Ehitus

Teksti suurus:

Kernu valla ehitusmäärus

Väljaandja:Kernu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.11.2013, 27

Kernu valla ehitusmäärus

Vastu võetud 27.11.2003 nr 20
jõustumine 01.01.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.02.200415.03.2004
30.09.200401.01.2005, p.25.8. jõustub 10.10.2004
16.12.200401.01.2005
19.05.200501.06.2005
19.04.200701.05.2007
20.09.200701.11.2007
21.01.201001.02.2010

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse paragrahvi 5 ja ehitusseaduse paragrahvi 19 lõike 4 alusel.

I ÜLDSÄTTED

1. Kernu valla ehitusmääruse reguleerimisala

Kernu valla ehitusmääruses (edaspidi ehitusmäärus) määratakse:

1.1. valla territooriumi või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise reeglid (põhimõtted ja nõuded), välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimused;

1.2. ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise kord;

1.3. projekteerimistingimuste avalikustamise kord;

1.4. ajutise ehitise ehitamise kord ja alad;

1.5. Kernu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Kernu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) vaheline ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
(muudetud 21.01.2010, jõustunud 01.02.2010)

II VALLA VÕI SELLE OSADE, SEALHULGAS MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED

2. Planeerimise põhimõtete ja üldiste ehitustingimuste kehtestamine

Valla territooriumi või selle osade planeerimise põhimõtted ja maa-alade üldised ehitustingimused on määratud Kernu Vallavolikogu 13. oktoobri 2005. a. otsusega kehtestatud Kernu valla üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering).
(muudetud 21.01.2010, jõustunud 01.02.2010)

3. (kehtetu alates 01.02.2010) 

4. Nõuded katastriüksusele ehitise püstitamisel väljaspoole olemasolevaid ja kavandatavaid kompaktse asustusega territooriumi osasid

4.1. Ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral vallavolikogu kavandatava ehitise otstarbe alusel.

4.2. Saanud kinnistu omanikult kirjaliku taotluse punktis 4.1. nimetatud ehitise püstitamiseks, avaldab vallavalitsus enne küsimuse sisulist läbivaatamist selle kohta teate valla veebilehel. Teates tuleb ära näidata, kes, kuhu (küla nimi, kinnistu nimi ja katastriüksuse suurus ja katastritunnus) ja mida ehitada soovitakse, milline sihtotstarve tuleb selleks määrata katastriüksusele, ja vähemalt 10-päevane tähtaeg vastuväidete esitamiseks. Naaberkinnistute omanikele (edaspidi piirinaabrid) saadab vallavalitsus vastava teate tähitud kirjaga.

4.3. Punktis 4.1. nimetatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurus määratakse valla ja maaomaniku vahelisel kokkuleppel, kuid katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel ei või see olla väiksem üldplaneeringu peatükis 3 MAA-ALADE EHITUSTINGIMUSED sätestatud vähimast lubatud pindalast ega soovitavalt suurem kui 3 ha.

4.4. Katastriüksusele, mille suurus vastab küll punktis 4.3. sätestatud suurusele, ei määrata elamumaa sihtotstarvet juhul, kui on ette näha, et sinna ei ole võimalik elamut püstitada üldplaneeringust tulenevate muude asjaolude tõttu.

4.5. (kehtetu alates 01.02.2010)
(muudetud 21.01.2010, jõustunud 01.02.2010)

5. Korterelamute planeerimine ja ehitamine

5.1. Korterelamute planeerimine ja püstitamine on lubatud olemasolevatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel, kuhu juba eelnevalt on korterelamuid püstitatud.

5.2. Korterelamute rõdude ja lodžade kinniehitamine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine, mis saab toimuda ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa alusel. Rõdude ja lodžade kinniehitamine saab toimuda ainult kogu hoonel korraga.

5.3. Ruumijaotuse muutmine korterites, millega kaasneb elamu kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine või asendamine, saab toimuda ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa alusel.

5.4. Korterelamuks ehitusmääruse tähenduses on kolme või enama korteriga elamu.

6. Miljööväärtuslikud hoonestusalad

6.1. Miljööväärtuslik hoonestusala on planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud külastruktuuri, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.

6.2. Miljööväärtuslike hoonestusalade määramine saab toimuda üld- või detailplaneeringuga.

6.3. Miljööväärtusliku hoonestusala määramisega koos tuleb planeeringus määratleda ala:

6.3.1. planeerimise ja ehitamise põhimõtted ning muud kvalitatiivsed kriteeriumid;

6.3.2. kaitse- ja kasutamistingimused;

6.3.3. ehitusreeglid, liiklusskeemid, parkimise ja haljastamise põhimõtted.

III EHITISE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED

7. Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise kord

7.1. Konkreetseid maakasutus- ja ehituspiiranguid saab kinnisasjale seada vaid planeerimismenetluse kaudu.

7.2. Detailplaneeringu olemasolul on vallavalitsusel võimalus väljastada lisatingimusi, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda (edaspidi lisatingimused).

7.3. Lisatingimustega võib muuhulgas kehtestada:

7.3.1. keelu kasutada kõrvuti püstitatavate majade puhul suuri katusekalde erinevusi. Sellist keeldu ei rakendata  juhtudel, mil lamekatusega elamu kõrvale püstitatakse viilkatusega elamu või asendatakse lamekatus viilkatusega;

7.3.2. nõude, et elamute püstitamisel täielikult või osaliselt metsastatud alale tuleb säilitada vähemalt 50 protsenti (vastav protsent võib võimaluse korral olla ka suurem) olemasoleva metsa pindalast katastriüksusel;

7.3.3. nõude, et piirdeaedu võib püstitada mööda katastriüksuse piiri või õuemaale või vahetult hoonestatava ala ümber (näiteks suure maaüksuse korral) või teatud kaugusele teekatte servast. Aianduspiirkonnas on tehnovõrkude kavandamiseks ja liikluse (näiteks suurte prügiautode liikluse) hõlbustamiseks soovitatav püstitada piirdeaiad 1,5–2 m kaugusele teekatte servast (eelkõige teede puhul, mis on loetletud üldplaneeringu lisas nr 2);

7.3.4. nõudeid piirdeaedade kõrgustele piirkonna ehitustraditsiooni arvestades:

7.3.4.1. hajaasustuses ei tohiks võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad olla kõrgemad kui kaks meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,6 meetrit;

7.3.4.2. kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohiks võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,4 meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,2 meetrit välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitatavad aiad.
(muudetud 21.01.2010, jõustunud 01.02.2010)

IV DETAILPLANEERING

8. Detailplaneeringu lähteülesande koostamine ja kinnitamine, detailplaneeringu koostamise algatamine

8.1. Detailplaneeringu algatamise ettepanek peab sisaldama:

8.1.1. huvitatud isiku nime, kontaktandmeid, registri- või isikukoodi;

8.1.2. andmeid planeeritava ala kohta (asukoht, suurus, piirid);

8.1.3. planeeringu põhjendatud eesmärki;

8.1.4. andmeid selle kohta, kas huvitatud isik soovib:

8.1.4.1. planeeringu koostamist ja/või koostamise rahastamist valla poolt või

8.1.4.2. lepingu sõlmimist vallaga detailplaneeringu koostamise kohta, milles planeeringu koostamise ja/või koostamise rahastamine määratletakse huvitatud isiku kohustusena.

8.11. Detailplaneeringu algatamise ettepanekule tuleb lisada lahendusskeem planeeringuga kavandatavast, mis peab visuaalselt kirjeldama kavandatavaid ehitusmahte ja näitama ära orienteeruvad hoonestusalad (edaspidi detailplaneeringu eskiis). Vallavalitsus võib vajadusel kehtestada detailplaneeringu eskiisile esitatavad nõuded ja diferentseerida neid nõudeid näiteks sõltuvalt sellest, kas detailplaneeringut soovitakse koostada muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale, rohevõrgustikule, väärtuslikule maastikule või kavandatakse detailplaneeringuga üldplaneeringu muudatust. Kui eskiis on vormistatud suuremas formaadis kui A4, tuleb eskiis esitada ka elektroonselt (pdf-formaadis).

8.2. Kui huvitatud isik soovib planeeringu koostamise rahastamist valla poolt, algatatakse planeeringu koostamine juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on vallaeelarves ette nähtud.

8.3. Detailplaneeringu, mis toob vallale kaasa avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse, vihmaveekanalisatsiooni ja/või muude tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohustuse, koostamine algatatakse juhul, kui sellise tegevuse rahastamine on vallaeelarves või valla arengukavas ette nähtud või on huvitatud isik ja vald sõlminud kokkuleppe, mis välistab märgitud rajatiste ehitamise valla kulul.

8.4. Saanud kõiki vajalikke andmeid ja detailplaneeringu eskiisi sisaldava ettepaneku planeeringu algatamiseks, hindab vallavalitsus 45 päeva jooksul selle vastavust üldisemale planeeringule (üleriigilisele planeeringule, maakonnaplaneeringule, üldplaneeringule), valla arengukavale, ehitusmäärusele ja avalikele huvidele. Kui detailplaneeringu algatamise ettepanek sisaldab taotlust üldplaneeringu muutmiseks, hindab vallavalitsus kavandatava muudatuse vastavust valla arengukavale, ehitusmäärusele ja avalikele huvidele.

8.41. Kui detailplaneeringu algatamise ettepanek vastab punktis 8.4. sätestatule, korraldab vallavalitsus detailplaneeringu algatamise ettepaneku ja detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu (edaspidi eskiisi avalik arutelu). Teade eskiisi avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta avaldatakse valla veebilehel, tähitud kirjaga informeeritakse eskiisi avaliku arutelu toimumisest planeeritava ala piirinaabreid, külavanemat ja huvitatud iskut. Ajavahemik teate avaldamise ja avaliku arutelu toimumise vahel ei tohi olla väiksem kui kümme (10) päeva. Arvestades planeeritava ala asukohta, viiakse eskiisi avalik arutelu läbi lähimas selleks sobivas kohas (kas vallamajas, mõnes vallaasutuses, Laitse seltsimajas või mujal). Eskiisi avalikust arutelust peavad osa võtma ja selgitusi jagama vallavalitsuse esindaja ja huvitatud isik. Eskiisi avalik arutelu protokollitakse. Protokollis tuleb kajastada kõik esitatud arvamused, vastuväited ja ettepanekud.

8.42. Peale eskiisi avalikku arutelu vaatab vallavalitsus läbi kõik (nii avalikul arutelul kui ka muul viisil) esitatud arvamused, vastuväited ja ettepanekud ning võtab seisukoha planeeringu algatamise suhtes. Kõigile arvamuste, vastuväidete ja ettepanekute esitajatele vastatakse kirjalikult, ja kui nendega ei arvestatud, siis ka motiveeritult.

8.43.Vallavalitsus võib loobuda eskiisi avaliku arutelu korraldamisest ja asendada selle piirinaabrite ja külavanema kirjalike kooskõlastustega, kui planeeringuga kavandatakse vaid ühe ühepereelamu püstitamist.

8.5. Kui vallavalitsus asus peale eskiisi avalikku arutelu detailplaneeringu algatamise osas nõustuvale seisukohale, korraldab ta enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamist ühe kuu jooksul detailplaneeringu lähteülesande (edaspidi lähteülesanne) koostamise ja punktis 19.1. nimetatud planeeringute puhul ka detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse eelnõu esitamise volikogule.

8.6. (kehtetu alates 01.11.2007)

8.7. Lähteülesanne peab sisaldama:

8.7.1. planeeritava ala piire ja suurust;

8.7.2. planeeringu koostamise eesmärke;

8.7.3. üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendust, kui algatamise ettepanek sisaldab taotlust üldplaneeringu muutmiseks;

8.7.4. andmeid planeeringute ja õigusaktide kohta, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada;

8.7.5. nõudeid ja tingimusi planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteülesandes peavad olema esitatud kõik nõuded, et saaks hinnata kavandatava ruumimuudatuse mõju ümbruskonnale;

8.7.6. planeeringu kehtestamiseks vajalike kooskõlastuste loetelu;

8.7.7. keskkonnamõjude hindamise vajaduse määramine;

8.7.8. vallavalitsuse ettepanekul arhitekti seisukoht;

8.7.9. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitselised eritingimused, kui planeeritava ala piiridesse jääb kinnismälestis või selle kaitsevöönd;

8.7.10. Harjumaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatud keskkonnakaitselised eritingimused, kui planeeritava ala piiridesse jääb riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või asub seal riigi omandisse kuuluv maavara;

8.7.11. lähteülesande ja eskiislahenduste avaliku tutvustamise vajaduse määramine.

8.8. Lähteülesande kooskõlastamine on kohustuslik: vallavolikogu pädeva komisjoniga, kui planeeritav ala hõlmab vallale kuuluvat või munitsipaalomandisse taotletavat maad.

8.9. Lähteülesande kinnitamine toimub koos detailplaneeringu koostamise algatamisega. Vastav otsustus peab sisaldama järgmisi andmeid:

8.9.1. planeeringu pealkiri;

8.9.2. planeeritava ala suurus;

8.9.3. planeeringu eesmärk;

8.9.4. vajadusel ehituskeelu kehtestamine.

8.10. Detailplaneeringu koostamise algatamise otsustusele tuleb lisada:

8.10.1. väljavõte üldplaneeringust, millele on märgitud planeeritava ala asukoht;

8.10.2. planeeritava ala mõõtkavas plaan, millele on kantud:

8.10.2.1. planeeritava ala piir;

8.10.2.2. olemasolevate kruntide ja kinnistute piirid ja servituudid;

8.10.2.3. kaitsealad ja kaitsealused objektid registri numbri ja kaitsevööndi ulatusega;

8.10.2.4. kehtivate detailplaneeringute nõuded (varem kehtestatud detailplaneeringute mõjud);

8.10.2.5. viited uuringutele (näiteks andmed ehitusgeodeetilise alusplaani koostaja kohta)

8.10.3. lähteülesanne.

8.11. Tagamaks, et detailplaneering arvestaks tasakaalustatult lähiaastate majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna vajadusi, on vallavalitsusel kohustus detailplaneeringu algatamise otsus üle vaadata ja vajadusel planeerimismenetlus peatada, katkestada või lõpetada (või teha vastav ettepanek volikogule), kui detailplaneeringut ei ole kahe aasta jooksul selle algatamisest vastu võetud.
(muudetud 19.04.2007, jõustunud 01.05.2007; muudetud 20.09.2007, jõustunud 01.11.2007) 

9. Detailplaneeringu koostamise korraldamine

9.1. Detailplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus.

9.2. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta.

9.3. Eraõiguslik isik ei tohi olla punktis 19.1.2. märgitud detailplaneeringu koostamise tellijaks. Sel juhul võib sõlmida lepingu ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta.

9.4. Punktis 9.2. märgitud leping ei saa jõustuda enne, kui jõustub vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu koostamise algatamise kohta.

9.5. Punktis 9.3. märgitud leping ei saa jõustuda enne, kui jõustub vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamise kohta.

9.6. Vajalikud kooskõlastused detailplaneeringule hangib planeeringu koostaja.

9.7. Planeeringu koostaja peab detailplaneeringu vallavalitsusele esitama paberkandjal neljas(4) eksemplaris ja elektroonselt faili(de)na (doc-, rtf-, xls-, või pdf- formaadis).
(muudetud 19.04.2007, jõustunud 01.05.2007)

10. Detailplaneeringu kehtestamine

Vallavolikogu otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

10.1. planeeringu pealkirja;

10.2. projekteerija nime;

10.3. töö numbrit;

10.4. planeeringu eesmärki;

10.5. kruntide arvu, kui planeeringu üheks eesmärgiks oli planeeritava ala kruntideks jaotamine;

10.6. planeeringuga hõlmatud ala suurust;

10.7. valla kohustusi seoses planeeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamisega või viidet vastavale lepingule, kui neid kohustusi täidab valla asemel keegi teine;

10.8. otsustust kinnistute või katastriüksuste jagamise või ühendamise kohta juhul, kui planeeringuga nähakse ette vallale kuuluvate kinnistute või katastriüksuste jagamine. Otsustus peab sisaldama  jagamisel või ühendamisel tekkivate kinnistute või katastriüksuste arvu ja sihtotstarvet;

10.9. viidet samal maa-alal varem kehtinud detailplaneeringule.

V PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

11. Projekteerimistingimused

11.1. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määratakse ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused projekteerimistingimustes. Seejuures lähtutakse üldplaneeringust, muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvatest ehituslikest tingimustest ning projekteeritava asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemustest.

11.2. Projekteerimistingimuste taotlus peab sisaldama:

11.2.1. taotleja nime, kontaktandmeid, registri- või isikukoodi;

11.2.2. projekteeritava ehitise lühikirjeldust;

11.2.3. projekteeritava ehitise asukoha mõõtkavas plaani;

11.2.4. vajadusel tehnilisi tingimusi ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, soojus, elekter jmt.) kohta.

11.3. Vallavalitsus võib vajadusel nõuda taotlejalt projekteeritava ehitise eskiisjooniste lisamist taotlusele ja täiendavate andmete esitamist.

11.4. Projekteerimistingimustega määratakse:

11.4.1. hoonestusala;

11.4.2. hoonestusala ehitusõigus – hoonete kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv hoonestusalal; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus;

11.4.3. olulised arhitektuurinõuded;

11.4.4. vajadusel tingimused tehnovõrkude rajamiseks;

11.4.5. isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada enne ehitusloa taotluse esitamist.

11.5. (kehtetu alates 01.11.2007)

12. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine

12.1. Projekteerimistingimuste määramise kavatsusest ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel tuleb teatada tähitud kirjaga piirinaabritele. Väljaspool olemasolevaid ja kavandatavaid selgelt piiritletavaid kompaktse asustusega territooriumi osasid tuleb piirinaabreid teavitada projekteerimistingimuste määramise kavatsusest, kui need antakse hoone püstitamiseks ja hoone asuks naaberkinnistu piirile lähemal kui 100 meetrit. Teates tuleb näidata punktis 11.4. nimetatud andmed. Vastuväidete ja arvamuste esitamiseks tuleb anda vähemalt viis (5) päeva.

12.2. Projekteerimistingimused määratakse ja väljastatakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega 30 päeva jooksul punktile 11.2. vastava taotluse esitamisest, välja arvatud punktides 12.3., 12.4. ja 12.5. loetletud juhtudel. Kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta punktile 11.2., teeb punktis 22.4. nimetatud ametiisik taotlejale ettepaneku viia taotlus ehitusmäärusega kooskõlla. Projekteerimistingimused määratakse sel juhul 30 päeva jooksul vastavate täienduste või paranduste esitamisest.

12.3. Kui vallavalitsus nõuab projekteerimistingimuste taotlejalt punkti 11.3. kohaselt täiendavaid andmeid või projekteeritava ehitise eskiisjooniste lisamist taotlusele, siis määratakse projekteerimistingimused 30 päeva jooksul vastavate andmete või eskiisjooniste esitamisest.

12.4. Projekteerimistingimused avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks koostatakse ja väljastatakse 60 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Põhjendatud juhul on vallavalitsusel õigus nimetatud tähtaega pikendada, teavitades tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest projekteerimistingimuste taotlejat.

12.5. Vallavalitsus keeldub projekteerimistingimuste määramisest, kui katastriüksuse sihtotstarve ei ole kooskõlas kavandatava ehitisega.

12.6. Projekteerimistingimused avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel viie päeva jooksul nende määraimsest.
(muudetud 19.04.2007, jõustunud 01.05.2007; muudetud 21.01.2010, jõustunud 01.02.2010) 

13. (kehtetu alates 01.11.2007)

VI VÄIKEEHITISTE JA AJUTISTE EHITISTE EHITAMINE

14. Kirjalik nõusolek

14.1. Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:

14.1.1. ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2;

14.1.2. muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;

14.1.3. püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;

14.1.4. asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;

14.1.5. asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.

14.2. Ehitise tehnosüsteemide muutmisena käsitatakse ka küttekollete (kaminate, ahjude, pliitide ja nende tarvis lõõride) ehitamist korteritesse. Seda ka juhul, kui sellega ei kaasne elamu küttesüsteemide muutmist. Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab sel juhul korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

14.3. Kirjaliku nõusoleku taotlusele ehitise tehnosüsteemide muutmiseks peab olema lisatud teostatava töö kirjeldus.

14.4. Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametnik võib punktis 14.1.1. märgitud väikeehitise ehitamiseks esitatava kirjaliku nõusoleku taotluse juurde nõuda ehitusprojekti asemel eskiisi ja kuni kahte vaadet.
(muudetud 21.01.2010, jõustunud 01.02.2010)

15. Väikeehitise ehitamine

15.1. Kui väikeehitiseks on hoone, peab ta olema arhitektuurses kooskõlas ümbruse varasema hoonestusega.

15.2. Kehtivas detailplaneeringus määratud krundi ehitusõigusega tuleb arvestada ka kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoonete projekteerimisel ja püstitamisel.

15.3. Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama vallavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui kohalik omavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.
(muudetud 21.01.2010, jõustunud 01.02.2010)

151. Jahitorni püstitamine

Jahitorni (sõltumata sellest, kas jahitorn toetub maa peale või on puu otsas) püstitamiseks on nõutav kirjalik nõusolek:

151.1. kinnisasjade omanikelt, kelle maa peale jahitorni püstitamist kavandatakse, või kelle elamud jäävad jahitornile lähemale kui kakssada (200) meetrit;

151.2. põllu kasutusvaldajalt või rentnikult, kui jahitorn kavatsetakse püstitada põllu serva, ja kui põldu ei kasuta selle omanik ise.
(kehtestatud 19.04.2007, jõustunud 01.05.2007)

16. Ajutise ehitise ehitamine

16.1. Ajutise ehitise ehitamisele kehtivad kõik ehitamisele esitatavad nõuded.

16.2. Ajutisi ehitisi, sealhulgas ajutisi väikeehitisi ei tohi ehitada:

16.2.1. miljööväärtusega hoonestusaladele;

16.2.2. detailplaneeringuga määratud kujadesse;

16.2.3. kui see on vastuolus detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigusega.

16.2.4. kui ehitamise keeld tuleneb seadustest või üldplaneeringust (kaitsevööndid, ehituskeelualad jmt).
(muudetud 21.01.2010, jõustunud 01.02.2010)

17. (kehtetu alates 01.02.2010)

18. (kehtetu alates 01.02.2010)

VII KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS JA TÄHTAJAD PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL

19. Vallavolikogu pädevus

Lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Kernu valla põhimäärusest tulenevatele volikogu ainupädevuses olevatele küsimustele on vallavolikogu ülesanneteks planeerimis- ja ehitusvaldkonnas:

19.1. detailplaneeringu koostamise algatamine:

19.1.1. põhjendatud vajaduse korral aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduses ega valla üldplaneeringus ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust;

19.1.2. looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel, samuti juhtudel, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga;

19.2. üldplaneeringute lähteülesannete ja vajadusel eskiislahenduste kinnitamine;

19.3. punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute lähteülasannete ja vajadusel eskiislahenduste kinnitamine;

19.4. ajutise ehituskeelu kehtestamine punktis 19.1. loetletud planeeringu koostamise ajal;

19.5. punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute vastuvõtmine;

19.6. seisukoha võtmine punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete suhtes;

19.7. üldplaneeringu avaliku arutelu toimise aja ja koha väljakuulutamine koos avaliku väljapaneku väljakuulutamisega;

19.8. muudatuste kandmine üldplaneeringusse, kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud;

19.9. detailplaneeringute kehtestamine;

19.10. kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine;

19.11. maakonnaplaneeringu, vallaga piirneva maa-ala üldplaneeringute ning riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu kooskõlastamine;

19.12. seisukoha võtmine valda kavandatava riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku kohta ja kokkulepete sõlmimine sellise ehitise asukoha suhtes;

19.13. muude otsustuste tegemine, mida ehitusmäärusest tulenevalt peab tegema vallavolikogu.

20. Vallavalitsuse pädevus planeerimisvaldkonnas

Vallavalitsuse ülesanneteks planeerimisvaldkonnas on:

20.1. detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute, algatamine;

20.2. detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute, lähteülesannete ja eskiislahenduste kinnitamine;

20.3. ajutise ehituskeelu kehtestamine detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute, koostamise ajal;

20.4. planeeringute koostamise korraldamine;

20.5. detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra rakendamine;

20.6. planeeringukavatsustest ja algatatud planeeringutest avalikkuse informeerimine;

20.7. üldplaneeringute lähteülesannete, eskiislahendusi ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine;

20.8. detailplaneeringute lähteülesandeid ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse määramine. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses;

20.9. planeeringute koostamise ja koostamise rahastamise lepingute sõlmimine;

20.10. planeeringute koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ja kättesaadavuse tagamine;

20.11. detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1. loetletud detailplaneeringute, vastuvõtmine;

20.12. vastuvõetud planeeringute avaliku väljapaneku korraldamine;

20.13. seisukoha võtmine detailplaneeringu, välja arvatud punktis 19.1. loetletud detailplaneeringu, avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete suhtes;

20.14. planeeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele nende ettepanekute ja vastuväidete suhtes võetud seisukohtadest ja planeeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatamine kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist;

20.15. üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist;

20.16. detailplaneeringu avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid;

20.17. üldplaneeringu avalikust arutelust teatamine hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust:

20.18. detailplaneeringu avalikust arutelust teatamine hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist;

20.19. informatsiooni avaldamine planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid;

20.20. kehtestatud planeeringute säilimise ja kättesaadavuse tagamine;

20.21. kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamine;

20.22. kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest avalikkuse informeerimine.

20.23. loa andmine, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata:

20.23.1. tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamiseks või selle kõrvalhoone püstitamiseks ja selleks ehitusprojekti koostamiseks;

20.23.2. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;

20.23.3. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;

20.23.4. mitme hoonega hoonestatud krundi jagamiseks nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;

20.23.5. naaberkruntide piiride muutmiseks, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.

20.24. muude ülesannete täitmine planeerimisvaldkonnas, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse

21. Vallavalitsuse pädevus ehitusvaldkonnas

Vallavalitsuse ülesanneteks ehitusvaldkonnas on:

21.1. ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine, vajadusel selleks ekspertiiside tegemise korraldamine;

21.2. ehituslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine;

21.3. kasutuslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine;

21.4. kirjaliku nõusoleku andmine:

21.4.1. väikeehitise, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2, ehitamiseks;

21.4.2. ehitise tehnosüsteemide muutmiseks ja kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine;

21.5. projekteerimistingimuste määramine;

21.51. ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks detailplaneeringut täpsustavate arhitektuursete ja ehituslike tingimuste (lisatingimuste) määramine;

21.52. ajutise ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks tähtpäeva määramine;

21.53. ohtliku, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, kui ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või ei ole seda määratud tähtpäevaks lammutatud;

21.6. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel selleks ekspertiiside tegemise korraldamine;

21.7. ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelvalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitise ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine;

21.8. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;

21.9. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine;

21.10. ehitusloa ja kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide ja muu ehitusalase dokumentatsiooni säilitamine;

21.11. kasutusloa väljastamisele eelneva ehitise ülevaatuse teostamine;

21.12. riiklikule ehitusregistrile andmete esitamine;

21.13. ehitusregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine;

21.14. projekteerimistingimuste avalikustamine;

21.15. vorminõuete kehtestamine projekteerimistingimuste taotlusele, projekteerimistingimustele,  kirjalikule nõusolekule, ehitise ülevaatuse aktile ja vajadusel muudele planeerimis- ja ehitusvaldkonna dokumentidele;

21.16. muude ülesannete täitmine ehitusvaldkonnas, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse.
(muudetud 26.02.2004, jõustunud 15.03.2004; muudetud 21.01.2010, jõustunud 01.02.2010)

211. Planeeringukomisjon

211.1. Vallavalitsus moodustab planeeringukomisjoni. Komisjoni ülesandeks on:

211.1.1. ettepanekute tegemine lähteülesande koostamiseks, sealhulgas planeeritava ala ehitustingimuste kohta;

211.1.2. detailplaneeringu läbivaatamine enne selle vastuvõtmist eesmärgiga hinnata selle vastavust lähteülesandele ja vallavalitsuse informeerimine avastatud puudustest;

211.1.3. ettepanekute tegemine väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid asuvatele katastriüksustele elamumaa sihtotstarbe määramiseks;

211.1.4. ettepanekute tegemine projekteerimistingimuste koostamiseks, kui projekteerimistingimuste määramist on taotletud ehitise püstitamiseks katastriüksusele, millel ei asu ehitisi.

211.2. (kehtetu alates 01.05.2007)

211.3. Komisjoni koosseisu kuuluvad ametikoha järgi abivallavanem. ehitusnõunik, keskkonnanõunik ja maanõunik. Vallavalitsus võib komisjoni koosseisu määratra ka teisi isikuid. Komisjoni tööd juhib abivallavanem. Komisjon annab katastriüksuse või planeeritava ala asukohajärgse küla külavanemale võimaluse komisjoni töös osalemiseks.
(kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.06.2005; muudetud 19.04.2007, jõustunud 01.05.2007; muudetud 21.01.2010, jõustunud 01.02.2010)

VIII EHITUSJÄRELEVALVE

22. Ehitusjärelevalve

22.1. Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse.

22.2. Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima vallavalitsust ehitisel teostatud riikliku järelevalve tulemustest.

22.3. Ehitusjärelevalve ülesandeid täidavad vallavalitsuse vastavate volitustega ametiisikud.

22.4. Ehitusseaduse paragrahvi 61 lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus on vallavanema volitatud ametiisikul.

IX PLANEERINGUTEADETE AVALDAMINE

23. Planeeringuteadete avaldamine

23.1. Planeeringuteated avaldatakse vastavas ajalehes ja valla veebilehel.

23.2. Vastavaks ajaleheks on Eesti Päevaleht.

23.3. Valla veebileht on valla ametlik interneti võrgulehekülg.

231. Detailplaneerimisalase teabe avalikustamine

231.1. Lisaks planeeringuteadetele avalikustab vallavalitsus valla veebilehel kogu detailplaneerimisalase teabe. Avalikustatakse:

231.1.1. ehitusmääruse punkti 8.1. kohane detailplaneeringu algatamise ettepanek ja selle lisad, s.h. detailplaneeringu eskiis;

231.1.2. vallavalitsuse ja planeeringukomisjoni seisukohad detailplaneeringu algatamise ettepaneku suhtes;

231.1.3. teade eskiisi avaliku arutelu kohta ja avaliku arutelu protokoll;

231.1.4. detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohta kirjalikult või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud arvamused ja vastuväited, mida ei ole kantud eskiisi avaliku arutelu protokolli;

231.1.5. detailplaneeringu algatamise otsus ja nimetatud otsusega kinnitatud detailplaneeringu lähteülesanne;

231.1.6. enne detailplaneeringu vastuvõtmist sellele antud kooskõlastused;

231.1.7. detailplaneeringu vastuvõtmise otsus koos kõigi lisadega, sealhulgas detailplaneering ise (nii tekst kui ka kaardi- ja plaanimaterjal);

231.1.8. detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud ja vastuväited;

231.1.9. detailplaneeringu avaliku arutelu protokoli;

231.1.10. avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel detailplaneeringus tehtud parandused ja täiendused ning planeeringu järelevalve teostajale esitatud informatsioon arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta;

231.1.11. järelevalve teostaja seisukohad vastuväidete kohta, mida detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud;

231.1.12. järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused ja nendele keskkonnaministri poolt antud lahendused;

231.1.13. järelevalve teostaja poolt detailplaneeringule antud heakskiit;

231.1.14. detailplaneeringu kehtestamise otsus koos kõigi lisadega, sealhulgas detailplaneering ise (nii tekst kui ka kaardi- ja plaanimaterjal).

231.2. Detailplaneeringualane teave peab olema seotud planeeritava ala asukohalise informatsiooniga – peab olema võimalik näha planeeritava ala asukoht valla kaardil. Teabest peab olema aru saada, millises staadiumis konkreetse detailplaneeringu menetlus parasjagu on.
(muudetud 19.04.2007, jõustunud 01.05.2007)

X PLANEERINGU AVALIKU VÄLJAPANEKU KOHT

24. Planeeringu avaliku väljapaneku koht

24.1. Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse vallamajas, valla raamatukogudes ja Laitse seltsimajas.

24.2. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse:

24.2.1. vallamajas;

24.2.2. vastavas külas, kui see pole aga võimalik, siis valla raamatukogus, mille teeninduspiirkonda antud küla jääb.

XI EHITUSMÄÄRUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE

25. (kehtetu alates 01.02.2010)

26. Ehitusmääruse avaldamine ja jõustumine

26.1. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

26.2. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas.

26.3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.