtmise akt. Raamatupidamine teeb nõuetekohaselt vormistatud ja kinnitatud põhivara arvelevõtmise dokumentide alusel kande.

1) Ostuarve alusel kanne:

 

 

 

TP

TT

R

D

155...

Materiaalne põhivara

800599

01112,.....

01

D

601002

Käibemaks

014003

01112,.....

 

K

201010

Hankijad põhivara eest

800599

 

 

K

201000

Hankijad käibemaks

800599

 

 

2) Varade üleandmine ühelt RRK asutuselt teisele

 

 

 

TP

TT

R

D

155....

Põhivara kulum

 

 

15

D

710010

Põhivara jääkväärtus

X

 

 

K

155....

Põhivara maksumus

 

 

15

3) Tasuta saadud ühelt RRK asutuselt

 

 

 

TP

TT

R

D

155....

Põhivara

 

 

16

K

700010

Siirded (jääkväärtus)

X

 

 

K

155....

Põhivara kulum

 

 

16

(5) Iga põhivara objekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel elektrooniliselt vastutavate isikute lõikes. Põhivarakaardil on kajastatud detailne informatsioon põhivara kohta:
1) nimetus;
2) vastutav isik;
3) inventarinumber;
4) tüüp, mark, tehnilised andmed;
5) kasutuselevõtmise aeg;
6) registrikood selle olemasolul, hoone puhul aadress, sõidukil registreerimisnumber;
7) komplekti tunnus (kui on kasutusel komplektina arvele võetud);
8) kehtiv amortisatsiooni norm;
9) parendused (renoveerimisel lisandunud summad) ja kajastamise aeg;
10) vara asukoht;
11) arvestatud amortisatsioon.

(6) Parendusega seotud kulud arvestatakse maksumuse suurendamiseks juhul, kui need oluliselt parandavad põhivara kvaliteeti, tõstavad esialgset tootlustaset ja pikendavad järelejäänud kasulikku tööiga ning nende maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 5000 EUR (arvestades piirmäära muudatusi). Kulutused, mis taastavad küll vara esialgset tootlustaset ja võimaldavad vara kasutamist järelejäänud eluea lõpuni esialgses kvaliteedis, kajastatakse perioodi kuluna.

(7) Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende kasuliku eluea jooksul. Maad ja varasid, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutusele võtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerimise või väljalangemise kuule eelneval kuul. Täielikult amortiseerunud vara kajastatakse bilansis kuni mahakandmiseni nii soetusmaksumuses kui ka kogunenud kulum.

Ettepaneku amortisatsiooni normi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes vara kasutuseast. Uute ja sagedamini ostetavate põhivarade amortisatsiooninormid on:

Põhivara liik

Amortisatsiooni norm protsentides

Maa

                    -

Hooned

              2% - 10%

Eluhooned

            1,5% -  4%

Rajatised

              3% - 20%

Teed

              5% - 25%

Masinad ja seadmed

              5% - 20%

Transpordivahendid

                       20%

Muu amortiseeruv inventar

              5% - 20%

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

                        20%

Mitteamortiseeruv põhivara

                     -

Immateriaalne põhivara

                        20%

Amortisatsiooni arvestamisel teeb raamatupidamine kande:

 

 

 

TP

TT

A

R

D

611...

Materiaalse põhivara amortisatsioon

 

01112

 

 

D

613...

Immater.  põhivara amortisatsioon

 

01112

 

 

K

1551..

Materiaalse põhivara kulum

 

 

 

11

K

156010

Immateriaalse põhivara kulum

 

 

 

11

Kui ilmneb, et põhivara kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, siis tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Muutus kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

8) Üldjuhul põhivara ümber ei hinnata. Erandina asendatakse põhivara algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest juhendi RTJ 5 § 33 nimetatud asjaolus:
1) põhivara on soetatud 1995. a või varem
2) põhivara kohta puuduvad korrektsed andmed

Põhivara ümberhindlus, mis on soetatud 1995. a ja varem, viiakse läbi hiljemalt 31.12.2005. a vastavat kvalifikatsiooni omava eksperdi poolt. Eksperdi valiku kinnitab vallavanem.

Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.

9) Põhivara kantakse bilansist maha, kui vara on kasutuskõlbmatu või vara enam ei eksisteeri (on hävinenud vms.) mahakandmisakti alusel, mis on vallavalitsuse poolt kinnitatud. Inventeerimiskomisjoni poolt esitatakse raamatupidamisele mahakandmise akt, kuhu on märgitud vara nimetus, inventari number, kogus, soetusmaksumus ja mahakandmise põhjus.

Vara mahakandmisel kantakse jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611- materiaalse põhivara kulum või 613- immateriaalse põhivara kulum). Akti alusel teeb raamatupidamine kande.

1) Vara mahakandmine kasutuskõlbmatuks muutumisel

 

 

 

TP

TT

A

R

D

611...

Põhivara jääkväärtus

 

01112

 

 

D

155...

Materiaalse põhivara kulum

 

 

 

12

K

155...

Põhivara maksumus

 

 

 

12

Mahakantud vara kuulub utiliseerimisele või hävitamisele, mille korraldamise eest vastutab inventeerimiskomisjon.

(10) RRK üksuste vahelist põhivara müüki, tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 381 (kasum/kahjum põhivara müügist).

1) Kanded müügi kajastamisel ostjale väljastatud arve alusel:

 

 

 

TP

TT

A

R

D

103010

Nõue müüdud põhivara eest

X

 

 

 

D

3811..

Põhivara jääkväärtus

X

 

 

 

D

155...

Põhivara kulum

 

 

 

02

K

155...

Põhivara maksumus

 

 

 

02

K

3811..

Põhivara müügihind

X

 

 

 


§ 11. Kinnisvarainvesteeringud

(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud” põhimõtetest, võttes arvesse avaliku sektori liikmetele kehtivaid alljärgnevaid erisusi:

1) kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses;

2) kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontodel 154000 ja 154010 soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumus, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused), amortisatsiooni kontol 610000 ja müügiga seotud tehinguid kontogrupis 3810;

3) kinnisvarainvesteeringutega seotud toimingud on samased põhivaraga seotud toimingutega.


§ 12. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates ning mittetulundusühingutes

(1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest.

(2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50 %. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

(3) Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohustuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil.


9. peatükk
Palkade, tasude ja hüvituste arvestus

§ 13.  Töötasu arvestus

(1) Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Töötasu arvestust peetakse Pmeni palgaarvestuse alamprogrammis struktuuriüksuste, töötasuliikide, kuluartiklite ja kinnipidamiste lõikes. Palgaarvestusprogrammist saab importida töötasuandmed teistesse vajalikesse alamprogrammidesse. Palgaprogrammist saab koostada ettenähtud maksudeklaratsioonid ja edastada need maksuametile failina.

(2) Töötasu arvestuse aluseks on:
1) Väike-Maarja Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktid;
2) vallavanema käskkirjad;
3) kinnitatud puhkuste ajakavad;
4) töötajatega sõlmitud lepingud;
5) töövõimetuslehed;
6) tööajatabelid.

(3) Töötasu arvestamisel juhindutakse töö tasustamist reguleerivatest õigusaktidest. Töötasu maksmine toimub hiljemalt järgneva kuu kolmandaks tööpäevaks. Töötasu kantakse üldjuhul töötaja pangaarvele.

(4) Vallavalitsuse palgalehed koostab raamatupidaja. Palgalehed koostatakse ja tehakse väljatrükid struktuuriüksuste lõikes. Vallavalitsuse palgalehtedele kirjutavad alla vallavanem, rahandusosakonna juhataja ja koostaja. Töötajatele väljastatakse igakuuliselt elektrooniliselt palgaarvestuslehed. Iga majandusaasta lõpus trükitakse välja isikukaardid.

(5) Töötasude ja maksude õigeaegse maksmise eest  vastutab raamatupidaja.

Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse selles perioodis, mille eest nad olid arvestatud. Tööjõukulude arvestamisel teeb raamatupidamine kande vastavalt ametialapõhigruppide ja töötasuliikide lõikes m/o nr 5.

1) Töötasu arvestamisel kanne:

 

 

 

TP

TT

D

500...

Töötasu

800699

01112,.....

K

202000

Töötasu võlgnevus

800699

 

2) Maksuarvestuse kanded, arvestades, et töötasu makstakse järgmisel kuul

Arvestatud sotsiaalmaksu:

 

 

 

TP

TT

D

506000

Sotsiaalmaks töötasudelt

800699

01112,.....

K

202001

Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus

800699

 

Arvestatud töötuskindlustusmaksu:

 

 

 

TP

TT

D

506040

Töötuskindlustusmakse

800699

01112,.....

K

202003

Deklareerimata kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse

800699

 

3) Kanded töötasude ülekandmisel:

 

 

 

TP

D

202000

Töötasu võlgnevus

800699

D

202001

Deklareerimata sotsiaalmaksu kohustus

800699

D

202002

Deklareerimata kinnipeetud tulumaks

800699

D

202003

Deklareerimata töötuskindlustusmakse

800699

D

202004

Deklareerimata kinnip. kogumispension

800699

K

100100

Arvelduskonto

800699

K

203020

Üksikisiku tulumaksu kohustus

014003

K

203030

Töötuskindlustusmakse kohustus

014003

K

203035

Kogumispensioni kohustus

014003

K

203060

Muud kohustused (a/ü maksud jm)

800399

(6) Puhkustasude arvestamisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ja puhkuste ajakavast ning makstakse välja eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta I kvartalis ja esitatakse raamatupidamisele 31. märtsiks. Puhkuse ajakava muutmiseks esitatakse avaldus vähemalt kaks nädalat enne puhkusele jäämist. Puhkusetasud kajastatakse selle kuu kuludes, mille eest see oli arvestatud. Puhkusetasu väljamaksmisel puhkusele eelnenud kuul järgnevate kuude eest kajastatakse ettemaksetena.

1) Puhkusetasu arvestuse kanne

 

 

 

TP

TT

D

500...

Töötasu

800699

01112,.....

D

103930

Töö- ja puhkustasu ettemaksed

800699

 

K

202000

Töötasu võlgnevus

800699

 

2) Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse arvestus puhkustasudelt

 

 

 

TP

D

103931

Dkl.sots.maksu kulu töötasu ettemaksetelt

800699

K

203010

Sotsiaalmaksu kohustus

014003

 

 

 

 

TP

D

103932

Dekl.töötuskindl.makse kulu töötasu ettemakselt

800699

K

203030

Töötuskindlustusmakse kohustus

014003

(7) Töötaja esitab palgata puhkuse saamiseks avalduse ametiasutuse või allasutuse juhile, kes  käskkirjaga vormistab puhkuse ning esitab käskkirja  koopia raamatupidamisele.

(8) Kasutamata puhkusepäevade kohustust arvestatakse üks kord aastas vallasekretäri ja allasutuse juhi poolt. Raamatupidamine koostab koondlehe puhkustasude kohustise kohta ja teeb kande vastavalt kas eelmise aasta lõpul bilansis oleva kohustise suurenemise või vähenemise osas memoriaalorderis L 5. Puhkusekohustised arvestatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.08.2001. a määruses 278 sätestatud korrale.

Kohustise suurenemine:

 

 

 

TP

TT

D

500004

Puhkusetasud

800699

01112

D

500104

Puhkusetasud

800699

01112

D

500144

Puhkusetasud

800699

01112

D

500154

Puhkusetasud

800699

01112

D

500284

Puhkusetasud

800699

01112,.....

D

506000

Sotsiaalmaks töötasudelt

800699

01112,....

K

202010

Puhkusetasude kohustus

800699

 

Vähenemine kajastatakse kulu vähenemisena.

9) Hüvitised teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel kajastatakse üldjuhul kuluna teenistus- või töölepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti. Raamatupidamises koostatakse palgaleht ja raha kantakse töötaja pangakontole hiljemalt viimasel tööpäeval.

(10) Igakuuliselt tehakse väljatrükid tasuliikide lõikes ja lisatakse m/o L 5 juurde. Palgalehed asuvad pangaväljavõtete juures eraldi kaustas.

10. peatükk
Tulude ja kulude kajastamine

§ 14. Tulude ja kulude arvestus

(1) Tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse üldeeskirja peatükkidest 7,8,9. Tulud ja kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Tulude ja kulude kajastamisel tulu- ja kululiikide viisi lähtutakse kinnitatud tulude ja kulude klassifikaatorist.

(2) Tulude arvestust peetakse tululiikide lõikes lähtuvalt tulu sisust ja kinnitatud tulude klassifikaatorist.

1) Arve kassasse tasumisel:

 

Konto nr.

 

TP

D

100000

Kassa

 

K

103000

Nõuded ostjate vastu

800699

2) Ülekandega maksmise laekumine arvelduskontole:

 

Konto nr.

 

TP

D

100100

Arvelduskonto

 

K

103000

Nõuded ostjate vastu

800699

3) Toetuste laekumine toetuste kontole:

 

 

 

TP

D

100100

Arvelduskonto

 

K

350000

Kodumaine sihtfinantseerimine

014001

K

352000

Riigieelarvest tasandusfondi

014001

K

323320

Mitteeluruumide rent

......

3) Tegevuskulude all kajastatakse tööjõukulud ja majandamiskulud. Tööjõukuludena kajastatakse võlaõiguslike lepingute alusel tekkepõhiselt arvestatud töötasud, preemiad, toetused ja lisatasud ning nendelt arvestatud maksud. Aruandeperioodil väljamaksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töövõtjale. Majandamiskulud on mitmesuguste kaupade ja teenuste ostmiseks tehtud kulud: lähetuskulud, koolituskulud, hoonete kulud jne. Kulude arvestust peetakse kuluartiklite lõikes lähtuvalt kulu sisust vastavalt kinnitatud kulude klassifikaatorile.

(4) Personalikulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50, mille eest kulu arvestati. Maksukulu kajastatakse kontorühmas 506. Tehingupartneri koodiks on füüsilise isiku kood 800699. Maksukohustusi arvestatakse kontogrupis 2030 ning vastava grupi kontod peavad võrduma Maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhise saldoga.

(5) Administreerimiskulud hõlmavad kulusid bürootarvetele (paber, kirjutusvahendid, kaustad jms.), trükistele (perioodika tellimine, erialane kirjandus), sideteenustele (telefon ja fax koos abonent- ja kuutasudega), postikulud (postiteenuste kasutamine, ümbrikud, margid), personaliteenustele (tööpakkumiskuulutused), esinduskulud, kingitused jne.

Mobiiltelefonide limiidid kehtestatakse vallavanema või allasutuse juhi käskkirjaga.

Administreerimiskulude kulusse kandmisel teeb raamatupidamine kande arve alusel jaotatuna kuluiseloomule vastavalt kontodele kululiikide lõikes tekkepõhiselt:

 

 

 

TP

TT

D

5500..

Administreerimiskulu

800399,800599,...

01112,......

D

601000;203000

Käibemaks

014003

01112,......

K

201000

Võlad hankijatele

800399,800599,...

 

(6) Lähetuskulud on seotud töö- ja teenistuslähetustega ja nende maksmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määruste alusel kehtestatud teenistus- ja töölähetuskulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimustest, ulatusest ja korrast ning ametiasutuse või allasutuse juhi käskkirjast. Vajadusel võib ka hüvitada sõidukulud eelneva või järgneva kuupäevaga sõidupileti eest, kui ei ole võimalik lähetuse päeval vastavaks kellaajaks ja lähetusest lahkumine ei ole samal päeval võimalik.

Välislähetusse saatmise korral makstakse päevaraha volikogu otsuse või  ametiasutuse juhi käskkirja alusel.

Lähetusest saabumisel esitab lähetatu aruande, mis on kinnitatud ametiasutuse või allasutuse juhi poolt ja raamatupidamine kannab dokumentaalselt tõestatud kuludokumentide alusel lähetusega seotud kulutused lähetatu pangaarvele.

Lähetuskulude aruannete alusel teeb raamatupidamine kande vastavalt kulu iseloomule. Lähetuskulude käibemaksu kulu eraldatakse juhul, kui on sõidupiletil käibemaks näidatud.

 

 

 

TP

TT

D

5503..

Lähetus

800699

01112,.....

D

601000; 203000

Käibemaks

014003

01112,.....

K

202050

Võlg töövõtjale

800699

 

Koolituslähetuse aruande alusel tehakse kanne vastavalt kululiikidele:

 

 

 

TP

TT

D

5504..

Koolituskulud

800699

01112,.....

D

601000; 203000

Käibemaks

014003

01112,.....

K

202050

Võlg töövõtjale

800699

 

(7) Koolituskulud on oma töötajate koolitamiseks ja täiendõppeks tehtavad kulud, mis on otseselt vajalikud tööülesannete täitmisega. Välislähetus kajastatakse koolituskuludes ainult sel juhul, kui teenistuja on suunatud ennast täiendama.

(8) Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud hõlmavad kulutusi hoonetele. Kuludesse kandmine toimub arve või sularahatšeki alusel.

Arve saabudes teeb raamatupidamine kande:

 

 

 

TP

TT

D

5511..

Kinnistute ja hoonete majandamiskulud

800599,.....

01112,.....

D

601000 ; 203000

Käibemaks

014003

01112,.....

K

201000

Võlad hankijatele

800599,.....

 

(9) Sõidukite ülalpidamiskulud kajastavad Vallavalitsuse bilansis olevate sõiduautode ja kasutusrendilepingu alusel kasutusele võetud sõiduautode kulutusi ning isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamist.

(10) Igale ametiautole on vallavanema või allasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud kütuse ja küttekulu limiit.

(11) Kütusekulu kantakse kuludesse vastavalt tegelikule tarbimisele kütusefirma poolt esitatud arve ja sõidukulu aruande ning kütuse limiitkaardi alusel, kus on näidatud ametisõitude sõiduotstarve, marsruut ja läbisõit. Aruanne esitatakse raamatupidamisele järgneva kuu kolmandal tööpäeval.

(12) Remondi ja hoolduskulude kandmise aluseks on arved ja sularahatšekid. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest ja vallavanema või allasutuse juhi  käskkirjast.

Sõiduauto kulude kandmisel teeb raamatupidamine kande:

 

 

 

TP

TT

D

5513..

Sõidukite majandamiskulud

800599,.....

01112,.....

D

601000; 203000

Käibemaks

014003

01112,.....

K

201000

Võlad hankijatele

800599,.....

 

(13) Kasutusrendi puhul renditud vara bilansis arvele ei võeta ja amortisatsiooni ei arvestata.

Kasutusrent kantakse koos intressidega kuludesse igakuuliselt esitatud arve alusel:

 

 

 

TP

TT

D

551308

Sõidukite kasutusrent

800599

09220

D

601000

Käibemaks

014003

09220

K

201000

Võlad hankijatele

800599

 

(14) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud:

Antud kulude alla kuuluvad kulud riist- ja tarkvara soetamiseks, laua- ja mobiiltelefonide ost v.a. põhivarana arvele võetavad seadmed, kulud hooldusele ja remondile ja muud kulud. Infotehnoloogilisi varasid soetab informaatikaosakonna juhataja või allasutuse juht eelarves ettenähtud rahaliste vahendite piires. Tehtud kulude kohta esitatakse raamatupidamisele arve.

Arve alusel teeb raamatupidamine kande:

 

 

 

TP

TT

D

5514..

Info- ja komm. tehnoloogia kulud

800599

01112,.....

D

601000;203000

Käibemaks

014003

01112,.....

K

201000

Võlad hankijatele

800599

 

(15) Inventari majandamiskulud:

Inventarikuludena kajastatakse kulud büroosisustusele (mööbel, laualambid, aknakatted ja muu ruumi sisustus), büroomasinatele v.a. põhivarana käsitletavad, inventari hooldus ja remondikulud, rendikulud jms.

Esitatud arve alusel teeb raamatupidamine kande:

 

 

 

TP

TT

D

5515..

Inventari majandamiskulud

800599

01112,.....

D

601000;203000

Käibemaks

014003

01112,.....

K

201000

Võlad hankijatele

800599

 

(16) Kulud toiduainetele kajastatakse kontol 552100 ja kulud raamatute soetuseks kontol 552300.

(17) Meditsiini ja hügieenikulude all kajastatakse töötajate meditsiinilist läbivaatust, hügieenivahendeid. Esitatud arve alusel teeb raamatupidamine kande:

 

 

 

TP

TT

D

552200

Meditsiini ja hügieenitarbed

800699

01112,.....

D

601000;203000

Käibemaks

014003

01112,.....

K

202050

Võlad majanduskulude eest

800699

 

(18) Kontogrupis 5524 kajastatakse õppevahenditele tehtud otsekulud. Kulude kandmise dokumendiks on arved ja sularahatšekid.

Algdokumendi alusel tehakse kanne:

 

 

 

TP

TT

D

5524..

Õppevahendite kulud

800399,800599,.....

01112,.......

D

601000;203000

Käibemaks

014003

01112,......

K

201000

Võlad hankijatele

800399,800599,.....

 

(19) Kontogrupis 5525 kajastatakse kultuuriürituste ja vaba aja korraldamise kulusid.

Arve või sularahatšeki saamisel teeb raamatupidamine kande:

 

 

 

TP

TT

D

552520

Ürituste korraldamine

800399,800599,.....

08208,.....

D

601000;203000

Käibemaks

014003

08208,.....

K

202050

Majanduskulu võlg töötajale

800699

 

K

201000

Võlg hankijale

800399,800599,.....

 

(20) Kontogrupis 5540 kajastatakse mitmesuguseid majanduskulusid.

(21) Erisoodustuseks on isikliku sõiduauto kulude hüvitamine üle piirmäära, lähetuskulud üle piirmäära, õppekulud ja õppelaenu kustutamine oma töötajatele, ametiautode kasutamine töö- või teenistusülesannetega mitteseotud tegevuse korral, kingitused oma töötajatele ja muud tulumaksuseaduse § 48 sätestatud juhud. Erisoodustused maksustatakse ja deklareeritakse erisoodustuse väljamaksmise kuu järgi.

1) Erisoodustuse maksud arvestatakse järgmiselt:

 

 

 

TP

TT

D

506030

Tulumaks erisoodustuselt

800699

09220

K

203040

Erisoodustuse tulumaksu kohustus

014003

 

 

 

 

 

TP

TT

D

506010

Sotsiaalmaks erisoodustuselt

800699

09220

K

203010

Sotsiaalmaksu kohustus

014003

 


11. peatükk
Inventeerimine

§ 15. Varade ja kohustiste inventeerimine

(1) Inventuurid on korralised ja erakorralised. Erakorralised inventuurid viiakse läbi materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel. Inventeerimise eesmärgiks on oluliste varade ja kohustiste tegeliku olemi väljaselgitamine.

(2) Vallavanema käskkirjaga määratakse mahakandmise- ja inventeerimiskomisjon, kuhu kuulub kolm liiget ja näidatakse ära inventuuri eest vastutav isik, kelleks on komisjoni esimees.

(3) Inventeerimisnimestikele kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik liikmed ning materiaalselt vastutavad isikud. Inventeerimise käigus avastatud puudu- ja ülejäägid kajastatakse raamatupidamises peale inventuuri lõppu. Kasutuskõlbmatuks osutunud vara mahakandmisakt esitatakse raamatupidamisele.

(4) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi varade ja kohustiste põhjalik aastainventuur. Aastainventuurid korraldatakse kas aastalõpu seisuga või kaks kuud enne aruandeaasta lõppu:
1) põhivara inventuur;
2) väheväärtusliku vara inventuur;
3) nõuete inventuur ja kinnituskirjade saatmine;
4) kohustuste inventuur ja kinnituskirjade saatmine;
5) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;
6) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheliste saldode võrdlemine;
7) sularahakassa inventuur.

(5) Inventeerimise ajaline jaotus
1) sularahakassa – vähemalt kord aastas ootamatu kontroll. Inventeerimiskomisjoni poolt inventuur aasta lõpus;
2) pangakonto – igapäevane saldode võrdlus ja aasta lõpus kinnituskirjad;
3) maksunõuded ja – kohustised – võrdlus maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemist kvartaalselt;
4) muud nõuded ja ettemaksed – aastalõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt deebitoridelt alates 100 EUR;
5) põhivara ja väikevara – kaks kuud enne aruandeaasta lõppu;
6) kohustused ja saadud ettemaksed – igakuiselt saldode võrdlus, aastalõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt kreeditoridelt alates 100 EUR;
7) saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised saldod – võrdlus iga kvartal e-posti teel.

(6) Inventeerimise ja hindamise protseduurid:
1) sularaha inventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularahainventuuri aktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt;
3) puudujääk kajastatakse kontol 103690 ja ülejääk võetakse arvele tuluna kontol 388890;
4) pangakontode saldosid võrreldakse igapäevaliselt pangaväljavõtetega;
5) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
6) nõuete ebatõenäosuse hindamine;
7) nõuete ja ettemaksete saldokinnituse saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamisandmetega;
8) põhivara inventuuri läbiviimisel hinnatakse varade allahindluse teostamise vajadust. Inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu vara, veendutakse amortisatsioonimäärade õigsuses. Inventeerimislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse vara mahakandmise ja allahindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidamine korrigeerimiskanded;
9) kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimisel klassifitseeritakse kohustised lühi- ja pikaajalisteks. Maksukohustiste võrdlemine Maksuametiga, saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamisandmetega;
10) saldoandmike esitamiseks võrreldakse avalike sektori üksustega iga kvartali lõpu seisuga omavahelised saldod. Saldode võrdlemiseks saadetakse tehingupartnerile kõik oma saldod (nõuded, kohustised, tulud, kulud) e-posti teel. Kinnituskirja saaja on kohustatud vastama. Erinevuste olemasolu tuleb selgitada ja leppida kokku nende parandamine. Erimeelsuse osas teatada Rahandusministeeriumile.

(7)  Inventeerimiskomisjoni toimingud:
1) aastainventuuri läbiviimise kohta moodustatakse allasutuse juhi käskkirjaga kolmeliikmeline inventeerimiskomisjon Väike-Maarja Gümnaasiumis, Väike-Maarja Õppekeskuses, Kiltsi Põhikoolis, Simuna Koolis ja Väike-Maarja Lasteaias;
2) inventeerimisjuhend väljastatakse komisjonile;
3) põhivahendite ja väikevahendite inventuur tuleb läbi viia 31. oktoobri seisuga;
4) inventuuride läbiviimise aeg on 01. november kuni 20. detsember;
5) tööülesanded jaotab komisjoni esimees oma liikmete vahel suusõnalise korraldusega;
6) inventeerimislehe väljastab raamatupidaja komisjoni esimehele, kes määrab inventeerimislehe täitja;
7) väljaantud inventeerimislehe arvestust peab raamatupidaja, kes registreerib kirjalikult tagasisaadud nimestikud;
8) inventeerimislehele märgitakse inventeerijate nimed;
9) inventeerimine viiakse läbi igas allasutuses ja materiaalselt vastutavate isikute viisi;
10) loetud varad tuleb märgistada topelt lugemise vältimiseks;
11) ettetäidetud lugemislehed koostab raamatupidaja 31.oktoobri seisuga. Põhivara lugemislehed koostatakse Pmen programmi „Varad” alusel, näidates ära inventari numbri, vara nimetuse, soetuse aasta, soetus- ja jääkmaksumuse. Põhivara ettetäidetud lugemislehed koostatakse materiaalselt vastutavate isikute viisi. Bilansivälise vara lugemisleht koostatakse Pmen-is peetud arvestuse alusel ning kajastatakse ettetäidetud lugemislehel  vara nimetus, kogus ja summa;
12) materiaalse põhivara, bilansivälise vara inventeerimiseks ettetäidetud lugemislehtedele kantakse komisjoni liikmete poolt inventuuri tegelik seis. Tegeliku seisu võib lugemislehtedel täita käsitsi tindi- või pastapliiatsiga ja parandused nimestikes tohib teha mahatõmbamisega, milline kinnitatakse allkirjaga;
13) inventuuri lugemislehed allkirjastada komisjoni liikmete ja materiaalselt vastutava isiku poolt ning lugemislehed esitada raamatupidajale võrdluste teostamiseks hiljemalt 20. detsembriks;
14) raamatupidaja kinnitab lugemislehe pärast võrdluste teostamist oma allkirjaga.

(8) Pärast võrdluste läbiviimist koostab inventeerimiskomisjon inventuuriakti, milles komisjon toob esile:
1) materiaalsete väärtuste jäägid lugemislehtede alusel ja võrdluse raamatupidamisandmetega;
2) otsused puudu- ja ülejääkide kohta ning nende edaspidiseks vältimiseks meetmete rakendamise ettepanekud;
3) ettepanekud varade vastuvõtu, hoiu ja väljaandmise korrastamiseks ning arvestuse ja väärtuste säilivuse kontrolli parandamiseks;
4) hinnangu varade ümberhindluse teostamise vajadusest ja   amortisatsioonimäärade õigsuses;
5) ettepanekud kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui ka moraalselt amortiseerunud) vara ja kasutuses mitteoleva vara allahindluseks või mahakandmiseks.

(9) Inventuuriaktile lisatakse komisjoni poolt lugemislehtedele kantud märkuste põhjal koostatud varade mahakandmise, allahindluse või ümberhindluse aktid, mis esitatakse vallavalitsusele kinnitamiseks.

(10) Inventuuri aktile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja varade eest vastutav  isik ning inventuuriaktid esitatakse raamatupidajale lõppakti koostamiseks hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuariks. Lõppakti kinnitab vallavanem.

(11) Kassa inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga Väike-Maarja Vallavalitsuse ametnikest moodustatud inventeerimiskomisjon, mille üheks liikmeks on Väike-Maarja Valla raamatupidaja, kes vastutab inventeeritava kassa eest vastavalt ametijuhendile. Sularaha inventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuurileht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: inventuuri läbiviimise kuupäev; komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number; sularaha jääk numbrite ja sõnadega kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; komisjoni liikmete allkirjad.


12. peatükk
Aruandlus

§ 16. Aruandlus

(1) Raamatupidamisaruanded koostatakse ja esitatakse asjakohaste ametkondade ja Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras, mahus ja tähtaegadel.

(2) Iga iseseisva raamatupidamisega asutus (tütar- ja sidusettevõtjad) on kohustatud koostama ja esitama ametiasutuse rahandusosakonnale saldoandmikke ja majandusaasta aruandeid vastavuses üldeeskirjas esitatud  arvestuspõhimõtetega, tähtaegadeks ja korras.

(3) Väike-Maarja Vallavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes “Raamatupidamise seaduses” ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest ja avalikustab selle valla kodulehel.

(4) Valla konsolideeritud majandusaasta aruandesse kuuluvad:
1) konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;
2) tegevusaruanne vastavalt RPS-le;
3) reservfondi kasutamise aruanne;
4) audiitori järeldusotsus;
5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

(5) Valla konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest osadest:
1) konsolideeritud bilanss;
2) konsolideeritud tulemiaruanne;
3) konsolideeritud rahavoogude aruanne;
4) konsolideeritud netovara muutuste aruanne;
5) raamatupidamise aastaruande lisad;
6) eelarve täitmise aruanne.

(6) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(7) Väike-Maarja valla eelarve täitmise kuuaruanded koostatakse rahandusministri poolt kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile elektrooniliselt määratud tähtajaks.

(8) Maksudeklaratsioonid koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. Maksudeklaratsioonid trükitakse igakuuliselt pärast elektroonilist edastamist maksuametile ja allkirjastatakse aruande koostaja poolt.

(9) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel. Statistika aruanded allkirjastatakse asutuse juhi ja aruande koostaja poolt.


13. peatükk
Raamatupidamisdokumentide säilitamine

§ 17. Dokumentide säilitamine

(1) Raamatupidamise algdokumente peab säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.

(2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamisaruandeid ja muid dokumente peab säilitama seitse aastat.

(3) Pikaajaliste kohustiste või õigustega seotud dokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.

(4) Isikukaarti säilitatakse 50 aastat.

(5) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või täiendamist.

(6) Aruandeperioodil raamatupidamisse esitatud dokumentide hoidmise eest vastutab oma töölõigu piires raamatupidaja. Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab vallavanem.

(7) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Väike-Maarja Vallavalitsuse asjaajamiskorrale.

(8) Jooksvatest raamatupidamise andmetest, mida hoitakse arvutis, koostatakse varukoopiad automaatselt serveris vähemalt üks kord nädalas.


§ 18. Muu info ja lisad

(1) Sise-eeskirjades on kajastatud enamkasutatavad lausendid majandustehingute kajastamiseks. Vähemkasutatava lausendi koostamisel lähtutakse üldeeskirja näidiskannetest ja sise-eeskirjades täiendust ei tehta.

(2) Raamatupidamiskirjendid ja/või raamatupidamiskanded süstematiseeritakse järgmiste memoriaalorderitena:
1) L 1 – kassadokumentide kanded;
2) L 2 – pangaväljavõtete kanded;
3) L 4 – ostuarvete ja müügiarvete kanded;
4) L 5 – töötasude kanded;
5) L 6 – raamatute kanded;
6) L 8 – avansiaruannete kanded;
7) L 11 - põhivara soetamiste ja parenduste, amortiseerimise ja bilansist väljakandmise kanded;
8) L 16 – parandus- ja lisakanded;
9) L 20 – tegelikud tulukanded;
10) L 21 – sihtfinantseerimise kanded;
11) L 22 – tegelikud kulukanded,
12) L 52 – muud reguleerivad kanded;
13) L 53 – koosseisude statistiliste näitajate kajastamine;
14) L 54 – kontingendi statistiliste näitajate kajastamine;
15) L 55 – bilansiväliste statistiliste näitajate kajastamine;
16) L 56 – ebatõenäoliste nõuete kanded.


14.  peatükk
Rakendussätted

§ 19. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavalitsuse 13.04.2016 määrus nr 3 „Väike-Maarja Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri“.

§ 20. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Indrek Kesküla
vallavanem

Peeter Rahnik
jurist-nõunik

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json