SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Kihelkonna Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.02.2018
Avaldamismärge:RT IV, 27.09.2017, 1

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 21.09.2017 nr 11

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse Kihelkonna valla (edaspidi vald) elanikele ja vältimatu abi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad valla territooriumil, valla ja riigi eelarve vahenditest osutatava sotsiaalhoolekandelise abi (edaspidi ka abi) taotlemise tingimused ja kord ning rahastamine.

  (2) Sotsiaalhoolekandeline abi on valla poolt korraldatav sotsiaalteenus (edaspidi ka teenus) ja makstav sotsiaaltoetus (edaspidi ka toetus).

  (3) Käesolevas korras reguleerimata küsimustes rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse või sotsiaalhoolekande seaduse sätteid.

2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI KORRALDAMISE PÄDEVUS JA ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 2.   Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

  (1) Kihelkonna Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) osutab sotsiaalhoolekandelist abi üldjuhul taotluse alusel või abivajaduse ilmnemisel.

  (2) Abivajadusest teada saamisel selgitatakse välja sotsiaalhoolekandelise abi andmise vajadus ja ulatus. Vajadusel abistatakse isikut taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui isiku abistamata jätmise korral jääksid tema õigused kaitseta.

  (3) Abivajaduse tuvastamisel selgitab vastutav ametnik välja isikule sobivaima abi, mis toetab abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

  (4) Sotsiaalhoolekandelist abi osutatakse hinnatud abivajadusest lähtuvalt ja abivajava isiku nõusolekul.

  (5) Vallavalitsus võib sotsiaalhoolekandelise abi paremaks korraldamiseks, abi andmise üle otsustamiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada vastava komisjoni.

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitatakse üldjuhul kirjalik taotlus vallavalitsusele.

  (2) Taotluste soovituslikud vormid kinnitab vallavalitsus korraldusega.

  (3) Taotluses märgitakse abi vajava isiku nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed, sotsiaalne seisund, teenuse või toetuse taotlemise põhjus ja taotluse esitamise kuupäev ning taotleja allkiri. Lähtuvalt abi liigist on vastutaval ametnikul õigus nõuda asja otsustamiseks vajalike dokumentide esitamist.

  (4) Taotluse menetlemisel on vastutaval ametnikul õigus nõuda taotlejalt sissetulekut tõendavaid dokumente, seal hulgas väljavõtteid taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepinguid ja muid otsustamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente, sealhulgas kulutusi põhjendavaid dokumente, teha kodukülastusi, saada andmeid teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt.

  (5) Sissetulekute hulka arvatakse eelmise kolme kuu keskmine netotulu, väljaarvatud riigi- ja vallaeelarvelistest vahenditest makstavad ühekordsed toetused ja puudega inimese sotsiaaltoetus.

  (6) Sissetulekute korral, mida on makstud taotlejale või tema perekonnaliikmetele mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võetakse hüvitise arvestamisel aluseks taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmine netotulu.

  (7) Taotlejat informeeritakse lisadokumentide esitamise vajadusest kümne tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmisest.

§ 4.   Sotsiaalhoolekandelise abi määramine

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi määramisel võetakse vajadusel arvesse abivajava isiku ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid, üldist majanduslikku olukorda, taotluse põhjendatust ja tulemuslikkust olukorra leevendamisel, abivajava isiku enda panust toimetuleku tagamisel ning teisi olemasolevaid võimalusi olukorra lahendamiseks.

  (2) Toetuste määrad kehtestab Kihelkonna Vallavolikogu oma määrusega iga-aastaselt pärast valla eelarve vastuvõtmist.

  (3) Sotsiaalhoolekandelise abi andmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul alates taotluse, millele on lisatud kõik vajalikud dokumendid, esitamise päevast.

  (4) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise määramise otsustab vastutav ametnik, kes võib suunata sotsiaalhoolekandelise abi määramise otsustamise vastutavale komisjonile (edaspidi komisjon).

  (5) Komisjon võib erandkorras määrata abi käesolevas määruses ettenägemata juhtudel ja suuruses.

  (6) Sotsiaalhoolekandelise abi taotlejat teavitatakse otsusest kümne tööpäeva jooksul sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 27 sätestatud korras.

  (7) Vallavalitsus võib delegeerida sotsiaalteenuste osutamise sotsiaalhoolekande seaduses esitatud nõuetele vastavale juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

  (8) Sotsiaalteenust osutatakse haldusakti või -lepingu alusel.

§ 5.   Sotsiaalhoolekandelise abi määramisest keeldumine

  Sotsiaalhoolekandelise abi määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotleja on esitanud valeandmeid või jätnud nõutud lisadokumendid tähtajaks esitamata;
  2) abivajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekud on piisavad, et tagada abivajava isiku sotsiaalhoolekandelise abi eest tasumine, so kolme kuu keskmine netosissetulek peale eluasemekulude maha arvestamist on suurem kui riiklik kehtestatud kahekordne toimetulekupiir pereliikme kohta;
  3) abivajava isiku või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
  4) tööealine isik, kes ei tööta ega õpi, on mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või vallavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses;
  5) abivajav isik on eelnevalt määratud sotsiaalabi kasutanud mittesihipäraselt;
  6) abivajaduse katavad muud riiklikud või kohaliku omavalitsuse toetused/teenused või muu abi.

§ 6.   Sotsiaalhoolekandelise abirahastamine

  (1) Sotsiaalhoolekandelise abi osutamise eest võib võtta tasu.

  (2) Teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus määrusega.

  (3) Teenuse saajalt võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

  (4) Komisjon võib põhjendatud otsusega vabastada abi vajava isiku täielikult või osaliselt sotsiaalhoolekandelise abi eest tasumisest.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

§ 7.   Sotsiaalteenused

  (1) Valla poolt osutatavad sotsiaalteenused on:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamine;
  10) võlanõustamine;
  11) lapsehoiuteenus;
  12) iseseisvat toimetulekut soodustav sotsiaalteenus;
  13) viipekeele tõlketeenus;
  14) kuulmisnõustamisteenus;
  15) perelepitusteenus;
  16) nõustamis- ja teraapiateenus;
  17) vältimatu sotsiaalabi teenus.

  (2) Sotsiaalhoolekande seaduse eesmärgi täitmiseks ning selles sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenuste paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks võib vallavolikogu käesoleva korraga kehtestada sotsiaalhoolekande seaduses sätestatust soodsamad tingimused.

1. jagu Koduteenus 

§ 8.   Koduteenuse eesmärk

  (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

§ 9.   Koduteenuse määramine

  (1) Koduteenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

  (2) Koduteenuse määramise otsuses märgitakse teenuse osutaja, kõrvalabi tegevuste loetelu, maht ja osutamise tähtaeg.

  (3) Koduteenuse määramise otsuse alusel sõlmitakse haldusleping.

2. jagu Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 10.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk

  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 11.   Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saama õigustatud isik

  Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kellel on ööpäevaringse hooldamise ja kõrvalabi vajadus ning kelle hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega kodustes tingimustes ei ole võimalik.

§ 12.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasumine

  (1) Valla eelarvest tasutakse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse maksumuse osa, mis jääb katmata isiku enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate maksesuutmatuse tõttu.

  (2) Tasu maksmise kohustuse üle võtmise kohta teeb vallavalitsus korralduse, mille alusel sõlmitakse haldusleping teenuse osutajaga.

3. jagu Tugiisikuteenus 

§ 13.   Tugiisikuteenuse eesmärk

  Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

§ 14.   Tugiisikuteenust saama õigustatud isik

  Tugiisikuteenust on õigus saada:
  1) lapsel, kes vajab abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
  2) last kasvataval isikul, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  3) isikul, kes vajab abi ning juhendamist igapäevastel olme- ja majapidamisküsimuste lahendamisel.

§ 15.   Tugiisikuteenuse määramine

  (1) Tugiisikuteenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

  (2) Tugiisikuteenuse määramise otsuses märgitakse lisaks sotsiaalhoolekande seaduse § 24 lõikes 3 toodule teenuse osutaja, eesmärk, teenuse maht ja teenuse osutamise tähtaeg.

  (3) Tugiisikuteenust ei tohi vahetult osutada sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud isik.

4. jagu Isiku hooldus 

§ 16.   Isiku hooldus

  Isiku hoolduse eesmärk on tagada raske või sügava puudega isiku toimetulek, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded.

§ 17.   Isiku hoolduse määramine

  (1) Hooldust vajava isiku perekonnaliige või seadusjärgne ülalpidaja määratakse hooldajaks vaid juhul, kui ta ei saa hooldamise tõttu töötada.

  (2) Hooldatavale seatakse hooldus ja määratakse hooldaja vallavalitsuse korraldusega.

  (3) Isiku hoolduse määramise korralduses märgitakse hooldaja, teenuse eesmärk, hooldaja ülesanded, hooldaja tasu, teenuse maht ja teenuse osutamise tähtaeg.

5. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 18.   Isikliku abistaja teenus

  Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete ülalpidajate hoolduskoormust.

§ 19.   Isikliku abistaja teenust saama õigustatud isik

  Isikliku abistaja teenust on õigus saada isikul, kellel on puudest tingitud vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelu tegevustes.

§ 20.   Isikliku abistaja teenuse määramine

  (1) Isikliku abistaja teenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

  (2) Isikliku abistaja teenuse määramise otsuses märgitakse lisaks sotsiaalhoolekande seaduse § 28 lõikes 2 toodule teenuse osutaja, maht ja teenuse osutamise tähtaeg.

  (3) Isikliku abistaja teenust ei tohi vahetult osutada sotsiaalhoolekande seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud isik.

6. jagu Varjupaigateenus  

§ 21.   Varjupaigateenus

  (1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama.

  (2) Teenuse saamiseks ei ole vaja esitada käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud taotlust.

7. jagu Turvakoduteenus 

§ 22.   Turvakoduteenus

  Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane kriisiabi.

§ 23.   Turvakoduteenust saama õigustatud isik

  (1) Turvakoduteenust on õigus saada:
  1) lapsel, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisel isikul, kes vajab turvalist keskkonda.

  (2) Teenuse saamiseks ei ole vaja esitada käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud taotlust.

8. jagu Sotsiaaltransporditeenus  

§ 24.   Sotsiaaltransporditeenus

  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada teenust vajaval isikul kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

§ 25.   Sotsiaaltransporditeenust saama õigustatud isik

  Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada isikul, kellele on määratud puue ja tal on sellest tulenevalt takistus isikliku või ühissõiduki kasutamisel.

§ 26.   Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks esitab isik taotluse üldjuhul 3 tööpäeva enne teenuse vajadust.

  (2) Taotluses märgitakse teenuse vajaduse aeg ja sihtkoht või marsruut.

§ 27.   Sotsiaaltransporditeenuse määramine

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

  (2) Sotsiaaltransporditeenuse määramise otsuses märgitakse teenuse maht ning teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse osutaja.

9. jagu Eluruumi tagamine  

§ 28.   Eluruumi tagamine

  Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

§ 29.   Eluruumi määramine

  (1) Eluruumi tagamise otsustab komisjon.

  (2) Eluruumi tagamise otsuses märgitakse teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse eest tasumise põhimõtted.

10. jagu Võlanõustamisteenus  

§ 30.   Võlanõustamisteenus

  Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

§ 31.   Võlanõustamisteenustsaama õigustatud isik

  Võlanõustamisteenust on õigus saada isikul, kellel on majanduslikud toimetulekuprobleemid, võlgnevused või oht võlgnevuste tekkimiseks ning kes ei ole võimelised iseseisvalt tekkinud või tekkivaid rahalisi kohustusi täitma.

11. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 32.   Lapsehoiuteenus

  Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada lapse hooldusõigust omava isiku või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist.

§ 33.   Lapsehoiuteenust saama õigustatud isik

  Lapsehoiuteenust on õigus saada raske või sügava puudega lapsel kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks ja kelle elukoht on valla territooriumil.

§ 34.   Lapsehoiuteenuse määramine

  (1) Lapsehoiuteenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

  (2) Lapsehoiuteenuse määramise otsuses märgitakse teenuse maht ning teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse osutaja.

12. jagu Iseseisvat toimetulekut soodustav sotsiaalteenus 

§ 35.   Iseseisvat toimetulekut soodustav sotsiaalteenus

  Iseseisvat toimetulekut soodustava sotsiaalteenuse eesmärk on aidata taastada isiku iseseisvat toimetulekut ja aidata isik tagasi tööjõuturule.

§ 36.   Iseseisvat toimetulekut soodustavat sotsiaalteenust saama õigustatud isik

  Iseseisvat toimetulekut soodustavat sotsiaalteenust on õigus saada isikul, kes on toimetulekutoetust taotlev töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi.

§ 37.   Iseseisvat toimetulekut soodustava sotsiaalteenuse määramine

  (1) Iseseisvale toimetulekut soodustavale sotsiaalteenusele suunab vastutav ametnik.

  (2) Iseseisvat toimetulekut soodustavale sotsiaalteenusele suunamise otsuses märgitakse teenuse sisu, maht ja teenuse osutamise tähtaeg.

13. jagu Viipekeele tõlketeenus 

§ 38.   Viipekeele tõlketeenus

  Viipekeele tõlketeenuse eesmärk on kuulmispuudega inimestele, kelle emakeeleks on viipekeel, kuuljatega võrdse ligipääsu tagamine igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja/või avalike teenuste tarbimisele.

§ 39.   Viipekeele tõlketeenuse määramine

  (1) Viipekeele tõlketeenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

  (2) Viipekeele tõlketeenuse määramise otsuses märgitakse teenuse maht ja osutamise tähtaeg.

14. jagu Kuulmisnõustamisteenus 

§ 40.   Kuulmisnõustamisteenus

  (1) Kuulmisnõustamise eesmärk on tagada kuulmispuudega isikutele ja tema pereliikmetele nõustamine kuulmisabivahendite kasutamise ja hooldamisega ning kuulmisabi ja kuulmisrehabilitatsiooniga seotud küsimustes.

  (2) Kuulmisnõustamisteenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

15. jagu Perelepitusteenus 

§ 41.   Perelepitusteenus

  Perelepitusteenuse eesmärk on vanematevaheliste konfliktide lahendamisele kaasaaitamine nende lapse elukorraldust puudutavates küsimustes, samuti lapse huvisid arvestavate kokkulepete sõlmimine lapsevanemate vahel.

§ 42.   Perelepitusteenust saama õigustatud isik

  Perelepitusteenust saama õigustatud isikud on lapsevanemad, kes vajavad abi oma lapse elukorralduslikes küsimustes kokkuleppe saavutamiseks.

§ 43.   Perelepitusteenuse määramine

  (1) Perelepitusteenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

  (2) Perelepitusteenuse määramise otsuses märgitakse teenuse maht ning teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse eest tasumise põhimõtted.

16. jagu Nõustamis- ja teraapiateenus  

§ 44.   Nõustamis- ja teraapiateenus

  Nõustamis- ja teraapiateenuse eesmärk on toetada lapse arengut ja pere toimetulekut.

§ 45.   Nõustamis- ja teraapiateenust saama õigustatud isik

  Nõustamis- ja teraapiateenust saama õigustatud isik on raske või sügava puudega laps ja teda kasvatav isik kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks.

§ 46.   Nõustamis- ja teraapiateenuse määramine

  (1) Nõustamis- ja teraapiateenuse määramise otsustab vastutav ametnik.

  (2) Nõustamis- ja teraapiateenuse määramise otsuses märgitakse teenuse eesmärk, teenuse maht ja teenuse eest tasumise põhimõtted.

17. jagu Vältimatu sotsiaalabi teenus 

§ 47.   Vältimatu sotsiaalabi teenus

  (1) Vältimatu sotsiaalabi teenuse eesmärk on toiduabi ja/või riideabi kättesaadavaks tegemine abivajajale, kes abi vajaduse hetkel viibib valla territooriumil.

  (2) Teenust osutatakse inimesele seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

4. peatükk SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 48.   Sotsiaaltoetuste liigid

  Valla eelarvest makstavad toetused on:
  1) sünnitoetus;
  2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus;
  3) hooldajatoetus;
  4) sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus;
  5) erakorraline toetus.

2. jagu Sotsiaaltoetused 

§ 49.   Sünnitoetus

  (1) Toetust on õigus taotleda Kihelkonna vallas alaliselt elaval lapsevanemal, kes on vähemalt 6 (kuus) kuud enne lapse sündi rahvastikuregistrisse sisse kantud valla elanikuna ning tingimusel, et lapse esmaseks elukohaks on rahvastikuregistri andmetel vald.

  (2) Toetus makstakse eestkostjale kui lapsel on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja.

  (3) Toetus makstakse iga vastsündinud lapse kohta.

  (4) Toetust ei maksta kui laps sünnib surnult.

  (5) Toetust makstakse õigustatud isikule kuni kolm kuud peale lapse sündi.

§ 50.   Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

  Toetust on õigus taotleda ühel lapsevanemal juhul, kui tema enda elukoht ja esmakordselt kooli mineva lapse elukoht on lapse esmakordsel kooli minemise aastal rahvastikuregistri andmetel hiljemalt 1. septembri seisuga Kihelkonna vald.

§ 51.   Hooldajatoetus

  Toetust määratakse raske ja sügava puudega isiku hooldajale, kes on määratud hooldajaks käesoleva määruse § 17 lõike 2 alusel vallavalitsuse korraldusega.

§ 52.   Sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus

  (1) Toetust makstakse isiku toimetuleku tagamiseks.

  (2) Toetust on õigustatud saama isik, kelle eelmise kolme kuu keskmine netosissetulek peale kolme kuu eluaseme kulude maha arvestamist on väiksem kui riiklik kehtestatud kahekordne toimetulekupiir pereliikme kohta. Eluasemekuludeks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5 loetletud kulud.

  (3) Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse, või pärast sündmust, mille korral toetust makstakse.

  (4) Toetuse taotlemisel on vaja esitada kuludokumendid, milleks toetust taotletakse.

  (5) Toetuse maksimaalne piirmäär on aastas kahekordne toimetulekupiir pereliikme kohta.

  (6) Puudest tingitud lisakulud hüvitatakse juhul, kui kulu on ravimitele ja abivahenditele suurem puuetega inimeste riiklikust sotsiaaltoetusest.

§ 53.   Erakorraline toetus

  (1) Toetust on õigus taotleda õnnetusjuhtumi korral raskesse majandusliku olukorda sattunud isiku või perekonna konkreetse olukorra leevendamiseks.

  (2) Toetuse määramise otsustab komisjon.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 54.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Kihelkonna Vallavolikogu 27.03.2013 määrus nr 7 „Sotsiaaltoetuste määramise, maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise kord“.

  (2) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Kihelkonna Vallavolikogu 27.03.2013 määrus nr 8 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord Kihelkonna vallas“.

  (3) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Kihelkonna Vallavolikogu 08.02.2008 määrus nr 2 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“.

  (4) Määrusega tunnistatakse kehtetuks Kihelkonna Vallavolikogu 14.12.2009 määrus nr 19 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise tingimused ja kord“.

§ 55.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Karl Teär
Vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json