Hiiumaa Vallavolikogu töökord
Vastu võetud 18.08.2022 nr 18
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lg 1 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Hiiumaa Vallavolikogu töökord (edaspidi töökord) määrab kindlaks Hiiumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja selle tööorganite töö korralduse.
(2) Töökorra eesmärk on tagada volikogu asjaajamise ja istungile esitatavate materjalide korrektne ja õigeaegne ettevalmistamine, istungite organiseeritud ja tulemuslik korraldamine ning vastuvõetud otsuste täitmine.
§ 2. Volikogu
(1) Volikogu juhindub oma tegevuses riigi ja Hiiumaa õigusaktidest ning käesolevast töökorrast.
(2) Volikogu asjaajamiskeel on eesti keel. Volikogu istung toimub eesti keeles. Eelnõud ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles. Ettekanded ja sõnavõtud peetakse ning küsimused esitatakse ja neile vastatakse eesti keeles.
(3) Volikogu ja tema tööorganite tehnilist teenindamist korraldab Hiiumaa Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) kantselei.
§ 3. Volikogu tööorganid ja töövormid
(1) Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.
(2) Volikogu töövormiks on istung.
(3) Volikogu eestseisuse, komisjoni ja fraktsiooni töövormiks on koosolek.
(4) Volikogu istungit ja tema tööorganite koosolekut võib korraldada kaugosalusega füüsilise toimumise kohata elektrooniliste vahendite abil. Istungit ja koosolekut võib korraldada ka hübriidvormis, kus volikogu või tema tööorganite liikmed osalevad kas füüsiliselt toimumise kohas või kaugosalusega.
(5) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja töökorras istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.
2. peatükk VOLIKOGU JUHTIMINE
§ 4. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu esimees:
1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist;
2) esindab või volitab teisi esindama Hiiumaa valda ja volikogu vastavalt seadusega, Hiiumaa valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
4) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
5) annab välja käskkirju volikogu töö korraldamiseks;
6) määrab eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;
7) jälgib algatatud eelnõude vastavust töökorras sätestatud nõuetele;
8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;
9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendavaid vaheaegasid;
10) lahendab töökorra rakendamisel tekkivaid küsimusi;
11) täidab muid seaduse või Hiiumaa valla õigusaktise alusel talle pandud ülesandeid.
(2) Volikogu esimees määrab enda äraolekul käskkirjaga enda asendajaks aseesimehe. Asendajal on kõik volikogu esimehe seadusest ja Hiiumaa valla õigusaktides tulenevad õigused ja kohustused.
(3) Juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. Sel juhul on asendaja pädevuses istungi juhatamine ning vastuvõetud määruste ja otsuste ning istungi protokolli allkirjastamine.
(4) Volikogu esimehe volituste lõppemisel täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue volikogu esimehe valimiseni aseesimees.
(5) Volikogu esimehe ning aseesimehe valimine toimub Hiiumaa valla põhimääruses sätestatud korras.
§ 5. Volikogu eestseisus
(1) Volikogu eestseisus on nõuandev tööorgan volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks.
(2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees, fraktsioonide esimehed või nende äraolekul aseesimehed. Teiste isikute kutsumise koosolekule otsustab volikogu esimees.
(3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav valitsuse liige ja vallasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid.
(4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolek toimub üldjuhul üks nädal enne volikogu istungit. Volikogu esimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku.
(5) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära menetluses olevate eelnõude kohta seisukohad ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra projekti. Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra projekti.
(6) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Eestseisuse koosoleku protokollid avalikustatakse Hiiumaa valla dokumendiregistris.
§ 6. Volikogu komisjon
(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Volikogu komisjon on kuni 9-liikmeline. Volikogu alatise komisjoni esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast Hiiumaa valla põhimääruses sätestatud korras.
(2) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Vajaduse korral võib komisjoni koosolekut pidada elektrooniliselt.
(3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni kokkukutsuja edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele koosoleku vormi, aja ja päevakorra kohta vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajaduse korral komisjoni kokku volikogu esimees, kes juhatab komisjoni koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.
(4) Komisjoni koosolekust võivad osa võtta volikogu liikmed, kes ei ole komisjoni liikmed teavitades sellest komisjoni esimeest.
(5) Volikogu komisjoni suunab õigusaktide eelnõusid läbivaatamiseks volikogu esimees. Komisjon vaatab tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi ühe nädala jooksul alates suunamisest. Komisjon võib võtta läbivaatamiseks ka muid dokumente. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.
(6) Volikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni. Eelnõu menetlemist volikogus korraldab juhtivkomisjon.
(7) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni kokkukutsuja.
(8) Volikogu komisjoni kokkukutsujal on õigus võtta komisjoni päevakorda arutamiseks volikogu õigusakti eelnõusid ja dokumente, mida volikogu esimees ei ole suunanud komisjonile läbivaatamiseks. Kui komisjoni liige teeb ettepaneku küsimuse komisjoni päevakorda võtmiseks, siis otsustatakse see komisjoni poolthäälte enamusega.
(9) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav koosoleku kokkukutsuja hääl. Elektroonilise koosoleku korral saadab komisjoni esimees komisjoni liikmetele koosoleku päevakorra ja viite elektroonilistele materjalidele e-posti teel. Komisjoni liikmed edastavad oma seisukohad kokkulepitud ajaks e-posti teel komisjoni kokkukutsujale. Lubatud on ka komisjoni üksiku liikme koosolekul osalemine elektrooniliselt.
(10) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni kutsutud volikogu liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.
(11) Volikogu esimehega kooskõlastatult võib komisjoni töösse kaasata tasustatavat eksperti või konsultanti.
(12) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme(te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Komisjoni liikme poolt tehtud märkused lisatakse protokollile.
§ 7. Volikogu fraktsioon
(1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi.
(2) Kui samast nimekirjast osutusid valituks vähem kui kolm volikogu liiget, siis võivad erinevatest nimekirjadest valitud volikogu liikmed moodustada vähemalt kolmeliikmelise fraktsiooni. Samuti on volikogu liikmel õigus liituda juba moodustatud fraktsiooniga.
(3) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimi, esimehe ja aseesimehe ning liikmete nimed ja mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale.
(4) Fraktsioon loetakse registreerituks istungi juhataja poolt pärast vastava informatsiooni edastamist volikogu istungil.
(5) Muudatused fraktsiooni koosseisus või fraktsiooni lõpetamise otsus vormistatakse fraktsiooni otsusena, mis edastatakse koheselt volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil.
(6) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või aseesimees. Nende äraolekul tegutseb fraktsiooni nimel vanim istungil osalev fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimees ei või samal ajal olla volikogu esimehe ametikohal.
(7) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(8) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(9) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.
(10) Fraktsioonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;
2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu panemist lõpphääletusele;
5) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta.
(11) Fraktsiooni tegevus lõpeb:
1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;
2) kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimumarvu;
3) fraktsiooni vastava otsuse alusel.
3. peatükk VOLIKOGU ÕIGUSAKTI EELNÕU
§ 8. Volikogu õigusaktide algatamine
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) volikogu fraktsioonil;
4) valitsusel;
5) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras;
6) vallasekretäril seaduses sätestatud alustel ja korras;
7) osavallakogul Hiiumaa valla õigusaktides sätestatud alustel ja korras;
8) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 ja 7-8 toodud isikud või tööorganid esitavad õigusakti eelnõu valitsuse kantseleisse hiljemalt 20 päeva enne istungi algust. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 toodud ametiasutus ja isik esitavad õigusakti eelnõu valitsuse kantseleisse hiljemalt 15 päeva enne istungi algust. Volikogu eestseisus võib istungi päevakorda võtta nimetatud tähtajast hiljem esitatud eelnõu või kui puudub vajadus selle läbivaatamiseks volikogu komisjonis.
(3) Volikogu õigusaktide eelnõu vormistatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt. Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Eelnõus esitatud andmete ning juriidilise ja keelelise õigsuse, samuti vorminõuetele vastavuse tagab eelnõu esitaja.
(4) Eelnõule märgitakse eelnõu esitaja, esitamise kuupäev, eelnõu ja seletuskirja koostaja nimi ja ettekandja nimi. Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 nõuetele mittevastava õigusakti eelnõu võib volikogu esimees sõltuvalt puuduste olulisusest tagastada eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega. Kui puudused kõrvaldatakse kahe tööpäeva jooksul, suunab volikogu esimees eelnõu menetlusse.
(6) Volikogu esimees suunab õigusakti eelnõu, mida ei ole algatanud valitsus, valitsusele seisukoha esitamiseks. Valitsus esitab kirjalikult volikogule oma seisukoha, märkides ühtlasi, kes esitab valitsuse seisukoha volikogu komisjonides ja istungil. Valitsus ei esita seisukohta volikogu töökorraldust puudutavate eelnõude kohta.
§ 9. Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine
(1) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta menetluse igal etapil kuni lõpphääletuseni.
(2) Kui eelnõu esitajaid on rohkem kui üks, loetakse eelnõu tagasivõetuks juhul, kui sellest taganevad vähemalt pooled selle esitajatest.
(3) Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja.
(4) Volikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused volikogu liikmena on lõppenud või peatunud.
(5) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
4. peatükk VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMINE
§ 10. Volikogu istungi kokkukutsumine
(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.
(2) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub erakorralise istungi kokku ka valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu istung kutsutakse kokku ettepanekus tehtud tähtajaks kui volikogu esimees ja kokkukutsujad ei otsusta teisti. Erakorralise istungi kokkukutsumisel ei kohaldata õigusakti eelnõu esitamisele käesoleva määruse paragrahv 8 lõikes 2 sätestatud tähtaega.
(3) Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 15:00. Üldjuhul on vaheaeg kestusega 10 minutit iga 1,5-tunnise töötamise järel, välja arvatud juhul, kui volikogu otsustab teisiti. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.
(4) Kui volikogu istungi päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi algusaega, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva või teise algusaja. Nimetatud otsus tehakse teatavaks eestseisuse koosolekul.
(5) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks valitsuse kantselei kaudu vähemalt neli tööpäeva enne volikogu istungit. Käesolevas punktis toodud etteteatamise tähtaega ei rakendata volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumisel.
§ 11. Volikogu istungi avamine
(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja.
(2) Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada päevakorrapunkti arutelu osas kinniseks kui päevakorrapunkti puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(3) Volikogu istungist tehakse tehniliste võimaluste olemasolul videoülekanne internetis. Istungi ülekande asukoht avalikustatakse valla veebilehel. Kinnisel istungil toimunust annab üldsusele ülevaate istungi juhataja valla kodulehe kaudu.
§ 12. Volikogu päevakord
(1) Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees arvestades komisjoni, eestseisuse, fraktsiooni ja vallavalitsuse ettepanekut või seisukohta.
(2) Sama teemat käsitlevaid eelnõusid võib arutada ühise päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu esitaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne.
(3) Päevakorra esimeseks punktiks on reeglina valitsuse info ja viimaseks muud küsimused.
(4) Volikogu istungi päevakorra projekti esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.
(5) Ettepanekuid volikogu istungil istungi päevakorra kohta võivad teha:
1) volikogu esimees;
2) volikogu liige;
3) volikogu komisjon;
4) volikogu fraktsioon;
5) valitsus;
6) vallavanem.
(6) Päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb volikogu istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletusele. Päevakorrapunkt võetakse päevakorda poolthäälte enamusega.
(7) Päevakorrapunktis muud küsimused arutatakse volikogu töökorda puudutavaid küsimusi volikogu istungi juhataja ettepanekul ning volikogu liikmel ja vallavanemal on õigus edastada volikogu tööks vajalikku teavet.
§ 13. Volikogu liikme avaldus
(1) Istungi alguses peale volikogu päevakorra kinnitamist on volikogu liikmel võimalus saada sõna avalduseks.
(2) Avalduse pikkus on kuni kolm minutit.
§ 14. Valitsuse info
(1) Peale volikogu istungi päevakorra kinnitamist ja avalduste ära kuulamist annab istungi juhataja sõna valitsusele informatsiooni edastamiseks pikkusega kuni 20 minutit.
(2) Volikogu liikmel on õigus esitada valitsuse info kohta kaks küsimust.
§ 15. Päevakorraküsimuse arutamine istungil
(1) Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse mitte rohkem kui kolmel lugemisel.
(2) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Kui eelnõu esitajaks on valitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette vallavanem, valitsuse liige või valitsuse poolt määratud teenistuja. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne.
(3) Igal volikogu liikmel on õigus ühes päevakorrapunktis peale ettekannet esitada ettekandjatele kokku kuni kaks küsimust. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele, valitsuse liikmele või teenistujale. Küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt.
(4) Sõnavõtu või küsimuse esitamise soovist teatatakse käetõstmisega või elektrooniliselt, kui selline võimalus on olemas. Sõna antakse taotlemise järjekorras.
(5) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavanemal ja valitsuse liikmetel, vallasekretäril ning teistel istungile kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(6) Igas päevakorraküsimuses on käesoleva määruse paragrahv 15 lõikes 5 nimetatud isikutel õigus kahele sõnavõtule kestvusega kuni kolm minutit. Volikogu esimehel on õigus anda volikogu nõusolekul sõnavõtuks lisaaega kuni kolm minutit. Volikogu esimees lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta vastavat päevakorrapunkti.
§ 16. Õigusakti eelnõu muudatusettepanekute menetlemine
(1) Volikogu liige, volikogu komisjon, volikogu fraktsioon või valitsus võib esitada õigusakti eelnõule muudatusettepanekuid.
(2) Kirjalikult laekunud muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Valitsuse esitatud eelnõu puhul kannab eelnõu ettekandja ette valitsuse seisukoha eelnõu muudatusettepaneku kohta.
(3) Kahele lugemisele suunatud eelnõu esimene lugemine lõpetatakse muudatusettepanekuid hääletamata. Kolmele lugemisele suunatud eelnõu esimene ja teine lugemine lõpetatakse muudatusettepanekuid hääletamata.
(4) Istungi juhataja paneb hääletamisele muudatusettepaneku, mida eelnõu esitaja ja/või juhtivkomisjon ei toetanud või muudatusettepaneku, mille hääletamist nõuab volikogu liige või fraktsioon.
(5) Muudatusettepaneku esitajal on õigus igal ajal esitatud muudatusettepanek tagasi võtta. Kui muudatusettepaneku esitajaid on rohkem kui üks, loetakse muudatusettepanek tagasivõetuks juhul, kui sellest taganevad vähemalt pooled selle esitajatest.
(6) Juhul kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele.
§ 17. Hääletamine
(1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib eelnõu esitaja, juhtivkomisjoni esimees, fraktsiooni esimees või tema asendaja ja volikogu esimees võtta kuni 10-minutilise vaheaja nõupidamiseks.
(2) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimistel. Nimeline hääletamine viiakse läbi siis kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige.
(3) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.
(4) Volikogu liige saab hääletamisel anda poolt- või vastuhääle või jääda erapooletuks.
(5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Hääletamisele ei pea panema ettepanekut ilmsete kirja- ja stiilivigade parandamiseks, kui tehtavad muudatused ei mõjuta dokumendi sisu. Sellised parandused viib eelnõusse sisse valitsuse kantselei õigusakti vormistamisel.
(7) Hääletustulemustest teatab istungi juhataja ning kinnitab seda haamrilöögiga.
§ 18. Volikogu liikme arupärimine
(1) Volikogu liige ja fraktsioon võivad esitada kirjalikke arupärimisi vallavanemale, valitsuse liikmetele, volikogu esimehele ja komisjonide esimeestele, esitades selle kirjalikult valitsuse kantseleisse hiljemalt üks nädal enne korralist volikogu istungit.
(2) Arupärija peab arupärimises ära näitama, millist vastamise vormi ta soovib.
(3) Arupärimisele tuleb vastata kirjalikult 15 kalendripäeva jooksul ja suuliselt järgmisel korralisel volikogu istungil.
(4) Arupärija võib esitada volikogu istungil kaks täiendavat küsimust vastuse täpsustamiseks. Arupärimisele vastamise pikkus on kuni viis minutit.
§ 19. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Istungi protokoll vormistatakse ja avaldatakse viie tööpäeva jooksul. Volikogu istungi helisalvestisele ja istungi protokollile on juurdepääs Hiiumaa valla dokumendiregistri kaudu.
(2) Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.
(3) Istungi protokollile lisatakse istungil esitatud avaldused ning hääletuskomisjoni protokollid. Vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning määruste ja otsuste eelnõud säilitatakse valitsuse kantseleis avalikku arhiivi üleandmiseni.
§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks Hiiumaa Vallavolikogu 04.01.2018 määrus nr 10 „Hiiumaa Vallavolikogu töökord“.
Anu Pielberg
vallavolikogu esimees
Facebook
X.com