Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri

Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Hiiumaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.11.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2019
Avaldamismärge:RT IV, 27.10.2018, 12

Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 18.10.2018 nr 37
jõustumine 01.11.2018, § 17 lg 2 punktid 2-4 ja § 25 lg 1 p 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2020

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 ja jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab jäätmehoolduse korralduse ja määrab kindlaks jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatud jäätmehoolduse korraldamise nõuded, jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra ning järelevalve jäätmekäitluse üle Hiiumaa valla haldusterritooriumil.

 (2) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia keskkonnasäästlik korraldatud jäätmevedu.

 (3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes elavad, tegutsevad või viibivad Hiiumaal.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
 1) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 2) hankija on Hiiumaa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus);
 3) aia- ja haljastujäätmed on aia ja haljasala hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed;
 4) Hiiumaa jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, Hiiumaalt kogutud olmejäätmete pressimiseks ja mandrile vedamiseks, samuti on sinna paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
 5) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja;
 6) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele oma nimel sõlmitud hankelepingu alusel korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja jäätmeveopiirkonnas;
 7) veopiirkond (edaspidi piirkond) on eeskirjaga määratud ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse;
 8) ohtlike jäätmete kogumispunkt on üldkasutatavas kohas asuv märgistatud kogumispunkt, kuhu eraisik saab viia liigiti kogutud ohtlikke ja/või elektroonikajäätmeid;
 9) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendijäätmete mahuti asukoht, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Hiiumaal viibivatele isikutele;
 10) prügi ehk segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
 11) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid, jõulukuused jms, mille äraveo korraldab jäätmevaldaja. Suurjäätmed ei ole ehitusjäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed (sh pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid), suuremõõtmelised probleemtooted nagu autoromud või nende osad (sh vanarehvid) ning muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed;
 12) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmevedaja või jäätmevaldaja ja MTÜ vahel;
 13) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist;
 14) ühismahuti on mahuti, mida kasutatakse kahelt või enamalt kinnistult jäätmete kogumiseks.

 (2) Lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teises jäätmehooldust reguleeriva õigusakti mõistest, selle puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.  Jäätmehoolduse arendamine ja korraldamine

 (1) Jäätmehooldust ja selle arendamist Hiiumaal korraldavad OÜ Hiiumaa Prügila ja vallavalitsus ning teavet jäätmehoolduse kohta saab Hiiumaa Prügila OÜ ja Hiiumaa valla kodulehtedelt.

 (2) Hiiumaa jäätmejaama haldab ja opereerib Hiiumaa Prügila OÜ.

 (3) Riigihangete seaduses sätestatud korras jäätmeveoteenuse hankeid ja hankelepinguid sõlmib vallavalitsus.

 (4) Vallavalitsus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Iga tegevuse juures, mille tulemusel tekib jäätmeid, tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada.

 (5) Vallavalitsuse ametiasutuse korralduslikud ja kontrollivad tegevused on järgmised:
 1) informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga;
 2) nõustab elanikke jäätmealastes küsimustes;
 3) teeb järelevalvet korraldatud jäätmeveo küsimustes;
 4) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid;
 5) menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi;
 6) teeb järelevalvet korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajate üle;
 7) korraldab haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ja üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale;
 8) korraldab üldkasutatavasse parki, haljasalale ja randa vajalikul hulgal mahutite paigutamist ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja ümbruse korrashoiu;
 9) kooskõlastab Hiiumaa valla haldusterritooriumile paigutatava tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunkti asukoha, kogumismahutite miinimumarvu ja -mahu ning tühjendamissageduse;
 10) kooskõlastab probleemtoodete avalike kogumispunkti asukoha, nõuded kogumispunktile ja selle paigutamise tingimused;
 11) annab jäätmevaldajale kooskõlastuse mahuti paigutamiseks Hiiumaa valla maale.
 12) teeb järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.

2. peatükk Jäätmehoolduse üldnõuded 

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Olmejäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel koguda liigiti järgnevalt:
 1) paber ja kartong;
 2) plastid;
 3) metallid;
 4) klaas;
 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
 6) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;
 7) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 8) puit;
 9) suurjäätmed;
 10) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
 11) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga.

 (2) Selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda hiljemalt käesoleva eeskirja jõustumisest.

 (3) Toitlustusettevõtetes tuleb lisaks lõikes 1 nimetatud jäätmeliikidele tekkekohas eraldi koguda toiduõli- ja rasva.

 (4) Suurjäätmete üleandmise Hiiumaa jäätmejaama korraldab jäätmevaldaja.

 (5) Jäätmevedaja või -käitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega.

 (6) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või on ülemäära kulukas. Jäätmekäitleja peab jäätmete käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele. Liigiti kogutud jäätmed tuleb võimalusel ringlusse võtta.

 (7) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse.

 (8) Jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, selleks mitteettenähtud kohas on keelatud. Küttekoldes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, paberit või kartongi on lubatud põletada ainult koguses, mis on vajalik tule süütamiseks.

 (9) Jäätmete käitlemine on lubatud selleks vastavat luba (jäätmeluba, registreerimistõend, keskkonnakompleksluba, vajadusel ohtlike jäätmete käitluslitsents) omavas kohas.

§ 5.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmekäitlust kinnistul korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik.

 (2) Jäätmevaldaja:
 1) sordib ja kogub liigiti enda valduses olevad jäätmed ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas annab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
 2) väldib ohtlike jäätmete segunemist, ei sega ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutab kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemiseks tellib jäätmeveo jäätmeluba omavalt ettevõttelt või veab tema tekitatud või valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutab neid nõuete kohaselt;
 4) sõlmib jäätmekäitluslepingu ja annab jäätmed üle isikule, kes omab jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis jäätmete vedamiseks;
 5) omab või üürib piisavas suuruses, vastavalt jäätmetekkele, jäätmemahuteid jäätmete kogumiseks, vajadusel ka taaskasutatavate liigiti kogutavate jäätmete kogumiseks. Mahuti ja kogumiskoht peab vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada Hiiumaa piires tekkivate jäätmete kogumiseks, olenemata kinnistute sihtotstarbest. Ühismahuti suurus vastab tegelikkuses tekkivale jäätmekogusele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti kasutamine kooskõlastatakse vallavalitsusega;
 6) hoiab mahuti terve ja puhta ning vastutab mahuti korrashoiu ja puhtuse eest, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;
 7) tagab mahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise.

3. peatükk Jäätmete kogumine 

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse.

 (2) Mahuti täitumisel enne graafikujärgset tühjendust, tuleb tellida lisavedu, mahuti juurde jäätmete kogumine on keelatud.

 (3) Jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teise jäätmeliigiga segada.

 (4) Segaolmejäätmete mahutisse ei panda:
 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on eeskirjaga korraldatud;
 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 3) vedelaid jäätmeid;
 4) ohtlikke jäätmeid;
 5) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid, mida on võimalik kompostida;
 6) suurjäätmeid;
 7) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid;
 8) kogumiskaevu ja kuivkäimla setteid;
 9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teist isikut;
 10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 11) ehitusjäätmeid.

 (5) Kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või lendlevad segaolmejäätmed tuleb enne mahutisse paigutamist pakendada, et need ei levitaks haisu ega lenduks mahutite tühjendamisel.

§ 7.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Teise isiku tekitatud ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellele Keskkonnaamet on andnud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, keskkonnakompleksloa või jäätmeloa ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.

 (3) Ohtlike jäätmete kogumispunkt peab olema suletav või valvatav.

 (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta.

 (5) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (6) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid jne) tuleb viia lähimasse ohtlike jäätmete kogumispunkti (asukoha info vallavalitsusest või kodulehtedelt). Avalikus kogumispunktis võetakse ohtlikke jäätmeid vastu tasuta ainult füüsilistelt isikutelt.

 (7) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma selle paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule.

 (8) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

§ 8.  Paberi ja kartongi kogumine

  Paber ja kartong tuleb koguda eraldi olmejäätmetest ning anda üle jäätmevedajale või viia vastavalt tähistatud konteinerisse või jäätmejaama.

§ 9.  Biolagunevate jäätmete kogumine ja kompostimise nõuded

 (1) Kinnistul või krundil tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse oma kinnistu või krundi piires. Väljaspool oma kinnistut või krunti tohib biolagunevad jäätmed kompostida jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

 (2) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjusta kahjurite teket ja haisu levikut.

 (3) Kinnistul tekkivad toidujäätmed võib kohapeal kompostida kahjurite, lindude ja loomade eest kaitstuna. Aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt aunas.

 (4) Kompostimisnõu või -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel ja ehitisest 4 meetri kaugusel, kui kinnistu või ehitise omanikud ei lepi kokku teisiti.

 (5) Heitvee kogumis- ja settekaevu setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (6) Biolagunevate jäätmete liigiti üleandmise kohustust ei ole, kui kinnistul tekkinud biolagunevad jäätmed kompostitakse samal kinnistul.

§ 10.  Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

 (1) Elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

 (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud kogutakse muudest jäätmetest eraldi ning antakse tasuta kogumispunkti, jäätmejaama või müügikohta.

 (3) Vanarehvid antakse üle tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta. Rehvi tootja jäätmeseaduse § 23 lõike 15 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. Hiiumaa jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu füüsilistelt isikutelt.

 (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

 (5) Põllumajandusplast (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör, samuti muu sarnase omaduse ning kasutusega põllumajandus- või aiandusplast) tuleb üle anda kogumispunkti, tootjale või edasimüüjale.

 (6) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 (7) Probleemtoodete kogumispunkti asukoha, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega.

 (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon tühjendab oma vahenditega tema hallatava kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, väldib konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristab konteineri ümbruse.

 (9) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon teeb probleemtoote kasutajale turustaja kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukoht ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohast peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas müügikoha külastajale nähtaval kohal.

 (10) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon korraldab üksi või koostöös teise tootjaga vähemalt kord aastas teabekampaania, ajakirja või muu üldsusele kättesaadava võimaluse kaudu, et teavitada probleemtoote kasutajat sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.

§ 11.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed kogutakse eraldi ja pannakse pakendijäätmete kogumismahutisse (edaspidi pakendimahuti) või antakse üle kogumispunkti, jäätmejaama, pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile.

 (2) Pakendijäätmeid kogutakse avalike kogumispunktide pakendimahutitesse või jäätmevaldaja kinnistult eraldi pakendimahuti või jäätmekotiga.

 (3) Pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele ning ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (4) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

 (5) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist või jäätmevaldaja kinnistult käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga.

 (6) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja miinimummahu iga pakendipunkti kohta ning nende tühjendamissageduse määrab vallavalitsus, arvestades pakendiseadust.

 (7) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires.

 (8) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

 (9) Info pakendijäätmete kogumiskohtade kohta on saadaval pakendikäitlemisega tegelevate ettevõtete kodulehtedel: Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), Eesti Pakendiringlus MTÜ (EPR) ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO).

 (10) Taaskasutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega korraldab pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid Hiiumaa valla haldusterritooriumil. Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima vallavalitsusega kokkuleppe mahutite paiknemise, tühjendamissageduse, haldamise ja korrashoiu kohta. Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise ja vahetu ümbruse (2 m ulatuses ümber mahuti) korrashoiu.

§ 12.  Suurjäätmete kogumise nõuded

 (1) Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse (näiteks mööbliesemed, madratsid, vaibad, uksed, kardinapuud, aknaraamid, WC potid, kraanikausid, vannid jms). Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid (näiteks autoromu või selle osad, vanarehvid) ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (näiteks teler, külmik, elektripliit jms) ja teisi tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.

 (2) Suurjäätmed võib anda üle jäätmevedajale või viia ise jäätmejaama

 (3) Suurjäätmed võib äravedamiseks paigutada ajutiselt jäätmemahuti kõrvale, kui selleks on lepitud jäätmevedajaga selle ära vedamine hiljemalt viie päeva jooksul alates jäätmete mahuti kõrvale paigaldamisest. Korteriühistule kuuluva mahuti või ühismahuti korral ainult omaniku nõusolekul.

4. peatükk Jäätmevedu 

§ 13.  Jäätmeveo üldnõuded

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist.

 (3) Korraldatud jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama kohaliku omavalitsuse määratud jäätmekäitluskohta, kus on tagatud jäätmete maksimaalne taaskasutamine vastavalt jäätmehierarhiale.

 (4) Mahuti tühjendamine ja äravedu on lubatud alates kella 7-st kuni 22-ni, välja arvatud juhul, kui vallavalitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahu ajal.

 (5) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimese tervisele, tuleb kohe ära vedada.

 (6) Jäätmevedaja peab arvestust piirkonnas kogutud ja jäätmekäitluskohta üle antud, kõrvaldatud või taaskasutatud jäätmekoguste kohta ja esitab nõudmisel aruande vallavalitsusele.

§ 14.  Jäätmeveoki tehnilised nõuded

 (1) Jäätmeveok peab vajadusel olema varustatud mahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga.

 (2) Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega nõrgvett.

 (3) Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

5. peatükk Nõuded mahutile ja selle paiknemiskohale 

§ 15.  Mahuti tehnilised nõuded

 (1) Mahuti peab olema terve ja puhas, veega pestav (va jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Mahuti valdaja tagab selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pestes või tellides pesuteenuse.

 (2) Segaolmejäätmete mahutina kasutatakse:
 1) üksikelamus 50-kuni 150-liitrist jäätmekotti (täidetult maksimaalselt 10 kg);
 2) põhiliselt plastist 80-,140-, 240-, 360-, 660-, 800- või 1100 liitrist kaane ja käepidemetega mahutit, mida saab tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada;
 3) 2,5 või 4,5 m3 suurust kaanega mahutit, mida saab mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
 4) süvakogumismahutit, mida saab mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
 5) presskonteinerit.

 (3) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul või krundil kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale.

 (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:
 1) must, hall, roheline – segaolmejäätmed;
 2) pruun - biolagunevad jäätmed;
 3) sinine - paberi ja kartongi jäätmed;
 4) kollane – pakendijäätmed;
 5) punane -ohtlikud jäätmed.

 (5) Avalikus kohas asuval mahutil on kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

§ 16.  Nõuded mahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele

 (1) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti paigutatakse seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral tasub jäätmevaldaja mahuti teisaldamise teenustasu. Mahuti teisaldustee on piisava kandevõimega, et tagada ratastel mahuti teisaldamine veokini.

 (2) Suurem kui 800-liitrine mahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde mahuti tühjendusküljelt.

 (3) Mahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, paigutatakse selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

 (4) Süvakogumismahuti tühjendamiseks on tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 m kauguselt.

 (5) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. Tühjenduspäeval paigutatakse jäätmekott mahutis või suletud anumas jäätmevedajaga kokkulepitud kohta.

 (6) Mahuti võib paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tagatakse jäätmevedajale mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

 (7) Mahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu kinnistul või krundil korraldab jäätmevaldaja.

 (8) Mahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

6. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

§ 17.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Hiiumaa vald on üks jäätmeveo piirkond, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik ja jäätmevaldajad on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle.

 (2) Kuni 31.12.2019 on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed ning alates 1. jaanuarist 2020 on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud järgmised kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud jäätmeliigid:
 1) prügi (segaolmejäätmed).
 2) paberi- ja kartongijäätmed;
 3) biojäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse);
 4) suurjäätmed.

 (3) Kui segaolmejäätmete, paberi, biojäätmete mahutis on sobimatud jäätmed, on jäätmevedajal õigus rakendada kahekordset teenustasu, kui ta tühjendab mahuti samal veoringil, kuid jätab sobimatud jäätmed mahutisse koos vastava teatega. Segaolmejäätmete osas rakendub eeltoodud õigus alates 1. jaanuarist 2020.

 (4) Kui segaolmejäätmete, paberi, biojäätmete mahutis on sobimatud jäätmed, siis on jäätmevedajal õigustühjendada mahuti eraldi veoringil, rakendades kahekordset teenustasu. Segaolmejäätmete osas rakendub eeltoodud õigus alates 1. jaanuarist 2020.

 (5) Kui segaolmejäätmete mahutis on ohtlikud jäätmed või elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, on jäätmevedajal õigus rakendada kahekordset teenustasu, kui ta tühjendab mahuti samal veoringil, kuid jätab sobimatud jäätmed mahutisse koos vastava teatega.

 (6) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) bussipeatuses, tänaval, avalikus rannas, pargis, kalmistul ning haljasalal asuva avalikult kasutatava mahuti tühjendamine;
 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajaval üritusel tekkivad jäätmed.

§ 18.  Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha valik

 (1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliigi osas ja veopiirkonnas ning saada jäätmevaldajalt hankelepingus kokku lepitud tasu.

 (3) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

 (4) Jäätmekäitluskoht, kuhu korraldatud jäätmeveoga Hiiumaalt kogutud olmejäätmed käitlemiseks viiakse, on Hiiumaa jäätmejaam, kus on olmejäätmete käitlemiseks keskkonnanõuetele vastav territoorium ja vajalikud seadmed.

§ 19.  Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

 (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

 (2) Kui vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, loetakse ta liitunuks korraldatud jäätmeveoga, olenemata jäätmeveolepingu sõlmimisest.

§ 20.  Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

 (1) Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse mahutite suuruse ja tühjendamissageduse määramisel eeskirjast.

 (2) Juhul kui jäätmevaldaja soovib sõlmida jäätmeveolepingu, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduv.

 (3) Jäätmevaldaja, kes kasutab ühismahutit, sõlmib ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitab esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigi kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 21.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks taotluse osavalla valitsusele või vallavalitsusele.

 (2) Taotluses märgitakse:
 1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
 2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest ja mis põhjusel kinnistut ei kasutata;
 3) andmed jäätmevaldaja ja kinnistu või krundi kohta.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, osavalla valitsusele või vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama osavalla valitsust või vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolu muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates asjaolu talle teatavaks saamisest. Osavalla valitsusel või vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

§ 22.  Taotluse menetlemine

 (1) Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab osavalla valitsus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib osavalla valitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

 (2) Eelmises lõikes nimetatud taotluse menetlustähtaeg alates avalduse saamisest on 30 päeva.

 (3) Osavalla valitsus kontrollib kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.

 (4) Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest (edaspidi vabastamine) otsustab osavalla vanem korraldusega, milles märgitakse vabastamise kestvus.

 (5) Osavalla valitsus teeb vabastamise või tema taotluse rahuldamata jätmise korralduse teatavaks taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul korralduse andmisest.

§ 23.  Vabastamise lõppemine

 (1) Vabastamine lõpeb, kui:
 1) korralduses märgitud tähtaeg on möödunud;
 2) vabastamise aluseks olnud asjaolu on muutunud;
 3) jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust.

 (2) Enne kui vabastamine lõpeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus esitada uus taotlus.

§ 24.  Olmejäätmete kogumine

 (1) Jäätmevaldaja sorteerib korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja kogub need vastavalt nõuetele.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed antakse veoks jäätmekäitluskohta üle korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale.

 (3) Hankedokumentides sätestatakse miinimum- või erinõuded Hiiumaal kasutatavate mahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku parima tehnika, sh jäätmeveokite kohta.

 (4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile oma kinnistul, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% mahuti tühjendamise teenustasust. Kirjaliku jäätmeveolepingu puudumisel arvestatakse tühisõidu eest tasu 50% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust. Mahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

 (5) Lõikes 4 nimetatud mahuti tühjendamist või vedu takistava asjaolu ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaolust, mis ei võimaldanud mahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaolust, mis põhjustas mahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

 (6) Kui jäätmevedaja ei pääse mahutit tühjendama põhjusel, et vallale kuuluv juurdepääsutee seda ei võimalda, tuleb sellest vallavalitsust koheselt informeerida. Sellisel juhul ei ole jäätmevedajal õigust rakendada jäätmevaldajale tasu tühisõidu eest. Jäätmevedu peab toimuma esimesel võimalusel ja kokkuleppel vallavalitsuse ning jäätmevaldajaga.

§ 25.  Mahuti tühjendamine

 (1) Mahuti tühjendamise miinimumsagedus:
 1) üle 5-korteriga ühistu, asutuste ja ettevõtete juures, üks kord kahe nädala jooksul tihe-ja kompaktse hoonestusega aladel;
 2) viie ja alla 5-korteriga elamul, tihe-ja kompaktse hoonestusega aladel üks kord 4 nädala jooksul, kui biolagunevad jäätmed kompostitakse oma kinnistul ja vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, kui kompostimist oma kinnistul ei toimu;
 3) biolagunevate jäätmete kogumismahutid (v.a süvakogumismahutid) vähemalt üks kord kahe nädala jooksul;
 4) hajaasustuses üks kord 12 nädala jooksul.

 (2) Tegelik veosagedus lepitakse kokku jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud jäätmeveolepingus, kusjuures jäätmevedu toimub sagedusega, mis välistab mahuti ületäitumise.

 (3) Kui määratud mahuti tühjendamise miinimumsagedusele vaatamata on mahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb suurendada mahuti tühjendamise sagedust või tellida mahuti tühjendamine kohe, et vältida ümbruskonna reostamise ohtu.

 (4) Jäätmevedaja korraldab kinnistult või krundilt, millel on ärihoone, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo tööpäeval. Kokkuleppel jäätmevaldajaga võib vedu toimuda nädalavahetusel.

 (5) Jäätmevedaja väldib mahuti tühjendamisel jäätmete mahakukkumist ja koristab mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.

 (6) Üksikelamu mahuti tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata või asetada jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et mahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

 (7) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama mahuti, millele on tagatud ligipääs.

§ 26.  Jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu suurus määratakse jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise (Hiiumaa jäätmejaamas) teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu sisaldab tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

 (2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, mahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 meetrit, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antava või müüdava mahuti laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

 (3) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid.

 (4) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus sisaldab hindade muutmise põhjendust ning taotlusele lisatakse taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus.

 (5) Muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui 30 päeva pärast seda, kui vallavalitsus on avalikustanud uue teenustasu kohalikus ajalehes.

§ 27.  Lisateenused

 (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega kaasneb jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenust osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat osutatava lisateenuse tingimustest ja hinnakirjast.

§ 28.  Jäätmeveo õiguse äravõtmine ja hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

 (1) Vallavalitsusel on õigus hankeleping ennetähtaegselt lõpetada ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks nimetatud asjaolu:
 1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud vallavalitsuse otsustus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse hankel edukaks tunnistatud;
 2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
 3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antava või müüdava mahuti tasuta laialipaigutamist hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
 4) jäätmevedaja on korduvalt jätnud mahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole põhjendatud;
 5) jäätmevedaja on rikkunud õigusakti nõudeid või vallavalitsuse ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

 (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja esitab selgituse viivitamatult.

7. peatükk Ehitusjäätmete käitlemise nõuded 

§ 29.  Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded

 (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muu ehitusmaterjali jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldav materjal), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).

 (2) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis, omama vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (3) Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed vaheladustada, taaskasutada või kõrvaldada selleks ettenähtud kohas

 (4) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (5) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

§ 30.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

 (2) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (4) Ehitusjäätmete valdaja:
 1) rakendab tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldab oma jäätmete taaskasutamise või annab jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba, keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ja jäätmekäitlejana registreeritud isikule;
 3) rakendab võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtab tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile või nende kohapeal taaskasutamisel;
 5) valmistab ette tasase kõvakattelise aluspinna mahuti paigutamiseks;
 6) kooskõlastab osavalla valitsusega mahuti paigutamise tänavale ehitus- ja remonttöö tegemisel;
 7) tagab, et kinnistul või krundil on eraldi märgistatud mahutid jäätmete kogumiseks;
 8) teavitab töötajaid jäätmehoolduse nõuetest.

§ 31.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmed sorditakse liigiti vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi sorditakse:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja kartong;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) kile.

 (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

 (3) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse kinnistu või krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

§ 32.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri 29.4.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värv, lakk, lahusti ja liim.

 (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatav mahuti peab olema lukustatav või valvatav.

 (3) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.4.2004 määrust nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“.

 (4) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatu värv, lakk, lahusti ja liim ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellel on keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents ning kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud.

 (6) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

8. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord 

§ 33.  Üldnõuded

 (1) See kord on kohustuslik tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutusele, tema laboratooriumile ja muule asutusele (edaspidi tervishoiuasutus), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduval uuringul tekkinud jäätmena.

 (2) Selles peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

 (3) Tervishoiu- ja veterinaarasutus töötab välja asutusesisese jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise juhise ning määrab vastutava isiku.

§ 34.  Olmejäätmete käitlemise nõuded

  Olmejäätmed selle peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jäätmed mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed, mida käideldakse vastavalt olmejäätmete käitlemise nõuetele ning jäätmemahuteid tühjendab jäätmevedu korraldav jäätmekäitleja.

§ 35.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosa ja elund), vananenud verekott verega, verekomponent, vereülekandesüsteem, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitoru, kateeter jt patsiendi kehavedelikuga kokku puutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiin ja katselooma jäänus.

 (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekott tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekott tuleb hoolikalt sulgeda.

 (3) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle ettevõtjale kes omab asjakohast keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või on Keskkonnaametis nende jäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 36.  Teravad ja torkivad jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõel, skalpellitera, ampullikild, kasutatud katseklaas, tilkinfusioonivooliku terav osa, ühekordne süstal jms.

 (2) Teravad ja torkivad jäätmed asetatakse raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

 (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega hoitakse jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus see pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajadusel võib jäätmekanistri asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed".

 (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

 (5) Jäätmekott või jäätmepakend suletakse ning antakse üle ettevõtjale kes omab asjakohast keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või on Keskkonnaametis nende jäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 37.  Nakkusohtlikud jäätmed

 (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekott tuleb hoolikalt sulgeda.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed antakse sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

 (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (5) Eriolukorras, nt epideemia puhul, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

§ 38.  Ravimijäätmed

 (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

 (2) Ravimit ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga "Ravimijäätmed".

 (3) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle ettevõttele kes omab asjakohast keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või on Keskkonnaametis nende jäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 39.  Elavhõbedajäätmed

 (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

 (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

 (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

 (4) Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

 (5) Pakend elavhõbedajäätmetega hoitakse jäätmehoidlas, kus see antakse ettevõttele kes omab asjakohast keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või on Keskkonnaametis nende jäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 40.  Kemikaalide jäätmed

 (1) Kemikaali jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

 (2) Kemikaali jäätmed tuleb koguda suletud, purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (3) Pakendile tuleb lisada markeering "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (4) Kemikaali jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

 (5) Kemikaali jäätmed tuleb anda käitlemiseks üleettevõttele kes omab asjakohast keskkonnakompleksluba, jäätmeluba või on Keskkonnaametis nende jäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 (6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel.

§ 41.  Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

 (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab järgnevatele tehnilistele nõuetele:
 1) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
 2) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
 3) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm) ja ruum peab olema ventileeritav ning lukustatav.

 (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.

9. peatükk Järelevalve 

§ 42.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus korrastatakse ja puhastatakse seal leiduvatest jäätmetest ning taastatakse jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

§ 43.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirja nõuete täitmise üle teevad vallavalitsus ja teised volitatud isikud.

§ 44.  Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse alusel.

10. peatükk Volitused 

§ 45.  Jäätmeseaduse volitused

 (1) Volitada vallavalitsust:
 1) vajadusel nõudma Hiiumaa valla territooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt jäätmeseaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik Hiiumaa valla jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks;
 2) korraldama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe säilitamise jäätmeseaduse § 44 lõike 5 alusel;
 3) korraldama jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimist ja sellega seotud kulude kandmist jäätmeseaduse § 128 lõigete 4 ja 6 alusel.

 (2) Volitada vallavalitsust ametiasutusena:
 1) võib nõuda isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt nende jäätmealase tegevuse kohta teavet tasuta, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks jäätmeseaduse § 44 lõige 3 alusel;
 2) korraldab jäätmekava eelnõu väljapaneku ja avalikku koosolekut jäätmeseaduse § 56 lõike1 alusel.

 (3) Määrusega vallavalitsusele kui ametiasutusele või osavalla valitsusele volitatud ülesandeid täidab vastava ametiasutuse ametnik vastavalt Hiiumaa valla põhimäärusele, Hiiumaa valla osavaldade põhimäärusele, ametijuhendile ja muule ametiasutuse töökorraldust reguleerivale dokumendile.

11. peatükk Rakendussätted 

§ 46.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavolikogu 19.09.2013 määrus nr 52 „Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri“.

 (2) Tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 26.09.2013 määrus nr 80 „Jäätmehoolduseeskiri“.

 (3) Tunnistada kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu 13.09.2013 määrus nr 77 „Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri“.

 (4) Tunnistada kehtetuks Pühalepa Vallavolikogu 24.09.2013 määrus nr 55 „Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri“.

 (5) Tunnistada kehtetuks Käina Vallavolikogu 26.09.2013 määrus nr 65 „Jäätmehoolduseeskiri“.

§ 47.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. novembril 2018 v.a § 17 lg 2 punktid 2-4 ja 25 lg 1 p 3, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2020.

Aivar Viidik
vallavolikogu esimees

/otsingu_soovitused.json