Linna ja valla valitsemineHanked

Teksti suurus:

Hankekord

Hankekord - sisukord
Väljaandja:Pärnu Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:13.07.2018
Avaldamismärge:RT IV, 27.06.2013, 38

Hankekord

Vastu võetud 18.06.2013 nr 6

Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 131 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus reguleerib Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt korraldatavate hangete planeerimist ja hankemenetlusega seotud toimingute teostamist riigihangete, lihthangete, lihtsustatud korras tellitavate teenuste ja alla lihthanke piirmäära jäävate hangete ning ideekonkursside korraldamisel.

 (2) Linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid juhinduvad hangete korraldamisel riigihangete seaduse nõuetest ja kehtestavad vajadusel hallatava asutuse hankekorra.

§ 2.  Hangete planeerimine

 (1) Asjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks (maksumusega alates 10 000 eurot) ning ehitustööde tellimiseks (maksumusega alates 30 000 eurot) koostatakse igaks aastaks hankeplaan, koos üldise ajakavaga.

 (2) Linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid esitavad riigihanke peaspetsialistile kahe nädala jooksul pärast Pärnu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt linnaeelarve kinnitamist kava eelarveaastal struktuuriüksustes planeeritavatest riigi- ja lihthangetest. Struktuuriüksuste juhid arvestavad andmete esitamisel ka hallatavate asutuste vajadustega. Struktuuriüksustest saadud informatsiooni põhjal koostab riigihanke peaspetsialist kogu linnavalitsuse poolt eelarveaastal korraldatavate riigi- ja lihthangete kohta hankeplaani.

 (3) Hankeplaani kinnitab iga-aastaselt linnavalitsuse riigihankekomisjon kolme nädala jooksul pärast linnaeelarve vastuvõtmist linnavolikogu poolt.

 (4) Hankeplaan koosneb järgmistest osadest:
 1) asjade hankelepingud;
 2) teenuste hankelepingud;
 3) ehitustööde hankelepingud;
 4) kontsessioonid.

 (5) Hankeplaanis näidatakse:
 1) struktuuriüksus;
 2) hankelepingu eseme üldine kirjeldus;
 3) hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta ja hankemenetluse liik;
 4) hanke eest ning hankelepingu täitmise eest vastutav isik või isikud;
 5) hanke korraldamise eeldatav aeg;
 6) hankelepingu sõlmimise eeldatav tähtpäev ja täitmise tähtaeg;
 7) kas hange korraldatakse elektroonilise hankena e-riigihangete keskkonnas.

 (6) Hankeplaani võib muuta kui eelarvet vähendatakse või suurendatakse või hankija poolt esitatud rahastamistaotlus/projekt rahuldatakse. Hankeplaani täpsustatakse põhjendatud vajadusel või linnaeelarve muutmise korral. Ettepaneku hankeplaani muutmiseks teeb muudatust vajava struktuuriüksuse juht või riigihankekomisjon.

§ 3.  Hangete korraldamine

 (1) Määruse § 2 lõikes 1 nimetatud hankeid korraldatakse hankeplaani alusel. Hallatava asutuse taotlusel ja volitusel võib linnavalitus läbi viia ka hallatava asutuse hankemenetluse.

 (2) Linnavalitsus korraldab hankeid oma struktuuriüksuste (edaspidi struktuuriüksused) kaudu.

 (3) Hanke korrektse korraldamise eest vastutab struktuuriüksuste juht.

 (4) Hangete korraldamisel järgitakse riigihangete seaduses sätestatut ning tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus. Hangete korraldamisel koheldakse kõiki isikuid võrdselt ning tagatakse olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine.

 (5) Hanke korraldamise volitamise või hankemenetlusega seotud toimingute volitamise otsustab linnavalitsus korraldusega.

§ 4.  Hangete korraldamise piirmäärad

 (1) Riigihangete korral, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära (asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral alates 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingu korral alates 250 000 eurot), rakendatakse hankemenetluse läbiviimisel käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korda.

 (2) Lihthangete korral, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla riigihanke piirmäära (asjade ostmise, teenuste tellimise korral alates 10 000 eurot kuni 40 000 eurot ning ehitustööde tellimise korral alates 30 000 eurot kuni 250 000 eurot), viiakse hankemenetlus läbi järgides riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, riigihangete seaduse § 182 ja käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud korda.

 (3) Hangete korral, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla lihthanke piirmäära (asjade ostmise ja teenuste tellimise puhul alla 10 000 euro ja ehitustöö tellimisel alla 30 000 euro), viiakse hankemenetlus läbi järgides riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud korda.

 (4) Riigihangete seaduse §-s 19 nimetatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise korral rakendatakse käesoleva määruse 6. peatükis sätestatud korda.

 (5) Ideekonkurssi korraldamisele rakendatakse käesoleva määruse 7. peatükis sätestatud korda.

2. peatükk Riigihankekomisjon 

§ 5.  Riigihankekomisjon

 (1) Linnavalitsus moodustab linnavalitsuse poolt korraldatavate liht- ja riigihangete hankemenetlustega seotud toimingute teostamise korraldamiseks riigihankekomisjoni (edaspidi komisjon).

 (2) Linnavalitsus kinnitab komisjoni liikmete arvu ja koosseisu. Komisjoni koosseisu kinnitamisel määrab linnavalitsus komisjoni esimehe, aseesimehe ja liikmed. Vahetuva komisjoni liikme määrab linnavalitsus iga konkreetse riigihanke korraldamise otsustamisel.

 (3) Lihthangete puhul vahetuvat komisjoni liiget ei määrata.

 (4) Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda isik, kes täidab tema tööülesandeid.

 (5) Konkreetse riigihankega seoses ei või komisjoni tööst osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni liige peab viivitamatult teatama sellise asjaolu ilmnemisest, ennast selle päevakorrapunkti arutamisest taandama, selleks ajaks koosolekuruumist väljuma ja hoiduma konkreetse riigihankega seoses edasisest tegevusest komisjoni liikmena.

 (6) Komisjoni liikme ülesannete täitmise eest tasu ei maksta.

§ 6.  Komisjoni töö vorm

 (1) Komisjoni töö vorm on koosolek.

 (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja juhatab esimees. Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees.

 (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees.

 (4) Komisjon võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees on oma seisukoha esitanud elektrooniliselt ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist.

 (5) Arvestades konkreetse riigihanke spetsiifikat, on komisjonil õigus kaasata oma töösse asjaosalisi, kes ei ole komisjoni liikmed.

§ 7.  Otsustamine komisjonis

 (1) Komisjoni otsused võetakse vastu koosolekul osalevate komisjoni liikmete poolthäälte enamusega. Igal komisjoni liikmel on üks hääl.

 (2) Komisjoni liige ei või jääda hääletamisel erapooletuks.

 (3) Poolt ja vastuhäälte võrdsuse korral otsustab hääletamise tulemuse koosoleku juhataja seisukoht.

§ 8.  Protokoll

 (1) Komisjoni koosoleku protokollikoostab riigihanke peaspetsialist. Komisjoni protokollile kirjutab alla komisjoni koosoleku juhataja ja protokollija.

 (2) Otsustamise korral koosolekut kokku kutsumata koostab riigihanke peaspetsialist elektrooniliselt antud seisukohtade alusel koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli.

 (3) Komisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.

§ 9.  Riigihanke peaspetsialist

  Riigihanke peaspetsialist:
 1) koostab struktuuriüksustelt saadud andmete alusel eelarveaastal planeeritavate riigi- ja lihthangete hankeplaani. Jälgib hankeplaani täitmist ja vajadusel teeb hankeplaani muudatused struktuuri üksustel juhtidelt saadud andmete alusel;
 2) koostab käesolevas määruses sätestatud linnavalitsuse ja linnavolikogu haldusaktide eelnõud;
 3) koostöös riigihanke eest vastutava isikuga koostab hankedokumendid ja valmistab ette komisjoni koosoleku materjalid;
 4) informeerib komisjoni liikmeid koosoleku kokkukutsumisest;
 5) saadab komisjoni koosoleku päevakorra koos materjalidega komisjoni liikmetele hiljemalt 1 tööpäev enne koosoleku toimumise päeva;
 6) koostab komisjoni koosoleku protokolli ja säilitab protokollid kuni nende arhiivile üleandmiseni;
 7) teostab toimingud riigi- ja lihthanke väljakuulutamiseks, sh esitab riigihangete
registrile hanketeate ja vajadusel eelteate ning lisab hankedokumendid e-riigihangete keskkonda;
 8) korraldab pakkumuste vastuvõtmise, pakkumuste avamise protseduuri ettevalmistamise ja läbiviimise vastavalt hanketeates näidatud ajal ning kohas, sh pakkumuste vastuvõtmise e-menetluse korral;
 9) teavitab pakkujaid hankija otsustest;
 10) kontrollib riigihanke hankemenetluse käigus eduka pakkumuse esitanud pakkuja maksuvõla puudumist 5 tööpäeval pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisest, kui riigihankekomisjon ei ole määranud teisiti;
 11) tagab kõigi vajalike teadete, aruannete, aruande lisade jms riigihangete registrile õigeaegse esitamise ning riigihanke korraldamise vastavalt seadusele;
 12) koondab ühe riigi- või lihthankega hankemenetlusega seotud dokumendid ühte toimikusse ja säilitab selle kuni arhiivile üleandmiseni;
 13) vajadusel koostab raamatupidamisele tagatise tagastamise õiendi;
 14) tagab hanke kohta teabe avaldamise Pärnu linna kodulehel www.parnu.ee;
 15) peab elektrooniliselt arvestus linnavalitsuse poolt teostatavate ja teostatud riigi- ja lihthangete üle riigihangete registris;
 16) täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

3. peatükk Asjade ostmine ja teenuste tellimine hankemenetluse tulemusena alates 40 000 eurost ning ehitustöö tellimisel alates 250 000 eurost 

§ 10.  Riigihanke hankemenetluse korraldamise otsustamine

 (1) Riigihanke hankemenetluse korraldamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega, milles määratakse kindlaks:
 1) riigihanke nimetus ja iseloomustus;
 2) kasutatav hankemenetluse liik;
 3) riigihanke eest vastutav isik;
 4) hankelepingu täitmise eest vastutav isik;
 5) riigihankekomisjoni vahetuv liige;
 6) väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele õ
esitatakse hankedokumendid;

 (2) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, on hanke korraldamine lubatud, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekutega ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib hanke korraldada ainult linnavolikogu loal.

§ 11.  Riigihanke ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik

 (1) Riigihanke eest vastutav isik on linnavalitsuse teenistuja, kes:
 1) koostöös riigihanke peaspetsialistiga ning vajadusel hallatava asutuse juhiga valmistab ette hankedokumentide hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimise tingimused, hindamise kriteeriumid;
 2) koostöös struktuuriüksust teenindava juristiga valmistab ette hankelepingu projekti;
 3) enne hankemenetlust võib teha eelpäringu hankelepingu eeldatava maksumuse määratlemiseks või hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamiseks. Sellekohane kirjavahetus peab olema dokumenteeritud vastavalt linnavalitsuse asjaajamiskorrale;
 4) annab ja allkirjastab struktuuriüksuse nimel hankemenetlusest osavõtjatele ja huvitatud isikutele hanketeate ja hankedokumentide sisu kohta selgitusi ja täiendavat teavet;
 5) informeerib riigihanke komisjoni esimeest ja riigihanke peaspetsialisti komisjoni kokkukutsumise vajalikkusest;
 6) informeerib komisjoni esimehe nõudel teda riigihanke käigust;
 7) täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid riigihanke eest vastutava isiku ülesandeid.

 (2) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik jälgib hankelepingu korrektset täitmist.

§ 12.  Hankedokumentide koostamine

 (1) Riigihanke peaspetsialist koostab hankedokumendid lähtudes riigihanke eest vastutava isiku poolt esitatust, käesoleva määruse §-st 9 nimetatust ja tagab, et need vastaksid riigihangete seaduses nõutud tingimustele ning sisaldaksid kogu pakkujale vajalikku teavet riigihanke hankemenetluses osalemiseks.

 (2) Hankedokumendid peab enne riigihangete registrile riigihanke hanketeate esitamist või hankedokumentide väljastamist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral heaks kiitma komisjon.

 (3) Hankedokumentides muudatuste tegemise peab kooskõlastama komisjon. Hankedokumentide muudatuste kooskõlastamine võib toimuda koosolekut kokku kutsumata, kui vastava muudatuse on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastanud vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Riigihanke peaspetsialist tagab muudatuste esitamise riigihangete registrile.

§ 13.  Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste avamine

 (1) Pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused avatakse komisjoni koosolekul. Komisjoni otsustusvõimelisusele ei rakendata käesoleva määruse § 6 lõikes 3 sätestatud kvooruminõuet. Komisjoni koosolekul peavad osalema komisjoni esimees või aseesimees, riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke peaspetsialist või isikud, kes täidavad nende tööülesandeid asendamise ajal.

 (2) Pakkumuste avamisel teeb komisjon riigihangete seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud toimingud.

 (3) Riigihanke peaspetsialist korraldab pakkujatele pakkumuste avamise protokolli koopia saatmise kolme tööpäeva jooksul pakkumuste avamise päevast arvates.

§ 14.  Pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni ja pakkumuse vastavuse kontrollimine ning pakkumuste võrdlemine ja hindamine

 (1) Pärast pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste avamist kontrollitakse komisjoni poolt pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise, pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning võrreldakse ja hinnatakse pakkumusi. Komisjoni materjalid valmistab ette riigihanke peaspetsialist.

 (2) Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse või pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta nõuab riigihanke eest vastutav isik pakkujalt kirjalikke selgitusi. Nõude edastamise riigihangete seadusega kehtestatud korras korraldab riigihanke peaspetsialist.

 (3) Väljakuulutamisega läbirääkimistega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral peab pakkujaga läbirääkimisi komisjoni liige või komisjoni poolt volitatud isik. Läbirääkimised dokumenteeritakse.

 (4) Komisjon teeb linnavalitsusele ettepaneku:
 1) Pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks;
 2) pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks;
 3) pakkumuse vastavaks tunnistamiseks;
 4) pakkumuse edukaks tunnistamiseks;
 5) pakkumuse tagasilükkamiseks;
 6) kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks;
 7) hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

 (5) Linnavalitsus otsustab:
 1) Pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise;
 2) pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmise;
 3) pakkumuse vastavaks tunnistamise;
 4) pakkumuse tagasilükkamise;
 5) kõikide pakkumuste tagasilükkamise;
 6) hankemenetluse kehtetuks tunnistamise;
 7) pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise.

 (6) Piiratud hankemenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral otsustab komisjon, kellele taotlejatest esitada hankedokumendid.

4. peatükk Lihthanke korraldamine asjade ostmisel ja teenuste tellimisel maksumusega alates 10 000 eurot kuni 40 000 eurot ning ehitustöö tellimisel alates 30 000 eurot kuni 250 000 eurot 

§ 15.  Lihthanke korraldamise otsustamine

 (1) Lihthanke korraldamise otsustab komisjon.

 (2) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, on hanke korraldamine lubatud, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekutega ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib hanke korraldada ainult linnavolikogu loal.

§ 16.  Lihthanke korraldamine

 (1) Lepingute sõlmimisel maksumusega asjade ostmisel ja teenuste tellimisel 10 000 eurost kuni 40000 euroni (ilma käibemaksuta) ning ehitustööde tellimisel 30 000 kuni 250 000 euroni (ilma käibemaksuta), tuleb korraldada hankemenetlus vastavalt riigihangete seaduse § 182 sätestatule.

 (2) Lihthanke korraldamiseks vajalikud dokumendid valmistab ette struktuuriüksus, kelle eelarves on ette nähtud vahendid vastava asja ostmiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks.

 (3) Komisjon:
 1) määrab kindlaks lihthanke objekti ja lihthanke teostamise eest vastutava isiku;
 2) kinnitab lihthanke dokumendid;
 3) määrab pakkumuste esitamise tähtaja;
 4) peab vajadusel pakkujatega läbirääkimisi või volitab teisi isikuid pidama läbirääkimisi;
 5) selgitab välja eduka pakkumuse;
 6) otsustab hankelepingu sõlmimise.

 (4) Lihthanke hanketeates ja lihthanke dokumendis määratakse pakkumuste esitamiseks
mõistlik tähtaeg, mis ei või olla lühem kui neli tööpäeva lähtudes lepingu esemeks olevatest
asjadest, teenustest või ehitustöödest.

 (5) Pakkumused esitatakse elektrooniliselt riigihangete keskkonnas e-hanke korraldamisel või kinnises pakendis, millele on kirjutatud lihthanke nimetus, pakkuja nimi ning märge pakendi mitteavamisest enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist.

 (6) Pakkumused avatakse ühe komisjoni liikme, vastutava isiku ja riigihanke peaspetsialisti juuresolekul.

 (7) Riigihanke peaspetsialist ja vastutav isik kontrollivad pakkujate ja pakkumuste vastavust lihthanke hanketeates ja lihthanke dokumendis esitatud tingimustele.

 (8) Riigihanke peaspetsialist teavitab komisjoni otsusest kõiki pakkujaid kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

5. peatükk Asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla 10 000 euro ning ehitustöö tellimine alla 30 000 euro 

§ 17.  Alla lihthanke piirmäära jäävate hangete korraldamine

 (1) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel alla 10 000 euro (ilma käibemaksuta) ning ehitustööde tellimisel kuni 30 000 euroni (ilma käibemaksuta) hanke korraldamise otsustab struktuuriüksuse juht aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires. Nimetatud hangete puhul järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 toodud üldpõhimõtteid ja kasutatakse rahalisi vahendeid säästlikult ning otstarbekalt.

 (2) Struktuuriüksuse juht määrab oma struktuuriüksusest hanke korraldamise läbiviimiseks vastutava teenistuja.

 (3) Vastutav teenistuja:
 1) viib läbi hankemenetluse ja tagab selle dokumentatsiooni säilimise vastavalt linnavalituse asjaajamiskorrale;
 2) valib konkurentsi olemasolu korral võimalusel vähemalt kolm pakkujat ja teeb neile e-posti teel ettepaneku pakkumuse esitamiseks;
 3) võib korraldada pakkujate paljususe ning eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks turu-uuringu;
 4) kontrollib vajadusel enne pakkumuse esitamise ettepaneku edastamist pakkuja maksuvõlgade puudumist Maksu- ja Tolliameti veebilehelt, majanduslikku ja tehnilist kvalifikatsiooni (registreering äriregistris või erialases registris ning nõutavate lubade olemasolu, kui tegevus seda eeldab);
 5) teeb peale pakkumiste laekumist kokkuvõtte, valib välja soodsaima pakkumine ja kooskõlastab e-kirja teel hanke tulemused struktuuriüksuse juhiga. Vastutav teenistuja selgitab
e-kirjas hankemenetluse asjaolusid ja alla kolme pakkumise võtmise korral konkurentsi puudumisega seotud asjaolusid;
 6) informeerib pakkumuse esitanud pakkujaid hanke tulemustest.

 (4) Eduka pakkumise esitanud pakkujaga sõlmib kirjaliku lepingu või kinnitab arve/tellimiskirja/ostukviitungi struktuuriüksuse juht.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei ole vaja järgida erakorralistel juhtudel:
 1) avariitööde teostamiseks teenuse tellimisel;
 2) kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud füüsilisest isikust asja müüja või teenuse osutaja isikuga;
 3) kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga.

6. peatükk Lihtsustatud korras tellitavad teenused 

§ 18.  Lihtsustatud korras tellitavad teenused

 (1) Teenuste lepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad
ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) määruse VII lisas nimetatud teenused (nt tervishoiu- ja sotsiaalteenused, õigusabiteenused, toitlustusteenused) ning mille eeldatav maksumus on 1 eurost kuni 40 000 euroni (ilma käibemaksuta), tuleb lähtuda riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest ja käesoleva määruse 5. peatükist.

 (2) Lepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused ning mille eeldatav maksumus ületab 40 000 eurot käibemaksuta, lähtutakse käesoleva määruse 4. peatükist.

 (3) Kui lihtsustatud korras tellitava teenuse lepingu eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, koostatakse riigihangete seaduse §-s 33 sätestatud tehniline kirjeldus.

7. peatükk Ideekonkursi korraldamine 

§ 19.  Ideekonkursi korraldamine

 (1) Ideekonkursi korraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega, määrates ära ideekonkursi läbiviimise eest vastutava struktuuriüksuse ja ideekonkursile laekuvate tööde hindamisežürii. Linnavalitsuse korralduses näidatakse ka ära, kas ideekonkurss korraldatakse eesmärgiga:
 1) sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või
 2) leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjale auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid. Auhindade või osalemistasude suurused määratakse linnavalitsuse korralduses.

 (2) Ideekonkursi korraldamisel lähtutakse riigihangete seaduse § 18 lõikest 1. Ideekonkursi kutse avaldatakse riigihangete registris, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga 40 000 eurot (ilma käibemaksuta) või ületab seda. Selleks edastab ideekonkursižürii liige ideekonkursi väljakuulutamiseks vajalikud andmed ja hiljem ka ideekonkursi võitja andmed riigihanke peaspetsialistile, kes teostab vajalikud toimingud riigihangete registris.

 (3) Ideekonkursi eeldatava maksumuse määramisel arvestatakse eeldatava maksumuse hulka konkursi tulemusena sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus, samuti konkursil antavad auhinnad või osalemistasud.

 (4) Kui ideekonkursil osalejatele kehtestatakse kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, siis kontrollib osalejate kvalifikatsiooni vastavust enne kavanditežüriile edastamist määruse §-s 5 nimetatud komisjon.

 (5) Ideekonkursile laekunud töid hindab ideekonkursižürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse, oma hinnangu ideekavandite kohta,žüriiliikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud.

 (6) Ideekonkursi võitja(d) kuulutab välja linnavalitsus korraldusega.

8. peatükk Hankelepingu sõlmimine 

§ 20.  Hankelepingu sõlmimine

 (1) Riigihanke hankemenetluse tulemusena hankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus pakkumuse edukaks tunnistamise korralduses.

 (2) Hankeleping eduka pakkujaga sõlmitakse neljateist päeva möödudes pakkumuse edukaks tunnistamise kohta teate edastamisest arvates, väljaarvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui hankemenetluses esitas pakkumuse ainult üks pakkuja.

 (3) Hankelepingule kirjutab alla struktuuriüksuse juht, kelle eelarves on ette nähtud vahendid vastava asja ostmiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks, kui linnavalitsuse korraldusega ei ole ette nähtud teisiti. Hallatava asutuse nimel korraldatavate hangete puhul kirjutab lepingule alla hallatava asutuse juht.

 (4) Riigihanke eest vastutav isik informeerib riigihanke peaspetsialisti hankelepingu sõlmimisest ning edastab hankelepingu originaaleksemplari riigihanke peaspetsialistile.

 (5) Hankelepingu täitmise üle tagab kontrolli riigihanke eest vastutav isik, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (6) Lihthangete korral tuleb hankeleping sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul, kui hanke maksumus ilma käibemaksuta asjade ostmisel või teenuste või ehitustöö tellimisel on
10 000 eurot ja üle selle.

 (7) Lepingu sisu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:
 1) lepingu pooled – teise poole andmed peavad olema tõesed ning kontrollitud (äriregistri andmete ja isikut tõendava dokumendi alusel);
 2) lepingu teise poole esindusõigus – esindusõigustuleneb kas seadusest (nt juriidilise isiku puhul juhatuse liige) või volikirjast ning esinduse aluseid tuleb alati kontrollida (lisatakse koopia volikirjast);
 3) lepingu objekt – peab olema täpselt fikseeritud, mida ostetakse või millist teenust või ehitustööd tellitakse, milline on asjade või teenuste või ehitustöö kogus ja kvaliteet, lepingu objekti omaduste täpsemaks edasiandmiseks võib lepingu lisana allkirjastada ka pakkuja poolt esitatud pakkumus;
 4) lepingu tähtaeg – täpselt peab olema määratletud, millal algab lepingu täitmine ja millal see lõpeb, kes millal milliseid kohustusi täidab;
 5) tingimused, millele ostetav asi või tellitav teenus või ehitustöö peab vastama – kui tingimused ei ole määratletud, siis on raske tõendada, et lepingu alusel tehtav ja üleantav ei vasta kokkulepitud tingimustele;
 6) lepingu maksumus – oluline on märkida, kas summa on lõplik või tuleb maha/juurde arvestada erinevad maksud;
 7) tasumise tingimused - tasumise tähtajaks on minimaalselt 14 tööpäeva alates arve saamisest, arve esitamise õigustekib teisel poolel peale üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastamist, kui see on lepingus ette nähtud;
 8) pretensioonide esitamise tähtaeg – peab olema võimalus teatud aja jooksul esitada pretensioone asja või teenuse või ehitustöö osas. Pretensioonide esitamise tähtaja määratlemisel tuleb hinnata, kas määratud aja jooksul on võimalik kontrollida lepingu kohaselt üleantavat;
 9) üleandmine-vastuvõtmine – asja või teenuse või ehitustöö üleandmine ja vastuvõtmine peab toimuma kahepoolse aktiga. Aktis määratletakse, kas pooled on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

9. peatükk Teabe avaldamine kodulehel 

§ 21.  Avaldatav teave

 (1) Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldatavate riigi-ja lihthangete kohta avaldatakse teave Riigihangete registris ja Pärnu linna kodulehel.

 (2) Igaks eelarveaastaks planeeritavate hangete kohta avaldatakse Pärnu linna kodulehel hankeplaan koos üldise ajakavaga.

 (3) Ideekonkursi tulemuste teave avalikustatakse Pärnu linna kodulehel 10 päeva pärast ideekonkursi tulemuste selgumist. Kodulehel avalikustatakse ideekonkursil auhindu saanud isikute nimed koos auhinna suurusega või ideekonkursil osalemistasu saanud isikud koos osalemistasu suurusega. Võimalusel avalikustatakse ka esitatud ideekavandid.

10. peatükk Järelevalve 

§ 22.  Järelevalve

  Järelevalvet hankekorra täitmise üle teostab sisekontrolör.

11. peatükk Lõppsätted 

§ 23.  Hallatavate asutuste hankekordade kehtestamine

  Linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid on kohustatud üle vaatama käesoleva määruse jõustumisest viie kuu jooksul asutuse hankekorra kehtestamise vajaduse ja vajadusel kehtestama asutuse hankekorra.

§ 24.  Varasemate hankelepingute täitmine

  Alates 01.01.2012 korraldatud hankemenetluste puhul on hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks hanke eest vastutav(ad) isik(ud), kui hankelepingus ei ole märgitud teisiti.

§ 25.  Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  Kehtetuks tunnistatakse Pärnu Linnavalitsuse 02. juuni 2008 määrus nr 12 “Riigihangete korraldamise kord”.

§ 26.  Jõustumine

  Määrus jõustub 01. juulil 2013.

Toomas Kivimägi
linnapea

Tiina Roht
linnasekretär