Tallinna linna kohtus esindamise ja õigusteenuse kasutamise kord
Vastu võetud 18.09.2014 nr 24
RT IV, 27.09.2014, 4
jõustumine 30.09.2014
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 17.12.2020 | RT IV, 29.12.2020, 43 | 01.01.2021 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 23 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Tallinna linna kohtumenetluses esindamise kord ning linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele (edaspidi koos asutus) kehtiv õigusteenuse kasutamise kord ning linna valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute (edaspidi koos ühing) õigusnõustamise kord.
(2) Käesolevat korda kohaldatakse ka väärteoasjades, maksekäsu kiirmenetluse asjades ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 475 sätestatud sotsiaalvaldkonna asjades (edaspidi sotsiaalasi), kui ei ole teisiti sätestatud.
§ 2. Õigusteenuse mõiste
Õigusteenus käesoleva korra tähenduses on Tallinna linna õigusnõustamine, sh esindamine kohtumenetluses, kohtueelses menetluses või mujal, õigusarvamuse või dokumendi koostamine ja muu toimingu tegemine.
§ 3. Tallinna Linnakantselei linna õigusteenistuse ülesanded
Tallinna Linnakantselei linna õigusteenistuse (edaspidi õigusteenistus) ülesanded kohtuasjade valdkonnas ja õigusteenuse kasutamisel on:
1) kohtuasjade ülelinnaline koordineerimine;
2) nõuete lahendamine ja asjaajamise korraldamine;
3) kohtuasjaga tegeleva ametiasutuse määramine ja esindajale volituste andmise korraldamine;
4) asutuse juhendamine linna esindamisel kohtus;
5) kohtumenetluse algatamise, edasikaebamise ja lõpetamise otsustamine;
6) õigusteenuse kasutamiseks vajalike vahendite planeerimine;
7) Tallinna linna kohtuasjade registri täitmise ning õigusteenuse kasutamise kontrollimine.
2. peatükk KOHTUS ESINDAMINE
§ 4. Tallinna linna esindamine
(1) Tallinna linna (edaspidi linn) esindamine peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Kohtuasjaga tegelev ametiasutus ja/või esindaja on kohustatud järgima oma tegevuses õigusteenistuse juhiseid ja tegema endast oleneva, et kaitsta linna õigusi ja huve.
(2) Esindaja käesoleva korra tähenduses on isik, kes esindab linna volikirja või lepingu alusel.
(3) Üldjuhul määratakse esindajaks linna koosseisuline, õigusteaduses kõrghariduse omandanud ning kohtumenetluse kogemustega teenistuja.
(4) Hallatavat asutust esindab kohtumenetluses ametiasutuse jurist, vajaduse korral koos hallatava asutuse juhi või tema volitatud isikuga.
(5) Linnasekretär võib anda ametiasutuse juhile või teenistujale linna esindamiseks edasivolitamise õigusega üldvolitusi.
(6) Linnasekretäril on õigus kinnitada kohustuslikke menetlusdokumentide vorme.
§ 5. Esindusõiguse ulatus
Esindajal on õigus teha kohtumenetluses esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, välja arvatud hagist, kaebusest või hagita asjas avaldusest loobumine, hagi või avalduse õigeksvõtmine ja kaebuse tunnistamine, kokkuleppemenetluse kohaldamiseks nõusoleku andmine, edasikaebamise õigusest loobumine ja kohtuvälise või kohtuliku kokkuleppe või kompromissi sõlmimine, mis on lubatud vaid esindatava kirjalikul loal.
§ 6. Kohtuasja algatamine
(1) Linn algatab kohtuasja, kui on välistatud muud tõhusad võimalused enda huve kaitsta.
(2) Kohtuasja algatamise otsustab üldjuhul asutus, kes valmistab õigeks ajaks ette kohtuasja algatamiseks vajalikud menetlusdokumendid, korraldab nende edastamise kohtule ja esindab linna kohtumenetluses.
(3) Ühingu juhtorgani liikme vastu kohtuasja algatamise otsustab Tallinna Linnavalitsus.
(4) Hagiavaldus, kaebus või avaldus saadetakse õigusteenistusele kooskõlastamiseks vähemalt kolm tööpäeva enne selle esitamise tähtpäeva. Nimetatud kohustus ei laiene väärteoasjadele, maksekäsu kiirmenetluse asjadele ega sotsiaalasjadele.
(5) Kui väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega, otsustab Tallinna Linnavolikogu selle kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohtule taotluse edastamise korraldab õigusteenistus.
§ 7. Kompromissi sõlmimine
(1) Kompromissi sõlmib:
1) linna õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja, kui kompromissist tulenevalt loobub linn nõudest 10 000 euro ulatuses või tasub summa, mis ei ületa 10 000 eurot, või kui kompromissi sõlmimisega ei vähene linna hüved ega kaasne lisakohustusi;
[RT IV, 29.12.2020, 43 - jõust. 01.01.2021]
2) linnasekretär, kui kompromissist tulenevalt loobub linn nõudest 65 000 euro ulatuses või tasub summa, mis ei ületa 65 000 eurot. Kompromiss kooskõlastatakse puudutatud asutuse ja puudutatud valdkonna abilinnapeaga.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud juhul kaasneb kompromissiga haldusakti andmine, muutmine, tühistamine või toimingu sooritamine, kiidab kompromissi tingimused eelnevalt heaks haldusakti andja.
(3) Kui kompromissist tulenevalt loobub linn nõudest, mis on suurem kui 65 000 eurot, või tasub summa, mis on suurem kui 65 000 eurot, või kui haldusakti andja eelarves puuduvad kompromissi täitmiseks vajalikud rahalised vahendid, kiidab kompromissi sõlmimise heaks ja annab selle allkirjastamiseks volitused Tallinna Linnavalitsus.
(4) Kui kompromissiga kaasneb haldusakti andmine, muutmine, tühistamine või toimingu sooritamine, ning linnale ei kaasne rahalisi kohustusi, otsustab selle sõlmimise haldusakti andja.
(5) Kui kompromissiga kaasneb linna vara võõrandamine või kasutusse andmine, kiidab kompromissi sõlmimise heaks ja annab selle allkirjastamiseks volitused isik, kes on linnavara võõrandamise või kasutusse andmise korra kohaselt vara võõrandamise või kasutusse andmise otsustaja.
3. peatükk ÕIGUSTEENUSE KASUTAMINE
§ 8. Õigusabilepingu sõlmimine
(1) Õigusteenuse kasutamine peab kõiki asjaolusid arvesse võttes olema vajalik ja põhjendatud.
(2) Õigusabileping sõlmitakse üldjuhul õiguslikult keerulise küsimuse lahendamiseks järgmistel juhtudel:
1) menetlus toimub Riigikohtus või välisriigis;
2) asjas tehtav lahend võib olla oluline linna ühtse haldus- ja kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarendamiseks;
3) nõue on suurem kui 100 000 eurot.
(3) Õigusteenuse osutajaga sõlmib õigusabilepingu asutuse eelarves õigusteenuse kuludeks ette nähtud vahendite piires:
1) Tallinna Linnavolikogu nimel linnavolikogu kantselei;
2) Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna linna nimel linnasekretär;
3) ametiasutuse nimel ametiasutuse juht, kooskõlastades lepingu enne selle sõlmimist õigusteenistusega. Hallatav asutus on kohustatud kooskõlastama lepingu sõlmimise ametiasutuse ja õigusteenistusega.
(4) Õigusteenuse sisu, esindusõiguse ulatus, tasu ja aruandekohustus määratakse kindlaks õigusabilepingus.
(5) Õigusabileping sõlmitakse linnasekretäri kinnitatud vormil.
(6) Õigusteenuse osutaja valitakse üldjuhul advokaadibüroode ja Eesti Advokatuuri liikmete hulgast. Kaalukal põhjusel ja õigusteenistusega kooskõlastades võib õigusabilepingu sõlmida isikuga, kes ei ole advokatuuri liige.
(7) Õigusabilepingu sõlmimisel esitab:
1) ametiasutus selle koopia õigusteenistusele elektroonselt kahe tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest;
2) hallatav asutus selle koopia kahe tööpäeva jooksul elektroonselt ametiasutusele, kes edastab lepingu õigusteenistusele kahe tööpäeva jooksul pärast selle saamist.
§ 9. Rahastamine
(1) Õigusteenuse eest tasub õigusabilepingu ja esitatud arvete alusel õigusabilepingu sõlminud asutus oma eelarvelistest vahenditest.
(2) Kui asutusel puuduvad eelarvelised vahendid õigusteenuse ostmiseks, sõlmib põhjendatud juhul õigusabilepingu linnasekretär ning selleks vajalikud kulud kaetakse Tallinna Linnakantselei selleks ette nähtud eelarvelistest vahenditest.
(3) Asutuse kohtuasjaga seonduvalt tasumisele kuuluv riigilõiv ja muud menetluskulud tasutakse Tallinna Linnakantselei selleks ette nähtud eelarvelistest vahenditest.
(4) Käesoleva määruse paragrahvis 7 nimetatud kulud kaetakse kas Tallinna Linnakantselei selleks ette nähtud eelarvelistest vahenditest või Tallinna linna eelarves linnavalitsuse reservfondist kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reservist, kui asutuse eelarves puuduvad kohtulahendi täitmiseks vajalikud rahalised vahendid.
4. peatükk REGISTER, KOHUSTUSED JA JÄRELEVALVE
§ 10. Tallinna linna kohtuasjade register
(1) Linn peab linna kohtuasjadest ülevaate saamise eesmärgil Tallinna linna kohtuasjade registrit (edaspidi register), kuhu kogutakse teave haldus-, tsiviil- ja kriminaalasjade ning vahekohtumenetluste kohta, milles linn on menetlusosaline.
(2) Registri põhimääruse kehtestamise õigus on Tallinna Linnavalitsusel.
(3) Registri vastutav töötleja on Tallinna Linnakantselei. Vastutava töötleja ülesandeid täidab õigusteenistus.
(4) Registri pidamise, majutamise ja arendamise kulud kaetakse Tallinna linna eelarves tsentraliseeritud infotehnoloogia kuludeks ette nähtud vahendite arvelt.
[RT IV, 29.12.2020, 43 - jõust. 01.01.2021]
§ 11. Kohtumaterjalide edastamine ja andmete registreerimine
(1) Õigusteenistus korraldab kohtuasja materjalide registreerimise Tallinna Linnakantselei Postipoisis ja edastab need kohtuasjaga tegelema määratud ametiasutusele või linna esindajale kahe tööpäeva jooksul arvates nende saabumisest.
(2) Volitatud esindaja või õigusabilepingu sõlminud asutus sisestab kahe tööpäeva jooksul arvates materjalide kättesaamisest registrisse materjalide sisust ja kohtuasja menetlemise staadiumist lähtuvalt järgmised andmed:
1) kohtuasja number ja algusaeg;
2) asja menetleva kohtu nimetus ning vaidluse liik;
3) vaidlustatud haldusakti number ja/või toimingu sisu lühikirjeldus ja muu oluline teave;
4) andmed menetlusosaliste ja linna menetlusseisundi kohta;
5) kohtumääruste sisu ja kuupäevad;
6) kohtulahendi resolutsioon, kuupäev ja andmed väljamõistetud rahalise hüvitise ja/või menetluskulude kohta;
7) fail kohtulahendiga;
8) andmed kohtulahendi edasikaebamise ja/või jõustumise kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus ei laiene väärteoasjadele.
(4) Andmete õigsuse ja tähtaegse registrisse sisestamise eest vastutab volitatud esindaja või õigusabilepingu sõlminud asutus.
§ 12. Kohtuasja kokkuvõte
(1) Volitatud esindaja koostab kolme tööpäeva jooksul kohtulahendi jõustumisest kohtuasja kokkuvõtte. Õigusteenuse kasutamisel koostab kohtuasja kokkuvõtte teenuse tellinud asutus.
(2) Kohtuasja kokkuvõtte vormi kehtestab linnasekretär.
(3) Väärteoasja, maksekäsu kiirmenetluse ning sotsiaalasja puhul koostatakse kohtuasja kokkuvõte järgmistel juhtudel:
1) lahendi on teinud Riigikohus;
2) lahendist tulenev kohtupraktika võib märkimisväärselt mõjutada linna halduspraktikat;
3) see on muul põhjusel kogu linnale oluline.
§ 13. Ametiasutuse kohustused
Ametiasutus on kohustatud:
1) algatama linna õiguste ja huvide igakülgseks kaitseks kohtuasju, korraldama ja tagama linna esindamise ametiasutuse ja hallatava asutuse tegevusvaldkonda puudutavas kohtuasjas;
2) järgima oma tegevuses õigusteenistuselt saadud juhiseid;
3) tegema järelevalvet ja pidama arvestust ametiasutuse ja hallatava asutuse kohtuasjade üle;
4) edastama ametiasutuse ja hallatava asutuse kohtuasja menetlusdokumendid õigusteenistusele registreerimiseks;
5) sisestama kahe tööpäeva jooksul arvates ametiasutuse ja hallatava asutuse kohtuasja materjalide saamisest registrisse käesoleva korra § 11 lõikes 2 nimetatud andmed;
6) edastama õigusteenistusele kahe tööpäeva jooksul ametiasutuse ja hallatava asutuse sõlmitud õigusabilepingute ja õigusarvamuste koopiad;
7) esitama õigusteenistusele iga aasta 15. märtsiks ülevaate ametiasutuse ja hallatava asutuse kulutustest möödunud kalendriaastal seoses õigusteenuse kasutamisega ja kohtuasjade arvust vaidluseliikide kaupa;
8) edastama kahe tööpäeva jooksul õigusteenistusele registreerimiseks kohtu saadetud lahendid ja taotluse teha Tallinna õigusaktide registrisse muudatus kohtulahendiga osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatud haldusakti kohta;
9) esitama õigusteenistuse määratud tähtajaks ülevaateid ja analüüse ametiasutuse menetluses olevatest kohtuasjadest;
10) osutama oma hallatavale asutusele igakülgset abi õigusküsimuste lahendamisel.
§ 14. Hallatava asutuse kohustused
Hallatav asutus on kohustatud:
1) saatma ametiasutusele kahe tööpäeva jooksul kohtuasja menetlusdokumentide (sh kohtuotsuste) koopiad;
2) korraldama koos ametiasutusega enda esindamise kohtus;
3) edastama ametiasutusele viivitamata enda sõlmitud õigusabilepingu ja enda tellitud õigusarvamuse koopia;
4) edastama ametiasutusele iga aasta 15. veebruariks ülevaate möödunud kalendriaastal õigusteenuse kasutamisega kaasnenud kulutustest.
§ 15. Kohtulahendi täitmine
(1) Asutus on kohustatud korraldama jõustunud kohtulahendi täitmise ja linna kasuks tehtud lahendi viivitamata täitmisele pööramise.
(2) Linnalt kohtulahendiga välja mõistetud menetluskulud tasutakse üldjuhul Tallinna Linnakantselei eelarvelistest vahenditest.
(3) Kohtulahendiga välja mõistetud, linna tegevusega seotud rahalised kohustused tasutakse puudutatud ametiasutuse eelarvelistest vahenditest või nende puudumise korral linna reservfondist.
§ 16. Kohtuasjade ülevaate koostamine
Õigusteenistus esitab Tallinna Linnavalitsusele iga aasta 1. maiks möödunud kalendriaasta kohtuasjade ja õigusteenuse kasutamise ülevaate.
§ 17. Ühingu õigusnõustamine
Ametiasutus on kohustatud vajaduse korral korraldama oma tegevusvaldkonnas tegutseva ühingu esindamise ja nõustamise kohtumenetluses. Kohtuasja menetluskulud kannab üldjuhul ühing.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 18. Õigusteenuse pakkujate nimekiri
Kuni 31. detsembrini 2014 valitakse linnale õigusteenuse osutajad Tallinna linnasekretäri 30. oktoobri 2012 käskkirjaga nr L-2/33 kinnitatud Tallinna linnale õigusteenuse pakkujate nimekirjast.
Facebook
Twitter