Kultuur ja sportSport

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Tartu Valla Spordikooli põhimäärus

Väljaandja:Tartu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.04.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.04.2019, 20

Tartu Valla Spordikooli põhimäärus

Vastu võetud 25.04.2019 nr 10

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2 ning huvikooli seaduse § 7 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Tartu Valla Spordikooli (edaspidi: kool) põhimäärus sätestab kooli ametliku nime, asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, kooli juhtimis- ja õppekorralduse, õppurite õigused ja kohustused, kooli finantseerimise alused, kooli ümberkorraldamise ja lõpetamise ning põhimääruse muutmise korra.

§ 2.  Kooli nimi

  Kooli ametlik nimi on Tartu Valla Spordikool.

§ 3.  Kooli asukoht

  Kooli asukoht on Tartu maakond, Tartu vald, Lähte alevik, Õpetaja tn 7.

§ 4.  Kooli tegevuse õiguslikud alused ja kooli liik

 (1) Kool on Tartu Vallavolikogu (edaspidi: vallavolikogu) poolt asutatud Tartu Vallavalitsuse (edaspidi: vallavalitsus) hallatav huvikool. Kooli pidaja on Tartu vald.

 (2) Kool registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris ning Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

 (3) Kool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, Eesti Vabariigi ja Tartu valla (edaspidi vald) õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

§ 5.  Kooli pitsat ja sümboolika

  Koolil võib olla oma pitsat ja sümboolika: vapp ja lipp.

§ 6.  Õppekeel

  Kooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel.

§ 7.  Kooli teeninduspiirkond

 (1) Kooli teeninduspiirkond on valla haldusterritoorium.

 (2) Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse vabadele kohtadele õppima tingimusel, kui õppuri elukohajärgne omavalitsus või muu huvitatud isik osaleb täies ulatuses kooli õpilaskoha maksumuse kulude katmisel.

§ 8.  Tegevuse eesmärgid

  Kooli tegevuse eesmärgid on:
 1) laste ja noorte vaba aja sisustamine, mis on rajatud sportliku ausa mängu reeglitele ja olümpiahartas esitatud olümpismi elufilosoofiale, kasvatamaks noortes positiivseid iseloomuomadusi;
 2) sportlike ja tervislike eluviiside ning käitumisharjumuste levitamine;
 3) laste ja noorte sportlike võimete arendamiseks treening- ja võistlusvõimaluste loomine toetavas koolikeskkonnas, sobiva spordiala leidmine ning vastava treeningu organiseerimine maksimaalsete tulemusteni jõudmiseks juunioride ja täiskasvanute klassis ning rahvusvõistkonna liikmena rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
 4) sporditeoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste andmine treeningu tõhustamiseks, iseseisvaks treenimiseks, spordiinstruktorite ja -aktiivi ettevalmistamiseks.

§ 9.  Ülesanded

  Kooli ülesanded on:
 1) lastele ja noortele sportlike võimete avastamine ja arendamine ning juhendamine sportlike treeningute ja muude õppevormide kaudu;
 2) järjepideva ja regulaarse õppe- ja treeningkorralduse kindlustamine, arvestades laste ja noorte huve, eeldusi ja ettevalmistustaset;
 3) tingimuste loomine laste, noorte ja täiskasvanute vaba aja sportlikuks sisustamiseks ning osavõtu tagamine valla, maakonna , üleriigilistest ja rahvusvahelistest võistlustest;
 4) spordivõistluste ja spordiürituste korraldamine koostöös üleriigiliste ja omavalitsusorganitega ning haridus-, tervishoiu- ja spordiorganisatsioonidega ning ettevõtlussektoriga;
 5) kooli kasutusse ja käsutusse antud spordiehitiste haldamine, korrashoiu tagamine ja arendamine;
 6) tegevuse eesmärkidega seotud projektide algatamine, koostamine ja juhtimine, vajalike õppematerjalide ja metoodiliste vahendite väljaandmine;
 7) spordiehitiste ja muu vara rentimine ja kasutusse andmine ning muude teenuste osutamine.

§ 10.  Kooli struktuur

  Kooli struktuuri moodustavad järgmised õppeastmed:
 1) algettevalmistusaste (AE) – õppetsükkel 2 aastat;
 2) õppe-treeningaste (ÕT) – õppetsükkel 4 aastat;
 3) meisterlikkuse aste (M) – õppetsükkel 4 aastat.

§ 11.  Õppekorralduse üldised alused

 (1) Treeningud ja muu õppetegevus koolis toimub õppuri alus-, põhi-, kesk- või kutsealast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

 (2) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli õppekavad ja tunniplaan.

 (3) Spordikooli õpperühmad komplekteeritakse lastest ja noortest järgmiste põhimõtete alusel:
 1) algettevalmistusastme rühmad komplekteeritakse füüsiliselt tervetest noortest, kes
 2) õppe-treeningastme rühmad komplekteeritakse sportlike eeldustega lastest ja noortest, kes on läbinud algettevalmistusastme ning täitnud vastuvõtu üldkehalised ja erialased kontrollnormatiivid;
 3) meisterlikkuse astme rühmad komplekteeritakse andekatest lastest ja noortest, kes on läbinud õppe-treeningastme ja näidanud vastavaid sportlikke tulemusi.

 (4) Õppe-treeningrühmade komplekteerimisel arvestatakse õppuri vanust, kehalisi võimeid, seniseid sportlikke tulemusi, võimete ja tulemuste arengu dünaamikat.

 (5) Õpe koolis toimub õpperühmades treeneri juhendamisel. Õpperühmade suuruse, treeningtöö mahu ja moodustamise alused kehtestab direktor kooskõlas Eesti spordiregistris esitatavate nõuetega.

 (6) Õpperühmade õppe- ja treeningtöö mahu kehtestab direktor.

 (7) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasude suurused ja sellest vabastuste ning soodustuste andmise alused ja korra kinnitab vallavalitsus.

§ 12.  Õppekava

 (1) Iga koolis õpetatava spordiala kohta koostab kool õppekava, milles sätestatakse spordiala õppe-eesmärgid, õppeaja kestus, õppetöö maht ning korraldus.

 (2) Õppekava eelnõu kiidab heaks õppenõukogu ja kooli hoolekogu (edaspidi hoolekogu) ning kinnitab direktor.

 (3) Õppekava sulgemise või uue õppekava avamise otsuse eelnõu tuleb kooskõlastada hoolekogu ja õppenõukoguga.

 (4) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

 (5) Õppekava registreeritakse EHIS-es.

§ 13.  Õppeperiood ja õppevaheajad

 (1) Õppetöö korraldamise aluseks on õppeaasta. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.

 (2) Õppeaasta algab üldjuhul 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

 (3) Õppeperioodis on vähemalt 200 kalendripäeva, 40 õppenädalat. Õppeperioodi ja õppevaheajad igaks õppeaastaks kinnitab direktor oma käskkirjaga hiljemalt iga õppeaasta 1. oktoobriks, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatavate koolivaheaegadega, spordialade spetsiifikaga ja võistluskalendriga.

 (4) Spordikoolil on õigus õppe- ja kasvatustöö järjepidevuse tagamiseks korraldada koolivaheaegadel spordilaagreid ja õppetreeningkogunemisi.

 (5) Õppeperioodi arvestusühikud on õppenädal ja õppetund.

 (6) Õppetöö põhivormiks on treeningtund. Ühe treeningtunni pikkus on 45 minutit.

 (7) Treeningtundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

§ 14.  Kooli vastuvõtmine, väljaarvamine ja lõpetamine

 (1) Kooli vastuvõtt toimub avalduse alusel, mis esitatakse kooli direktorile. Alaealise õppuri eest esitab avalduse lapsevanem või eestkostja.

 (2) Õppurite kooli vastuvõtu, õpilasnimekirja arvamise ja väljaarvamise ning kooli lõpetamise täpsustatud korra ja tingimused kehtestab vallavalitsus.

 (3) Õppurite kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine vormistatakse direktori käskkirjaga.

 (4) Õppur arvatakse koolist välja:
 1) kooli lõpetamisel;
 2) lapsevanema taotluse alusel;
 3) tervislikel põhjustel.

 (5) Kooli direktor võib õppuri nimekirjast välja arvata kui:
 1) õppur rikub süstemaatiliselt kooli kodukorda, üldtunnustatud käitumisreegleid või sportlikku režiimi;
 2) õppur puudub pikema aja vältel mõjuva põhjuseta õppe-treeningtööst;
 3) õppetasu on kahel järjestikusel kuul tasumata.

§ 15.  Direktor

 (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ning juhtida kooli õppe-, treening- ja kasvatustegevust ning majandustegevust.

 (2) Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi, arengu, vara ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest, kooli kasutada antud vara heaperemeheliku majandamise ja selle säilimise ning korrashoiu eest.

 (3) Direktor on aruandekohustuslik vallavalitsuse ees.

 (4) Direktor:
 1) teostab oma pädevuse piires tehinguid kooli töö korraldamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
 2) esindab kooli talle antud volituste ulatuses kõigis õigustoimingutes;
 3) juhatab kooli õppenõukogu (edaspidi õppenõukogu);
 4) tagab hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
 5) kinnitab kooli töökorralduse reeglid, töötajate ametijuhendid ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli töötajatega;
 6) määrab kindlaks kooli töötajate töökohustused ja töötasu suuruse vastavalt kinnitatud palgafondile, määrab palgafondi piires töötajatele lisatasusid, preemiaid ja ühekordseid toetusi;
 7) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
 8) kinnitab kooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks;
 9) korraldab kooli eelarveprojekti ja arengukava koostamise ning esitab need vastavalt kehtestatud korrale vallavalitsusele;
 10) esitab vähemalt üks kord aastas õppetöö aruande kooli tegevusest hoolekogule ja vallavalitsusele;
 11) käsutab kooli raha ja korraldab vara kasutamist vastavuses kooli eelarvega;
 12) tagab kooli andmete ajakohase uuendamise ja õigsuse EHIS-es;
 13) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
 14) annab kooli töö korraldamiseks oma pädevuse piires välja käskkirju ja suulisi või kirjalikke korraldusi;
 15) lahendab muid seadusega, kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.

§ 16.  Direktori ametisse kinnitamine

 (1) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja viib läbi vallavalitsus.

 (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas nõuded erialateadmiste taseme kohta kehtestab vallavalitsus. Konkursi tingimused kooskõlastatakse hoolekoguga.

 (3) Direktori kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus ning töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ning ütleb üles vallavanem.

§ 17.  Direktori asendamine

  Direktori äraolekul asendab teda direktori poolt määratud isik.

§ 18.  Õppenõukogu

 (1) Õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

 (2) Õppenõukogu liikmeteks on kõik kooli treenerid. Õppenõukogust osavõtt on kõigile õppenõukogu liikmetele kohustuslik.

 (3) Õppenõukogu tööd juhib direktor.

 (4) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

§ 19.  Õppenõukogu töökord

 (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vajadusel kuid mitte harvem kui kolm korda õppeaastas.

 (2) Õppenõukogu kutsub kokku direktor.

 (3) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.

 (4) Õppenõukogu päevakorrast teatatakse ette vähemalt 5 päeva enne koosolekut ja päevakord kinnitatakse koosoleku alguses.

 (5) Õppenõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud lihthäälte enamusega. Võrdsete häälte puhul otsustab koosoleku juhataja hääl.

 (6) Õppenõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 20.  Hoolekogu

 (1) Hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ning vallavolikogule ja vallavalitsusele kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

 (2) Hoolekogu moodustab vallavalitsus. Hoolekogu suurus on viis kuni üheksa liiget.

 (3) Hoolekogusse kuuluvad:
 1) direktori ettepanekul kooli toetavate organisatsioonide esindajad;
 2) õppenõukogu otsusel treenerite esindajad;
 3) õppurite esindaja;
 4) lastevanemate poolt valitud lastevanemate esindajad;
 5) vallavolikogu poolt määratud kooli pidaja esindaja.

 (4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu moodustamist kutsub hiljemalt esimese veerandi lõpus kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.

§ 21.  Hoolekogu töökord

 (1) Hoolekogu töövorm on koosolek.

 (2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt neli korda õppeaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

 (3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.

 (4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.

 (5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

 (6) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.

 (7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu lihthäälteenamuse teel. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu otsused on kooli juhtkonnale täitmiseks.

 (8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 (9) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.

§ 22.  Kooli töötajad

 (1) Kooli töötajad on direktor ja õppe- ning haldusalal töötajad.

 (2) Kooli töötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus ja ametijuhendis.

 (3) Töötajate üldised tööalased kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse kooli töökorralduse reeglites.

 (4) Kooli töötajate koosseisu kinnitab ning muudab vallavalitsus oma korraldusega.

§ 23.  Õppurite õigused ja kohustused

 (1) Õppuril on õigus:
 1) saada enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal teavet kooli õppekavade, õppetöö korralduse kohta;
 2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust;
 3) kasutada vastavalt kehtestatud korrale treeninguteks kooli inventari, spordivarustust ja spordirajatisi;
 4) osaleda valitud esindaja kaudu hoolekogu tegevuses;
 5) moodustada kooli õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;
 6) kasutada vastavalt kehtestatud korrale kooli sümboolikat;
 7) lahkuda koolist omal soovil selleks kehtestatud korda järgides.

 (2) Õppuril on kohustus:
 1) osaleda kooli õppe- ja kasvatustöös, harjutada regulaarselt oma sportliku ettevalmistuse tõstmiseks;
 2) järgida sportliku režiimi, hügieeni ja ausa mängu põhimõtteid;
 3) ühitada treeningud koolis hea edasijõudmisega üldhariduskoolis;
 4) seista kooli hea maine ja spordiau eest;
 5) esindada võistlustel esmajärjekorras kooli;
 6) järgida kooli põhimäärust ja kodukorda;
 7) hoida kooli kasutuses olevat vara;
 8) täita muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

 (3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema turvalisuse ja tervise kaitse ning vajadusel korraldab võistlustel ja treeningutel meditsiinilise abi ja teenindamise.

§ 24.  Kooli vara

 (1) Kooli vara moodustavad koolile vallalt või teistelt isikutelt ja asutustelt sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, raha, inventar ja muu vara.

 (2) Kooli vara on vallavara.

 (3) Kool valdab, kasutab ja käsutab oma valduses olevat vara lähtudes riigi ja valla õigusaktidest ja käeolevast põhimäärusest.

 (4) Kool kasutab oma valduses olevat vallavara sihtotstarbeliselt oma ülesannete täitmiseks. Kool peab vara üle arvestust ning võib varaga teha tehinguid vastavalt vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustele.

§ 25.  Kooli finantseerimine

 (1) Kooli finantseeritakse valla eelarvest.

 (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad:
 1) riigi -ja vallaeelarve eraldistest;
 2) õppetasudest;
 3) tasuliste teenuste osutamisest;
 4) laekumistest sihtfondidest, annetustest ja eraldistest;
 5) majanduslikust tegevusest saadud tuludest.

 (3) Kooli poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

 (4) Kooli kulud kaetakse vallaeelarves koolile kinnitatud eelarvosast.

 (5) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

 (6) Kooli raamatupidamisarvestust peetakse vallaeelarve koosseisus iseseisva tegevusalana.

§ 26.  Arengukava

 (1) Arengukava on kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatav kooli arengueesmärke määratlev ja nende saavutamiseks tegevusi kavandav dokument.

 (2) Kooli arengukava koostamise algatab valitsus.

§ 27.  Aruandlus

 (1) Kool esitab aruandeid õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

 (2) Kool on aruandekohustuslik vallavalitsuse ees.

 (3) Koolil peab olema dokumentatsioon, mis võimaldab korrektset arvestust organisatsioonilise, metoodilise, pedagoogilise ja majandusliku tegevuse üle.

§ 28.  Järelevalve

 (1) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab vastava valdkonna üle järelevalvet teostav ministeerium.

 (2) Teenistuslikku järelevalvet teostab vallavalitsus.

 (3) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve teostaja poolt määratud tähtpäevaks.

§ 29.  Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu ja asjakohased toimingud korraldab vallavalitsus.

 (2) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

 (3) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatakse õppuritele, lapsevanematele, kooli töötajatele ning EHIS-e volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.

§ 30.  Kooli põhimääruse kinnitamine ja muutmine

  Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

§ 31.  Rakendussätted

 (1) Tartu Vallavolikogu 16.04.2008 määrus nr 8 „Tartu valla spordikooli põhimääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Üllar Loks
volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json