SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Ridala vallas

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Ridala Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.06.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.02.2016
Avaldamismärge:RT IV, 27.10.2012, 25

Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Ridala vallas

Vastu võetud 17.03.2005 nr 61

Määrus kehtestakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 5 ning Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 1 alusel.

I ÜLDOSA
1. Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord sätestab sotsiaalhoolekande seaduse alusel raske ja sügava puudega isikute hooldajatele Ridala valla eelarvest hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ning korra.
2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevalt:
raske puue on inimese anatoomilise, füüsilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet igal ööpäeval;
sügav puue on inimese anatoomilise, füüsilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet ööpäevaringselt;
hooldaja on isik, kes vabatahtlikkuse ja vastastikuse kokkuleppe alusel hooldab ja abistab sügava või raske puudega isikut;
hooldusvajaduse hindamine on raske või sügava puudega isiku funktsionaalse võimekuse hindamine temale kõrvalabi
võimaldamiseks ja/või hooldusteenuste osutamiseks;
hooldusteenus on isiku hooldusvajadusest sõltuvalt tema isiklik pikaajaline abistamine mittemeditsiiniliste tegevuste ja protseduuride sooritamisel (nt riietamine, ihu pesemine, toitmine, abistamine liikumisel jms);
avahooldusteenus on oma loomulikus keskkonnas iseseisvalt või pere toetusel elava isiku kvalifitseeritud toetamine või abistamine;
hooldamine hoolekandeasutuses on hooldusteenuse osutamine isikule, kes oma hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline isesesvalt elama, sest vajab hooldamist ja abistamist ööpäevaringselt.
alaliselt elav isik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Ridala vald.
3. Hooldajatoetuse maksmise eesmärgiks on raske ja sügava puudega isikute iseseisva toimetuleku toetamine ja abistamine neile enam sobivamal moel.
4. Hooldajatoetuse maksmise võib hooldusvajaduse hindamistulemustest lähtuvalt asendada sobiva hooldusteenuse osutamisega kas avahoolduse või hoolekandeasutuses hooldamise korras.
5. Raske või sügava puudega isiku eestkostjale või hooldajale võimaldatavad hooldajatoetuse määrad kehtestab Ridala Vallavalitsuse poolt igaks eelarveaastaks eraldi. Hooldajatoetuse määr ei või olla väiksem eelmiseks eelarveaastaks kinnitatud hooldajatoetuse määrast.

II HOOLDAJATOETUSE MAKSMISE ALUSED
6. Hooldajatoetust makstakse teovõimelisele isikule, kes perekonnaseaduse alusel on määratud raske või sügava puudega isiku eestkostjaks või hooldajaks, juhul kui puudega isiku hooldusvajaduse hindamise tulemustest lähtuvalt on tema hooldamine mitteformaalse hooldaja poolt õigustatud ja enam sobivam hooldamise viis.
7. Hooldajatoetust makstakse igakuiselt eestkostjale või hooldajale, kes tagab :
7.1. 18-aastasele ja vanemale sügava puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt;
7.2. 18-aastasele ja vanemale raske puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve igal ööpäeval.
8. Hooldajatoetust võib maksta raske või sügava puudega isiku töötavale eestkostjale või hooldajale juhul, kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on võimalik puudega isikut ka eestkostja või hooldaja töötamise korral vajalikul määral hooldada ning eestkostja või hooldaja töö seda võimaldab.
9. Hooldajatoetust võib maksta raske või sügava puudega isiku ühele pereliikmele juhul, kui puudega isiku tegelik hooldusvajadus saab tema pereliikmete poolt osutava abi näol täielikult kaetud.
10. Hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele endale on puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel määratud raske või sügav puue.

III HOOLDAJA TOETUSE TAOTLEMINE
11. Hooldajatoetust on õigustatud taotlema Eesti rahvastikuregistrisse Ridala valla elanikena sisse kantud teovõimelised isikud, kes on perekonnaseaduse alusel kas kohtu poolt või Ridala Vallavalitsuse korraldusega määratud Ridala vallas alaliselt elavate ja Eesti rahvastikuregistrisse Ridala valla elanikena sisse kantud raske või sügava puudega isikute eestkostjateks või hooldajateks.
12. [Kehtetu - VK otsus 10.06.2010 nr 26]
13. Hooldajatoetust võib taotleda ka raske või sügava puudega isiku eestkostja ja hooldaja, kes ise elab alaliselt teise omavalitsusüksuste territooriumil, kuid seda üksnes juhul, kui raske või sügava puudega isiku hooldamine on tema hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt sel viisil võimalik.
14. Hooldajatoetust võivad oma Ridala Vallavalitsuse määratud hooldajatele taotleda ka raske või sügava puudega teovõimelised isikud ise.
15. Kui üks eestkostja või hooldaja on määratud mitme raske või sügava puudega isiku eestkostjaks või hooldajaks, on tal õigus taotleda toetust kuni kahekordse hooldajatoetuse määra ulatuses.
16. Hooldajatoetuse taotlemiseks esitab puudega isiku eestkostjaks või hooldajaks määratud isik kirjaliku taotluse Ridala Vallavalitsusele. Kui soovitakse taotleda ühel ajal nii hooldajaks määramist kui hooldajatoetuse maksmist, siis esitavad raske või sügava puudega isik ja tema hooldajaks saada sooviv isik ühistaotluse.
17.Taotluses märgitakse ära hooldaja nimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber, samuti esitatakse taotluses samad andmed hooldust vajava raske või sügava puudega isiku kohta. Taotlusele lisatakse täiendavate dokumentidena koopia puudega isiku arstliku ekspertiisi otsusest ja väljavõte puudega isiku rehabilitatsiooniplaanist selle olemasolu korral.
18. Hooldajatoetuse taotlemise päevaks loetakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide vastuvõtmise kuupäev.
19. Ridala Vallavalitsus registreerib taotlemise päeval hooldajatoetuse maksmise taotlused ja kontrollib vajalike andmete ja dokumentide olemasolu. Kui taotluses ei kajastata hooldajatoetuse määramiseks piisavalt andmeid või ei esitata kõiki vajalikke dokumente, siis teatab Ridala Vallavalitsus taotlejale esimesel võimalusel, milliseid andmeid või dokumente on vajalik juurde esitada.
20. Hooldajatoetuse taotlemise päevast alates viib Ridala Vallavalitsus kahe nädala jooksul läbi raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hindamise. Hindamise tulemustest lähtuvalt vormistatakse puudega isikule hooldusplaan.
21. Kui puudega isiku hooldusvajadus on ulatuslik ja selle hindamine on raskendatud, võib Ridala Vallavalitsus tegeliku hooldusvajaduse väljaselgitamiseks pöörduda eakate puudega isikute korral geriaatrilise hindamise komisjoni poole ning tööealiste puudega isikute korral taotleda isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames.
22. Raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse selgumise järgselt edastatakse hindamistulemused Ridala Vallavalitusele, mis on aluseks hooldaja määramisel.
23. Kui Ridala Vallavalitsusele esitatakse taotlus raske või sügava puudega isiku ja tema võimaliku hooldaja poolt samaaegselt nii hooldaja määramiseks kui hooldajatoetuse maksmiseks, siis Ridala Vallavalitsus vaatab taotluse koos täiendavate dokumentidega, sh. raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hindamistulemustega, istungil läbi ja teeb üheaegselt otsuse hooldajaks määramise ja hooldajatoetuse maksmise kohta.

IV HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMINE VÕI SELLEST KEELDUMINE
24. Hooldajatoetuse määrab Ridala Vallavalitsus hiljemalt 14 päeva jooksul arvates taotluse ja täiendavate dokumentide, sh. ka raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hinnangu saamise päevast.
25. Hooldajatoetuse määramiseks hindab Ridala Vallavalitsus raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hindamise tulemusi, faktilist tõendusmaterjali, hooldaja iga ja tervislikku seisundit, tehiolusid ning hooldusvajadusest tulenevalt vajalike hooldusteenuste olemasolu. Kui raske või sügava puudega isikule on koostatud rehabilitatsiooniplaan või geriaatriline hinnang, arvestab Ridala Vallavalitsus ka nendes esitatud ettepanekuid.
26. Kui raske või sügava puudega isiku hooldusvajadus on laiaulatuslik, võib enne hooldajatoetuse üle otsutamist kaasata töösse perearsti, hooldusravi- või rehabilitatsiooni spetsialisti.
27. Hooldjatoetuse määramisest võib keelduda, kui :
27.1. taotleja on hooldajatoetuse saamiseks esitanud valeandmeid;
27.2. taotleja pole täitnud oma hooldajakohustusi, mis on faktiliselt leidnud tõendamist;
27.3. raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hinnangust ei tulene vajadust talle hooldaja määramiseks ega viimasele hooldajatoetuse maksmiseks;
27.4. puudega isiku hooldusvajadusest tingituna peab Ridala Vallavalitsus raske või sügava puudega isiku enam sobivamaks hooldamise viisiks talle hooldusteenuste osutamist.
28. Hooldajatoetuse määramine või mittemääramise otsus koosneb:
28.1. sissejuhatusest, milles märgitakse ära otsuse tegija ja otsuse tegemise kuupäev;
28.2. kirjeldavast osast, mis sisaldab kokkuvõtet toetuse taotlusest;
28.3. põhjendust, milles näidatakse ära otsuse aluseks olevad dokumendid, õigusaktide sätted ning asjaolud;
28.4. resolutsioonist toetuse või rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta;
28.5. selgitusest otsuse vaidlustamise ja korra kohta.
29. Hooldajatoetuse määramata jätmisest teatatakse taotlejale kirjalikult kuue tööpäeva jooksul otsuse tegemisele järgnevast päevast. Kirjale lisatakse otsus koos keeldumise põhjendusega.
30. Ridala Vallavalitsuse otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie Lääne maavanemale või pöörduda halduskohtusse Halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

V HOOLDAJATOETUSE MAKSMINE
31. Hooldajatoetuse maksmine peatatakse juhul, kui hooldajatoetust saav isik või raske või sügava puudega isik viibivad järjest üle kahe kuu haiglaravil.
32. Hooldajatoetus makstakse vastavalt taotleja soovile välja sularahas või kantakse taotleja pangakontole hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks.
33. Ridala Vallavalitsus maksab sotsiaalhoolekande seaduse alusel hooldajatoetust saava isku eest sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksu seaduses kehtestatud korras kuni toetust saava isiku jõudmiseni vanaduspensioni ikka.

VI HOOLDAJATOETUSE MAKSMISE PEATAMINE JA LÕPETAMINE
34. Hooldajatoetuse maksmine peatatakse juhul, kui hooldjatoetust saav isik või raske või sügava puudega isik viibivad järjest üle kahe kuu haiglaravil.
35. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.
36. Hooldajatoetuse lõpetamist tingivaks asjaoluks loetakse:
36.1. kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on raske või sügava puudega isiku hooldusvajadus muutunud määral, mis tingib puudega isikule hoolduse osutamist teistsugusel, talle enam sobivamal viisil;
36.2. kui lõpeb isikule puude raskusastme määramise tähtaeg ja arstliku ekspertiisi komisjon isikule puude raskusastet enam uuesti ei määra või määrab isikule keskmise puude;
36.3. kui raske või sügava puudega isiku hooldaja esitab kirjaliku taotluse ja soovib hooldajaks määramise lõpetada;
36.4.kui raske või sügava puudega isik esitab taotluse temale hooldja määramise otsus lõpetada;
36.5.raske või sügava puudega isiku või tema hooldaja surma korral.

VII MÄÄRUSE JÕUSTUMINE
37. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a.

Lisa Taotlus hooldaja/hooldajatoetuse taotlemiseks

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json