Teksti suurus:

Viimsi Muusikakooli põhimäärus

Väljaandja:Viimsi Vallavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.04.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:16.06.2016
Avaldamismärge:RT IV, 27.05.2014, 4

Viimsi Muusikakooli põhimäärus

Vastu võetud 04.04.2008 nr 22

Määrus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 30 lg 1 p 2, "Huvikooli seaduse" § 7 lg 2, Viimsi Vallavolikogu 13.12.2005 a. määrusega nr 38 kehtestatud ja 09.05.2006 a. määrusega nr 17 muudetud „Viimsi Valla põhimääruse” § 33 lg 1 p 10 ja Viimsi Vallavolikogu 11.märtsi 2008.a määruse nr 6 "Viimsi valla huvikoolide põhimääruste kinnitamise ja muutmise delegeerimine vallavalitsusele" § 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Üldmõisted

  (1) Kooli nimi on Viimsi Muusikakool (edaspidi kool)

  (2) Haldusala: kool on Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus) haldusalas huvikoolina tegutsev muusikakool, mis lähtub oma tegevuses seadustest ja nende alusel välja antud määrustest ja teistest õigusaktidest.

  (3) Kooli liik: kool on huvikoolina tegutsev muusikakool.

  (4) Kooli aadress: Rohuneeme tee 38 Haabneeme, Viimsi 74001 Harju maakond.

  (5) Kooli teeninduspiirkond on Viimsi vald - kool võimaldab muusikahariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Viimsi vallas elavatele lastele ja täiskasvanutele.

  (6) Kooli õppekeel ja asjaajamiskeel on eesti keel.

  (7) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor oma käskkirjaga.

  (8) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor oma käskkirjaga.

  (9) Koolil on oma eelarve.

  (10) Kool tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel. Õppekavade registreeringu taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras Vallavalitsus.

  (11) Kool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, aga eelkõige huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikest raamõppekavadest, Viimsi Vallavolikogu (edaspidi Vallavolikogu) ja Vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

  (12) Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades huvikooli seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.

2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 

§ 2.   Tegevuse eesmärgid

  (1) Anda riiklikust huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt muusikalist põhiharidust ja valmistada õppureid ette professionaalse muusikahariduse õppeks.

  (2) Soovijate ja koolipoolsete võimaluste olemasolul anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusikaharidust.

§ 3.   Kooli ülesanded

  Kooli ülesanded on:
  1) laste ja noorte muusikaalase võime avastamine ja kavakindel arendamine ning Viimsi valla kultuurielu edendamine;
  2) muusikaalase koostöö arendamine Viimsi valla asutuste vahel;
  3) kooli ja Viimsi valla muusikaelu edendamiseks teiste muusikaalaste ühingute, liitude ja asutustega koostöö korraldamine;
  4) kooli töötajatele tööalaste koolituste korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;
  5) täiskasvanute vabaharidusliku koolitusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppe ning seminaride ja kursuste korraldamine.

3. peatükk KOOLI STRUKTUUR 

§ 4.   Struktuur

  (1) Muusikahariduse andmine toimub õppeastmete kaupa.

  (2) Koolis on järgmised õppeastmed:
  1) eelkool 1-2 aastat;
  2) põhikooli noorem aste 1.- 4. klass;
  3) põhikooli vanem aste 5.-7. klass;
  4) lisa-aste.

§ 5.   Õppeastmete ülesanded

  (1) Eelkooli ülesandeks on toetada lapse üldist arengut läbi muusikalise tegevuse, suunata lapsi mängult õppimisele ja arendada nende muusikalisi võimeid ning oskusi.

  (2) Põhikooli noorema astme ülesandeks on õppuri võimete kavakindel arendamine, põhioskuste ja -teadmiste andmine nende poolt valitud huvialal, tööoskuse kujundamine ja vajaliku taseme saavutamine vanemasse astmesse üleviimiseks.

  (3) Põhikooli vanema astme ülesandeks on jätkata õppuri võimete kavakindlat arendamist, suunata teda professionaalsele töössesuhtumisele ja teadlikuma enesearendamise vajaduse tajumisele ning arendada õppuri loovust ja tehnilisi oskusi tema poolt valitud huvialal.

  (4) Lisa-aste võimaldab paremate eeldustega ning edukalt põhiastme lõpetanud õppuritel jätkata oma muusika-alaste oskuste arendamist edasise kunstilise tegevuse või kesk-ja kõrgastme muusikahariduse omandamise huvides.

4. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 6.   Õppekorralduse alused

  (1) Õpe koolis toimub õppuri alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

  (2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli huvialade õppekavad.

  (3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt.

  (4) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.

§ 7.   Õppekava

  (1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab kool muusikalise hariduse andmiseks huvialade õppekavad.

  (2) Õppekavaga sätestatakse:
  1) õppe eesmärk ja kestus;
  2) õppeainete loendid;
  3) ainekavad.

  (3) Õppekava on iga õppeperioodi õppetöö korraldamise aluseks.

§ 8.   Õppekava kinnitamine

  (1) Õppekava eelnõu kiidavad heaks kooli hoolekogu ja õppenõukogu.

  (2) Õppekava kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga.

§ 9.   Õppekava registreerimine ja muutmine

  (1) Kooli huvialade õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.

  (2) Ettepanekuid õppekavade muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha kooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik, kooli hoolekogu või õppenõukogu.

  (3) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.

  (4) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

§ 10.   Õppeaasta

  (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

  (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

§ 11.   Õppeperiood

  (1) Õppeperiood on 175 kalendripäeva.

  (2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppeveerand ja õppetund.

  (3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks.

  (4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad, mis jagunevad:
  1) sügisvaheaeg;
  2) jõuluvaheaeg;
  3) kevadvaheaeg;
  4) suvevaheaeg.

  (5) Õppevaheajad koolis on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega.

  (6) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Kahe järjestiku õppetunni vahel peab olema puhkepaus vähemalt 5 minutit.

  (7) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

§ 12.   Õppurite hindamine

  Õppurite hindamise korra kehtestab õppenõukogu.

5. peatükk KOOLI VASTUVÕTMINE, KOOLIST VÄLJAARVAMINE JA ÕPPERÜHMADE MOODUSTAMINE 

§ 13.   Kooli vastuvõtmine

  (1) Muusikahariduse õppekava alusel muusikahariduse omandamiseks on kooli vastuvõtmise aluseks lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud erisusi.

  (2) Eekooli võetakse õpilased vastu ilma katseteta.

  (3) Põhikooli noorema astme 1. klassi võetakse õppur vastu sisseastumiskatsete alusel.
  1) sisseastumiskatsete nõuded sätestab kooli direktor oma käskkirjaga;
  2) katsete hindamine sätestatakse kooli õppurite hindamise korras;
  3) otsuse õppuri kooli vastuvõtmiseks teeb õppenõukogu.

  (4) Põhikooli noorema astme 2.-4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse õppur
  1) kes mõnes muus riikliku õppekava alusel töötavas muusikakoolis on läbinud eelnevad klassid;
  2) lisaks õppuri seadusliku esindaja avaldusele tuleb esitada muusikakooli tunnistus ja andmed õpitud instrumendil omandatu kohta (individuaalplaani koopia);
  3) Koolil on õigus korraldada taseme määramiseks katsed.

  (5) Lisa-aasta õppesse võetakse õppur, kes on muusikakooli põhikooli eelnevalt lõpetanud, kuid soovib õpet jätkata.

  (6) Õppuri kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.

§ 14.   Õpperühmade moodustamine

  (1) Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa võimalusel lähtuvalt õppurite vanusest ja tasemest.

  (2) Üldjuhul antakse pilliõpet individuaaltundidena.

  (3) Rühmad moodustakse muusikaloo õppeaines, solfedžos ja muudes muusikateoreetilistes ainetes ning koosmängus.

  (4) Rühmad moodustatakse arvestusega, et ühes rühmas ei ole rohkem kui 12 õppurit.

§ 15.   Kooli lõpetamine

  (1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist.

  (2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend koos hinnetega.

§ 16.   Koolist väljaarvamine

  (1) Õppur arvatakse õppurite nimekirjast välja:
  1) kooli või õppe-etapi lõpetamisel;
  2) lapsevanema taotluse alusel.

  (2) Õppuri võib koolist välja arvata:
  1) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu õppenõukogu ettepanekul;
  2) kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu.

  (3) Õppuri kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.

6. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE 

§ 17.   Direktor

  (1) Kooli juhib direktor, kes tagab kooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (2) Direktor annab kooli ja enda tegevusest aru Vallavalitsusele.

  (3) Direktor:
  1) teeb kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud huvikooli, selle alusel antud õigusaktide või põhimääruses ja direktori töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks;
  2) juhatab kooli õppenõukogu;
  3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
  4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;
  5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
  6) kinnitab kooli õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;
  7) koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja kooli pidajale kinnitamiseks;
  8) esitab vähemalt üks kord aastas aruande kooli tegevusest hoolekogule ja kooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule;
  9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
  10) lahendab muid huvikooli seadusega, kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.

  (4) Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning võib anda suulisi ja kirjalikke korraldusi.

§ 18.   Direktori ametisse kinnitamine

  (1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab Vallavalitsus.

  (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme kehtestab Vallavalitsus.

  (3) Direktor kinnitatakse konkursi tulemuste alusel ametisse konkursil väljakuulutatud ajaks.

  (4) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu Viimsi vallavanem või tema volitatud isik.

§ 19.   Direktori asendamine

  Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega õppealajuhataja või tema puudumisel/äraolekul isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine.

§ 20.   Kooli õppenõukogu

  (1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

  (2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.

§ 21.   Õppenõukogu pädevus ja ülesanded

  (1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

  (2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

§ 22.   Õppenõukogu töökord

  (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek.

  (2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis.

  (3) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.

  (4) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel.

  (5) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab enamus koosolekul viibivatest liikmetest

  (6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse.
  1) protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija;
  2) protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele;
  3) protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 23.   Kooli hoolekogu

  Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja ametiasutusele kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

§ 24.   Hoolekogu moodustamine ja esimehe valimine

  (1) Hoolekogul on viis kuni üheksa liiget.

  (2) Hoolekogusse kuuluvad
  1) Vallavolikogu esindaja;
  2) vastavalt õppenõukogu otsusele vähemalt kaks õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat (v.a kooli direktor);
  3) lastevanemate üldkoosoleku otsusel vähemalt kaks lastevanemate ja õppurite esindajat;
  4) kooli toetavate organisatsioonide esindajad ja muid isikuid.

  (3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul Vallavalitsus.

  (4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub hiljemalt I veerandi lõpus kokku direktor.

  (5) Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.

  (6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.

  (7) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (8) Esimehe kanditaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku.

§ 25.   Hoolekogu ülesanded

  Hoolekogu:
  1) teeb vajadusel ametiasutusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle;
  2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi;
  3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks;
  4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
  5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;
  6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lastevanemate poolt kaetava osalustasu kehtestamise ja selle suuruse kohta;
  7) teeb ettepanekuid muusikakooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.

§ 26.   Hoolekogu töökord

  (1) Hoolekogu töövorm on koosolek.

  (2) Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

  (3) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

  (4) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas.

  (5) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist..

  (6) Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.

  (7) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest.

  (8) Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.

  (9) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel.

  (10) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab enamus koosolekul viibivatest liikmetest.

  (11) Hoolekogu koosolekud protokollitakse.
  1) protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija;
  2) protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele;
  3) protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

  (12) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel

7. peatükk KOOLITÖÖTAJAD JA ÕPPURID 

§ 27.   Kooli töötajad

  (1) Kooli personal on pedagoogid ja teised töötajad.

  (2) Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, õppealajuhatajat ja kontsertmeistrit

  (3) Personali koosseisu määrab Vallavalitsus direktori ettepanekul.

  (4) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab kooli direktor vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

  (5) Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjade, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseaduste ning töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

  (6) Personalil on õigus:
  1) tutvuda kooli tegevust puudutava dokumentatsiooniga;
  2) pöörduda korrakaitseorganite poole;
  3) keelduda tööülesannetest, milleks tal puudub vastav kompetents ja pädevus;
  4) pöörduda oma õiguste kaitseks vastavate ametkondade poole.

  (7) Personal on kohustatud:
  1) suhtuma oma töösse kohusetundlikult;
  2) end ametialaselt pidevalt täiendama;
  3) täitma üldtunnustatud moraali- ja käitumisnorme.

  (8) Koolis mittepedagoogilistel ametikohtadel töötav personal tagab kooli majandusliku teenindamise, pedagoogide abistamise ja Kooli tehniliste häireteta töö.

§ 28.   Õppurite õigused ja kohustused

  (1) Õppuril on õigus:
  1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;
  2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;
  3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;

  (2) Õppur on kohustatud:
  1) järgima kooli kodukorda;
  2) hoidma kooli kasutuses olevat vara.

  (3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.

8. peatükk KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELVALVE 

§ 29.   Kooli vara

  (1) Kooli vara kuulub Viimsi valla munitsipaalomandisse.

  (2) Kooli vara moodustavad koolile Viimsi valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

  (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning Viimsi vallale rahaliste kohustuste võtmine toimub Volikogu poolt kehtestatud korras.

§ 30.   Kooli finantseerimine

  (1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ning Lastevanemate poolt kaetavast osast..

  (2) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta koolitustasu. Koolitustasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekul Vallavolikogu.

  (3) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab Vallavalitsus koos kooli direktoriga vastavalt õigus- ja haldusaktidele.

  (4) Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu, Vallavalitsus ning eelarve kinnitab Volikogu.

  (5) Kooli pedagoogide töö tasustamise alused kinnitab Vallavolikogu.

§ 31.   Aruandlus

  Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

§ 32.   Järelevalve

  (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadus- ministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Harju maavanem.

  (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab Vallavalitsus.

  (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib Vallavolikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll.

  (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtpäevaks.

9. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 33.   Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Vallavolikogu ja korraldab Vallavalitsus.

  (2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises.

  (3) Kool ühineb või jaguneb järgmiselt:
  1) kool ühendatakse huvikooliga, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus huvikool;
  2) kool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;
  3) kool jaotatakse vähemalt kaheks huvikooliks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse.

  (4) Kooli ümberkujundamine põhimääruse tähenduses on asutuse muutmine teist liiki asutuseks.

  (5) Kooli tegevus lõpetatakse
  1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
  2) kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;
  3) kui kooli järele puudub vajadus;
  4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

  (6) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

  (7) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise ja ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.

10. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 34.   Põhimääruse muutmine

  (1) Põhimääruse muutmiseks võivad teha ettepanekuid kooli personal, hoolekogu ja teised asjast huvitatud isikud.

  (2) Täiendus- ja muudatusettepanekud vaatab läbi ning esitab koos oma seisukohtadega Vallavalitsusele kinnitamiseks kooli direktor.

§ 35.   Põhimääruses määratlemata küsimused

  Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata küsimused lahendab kooli direktor koos hoolekogu ja Vallavalitsusega.

§ 36.   Rakendussätted

  (1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 03.10.2000. a määrus nr 41.

  (2) Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.

  (3) Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.

Urmas Arumäe
vallavanem

Kristo Kallas
vallasekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json