Väljaandja: Aseri Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 06.03.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 27.09.2012, 8

Aseri valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri

Vastu võetud 29.02.2012 nr 37


Määrus kehtestatakse Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 21, § 8 lõike 4 ja § 11 lõike 6 alusel ja kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Aseri valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitunud või liituvate veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutajate vahel Aseri valla territooriumil.

(2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Aseri vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2. Mõisted 



() Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) arvestusperiood – veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve. Arvestusperioodiks on reeglina kalendrikuu. Arvestusperioodi täpse alguse ja lõpu kuupäevadeks on vee-(reovee-) arvesti näidu lugemise kuupäevad, mis määratakse teenuslepingus;
2) kanaliseerimine – reovee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
3) kanalisatsioonikaev – kanalisatsioonirajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks, kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamiseks. Maapinnale ulatuv kanalisatsiooniluuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka;
4) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
5) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk või kanalisatsioon) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist või kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
6) kontrollkaev – proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne kinnistu kanalisatsiooni liitumist ühiskanalisatsiooniga;
7) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
8) liitumistasu – tasu, mis tuleb kliendil maksta kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamiseks ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooniga;
9) liitumispunkt – ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;
10) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
11) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja arvesti juurde kuuluv armatuurist koosnev tehniline sõlm;
12) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee tasapind ühiskanalisatsioonis;
13) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
14) peatoru – ühisveevärgi või kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine;
15) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
16) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
17) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed üksnes reovee kanaliseerimiseks;
18) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
19) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
20) vaatluskaev – maa- või teepinnale avanev eemaldatava luugiga kaev (toru) kanalisatsioonitorustikul. Maapinnale ulatuv luuk kuulub vaatluskaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka;
21) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist;
22) vee-ettevõtja klient (edaspidi klient) – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
23) ühisveevärk ja kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee kanaliseerimine ja mis on vee-ettevõtja hallatav. Ühisveevärgi ja kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Sademetevee kanalisatsiooni ei käsitleta ühiskanalisatsioonina;
24) ühisveevärgi või kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi või kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reovee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
25) liitumisprojekt on käesoleva eeskirja mõttes võrkude laiendamise projektis kinnistu liitumispunktist kuni hoonestuseni märgitud kinnistusiseste võrkude skeem ning ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni omaniku poolt väljastatud tehnilised tingimused, mille alusel ehitatakse kinnistuvõrgud olemasolevatele hoonetele varemasustatud aladel.

§ 3. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine

(1) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub Aseri Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale. 

(2)  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse ühisveevärgi või kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu aluse

§ 4.  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

(1) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Ida-Eesti Päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

(2) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenustele kehtestatakse hinnad Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud korras.

(3) Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas kraave, ei loeta ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks.

2. peatükk VEEVARUSTUS JA REOVEE ÄRAJUHTIMINE

§ 5. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkti määramine

(1) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni oluline osa.

(2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri, võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

(3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui olemasoleval torustikul peakraan puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt ühe meetri kaugusel hoone välisseinast.

(4) Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on vaatluskaev, mis kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Kui vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, asub liitumispunkt 0,3 meetrit väljaspool kinnistu piiri. Kruntideks jaotamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse.

(5) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa.

(6) Olemasoleva hoonestusega aladel kruntide jaotamisel viiakse veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla kruntideks jaotatud alade piiridega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

(7) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb klientidel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui klient ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja § 10 lõike 1 kohaselt vee andmine või reovee kanaliseerimine sulgeda.

§ 6. Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus ja ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalne lubatud paisutustaseme piirväärtus

(1) Liitumispunktide veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalne lubatud veerõhu piirväärtus on üks atmosfäär. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

(2) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ja reovee paisutustase on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning määratakse liitumistingimustes. Kui paisutustase ei ole määratud on selleks reovee kanalisatsiooni korral kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus. Kui pole tagatud reovee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reovee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

§ 7. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

(1) Ühisveevärk on ette nähtud klientide varustamiseks veega, mille kvaliteet peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, samuti tulekustutusvee võtmiseks.

(2) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kontrollinõuetele.

(3) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega.

(4) Klient on kohustatud:
1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale;
2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
3) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana;
4) tagama volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

(5) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.

(6) Klient peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale.

(7) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

(8) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

§ 8. Veesulgurite plommid

(1) Kliendil on keelatud ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

(3) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja –ülekande süsteem;
3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

(4) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

(5) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

§ 9. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

(1) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning sademetevee üle on vallavalitsuse korraldusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt eeskirjale ja teenuslepingu tingimustele.

(2) Eeskirja § 7 lõike 4 punktis 3 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või vallavalitsuse volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule. Vee-ettevõtjal on õigus sulgeda vee andmine lekke ilmnemisel sisendustorust koheselt, ilma eelteateta ning eeskirja § 7 lõike 4 punkti 3 nõuete eiramisel vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

(3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja § 10 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

(4) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes reovee hinnast.

3. peatükk ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI TEENUSTE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSTE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS

§ 10. Vee andmine ja reovee vastuvõtmise katkestamine ning taastamine

(1) Kliendile vee andmise või reovee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi ja Aseri Vallavalitsuse sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt. Vee-ettevõtja annab enne vee andmise või reovee kanaliseerimise sulgemist kliendile mõistliku tähtaja vee andmise või reovee kanaliseerimise sulgemise põhjuste likvideerimiseks. Kui klient vee-ettevõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul vee andmise või reovee kanaliseerimise sulgemise põhjuseid ei likvideeri, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine või reovee kanaliseerimise sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas toodule ning ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse korral on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine või reovee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

(2) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohaselt kliendile vee andmise või kinnistu reovee kanaliseerimise sulgemisel, sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmine või reovee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

(3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja- kanalisatsioonile kahjustusi või kinnisturuumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.

§ 11. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmine ja reovee ärajuhtimise piiramine, peatamine ja taastamine

(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reovee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist või reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldustele.

(2) Vee-ettevõtja on kohustatud sisestama oma kodulehele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaaniliste remonttööde aja hiljemalt 5 päeva enne remonttööde algust. 

(3) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja /või reovee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle kümne tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks. 

(4) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ning seadmete purunemise või rikkimineku korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib avarii kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

(5) Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1:
1) kui rikutakse eeskirja § 7 lõike 4 punktide 1, 2 ja 3 nõudeid;
2) kui klient ei ole taganud eeskirja § 7 lõike 4 punkti 4 kohast juurdepääsu.

4. peatükk OMAVOLILINE, KEELATUD JA AJUTINE VEEKASUTUS JA REOVEE KANALISEERIMINE

§ 12. Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reovee määratlemine

(1) Ühisveevärgi või kanalisatsiooni torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust), mis on tehtud ilma vastava lepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

(2) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
1) koostatakse vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt;
2) kliendil, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 14 lõikes 4 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest.

(3) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks kuus kuud. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest üks kuu.

(4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 13. Omavoliline veekasutus ja reovee kanaliseerimine

(1) Omavoliliseks veekasutuseks või reovee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping;
2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 8 lõikes 5 toodud juhud;
3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
6) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
7) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
8) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

(2) Omavolilise veekasutamise või reovee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise või reovee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

(3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ärajuhtimise eest.

(4) Omavolilise reovee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;
2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
3)  sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 16 lõike 3 punktis 2 toodud arvestuskorrale;
4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 kohase omavolilise reovee kanaliseerimise korral vastavalt eeskirja § 12 lõikele 4.

§ 14. Vastutus ühisveevärgist omavolilise veekasutamise eest

(1) Omavolilise veekasutuse või reovee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik võis veenduda omavolilise veekasutuse või reovee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle kuue kuu tagasi.

(2) Eeskirja § 13 lõigetes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

(3) Kui omavoliline veekasutamine või reovee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine või kinnistu reovee kanaliseerimine vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1 kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

(4) Omavolilise veekasutuse või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja § 13 lõigetes 3 ja 4 toodu alla, määratakse hüvitus vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel.

(5) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja õ 4 lõikes 5 ja § 8 lõikes 5 toodud juhtusid, tingimusel kui peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja § 8 lõikes 5 toodud juhtudel kannab klient.

§ 15. Keelatud ühendused


Keelatud ühenduseks loetakse:

() 
1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) vee, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki normaal- kui ka alarõhu korral. Samuti ühendus, mille veetorustik ei ole kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru eest.
2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
3) kinnistu veevärgi vahetu ühendamist (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademetevee kanalisatsiooni;
5) ühendust, mis võimaldab sademetevee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

§ 16. Tegevus keelatud ühenduse ilmsikstulemisel

(1) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt.

(2) Eeskirja § 15 punktides 1, 2 ja 3 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistutorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja § 15 punktides 4 ja 5 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja reovee kanaliseerimise ette teatamata sulgeda.

(3) Eeskirja § 15 punktide 2 ja 3 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
1) Eeskirja § 15 punktis 4 toodud juhul vastavalt eeskirja § 13 lõike 4 punktis 1 toodud arvestuskorrale;
2) Eeskirja § 15 punktis 5 toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi reovee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 12 lõike 3 kohaselt.

(5) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi poolt.

§ 17. Ajutised torustikud

(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee kanaliseerimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalise teenuslepingu alusel.

(2) Ajutisi vee- või kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi või kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.

(3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

(4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

(5) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

(6)  Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.

5. peatükk ÜHISKANALISATSIOONI JUHITUD REOSTUSNÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSED JA KONTROLLIMISE KORD

§ 18. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

(1) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

(2) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

(3) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
4) radioaktiivseid aineid;
5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

(4) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40º C.

(5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

(6) Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

(7) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust põhjustatud kahju eest, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 19. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused

(1) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa tabelis 1 toodud piirväärtusi, mille puhul reoveepuhastusjaamast väljuv vesi vastab Veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis. 

(2) Reoainete kontsentratsioonide tabel 1:


§ 20. Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reoainesisalduse kontrollimise kord

(1) Kliendi reovee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev. Kontrollkaevuks on proovivõtmise nõuetele vastav viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumist ühiskanalisatsiooniga. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepingus määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

(2) Proovivõtu sagedus ja reoainete loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reoainete loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).

(3) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisel ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike ohutusmeetmete rakendamiseks.

(4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud Keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

(5) Reovee proovide võtmine vormistatakse aktiga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse kliendile pärast proovide analüüsimist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal.

(6) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

6. peatükk VEE JA REOVEE MÕÕTMINE JA ARVESTUS NING VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TEENUSTE EEST TASUMISE KORD

§ 21. Vee mõõtmine

(1) Kinnistu veevärk, mis on liitunud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

(2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

(3) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

§ 22. Nõuded veemõõdusõlmele

(1) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu kui:
1)  hoones puudub selleks võimalus;
2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m.

(2) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

(3) Vee-ettevõtja monteerib veearvesti omal kulul, kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt.

(4) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

§ 23. Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

(1) Klient peab tagama:
1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

(2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja kümne tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

(3) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3, 4 ja 5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

(4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 13 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet.

(5) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

(6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

§ 24. Kliendi veearvestus

(1) Klientidele antav vesi mõõdetakse vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti järgi.

(2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, siis võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

(3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 13 lõikes 3 sätestatut eeskirja § 14 lõike 1 kohase kestvusega.

(4) Kui eeskirja § 23 lõike 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 3 kuu ulatuses.

§ 25. Veearvestus muul otstarbel vee kasutamise eest

(1) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee- ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

(2) Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Selle vee eest tasu ei võeta.

(3) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 8 lõike 5 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 26. Reovee mõõtmine

(1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 27 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel.

(2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

(3) Reovee mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

(4) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja § 23 lõikes 1 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 10 lõikele 1.

(5) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 13 lõike 4 kohast hüvituse nõuet.

(6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

§ 27. Reovee arvestus

(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui klient seda soovib, tasudes mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool.

(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reovee arvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

(3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 24 lõikes 2 sätestatud korras.

(4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 13 lõikes 4 sätestatud sanktsioone eeskirja § 14 lõike 1 kohase kestvusega.

(5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

§ 28. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

(1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas kliendi poolt vee-(reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

(2) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. 

(3) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla kliendi jaoks ebamõistlikult suur. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

(4) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Klient on kohustatud arve tasuma kümne päeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.

(5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise või reovee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja § 10 lõike 1 kohaselt.

7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE

§ 29. Teenuslepingu sõlmimine

(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

(2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kliendid volitatud esindaja kaudu. Korteriühistu olemasolul sõlmitakse leping korteriühistuga.

(3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

§ 30. Tähtajalise teenuselepingu sõlmimine

(1) Eeskirja § 17 lõike 1 kohase tähtajalise teenustelepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

(2) Kui tähtajalist teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste tähtajalise lepingu sõlmimine eeskirja § 29 lõigete 1 ja 3 kohaselt.

(3) Ühekordse veekasutuse või reovee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reovee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 31. Teenuslepingu lõpetamine

(1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee kanaliseerimise omavoliliseks.

(2) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja /või reovee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

(3) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reovee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
3) ehitiste lammutamisel;
4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
5) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;
6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

(4) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 32. Teenuslepingu uuendamine

(1) Kliendil on kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reovee kanaliseerimise taastamise kulud.

(2) Kui kahe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kliendil sõlmida liitumisleping.

8. peatükk ÜHISVEEVÄRGI ja –KANALISATSIOONIGA LIITUMINE

§ 33. Liitumise üldnõuded

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni peab välja arendama selliselt, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal oleks võimalik tagada kõigi kinnistute veega varustamine ja reovee ärajuhtimine vastavuses arendamise kavale. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik või valdaja. Arendamise valdkonda kuulub peale ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste rajamise ka kinnistute veevärgi ja kanalisatsiooni liitumise tagamise kindlustamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

(2) Vee-ettevõtja peab avalikustama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise alguse kuu aega enne ehitustegevuse algust tänavate lõikes.

(3) Vee-ettevõtja peab hoidma raamatupidamises selget vahet liitumistasude eest tehtava arendustegevuse ja muu majandustegevuse vahel.

(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal asuva kinnistu omanikul või valdajal on õigus kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamiseks (edaspidi liitumine) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse edaspidiseks kasutamiseks.

(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.

(6)  Kinnistu liitumine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ning kinnistu omaniku või valdaja (edaspidi liituja) vahel sõlmitava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel.

(7) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu (edaspidi liitumistasu). Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

(8) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või selle osade vahetamisel või omaniku vahetumisel ei võeta kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanikult või valdajalt liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.

(9) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanik või valdaja soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ning ärajuhtimise teenuseid või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisena ning see toimub käesoleva eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahtude muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja.

(10) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehitamine eramaadele ja -teedele toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja vahelisel kokkuleppel.

§ 34. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine

() Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt määratakse eeskirja § 5 kohaselt.

§ 35. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine toimub liituja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatud taotluse põhjal koostatava liitumislepingu alusel.

(2) Taotlus esitatakse vee-ettevõtja tegevuspiirkonna järgi, kus kinnistu paikneb.

(3) Taotlus peab sisaldama:
1) isikuandmed;
2) andmeid kinnistu omandi, suuruse ning maa sihtotstarbe kohta;
3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse ning nende kasutusotstarbe kohta;
4) andmeid kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist;
5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse ja reostusastme kohta;
6) ettepanekut liitumispunktide asukoha kohta;
7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
8) kinnistu plaani;
9) teenindus- ja tootmisotstarbelise sisseseade korral andmeid vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning taotlust neist protsessidest reoveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse kohta.

(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ja liitumislepingu koostamiseks. Taotlus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates.

(5) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:
1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovee, mille ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus rahuldada taotlus piiratud ulatuses kui taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises või reovee ärajuhtimises. Taotluse rahuldamisest keeldumist või rahuldamisest piiratud ulatuses peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja taotlejale kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates.

(7) Liitumistingimused peavad sisaldama:
1) liitumispunkti asukohta;
2) lubatavad veevõtu ja reovee ärajuhtimise kogused;
3) ühiskanalisatsiooni paisutustaset, vabarõhku ja muid tehnilisi erinõudeid;
4) kinnistu alusandmeid (kinnistu pind ja sihtotstarve, hoonete suletud brutopind ja kasutusotstarve);
5) liitumistingimuste kehtivusaeg.

(8) Liitumistingimused ja nende koosseisu kuuluvad kinnistu alusandmed on kinnistu omaniku või valdajaga sõlmitava ühisveevärgivee võtmise või reovee ärajuhtimise lepingu lahutamatuks osaks.

(9) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisprojekti koostamine peab vastama eeskirja § 2 punktis 25 sätestatud nõuetele. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama esitatud liitumise eeltingimustega.

(10) Liituja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kokkuleppel võib liituja samaaegselt liitumisprojektiga tellida ka liitumiseks vajaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti, milleks sel juhul liitujale väljastatakse rajatiste projekteerimise tehnilised tingimused.

(11) Liitumisleping sõlmitakse 30 päeva jooksul peale kinnistu liitumisprojekti esitamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale kooskõlastamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumisprojekt esitatakse kolmes eksemplaris, millest üks tagastatakse kooskõlastatult pärast lepingu sõlmimist liitujale.

(12) Liitumislepingus määratakse kindlaks liitumistingimused, liitumistasu suurus, selle tasumise kord, liitumise tähtaeg ning vajadusel muud nõuded liitumisele.

(13) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida kui liitumisprojekt ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 9 toodud nõuetele. Sel juhul tagastatakse liitumisprojekt kooskõlastamata.

(14) Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest.

(15) Ühisveevärgi omanikul või valdajal on õigus liitumisleping lõpetada:
1) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;
2) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;
3) muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

(16) Liitumislepingu lõpetamisel katab liituja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused. 

(17) Liitumisleping lõpeb kui lepingu osapooled on täitnud lepingujärgsed kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada lepingu kohastel liitumistingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Liitumislepingu lõppedes tekib liitujal õigus veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimiseks.

(18) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuni liitumispunktideni jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja omandisse.

(19) Liitumislepingu kohased liitumistingimused ja nende koosseisu kuuluvad kinnistu alusandmed (kinnistu pind ja sihtotstarve, hoonete suletud brutopind ja kasutusotstarve) ning piiritlusakt on teenuslepingu sõlmimisel lepingu osaks. Enne käesoleva eeskirja jõustumist ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga ühinenud (liitunud) kinnistute kohta määratakse liitumistingimused ja kinnistu alusandmed lähtudes kooskõlastatud ehitusprojektist ning kinnistus- ja ehitusregistri andmetest. Projekti puudumisel lähtutakse tegelikust vee- ja kanalisatsiooniteenuste mahust ning kinnistus- ja ehitusregistri andmetest.

(20) Liitumislepingu kohaste liitumistingimuste muutumisel peab kinnistu omanik või valdaja taotlema nimetatud tingimuste muutmist ning selle kohta sõlmitakse uus liitumisleping. Kui kinnistu omanik või valdaja on rikkunud liitumistingimusi, on vee-ettevõtjal õigus peale ühekuulist kirjalikku etteteatamist teenusleping lõpetada.

(21) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

§ 36. Liitumistasu 

() Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, mille suurus määratakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses sätestatud korras. 

§ 37. Liitumistasu maksmine

(1) Liituja maksab liitumistasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel.

(2) Kui liituja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti, siis maksab liituja liitumistasu pärast liitumislepingu järgsete ehitustööde vastuvõtmist, tööde kestvusel üle 30 päeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestvuse jooksul.

9. peatükk LÕPPSÄTTED

§ 38. Vaidluste lahendamine

() Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 39. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub 06. märtsil 2012.

Riho Kutsar
Vallavolikogu esimees