Ehitus

Teksti suurus:

Lääne-Saare valla ehitusmäärus

Väljaandja:Lääne-Saare Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.11.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.03.2018
Avaldamismärge:RT IV, 27.11.2015, 15

Lääne-Saare valla ehitusmäärus

Vastu võetud 17.11.2015 nr 60

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 7 lg 1 ja 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Lääne-Saare valla ehitusmääruses (edaspidi ehitusmäärus) sätestatakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ning reeglid Lääne-Saare vallas. Ehitusmäärusega jaotatakse vallas ülesanded planeerimis-ja ehitusala korraldamisel.

  (2) Kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimused, mis ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse ning Lääne-Saare Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt reguleerimata küsimused lahendab Lääne-Saare Vallavalitsus (edaspidi valitsus), kes teeb ettepanekud arengu- ja eelarvekomisjonile seisukoha võtuks (edaspidi komisjon).

  (3) Valitsusel on õigus ehitusmäärusega valitsusele antud küsimuste paremaks lahendamiseks moodustada komisjone, toimkondi ja kaasata selleks muid isikuid.

  (4) Ametiisikute vahelise tööjaotuse ehitusmääruse täitmisel määrab vallavanem käskkirjaga.

2. peatükk PLANEERIMISKORRALDUS 

§ 2.   Volikogu pädevus planeerimisvaldkonnas

  Volikogu pädevuses on:
  1) valla seisukoha andmine üldplaneeringu muutmise suhtes maakonnaplaneeringu koostamise käigus ja vastava kokkuleppe sõlmimiseks volituste andmine;
  2) mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumit hõlmava üldplaneeringu koostamise kokkuleppe sõlmimise otsustamine;
  3) valla seisukoha andmine olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse suhtes;
  4) üldplaneeringu, eriplaneeringu ja planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud planeeringu koostamise algatamine või mitte algatamine, vastuvõtmine või keeldumine vastuvõtmisest, kehtestamine või mitte kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine;
  5) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine;
  6) teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine;
  7) planeeringu koostamise vajaduse otsustamine juhul, kui seadus selle koostamist ette ei näe või see vajadus ei ole üheselt mõistetav;
  8) kehtestatud planeeringute ülevaatamine;
  9) kinnisasja omandamise otsuse tegemine, kui kohalik omavalitsus on planeerimisseaduse järgi kohustatud kinnisasja omandama;
  10) riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine;
  11) avaliku huvi olemasolu korral planeeringu algatamine alal või juhul, mida planeerimisseaduse § 125 lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.
  12) põhjendatud vajadusel planeeringu osaline kehtestamine.
  13) sundvalduse seadmine juhul, kui volikogu pädevuses on kehtestada planeering, millega kavandatakse tehnovõrkude või -rajatiste rajamine.
  14) muud volikogu ainupädevusse seadusega antud või volikogu poolt võetud küsimused.

§ 3.   Valitsuse pädevus planeerimisvaldkonnas

  Valitsuse pädevuses on:
  1) üldplaneeringu koostamise korraldamine ja otsustamine, kes hakkab üldplaneeringu koostamist juhtima;
  2) planeeringu koostamise algatamine või mitte algatamine, vastuvõtmine või vastuvõtmisest keeldumine, kehtestamine või kehtestamata jätmine (va määruse § 2 punktis 4 toodud juhtudel) ning valitsuse poolt algatatud detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine;
  3) planeeringu koostamise korraldamine ja koostamise tellimine, lähteseisukohtade kinnitamine ja kooskõlastustele esitamine;
  4) vajadusel ehituskeelu kehtestamine planeeringu ajal;
  5) üld- ja detailplaneeringute avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine;
  6) avaliku väljapaneku või arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste tegemine ning vajadusel koos ettenähtud lisainformatsiooniga planeeringu järelevalve teostajale esitamine;
  7) järelevalve teostajale valla seisukohtade selgitamine;
  8) omavalitsuse teadete edastamine ja informatsiooni andmine õigusaktidega ettenähtud korras;
  9) üldplaneeringu kehtestamise ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse või korralduse ärakirja ja kehtestatud planeeringu maavanemale ning riigi maakatastri pidajale saatmine;
  10) naaberomavalitsuste planeeringute kooskõlastamine ja muudatusettepanekute tegemine;
  11) valla poolt koostatavate planeeringute kooskõlastamine;
  12) planeeringute kooskõlastamise vajaduse ja täiendavate kooskõlastuste määramine;
  13) lepingu sõlmimine planeeringu koostamise ja/või selle rahastamise kohta ning planeeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja selle rahastamise kohta;
  14) teede, tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamiseks hüpoteegi ja reaalkoormatise seadmine;
  15) sundvalduse seadmine juhul, kui valitsuse pädevuses on kehtestada planeering, millega kavandatakse tehnovõrkude või -rajatiste rajamine.
  16) muudatuste sisse viimine üldplaneeringusse

§ 4.   Arengu- ja eelarvekomisjoni pädevus planeerimisvaldkonnas

  Arengu- ja eelarvekomisjoni pädevuses on:
  1) planeeringu algatamiseks, vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks seisukoha andmine;
  2) üldplaneeringut muutvate planeeringute lähteseisukohtade pikendamise ja muutmise taotlusele seisukoha andmine;
  3) planeeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväitele seisukoha andmine. Seisukoht edastatakse volikogule või valitsusele planeeringu edasiseks menetlemiseks;

§ 5.   Planeerimise põhimõtted ja nõuded

  (1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus planeeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama sooviavaldust sõlmida leping planeeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja – rajatiste väljaehitamiseks ja selle rahastamiseks.

  (2) Planeeringu algatamise ettepaneku tegija esitab valitsusele kirjaliku taotluse vastavalt kinnitatud vormile, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala).

  (3) Taotlusele lisatakse vajadusel:
  1) kinnistu omaniku esindaja volitus;
  2) eskiis.

  (4) Ehituskomisjon koostab planeeringu lähteseisukohad vastavalt kinnitatud vormile. Planeeringu lähteseisukohtadega määratakse kindlaks:
  1) planeeringu ülesanded;
  2) vastavus kehtivale üldplaneeringule;
  3) planeeringuala ulatus;
  4) põhilised arhitektuurilised, looduskaitselised ja muinsuskaitselised nõuded;
  5) planeeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava;
  6) kruntide miinimumsuurused;
  7) vajalikud kooskõlastused ja vallapoolsed tingimused.

  (5) Planeeringu lähteseisukohad kehtivad kaks aastat. Valitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt lähteülesande kehtivuse tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus lähteülesande kehtivuse tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne lähteülesande kehtivuse tähtaja lõppemist.

  (6) Kui planeeringu koostamise algatamist taotletakse üksnes erahuvidest ning planeeringu kohta ei kohaldu planeerimisseadus § 130 lg 2, sõlmitakse huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise ja selle rahastamise kohta vastavalt kinnitatud vormile.

  (7) Valitsus või volikogu teeb planeeringu algatamise või mitte algatamise otsuse pärast huvitatud isikuga lepingu sõlmimist.

  (8) Enne planeeringu kehtestamise otsustamist sõlmib valitsus huvitatud isikuga lihtkirjaliku lepingu planeeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamiseks ja üleandmiseks. Huvitatud isiku keeldumisel planeeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamise lepingu sõlmimisest on volikogul või valitsusel õigus jätta planeering kehtestamata.

  (9) Lähteseisukohtadele vastava planeeringu eskiislahendus esitatakse paberkandjal valda registreeritud topo - geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500 ja pdf formaadis e-posti teel, kui lähteseisukohtadega ei ole määratud teisiti. Koos eskiislahendusega esitatakse keskkonnamõju eelhindamise ankeedi A-osa.

  (10) Planeeringutest informeerimise ametlikud kohad on ajalehed "Saarte Hääl", "Põhjatäht" ja Lääne-Saare valla veebileht.

  (11) Planeeringu eskiislahenduse läbivaatamisel võib valitsus lisaks lähteseisukohtades märgitule määrata vajadusel täiendavaid kooskõlastusi ja kaasamisi.

  (12) Kooskõlastatud planeering tuleb esitada kahes eksemplaris (kui ei ole määratud teisiti) paberkandjal koos lisamaterjalidega ja elektrooniliselt pdf ning dwg (dgn) formaadis e-posti teel või andmekandjal valitsusele või volikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses/korralduses ei ole sätestatud teisiti.

  (13) Valitsus või volikogu võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt planeeringu esitamise tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne tähtaja lõppemist.

  (14) Kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole kahe aasta jooksul arvates planeeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse tegemisest planeeringut vastu võetud, võib valitsus või volikogu tunnistada planeeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse kehtetuks.

  (15) Enne planeeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse kehtetuks tunnistamist informeerib valitsus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle 1 kuu oma seisukoha esitamiseks.

  (16) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekute ja vastuväidete kohta annab valitsus seisukoha ning teatab kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele avaliku arutelu toimumise aja ja koha.

  (17) Planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel planeeringu algatamisest arvates.

  (18) Planeering tuleb esitada enne kehtestamist valitsusele vähemalt kolmes eksemplaris paberkandjal koos kooskõlastuste ja lisamaterjalidega (tehnilised tingimused, eelkokkulepped, eelkooskõlastused, lepingud, lähteseisukohad, valla otsused, korraldused, protokollid, väljavõtted registritest jne) ja elektroonilisel kujul dwg (dgn) ja pdf formaadis andmekandjal. Planeeringu materjale säilitatakse valla arhiivis.

  (19) Kui kehtestatav planeering sisaldab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab volikogu planeeringu ning valitsus kannab vastavad muudatused üldplaneeringusse.

  (20) Planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse tagab valitsuse kantselei üldises korras.

  (21) Juhul, kui tehakse planeeringu kehtestamise otsuse või korralduse vaidlustamise tähtaja jooksul ettepanek kehtestatud planeering või planeeringu kehtestamise otsus või korraldus seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks ja volikogu või valitsus leiab, et ettepanek on põhjendatud, teeb planeeringu kehtestaja ettepaneku kohta oma otsuse ja viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse või korralduse õigusaktiga vastavusse ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates.

  (22) Kehtestatud planeeringutega tutvumise tagab valitsuse kantselei üldises korras.

3. peatükk EHITUSVALDKONNA KORRALDAMINE 

§ 6.   Nõuded ehitistele

  (1) Ehitis peab vastama ehitusseadustiku §-s 11 ja ehitusseadustiku alusel kehtestatud õigusaktides kindlaks määratud nõuetele.

  (2) Ehitis peab oma lahenduselt arvestama lähipiirkonnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile.

  (3) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning ruumide avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.

  (4) Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb ehituskruntidele jätta minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist 4m, juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja sellega on nõustunud päästeteenistus või planeering ei näe ette teisiti.

  (5) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades.

  (6) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal

  (7) Ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel on omanik kohustatud taotlema valitsuselt kooskõlastuse:
  1) ehitise välisviimistluse muutmiseks, v.a. hajaasustuspiirkonnas;
  2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks;
  3) krundipiirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel.

§ 7.   Ehitusprojekti koostamise lähteandmed

  (1) Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta:
  1) ehitisele esitatavaid nõudeid, sealhulgas kasutusotstarbest tulenevaid erinõudeid;
  2) asjakohaseid riskianalüüse ja muid ehitise asukohaga seonduvaid asjaolusid;
  3) planeeringut või projekteerimistingimusi nende olemasolul või olemasolu kohustuse korral;
  4) ehitise asukohaga seonduvaid avalik-õiguslikke kitsendusi;
  5) ehitamisprotsessist lähtuvaid vajadusi

  (2) Ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks võivad olla projekteerimistingimused ja võrguvaldajate tehnilised tingimused, geodeetiline alusplaan, tellija lähteülesanne, olemasoleva situatsiooni kirjeldus, huvitatud isikute seisukohad vms.

  (3) Projekteerimistingimused on arhitekt-planeerija (edaspidi arhitekt) poolt kinnitatud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused.

  (4) Arhitekt, võttes arvesse planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehitustingimusi, koostab ja väljastab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Vajaduse korral võib arhitekt nõuda taotluse täiendamist või lisaandmete esitamist.

§ 8.   Projekteerimistingimuste avatud menetlus

  (1) Arhitekt koostab projekteerimistingimuste eelnõu ning valitsus korraldab projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena haldusmenetluse seaduse 3. peatüki sätete kohaselt.

  (2) Valitsus korraldab taotluse ja eelnõu materjalide avaliku väljapaneku, kestusega vähemalt kaks nädalat.

  (3) Valitsus teatab avatud menetlusest vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 47 sätestatule.

  (4) Avaliku väljapaneku ajal tagab valitsus tööaja jooksul huvitatud isikute juurdepääsu kõigile taotluse ja eelnõuga seotud materjalidele, välja arvatud andmed, mille avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud.

  (5) Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võivad projekteerimistingimused puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

  (6) Kui avalikustamise käigus esitatakse ettepanekuid ja vastuväiteid, siis pärast avaliku väljapaneku lõppemist annab valitsus projekteerimistingimuste taotluse esitajale võimaluse ettepanekute ja vastuväidetega tutvumiseks ning nende kohta arvamuse avaldamiseks tähtajaga kuni 10 päeva.

  (7) Kui eelnõud või taotlust muudetakse pärast avalikku väljapanekut isiku kahjuks, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab, teavitab valitsus teda sellest ning annab talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid tähtajaga kuni 10 päeva.

  (8) Avatud menetluse korral otsustab valitsus projekteerimistingimuste väljastamise 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, mida võib pikendada ettepanekute ja vastuväidete ning muudetud eelnõuga tutvumise tähtaja võrra.

  (9) Projekteerimistingimustega saab tutvuda valitsuse kantseleis ja valla kodulehel dokumendiregistris.

  (10) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab valitsus.

§ 9.   Ehitusprojekti koostamine ja menetlemine

  (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

  (2) Ehitusloa taotlemiseks esitatakse ehitusprojekt eelprojekti staadiumis või ehitusloa taotleja valikul mõnes järgmises ehitusprojekti staadiumis majandus- ja taristuministri kehtestatud määruse kohaselt.

  (3) Ehitusseadustikus sätestatud juhul esitatakse ehitusprojekt koos ehitusteatise või ehitusloa taotlusega elektrooniliselt ehitisregistri kaudu valitsusele. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse ehitusteatis või ehitusloa taotlus valitsusele muul viisil ning andmed kantakse ehitisregistrisse.

  (4) Ehitusprojekt esitatakse elektrooniliselt ja paberkandjal. Elektrooniliselt esitatud ehitusprojekt peab olema vaadeldav üldlevinud vormingutes, mille käitlemine ei nõua tasulist tarkvara. Asendiplaan esitatakse dgn- või dwg-formaadis.

  (5) Valitsus korraldab ehitusprojekti kooskõlastamise isikute ja asutustega, kellega kooskõlastamise vajalikkus on kindlaks määratud planeeringu, projekteerimistingimuste, arhitektuur-ehituslike tingimuste või õigusaktiga.

  (6) Valitsus edastab ehitusprojekti kooskõlastamiseks või arvamuse saamiseks planeeringus, projekteerimistingimustes või arhitektuur-ehituslikes tingimustes määratud isikutele ja asutustele ning põhjendatud vajaduse korral teistele isikutele või asutustele. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik.

  (7) Kui taotletakse ehitusluba või ehitusprojekti muutmist ning ehitusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju, tuleb korraldada selle tegevuse keskkonnamõju hindamine. Vajaduse algatada kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine otsustab ehitusloa taotluse alusel valitsus. Kui keskkonnamõju hindamine algatatakse, peatub ehitusloa taotluse menetlemine keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni.

  (8) Kui ehitusprojekti kooskõlastamine või arvamuse saamine ehitusprojekti kohta on tasuline, kohustub ehitusloa taotleja maksma tasu otse teenuse osutajale.

  (9) Valitsus, võttes arvesse ehitusprojektile antud kooskõlastusi ja esitatud arvamusi ning planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehitustingimusi ning keskkonnamõju hindamise tulemusi ja keskkonnanõudeid, kas kinnitab ehitusprojekti ja väljastab ehitusloa, nõuab projekti täiendamist või lisaandmete esitamist või esitab haldusaktiga nõuded ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega seoses.

§ 10.   Ehitusprojekti muudatus

  (1) Kui ehitustöö käigustekib vajadus muuta ehitise, ehitise osa või tehnosüsteemi kohta ehitusprojektis esitatud tehnilisi lahendusi ja muudatuste ulatuse, iseloomu või mahu tõttu ei tule anda uut ehitusluba, vormistatakse selle kohta ehitusprojekti muudatus.

  (2) Taotleja esitab valitsusele kinnitamiseks asjaomaste isikute ja asutustega kooskõlastatud ehitusprojekti muudatuse, mille kohta on koostatud täiendav seletuskiri, kus on kajastatud muudatuse tegemise põhjused, uue lahenduse põhjendused ja selgitused ning muudatuse tegemisest tulenev võimalik mõju, kui seda ei ole esitatud joonisel.

§ 11.   Ehitamisele esitatavad nõuded

  (1) Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.

  (2) Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikku mõju naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele.

  (3) Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Planeeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega.

§ 12.   Ehitusteatis

  (1) Ehitusteatise esitamine on nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul.

  (2) Valitsusel on põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu ehitusseadustiku lisas 1. Ehitusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda ehitusseadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.

  (3) Ehitusprojekti nõuded elamut teenindava sisekliima tagamiseta hoonele, mille ehitisealune pind on kuni 60m² ja kõrgus kuni 5m:
  1) ehitusprojekt tuleb esitada kas paberkandjal arhiveerimise nõuetele vastavas köites formaadis A4 või elektrooniliselt pdf-formaadis ühe failina, mis peab sisaldama vähemalt:
1.1 seletuskirja;
1.2 põhiplaani ja vaateid mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;
1.3 asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega 1:500. Alusplaan peab kajastama olemasolevat olukorda.

§ 13.   Ehitusteatise menetlus

  (1) Ehitise ehitamisest teavitatakse valitsust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse ehitusteatis valitsusele ning registripidaja kannab andmed ehitisregistrisse.

  (2) Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui valitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada ehitamist.

  (3) Ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhul tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt.

  (4) Valitsus kontrollib, kas ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega seoses tuleb:
  1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse;
  2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega;
  3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid;
  4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

  (5) Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alused, lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest.

§ 14.   Ehitusluba

  (1) Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.

  (2) Ehitusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhul.

  (3) Valitsusel on põhjendatud juhul õigus anda ehitusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei sisaldu ehitusseadustiku lisas 1. Ehitusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda ehitusseadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.

  (4) Elamu ehitamine toimub ehitusloa alusel sõltumata hoone ehitusalusest pinnast ja kõrgusest.

  (5) Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.

§ 15.   Ehitusloa menetlus

  (1) Ehitusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse valitsusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui ehitusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need valitsusele muul viisil ning registripidaja kannab andmed ehitisregistrisse.

  (2) Koos ehitusloa taotlusega esitatakse nõuetele vastav ehitusprojekt. Kui ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis, esitatakse ka ekspertiisiakt.

  (3) Valitsus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning muud isikud.

  (4) Valitsus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks tähtaja kuni kümme päeva. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Valitsus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele.

§ 16.   Ehitusloa väljastamisest keeldumine ja ehitusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Valitsusel on õigus keelduda ehitusloa andmisest ehitusseadustiku §-s 44 sätestatud alustel.

  (2) Valitsusel on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada ehitusseadustiku §-s 46 sätestatud alustel.

§ 17.   Kasutusteatis

  (1) Kasutusteatise esitamine on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 nimetatud ehitiste puhul.

  (2) Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded.

  (3) Valitsusel on põhjendatud juhul õigus nõuda kasutusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu ehitusseadustiku lisas 2. Ehitusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda ehitusseadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega.

§ 18.   Kasutusteatise menetlus

  (1) Ehitise kasutamisest teavitatakse valitsust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse kasutusteatis valitsusele ning registripidaja kannab andmed ehitisregistrisse.

  (2) Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Kui valitsus ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet.

  (3) Ehitusseadustiku lisas 2 nimetatud juhul tuleb koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati.

  (4) Valitsus kontrollib, kas kasutusteatises märgitud ehitise ehitamisega või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb:
  1) viia ehitis nõuetega vastavusse;
  2) kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega
  3) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

  (5) Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alused, lähtutakse kasutusloa menetluse, sealhulgas kasutusloa andmise menetluse tähtajast ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest.

§ 19.   Kasutusluba

  (1) Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda.

  (2) Valitsus annab kasutusloa, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral.

  (3) Valitsusel on põhjendatud juhul õigus anda kasutusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei sisaldu ehitusseadustiku lisas 2. Kasutusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda ehitusseadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega.

  (4) Ehitise osale võib anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada.

§ 20.   Kasutusloa menetlus

  (1) Kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse valitsusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui kasutusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need valitsusele ning registripidaja kannab andmed ehitisregistrisse.

  (2) Koos kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Ehitusprojekti ei pea esitama, kui kasutusloa taotlus esitatakse ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks.

  (3) Valitsus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning muud isikud

  (4) Valitsus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks tähtaja kuni kümme päeva. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kasutusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Valitsus annab kasutusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale.

  (6) Valitsusel on õigus keelduda kasutusloa andmisest ehitusseadustiku §-s 55 sätestatud alustel.

  (7) Valitsusel on õigus kasutusluba kehtetuks tunnistada ehituseadustiku §-s 57 sätestatud alustel.

§ 21.   Riiklik järelevalve

  (1) Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle valla territooriumil teostavad riiklikku järelevalvet korrakaitseseaduse § 6 lõike 1 tähenduses valitsus.

  (2) Ettekirjutuse tegemise ning sunniraha rakendamise õigus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras on vallavalitsusel.

§ 22.   Ohtliku, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimine

  Valitsus otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui:
  1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht;
  2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

4. peatükk EHITUSMÄÄRUSE RAKENDAMINE 

§ 23.   Riiklik ehitisregister

  (1) Ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid registripidaja.

  (2) Ehitusregistris kajastuvate lubade väljastamise ja teatiste registreerimise kohta taotlejale täiendavaid teateid ei edastata.

§ 24.   Valitsuse volitamine

  Valitsust volitatakse kinnitama määruses viidatud lepingute, taotluste ja lubade vormid ning otsustama maakatastriseaduse § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud küsimusi.

§ 25.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Tunnistada kehtetuks Kaarma Vallavolikogu 29. oktoobri 2014. a määruse nr 15 „Kaarma valla ehitusmäärus”;

  (2) Tunnistada kehtetuks Kärla Vallavolikogu 28. novembri 2014 määrus nr. 22 „Kärla valla ehitusmäärus”;

  (3) Tunnistada kehtetuks Lümanda Vallavolikogu 29. oktoobri 2014 nr 24 „Lümanda valla ehitusmäärus”.

§ 26.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Urmas Lehtsalu
Vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json