Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tallinna põhimääruse muutmine

Vastu võetud 12.06.2014 nr 19

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

§ 1.   Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrusega nr 27 kinnitatud „Tallinna põhimääruses" tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 11. Tallinna teenetemärk

(1) Tallinna teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.

(2) Teenetemärk on oma kujult Kreeka rist. Selle moodustavad kaks ristuvat linnalippu. Risti keskkoha peale kinnitub Tallinna suur vapp. Teenetemärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Teenetemärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 4.

(3) Teenetemärgi võib anda Eesti kodanikule või välismaalasele. Välismaalase all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

(4) Teenetemärgi andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel, linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel. Taotlus, mis sisaldab muuhulgas isiku nime ja teene kirjeldust, esitatakse linnavalitsusele iga aasta 31. märtsiks. Iga taotluse esitaja võib esitada kuni kaks kandidaati. Taotluse vormi kinnitab linnasekretär.

(5) Linnavalitsus esitab teenetemärkide kandidaatide kohta oma ettepanekud, mis on läbi arutatud linnavalitsuse istungil, ja talle tähtajaks saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlused linnavolikogule. Ettepaneku alusel teenetemärgi andmata jätmist ei pea põhjendama.

(6) Teenetemärgi andmise otsustab linnavolikogu.

(7) Teenetemärgi annavad linnavolikogu esimees ja linnapea autasustatavale üle üldjuhul 15. mail, Tallinna linna päeval.

(8) Teenetemärgi kandmise õigust tõendab tunnistus, mille allkirjastab linnapea ja mis antakse kätte koos teenetemärgiga.

(9) Teenetemärgiga autasustatute nimed koos teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu otsuse alusel teenetemärkide kavaleride raamatusse. Märgi saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.

(10) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud. Teenetemärki kantakse vasakul kuuerevääril või sellele vastaval kohal.

(11) Teenetemärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja heast tavast.

(12) Teenetemärkide andmist ja sellega seonduvat korraldab linnakantselei.";

2) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Tallinna vapimärk

(1) Tallinna vapimärk (edaspidi vapimärk) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linna erilise austusavaldusena.

(2) Vapimärk koosneb kahest teineteise peale paigutatud käppristist. Alumine rist on sinine, pealmine, pikemate harudega kitsam rist on valge ja selle keskmes asub valge vääriskivi. Risti kohal on Tallinna täisvapp. Vapimärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga. Vapimärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 5.

(3) Vapimärgi võib anda Eesti kodanikule või välismaalasele. Välismaalase all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

(4) Vapimärgi andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel, linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel. Taotlus, mis sisaldab muuhulgas isiku nime ja teene kirjeldust, esitatakse linnavalitsusele iga aasta 31. märtsiks. Taotluse vormi kinnitab linnasekretär.

(5) Linnavalitsus esitab vapimärgi kandidaatide kohta oma ettepanekud, mis on läbi arutatud linnavalitsuse istungil, ja talle saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlused linnavolikogule. Ettepaneku alusel vapimärgi andmata jätmist ei pea põhjendama.

(6) Vapimärgi andmise otsustab linnavolikogu.

(7) Vapimärgi annavad linnavolikogu esimees ja linnapea autasustatavale üle üldjuhul 15. mail, Tallinna linna päeval.

(8) Vapimärgi kandmise õigust tõendab tunnistus, mille allkirjastab linnapea ja mis antakse kätte koos vapimärgiga.

(9) Vapimärgiga autasustatute nimed kantakse Tallinna vapimärkide kavaleride raamatusse. Märgi saajate nimed avalikustatakse Tallinna veebilehel.

(10) Vapimärki võib kanda üksnes isik, kellele vapimärk on antud. Vapimärki kantakse ripatsina linnalipu värvides siidmuareest õlalindi küljes vasakul puusal. Meeste õlalindi laius on 105 mm ja naiste õlalindi laius 64 mm. Originaalsuuruses vapimärgi asemel võib rinnal vasakul küljel kanda vapimärgi miniatuuri, rosettmärki või lindilõiget.

(11) Vapimärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja heast tavast.

(12) Vapimärkide andmist ja sellega seonduvat korraldab linnakantselei.";

3) paragrahvi 12¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Raemedali andmise taotlusi on õigus esitada linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel, linna ametiasutustel. Taotlus, mis sisaldab muuhulgas isiku nime ja raemedali andmise põhjendust, esitatakse linnavalitsusele. Taotluse vormi kinnitab linnasekretär.";

4) paragrahvi 12¹ lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Raemedali kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse teenetemärkide seadusest ja heast tavast.";

5) paragrahvi 12¹ täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Raemedali andmist ja sellega seonduvat korraldab linnakantselei.";

6) paragrahvi 22 lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele;";

7) paragrahvi 22 lõike 4 punktis 8 asendatakse paragrahvinumber 88 numbriga 90;

8) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 36³ tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 31² lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Valdkonna nõunik:

1) esitab komisjoni esimehele ettepanekuid komisjonile suunatud küsimuste võtmiseks koosoleku päevakorda;

2) korraldab komisjonile suunatud õigusaktide eelnõude menetlemist, jälgib nende tähtaegset läbivaatamist ja koostab komisjoni poolt algatatud õigusakti eelnõu;

3) annab arvamuse komisjoni menetluses olevate eelnõude ja muude küsimuste kohta ning koostöös juriidilise osakonnaga koostab muudatusettepanekud;

4) korraldab komisjoni poolt läbivaadatud eelnõude redigeerimist pärast linnavolikogu istungit ning viseerib linnavolikogu õigusakti;

5) lahendab koostöös komisjoniga linnaelanike avaldusi ja märgukirju ning koostab vajadusel vastuskirja projekti;

6) teatab komisjoni liikmetele ja teistele asjaosalistele komisjoni koosoleku toimumise aja ja koha ning edastab päevakorra;

7) vormistab komisjoni koosoleku protokolli ja esitab selle allkirjastamiseks koosoleku juhatajale üldjuhul koosolekule järgneval tööpäeval;

8) vormistab protokolli väljavõtted ja edastab need § 31¹ lõikes 22 nimetatud asjaosalistele üldjuhul koosolekule järgneval tööpäeval;

9) peab arvestust komisjoni liikmete koosolekust osavõtu kohta ning edastab iga kvartali lõpus komisjoni esimehe poolt allkirjastatud osavõtu aruande linnavolikogu kantselei juhatajale;

10) koostab ja esitab komisjoni esimehele allkirjastamiseks komisjoni töö aruande § 31² lõikes 3 sätestatud tähtajaks.";

10) § 31² lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

11) § 31² lõikes 10 asendatakse sõnad „komisjoni sekretäri" sõnadega „valdkonna nõuniku";

12) paragrahvi 35 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele.";

13) paragrahvi 37¹ lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Linnavolikogu fraktsioonil ja linnavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

(2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse paberil linnavolikogu istungil istungi juhatajale või istungitevahelisel ajal linnavolikogu kantseleile. Linnavolikogu kantselei edastab arupärimise hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul linnakantseleile, kes edastab selle kohe arupärimise adressaadile. Kui linnavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle asjaomase valdkonnaga tegelevale linnavalitsuse liikmele ja teavitab sellest arupärijat ja linnavolikogu kantseleid.";

14) paragrahvi 51 lõike 4 punkt 10¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10¹) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise alates eelnimetatud määruse saamisele järgnevast tööpäevast;";

15) paragrahvi 51 lõike 4 punkt 10³ tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 54 lõigetes 14, 16 ja 17 asendatakse sõna „kuutöötasu" sõnaga „kuutasu";

17) paragrahvi 54 lõige 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(18) Teenistujale võib töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses linna ametiasutuste palgajuhendi alusel.";

18) paragrahv 55 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahv 56¹ tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahv 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 57. Eelarve ning lisaeelarve vastuvõtmine

(1) Eelarve ning lisaeelarve eelnõu menetletakse linnavolikogu töökorra alusel.

(2) Linnavolikogu võtab eelarve ja lisaeelarve vastu määrusega.

(3) Eelarve jõustub eelarveaasta alguses.";

21) paragrahv 58 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 59. Finantsjuhtimise üldised põhimõtted

Eelarve koostamist ja täitmist, majandusarvestust ning aruandlust korraldab linnavalitsus, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast.";

23) paragrahv 59¹ tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahv 59² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 59². Eelarve ja lisaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve, eelarvestrateegia ning majandusaasta aruande avalikustamine

Eelarve ja lisaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve, eelarvestrateegia ning majandusaasta aruanne avalikustatakse linna veebilehel. Veebilehel avaldatakse ka eelarve ja eelarvestrateegia menetlemist käsitlevad linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide istungite protokollid.";

25) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Tallinna arengustrateegia, Tallinna keskkonnastrateegia, Tallinna arengukava, Tallinna valdkonnapõhise arengukava ja Tallinna linna territooriumi osa arengukava lähteülesande kinnitab linnavolikogu otsusega ning Tallinna arengustrateegia, Tallinna keskkonnastrateegia, Tallinna arengukava, Tallinna valdkonnapõhise arengukava ja Tallinna linna territooriumi osa arengukava kinnitab linnavolikogu määrusega.";

26) paragrahvi 96 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Halduskogu uue koosseisu esimese koosoleku päevakorras on halduskogu esimehe ja asetäitja(te) valimine.";

27) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Halduskogu esimehe ja aseesimehe ning halduskogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme volitused lõpevad samal ajal, kui peatuvad või lõpevad enne tähtaega tema volitused halduskogu liikmena.";

28) paragrahvi 103 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Halduskogu liige on kohustatud taandama ennast halduskogu koosoleku sellise päevakorrapunkti arutamisest või seisukoha esitamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.";

29) paragrahvi 104 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Linnaosa vanema asendamise kord sätestatakse linnaosa valitsuse põhimääruses.".

§ 2.   Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2014 määruse nr 4 „Tallinna Linnavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suurus ja maksmise kord" § 2 lõikes 4 asendatakse sõnad „komisjoni sekretär" sõnadega „linnavolikogu kantselei".

§ 3.   Määrusega tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavolikogu:

1) 25. veebruari 2010 määrus nr 13 „Tallinna arengudokumentide menetlemise kord";

2) 7. septembri 2006 määruse nr 57 „Põhja-Tallinna põhimäärus" § 16 lõige 3;

3) 7. septembri 2006 määruse nr 56 „Pirita linnaosa põhimäärus" § 16 lõige 3;

4) 7. septembri 2006 määruse nr 55 „Nõmme linnaosa põhimäärus" § 16 lõige 3;

5) 7. septembri 2006 määruse nr 54 „Mustamäe linnaosa põhimäärus" § 16 lõige 3;

6) 7. septembri 2006 määruse nr 53 „Lasnamäe linnaosa põhimäärus" § 16 lõige 3;

7) 7. septembri 2006 määruse nr 52 „Kristiine linnaosa põhimäärus" § 16 lõige 3;

8) 7. septembri 2006 määruse nr 51 „Kesklinna põhimäärus" § 16 lõige 3;

9) 7. septembri 2006 määruse nr 50 „Haabersti linnaosa põhimäärus" § 16 lõige 3;

10) 25. augusti 2005 määrus nr 43 „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded".

§ 4.   Paragrahvi 1 punktid 8, 9, 10 ja 11, § 2 ja § 3 punkt 10 jõustuvad 1. juulil 2014 ning § 3 punkt 1 jõustub 1. jaanuaril 2015.