ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Jõgeva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.04.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 11.04.2014, 17

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Vastu võetud 22.04.2010 nr 8
jõustumine 01.05.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.09.2013RT IV, 27.11.2013, 930.11.2013
28.03.2014RT IV, 11.04.2014, 614.04.2014

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1 ning «Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse» § 8 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Eeskirja reguleerimisala

 (1) Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ning sademete- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee (edaspidi sademete- ja drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi, ühiselt nimetatud sademevesi) ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Jõgeva linnas.

 (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Jõgeva linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
 2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve;
 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme, nagu olmevesik jms, koht;
 4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
 5) joogivesi – joogiks, toidu valmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi;
 6) kaitsevöönd – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ehitiste ja ohutuse tagamiseks;
 7) kanalisatsiooni vaatluskaev – maapinnale ulatuva luugiga kaev (toru) kanalisatsiooni torustikul;
 8) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus;
 9) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk või -kanalisatsioon) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist või kinnistult reovee ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
 10) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest;
 11) liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
 12) liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooniga;
 13) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm;
 14) mõõdusõlm – vee või reovee mõõtmiseks ettenähtud arvestist ja teistest vajalikest seadmetest koosnev tehniline sõlm;
 15) paisutustase – tõenäoline tase, milleni võib tõusta reovee ning sademevee tasapind ühiskanalisatsioonis;
 16) peakraan – ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu veevärki;
 17) peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reo- ning sademevee ärajuhtimine;
 18) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
 19) reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
 20) reostusgrupp – reovee reostustaset määravate reostusnäitajate vahemik, mis on aluseks ülenormatiivse reostuse tasu määramisele;
 21) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks;
 22) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
 23) sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi – loodusliku päritoluga ühiskanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi;
 24) sademevee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed sademevee ärajuhtimiseks;
 25) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
 26) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab ühiskanalisatsiooni kaudu kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo- ning sademevee ärajuhtimist;
 27) vee-ettevõtja klient (edaspidi klient) – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks ja/või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks;
 28) volitatud isik – isik, kes linnavolikogu otsusega on volitatud kontrollima kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele;
 29) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett ärajuhtiv toru peatorust liitumispunktini, viimane kaasaarvatud;
 30) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reo- ning sademevee ärajuhtimine ja mis on vee-ettevõtja omanduses ja/või hallatav;
 31) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reo- ning sademevee ärajuhtimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Reo- ning sademeveena käsitletakse reovett ja sademevett eraldi.

§ 3.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub Jõgeva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning Jõgeva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

 (3) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.

 (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingule. Teenusleping sõlmitakse kinnistu omaniku või valdajaga.

 (5)
[Kehtetu - RT IV, 27.11.2013, 9 - jõust. 30.11.2013]

 (6) Klient tasub veevarustuse ja/või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule ja/või esitatud arvetele.

 (7) Ühisveevärgi vesi on mõeldud eelkõige olmevajaduste rahuldamiseks ning tulekahjude kustutamiseks.

 (8) Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks ja tänavate pesemiseks. Nendeks otstarveteks kasutatavale veele võib vee-ettevõtja kehtestada piirkoguse ja kasutusrežiimi, mis fikseeritakse teenuslepingus.

 (9) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitus- ja kasutusviisist ette nähtud:
 1) reovee kanalisatsiooni puhul – reovee ärajuhtimiseks;
 2) sademevee kanalisatsiooni puhul – sademevee ärajuhtimiseks;
 3) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul – reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.

 (10) Reovee väljaveol ning purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb juhinduda kehtivatest õigusaktidest. Purgida võib ja reovett saab ära anda purgimispunktis (Toominga tn 34) vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

 (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis tuleb järgida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaseid kitsendusi. Kaitsevööndis keelatud tegevuse eest karistatakse õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras.

 (12) Isikuid, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete kahjustamises, kannavad õigusaktides sätestatud korras vastutust põhjustatud kahju eest, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest.

§ 4.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

 (1) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimine ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrje hüdrantidest kahjutule tõrjumiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest vee võtmine ning vastavate kulutuste eest tasumine reguleeritakse linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

 (2) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante kasutab Lõuna-Eesti Päästekeskus (edaspidi päästekeskus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

 (3) Sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks.

 (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile, määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused kohalike omavalitsuste vahelise halduslepinguga.

2. peatükk VEEGA VARUSTAMINE JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 5.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkt

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja poolt määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutusele esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa.

 (2) Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri, võimalikult piiri juures. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja kliendi vahelisel kokkuleppel.

 (3) Veevärgil on liitumispunktiks üldjuhul peakraan, kanalisatsioonil loetakse liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul asetsev vaatluskaev. Kui olemasoleval veetorustikul puudub peakraan või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse liitumispunkt kuni vajalike ümberehitusteni veetorustikule kinnistu piiril. Kui olemasoleval kanalisatsioonitorustikul puudub vaatluskaev või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel teisiti kokku lepitud, määratakse liitumispunkt kuni vajalike ümberehitusteni kanalisatsioonitorustikule kinnistu piiril .

 (4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga. Piiritlusakt on liitumislepingu ja teenuslepingu lahutamatu osa.

 (5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravoolu liitumispunkt asub sissevoolu seadmel sademevee äravoolurajatisse. Liitumispunktide asukohtade fikseerimine piiritlusaktiga ei ole kohustuslik.

 (6) Kinnistute piiride või hoonestuse muutmiseks detailplaneeringuta tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga.

 (7) Kinnistute piiride muutmisel detailplaneeringuga esitab vee-ettevõtja veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja ümberehitamise nõuded planeeringu koostamisel tehtava koostöö raames.

§ 6.  Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutustase

 (1) Veerõhk liitumispunktides määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja ühisveevärgi rajatiste tehnilisest lahendusest.

 (2) Vähim nõutud veerõhk, mõõdetuna maapinna kõrgusel, on 23 m H2O (veesammast). Kui kinnistul vajatakse suuremat veerõhku, tuleb rõhu tõstmine lahendada kliendil oma rõhutõsteseadmega ja omal kulul.

 (3) Rõhk võib tulekahju korral langeda alla vähima nõutud veerõhu. Suurim lubatud rõhk ei tohi ületada torustikus 60 m H2O.

 (4) Paisutustase ühiskanalisatsioonis on määratud rajatiste tehnilise lahendusega ja antakse liitumistingimustes. Kui paisutustaset ei ole antud, on selleks reovee kanalisatsiooni korral liitumispunkti poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva ühendustorustiku kaevu kaane kõrgus ning sademevee kanalisatsiooni korral äravoolu suunas lähima tänavapinna kõrgus +0,1 m. Kui pole tagatud reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita ärajuhtimine, tuleb reo- või sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kliendil oma seadmetega ja omal kulul.

§ 7.  Ajutised torustikud

 (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks, teehoolduseks jms) väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta.

 (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

 (3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kohustused. Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustiku ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp.

 (4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti, kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 8.  Nõuded kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitusele, korrasolekule ja hooldusele

 (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktidega, tehniliste normdokumentidega, standarditega ja eeskirjaga.

 (2) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlme olema paigaldatud tagasilöögiklapp.

 (3) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

 (4) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

 (5) Klient on kohustatud:
 1) hoidma ja kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist teistele klientidele;
 2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul sellest teatama vee-ettevõtjale;
 3) lubama kinnistu veevärgile paigaldada ja hooldada veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse vastavalt eeskirja paragrahvides 18 ja 19 toodule;
 4) kinni pidama eeskirja paragrahvide 15 ja 16 kohastest nõuetest ärajuhitavale reoveele;
 5) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistuvõrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja terviseameti esindajal veeproove;
 6) vajadusel hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal peakraani ja vaatluskaevu luugid;
 7) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama vee-ettevõtjale.

 (6) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühendusteks loetakse:
 1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;
 2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid.
 4) ühendust, mis on tehtud kinnistu veevärgile enne veemõõdusõlme;
 5) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni;
 6) ühendust, mis võimaldab sademevett juhtida reovee kanalisatsiooni kui selleks puudub vee-ettevõtja luba.

 (7) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad eeskirja paragrahvi 16 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

 (8) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise, ühiskanalisatsiooni ohustava reostuse ärajuhtimise või muu süülise tegevuse tõttu reostus vesi ühisveevärgis, rikuti ühiskanalisatsiooni rajatisi või põhjustati keskkonnareostust, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi poolt.

§ 9.  Veeseadmete plommimine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
 1) vee- ja reoveearvesti liitmik ning arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
 2) kinnistu veevärgi sisendus- ja kanalisatsiooni väljundtorustik;
 3) ühendused, mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.

 (2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga, millega klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust ja rikkumisest.

 (3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkudel plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhtudel.

 (4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

 (5) Eemaldatud plommide tagasipaigalduse kulud kannab klient.

§ 10.  Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

 (1) Õigusteostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku üle (sealhulgas käesoleva eeskirja paragrahvi 8 lõike 6 järgimist) on linnavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt eeskirjale ja teenuslepingu tingimustele .

 (2) Ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ning sademevee reostusnäitajate kontroll toimub eeskirja paragrahvi 17 kohaselt.

 (3) Kontrolli käigus leitud puuduste või rikkumiste kohta koostatakse kahes eksemplaris akt, millest üks edastatakse kliendile. Akt on sõltuvalt puuduste või rikkumiste iseloomust tähtajaliste ettekirjutuste, veeandmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise, kahjuhüvitise ning seadusjärgsete trahvide määramise aluseks.

3. peatükk TEENUSTE OSUTAMISE KATKESTAMINE JA TAASTAMINE NING TEENUSTE OSUTAMINE AVARIIOLUKORRAS 

§ 11.  Vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamine ja taastamine

 (1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatusest, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine, kui klient:
 1) on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kolme kuu, alates maksetähtaja saabumisest;
 2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil ning võtta vee ja reo- ning sademevee proove;
 3) ei ole täitnud eeskirjast tulenevaid vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi ettekirjutusi;
 4) ei ole taganud reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast ning nõuetest kinnipidamist;
 5) ei ole täitnud eeskirja paragrahvi 5 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud teostustähtajast.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või -kanalisatsiooni ohustava reostuse korral;
 3) lekke ilmnemisel sisendustorust.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestamise põhjusest teavitatud, tuleb klienti katkestamise põhjustest esimesel võimalusel kirjalikult teavitada.

 (4) Veeandmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist, kliendi kirjaliku taotluse alusel. Omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.

 (5) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirjakohasel kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamisel sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

 (6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust, kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.

 (7) Erakorraliste asjaolude puhul on vee-ettevõttel õigus piirata ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks.

§ 12.  Vee andmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii ning remonttööde korral

 (1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja, lähtudes linnavalitsuse poolt antud korraldustest.

 (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 18 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.

 (3) Vee-ettevõtja on kohustatud võimaldama info kättesaadavuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste plaaniliste ehitus- ja remonttööde aja kohta hiljemalt kaks nädalat enne tööde algust ja avariiliste remonttööde ajal jooksvalt. Plaaniliste hooldustööde algusest ning nendega seonduvatest veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm päeva enne tööde algust.

 (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulud.

 (5) Teemaade või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

4. peatükk OMAVOLILINE VEEVÕTT JA REO- NING SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE 

§ 13.  Omavolilise veevõtu ja reo- ning sademevee ärajuhtimise määratlus

 (1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mil:
 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping;
 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja paragrahvi 9 lõikes 4 sätestatud juhud;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud;
 5) kinnistu sisendustorule enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 6) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide või sademevee purgimine ühiskanalisatsiooni või juhitakse sademevett reovee kanalisatsiooni;
 7) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuste tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

 (2) Omavolilise veekasutamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.

§ 14.  Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ning sademevee mahu ja maksumuse määramine

 (1) Omavolilise veevõtu ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide rikkumise või eemaldamise või arvesti näitude moonutamise korral võetakse läbilaskevõime määramisel aluseks arvesti arvestuslik siseläbimõõt. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes kehtivatest veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindadest.

 (2) Omavolilise reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
 2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti arvestusliku siseläbimõõdu järgi;
 3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu, katuseäravool jne) lähtudes äravoolust 25 m³ kalendrikuus ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast.

 (3) Kui omavoliline veevõtt tuletõrje hüdrantidest või omavoliline reovee või fekaalide ärajuhtimine (purgimine) toimus teisaldatavate mahutite täitmiseks või tühjendamiseks, tasub vee võtja või ärajuhtija vee-ettevõtjale hüvitist lähtudes kasutatud mahuti 5-kordsest mahust ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnast. Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist põhjustatud keskkonnakahju võrra.

 (4) Omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise kestvus arvutatakse tagasi päevani, millal volitatud isik või vee-ettevõtja võis veenduda omavolilise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise puudumises, kuid mitte üle kuue kalendrikuu tagasi.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja lähtuvalt faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest vähendada.

 (6) Omavolilise veekasutuse või vee ärajuhtimise juhtudel, mille mahu ja maksumuse arvestus ei mahu käesoleva paragrahvi lõigete 1-3 kohase arvestuskorra alla, määratakse hüvitus volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

5. peatükk NÕUDED ÄRAJUHITAVALE REOVEELE 

§ 15.  Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

 (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

 (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab:
 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase;
 4) radioaktiivseid aineid;
 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

 (3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40º C.

 (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka purustatud kujul.

 (5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

 (6) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida ühiskanalisatsiooni ohustavat reostust, mille kohta pole kehtestatud piirväärtusi või see pole lubatud teenuslepinguga. Sellise reostuse leidmisel kliendi reo- või sademeveest võib vee-ettevõtja seda käsitleda ühiskanalisatsiooni ohustavana.

 (7) Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamatult teatama vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.

§ 16.  Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused
[RT IV, 11.04.2014, 6 - jõust. 14.04.2014]

 (1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üldreostusnäitajate piirväärtused on järgmised:

Reostusnäitaja

Tähis

Mõõtühik

Piirväärtus

Vesinikioonide min sisaldus

pHmin

pH-ühik

6,5

Vesinikioonide maks sisaldus

pHmax

pH-ühik

8,5

Heljuvainete sisaldus

HA

mg/l

1000

Biokeemiline hapnikutarve

BHT7

mg/l

1400

Keemiline hapnikutarve

KHT

mg/l

1400

Polaarsete süsivesinike sisaldus

 

mg/l

50,0

Naftasaaduste sisaldus

 

mg/l

5,0

Üldlämmastiku sisaldus

 

mg/l

120,0

Ühealuseliste fenoolide sisaldus

 

mg/l

2,9

Kahealuseliste fenoolide sisaldus

 

mg/l

15,0

Pindaktiivsete ainete sisaldus

 

mg/l

44,0

Üldfosfori sisaldus

 

mg/l

20,0

Sulfaatide sisaldus

 

mg/l

80,0

 (2) Ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised:

Reostusnäitaja

Tähis

 

Mõõtühik

Piirväärtus

Biokeemiline hapnikutarve

BHT7

mg/l

15

Keemiline hapnikutarve

KHT

mg/l

125

Heljuvainete sisaldus

HA

mg/l

40

Üldlämmastiku sisaldus

Nüld

mg/l

45

Üldfosfori sisaldus

 

mg/l

1

Naftasaaduste sisaldus

 

mg/l

5,0

 (3) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused.

 (4) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reo- ning sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 esitatud piirväärtusi ning reovett, mille jaoks saasteainete sisalduse piirväärtusi ei ole kehtestatud, kui need ained ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ega põhjusta puhastusprotsessi häireid.

 (5) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral loetakse seda reo- või sademevett ühiskanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda ohustavalt reostatuks, kui selline ületamine ei ole lubatud ülenormatiivse reostuse grupi kohaselt (ülenormatiivse reostustasu maksmisega) või teenuslepinguga.
[RT IV, 11.04.2014, 6 - jõust. 14.04.2014]

§ 17.  Reovee reostusnäitajate kontroll

 (1) Kliendi reovee reostusnäitajate kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse teenuslepingus. Kontrollkaevuks on viimane (kokkuleppeliselt muu nõuetele vastav) kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne liitumispunkti. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepinguga määratud, võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

 (2) Proovivõtu sagedus ja reostusnäitajate loetelu proovivõtus ning reovee reostusgrupp määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt reovee reostuse iseloomust ja tasemest. Klient, kes oma tegevusalas või tehnoloogias kasutab ohtlikke aineid sisaldavat tooret, abimaterjale, pooltooteid või kemikaale, on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest, sealjuures bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest.

 (3) Proove võtab proovivõtja kliendi ja vee-ettevõtja esindaja juuresolekul. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministri poolt kehtestatud korras ja omama vastavat tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

 (4) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

 (5) Reovee proovide võtmine vormistatakse proovivõtu protokolliga kahes eksemplaris, millest üks antakse kliendile pärast proovide analüüsimist koos analüüsiandmetega.

 (6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reovee reostusnäitajate tase põhjustab reovee reostusgrupi muutumist, väljastatakse kliendile sellekohane kirjalik teatis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast.

6. peatükk VEE MÕÕTMINE JA REOVEE ARVESTUS NING TEENUSTE EEST TASUMINE 

§ 18.  Vee mõõtmine

 (1) Kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

 (2) Kinnistul tarbitav vesi peab olema mõõdetud ühes veemõõdusõlmes. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

 (3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones sellise paigutusega, et sisendustoru oleks võimalikult lühike või mõõdukaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

 (4) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel mõõdukaevu, kui:
 1) hoones puudub selleks võimalus;
 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
 3) sisendustorustik kinnistul osutub pikemaks kui 50 m.

 (5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele nõuetele. Veemõõdusõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldamiseks üleantav arvesti peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele.

 (6) Vee-ettevõtja paigaldab ühe kinnistu kohta ühe veearvesti omal kulul kliendi kinnistu nõuetekohasesse veemõõdusõlme mõistliku aja jooksul, kokkuleppel kinnistuomanikuga pärast teenuslepingu sõlmimist, teostades edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteeritakse arvesti vee-ettevõtja poolt.

 (7) Veemõõdusõlme või mõõdukaevu rajamine on kliendi kohustus, kui vee-ettevõttega ei ole kokkulepitud teisiti.

§ 19.  Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

 (1) Klient peab tagama:
 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
 2) veemõõdusõlme ruumi või mõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
 3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
 4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu hoidmise vabana veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks;
 5) et arvesti ei oleks uputatud ruumi või mõõdukaevu valgunud vee poolt.

 (2) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest ja ülekuumenemisest tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.

 (3) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja kokkuleppel kliendiga mõistliku aja jooksul, peale tekitatud kahjude ja määratud hüvitiste tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

 (4) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 20.  Kliendi veearvestus

 (1) Kliendile antava vee arvestus toimub kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesti näitude järgi.

 (2) Kui läbi ühe kinnistu osutatakse teenust ka teistele kinnistutele, siis sõlmitakse teenusleping ainult liitumispunkti omava kinnistuga. Järgnevaid kinnistuid käsitletakse alltarbijatena. Vee-ettevõte esitab arve ainult teenuslepingu sõlminud kliendile. Edasine arvlemine toimub alltarbijate ja teenuslepingu sõlminud kliendi vahelise kokkuleppe alusel.

 (3) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Juhul, kui kliendi tarbimise periood oli lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arvlemiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

 (4) Kui eeskirja paragrahvi 19 lõike 4 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses tarbitud veekoguse ümberarvestus alates arvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ulatuses.

 (5) Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide (m³ kuus inimese kohta) järgi:
 1) veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon - 1,0;
 2) kanalisatsiooniga eluruumis, kus puudub veevarustus - 1,0;
 3) veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puudub dušš ja vann - 2,0;
 4) veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohtküttega eluruumis, kus on dušš või vann - 3,0;
 5) veevarustuse ja kanalisatsiooniga tsentraalküttega korteris, kus on dušš - 3,0;
 6) veevarustuse ja kanalisatsiooniga tsentraalküttega korteris, kus on dušš ja vann - 4,0
 7) ärihoone ja muud hooned - 0,3;
 8) avalik veevõtukoht - 1,0.

 (6) Vee tarbimise arvestamiseks kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, töötajad) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus.

 (7) Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kolme päeva jooksul teatanud veemõõtesõlme seadmete või plommide rikkumisest või riknemisest või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu paragrahvi 14 lõike 1 kohaselt ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või võetakse arvestuse aluseks valeandmetega hõlmatud aeg.

 (8) Kastmisvett ja muud tarbitavat vett, mida ei juhita kanalisatsiooni, võib mõõta eraldi veemõõtjaga. Vastav taotlus tuleb esitada kirjalikult vee-ettevõtjale. Vee-ettevõtja võib kastmisvee andmisest tehnilistel põhjustel keelduda, kui see ületab oluliselt liitumistingimustes kinnistule antud maksimaalset veetarbimishulka. Kastmisvee arvesti peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele ja paigaldatakse peale kliendi kinnistu veearvestit kliendi kulul ning plommitakse vee-ettevõtja poolt.

 (9) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud arvestit, teeb eeskirja paragrahvi 9 lõikest 4 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 21.  Vee eritarvituste arvestus

 (1) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

 (2) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (3) Päästekeskuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Päästekeskuse poolt tarvitatava veekoguse eest arvlemine toimub linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu alusel.

§ 22.  Reovee mõõtmine

 (1) Reovee mõõdusõlme ja reoveearvestiga varustatakse kinnistu või reoveekogumisala osa kanalisatsioon eeskirja paragrahvi 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel.

 (2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud nõuetele. Reovee mõõdusõlme vaatab üle ja annab kasutusse lubamise akti vee-ettevõtja.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus omal kulul teostada reoveearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega.

 (4) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb kliendil kinni pidada eeskirja paragrahvi 19 lõigetes 1 ja 2 veemõõdusõlme ja arvesti kohta toodud nõuetest.

§ 23.  Reovee arvestus

 (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui klient seda soovib või vee-ettevõtja peab seda otstarbekaks. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab huvitatud osapool.

 (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

 (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja paragrahvi 20 lõikes 3 sätestatud korras.

 (4) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesud, katsetused jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

 (5) Sademevee kogus määratakse teenuslepinguga poolte kokkuleppel või vee-ettevõtja poolt tehniliste arvutuste alusel vastavalt linnavalitsuse kehtestatud metoodikale.

 (6) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademevesi satub ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigusteostada kinnistult ärajuhitava reovee kontrollmõõtmist. Kliendil on õigus jälgida mõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks võimalike kinnistu kanalisatsiooni korrastuse tähtajaliste ettekirjutuste tegemisel ja ärajuhitava reovee eest tasumisel.

§ 24.  Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest tasumise kord

 (1) Arvlemine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sealhulgas kliendi poolt vee- (reovee-) arvesti näidu registreerimine ja teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kui klient ei ole veenäitu teatanud kokkulepitud ajaks, võib vee-ettevõtja esitada prognoosarve viimase 6 kuu keskmise veetarbimise põhjal. Kasutatud vee või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

 (2) Arvestusperioodi alguskuupäev ja pikkus määratakse teenuslepingus.

 (3) Abonenttasu makstakse vastavalt kehtestatud korrale ja teenuslepingule.

 (4) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt «Võlaõigusseadusele».

 (5) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ning füüsilise isiku puhul «Võlaõigusseaduses» sätestatud suurusest lähtuvalt tasumata summast päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

 (6) Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensioonid lahendatakse kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest.

7. peatükk TEENUSLEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE 

§ 25.  Teenuslepingu sõlmimine

 (1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

 (2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reo- ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt «Asjaõigusseadusele». Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

 (3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

§ 26.  Tähtajalise teenuslepingu sõlmimine

 (1) Eeskirja paragrahvi 7 lõike 1 kohase tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendid, mis tõendavad tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

 (2) Kui tähtajaliste teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste osutamise tähtajalise lepingu sõlmimine eeskirja paragrahvi 25 lõigete 1 ja 3 kohaselt.

 (3) Ühekordse veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 27.  Teenuslepingu lõpetamine

 (1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutust või reo- ning sademetevee ärajuhtimist omavoliliseks.

 (2) Kliendil on avalduse alusel õigustaotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. Teenuslepingu peatamine käesolevas lõikes sätestatud korras ei vabasta abonenttasu maksmise kohustusest.

 (3) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
 1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reo- ning sademevee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud;
 2) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
 3) ehitiste lammutamisel;
 4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
 5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
 6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

 (4) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse kliendile kirjalikult, väljaarvatud punktis 5 toodud juhul. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 28.  Teenuslepingu uuendamine

 (1) Kliendil on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigusteenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja on võimalik kasutada olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud ja abonenttasud lepingu lõpetamisest möödunud aja eest.

 (2) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 29.  Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 30.  Rakendussätted

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (2) Määrus jõustub 1. mail 2010. a.