KOV määruste valdkondlik liigitus: Keskkond ja heakord → Jäätmekäitlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Muhu valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 20.06.2019 nr 33
RT IV, 28.06.2019, 16
jõustumine 01.07.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p.36⁵, p.36⁶, jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Eeskirja eesmärk ja ulatus

  (1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Muhu valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil.

  (2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega ning riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga.

  (3) Eeskirja eesmärk on jäätmete tekke piiramine puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamiseks vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise võimaluste soodustamine.

  (4) Eeskiri on kohustuslik kõigile vallas tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

  (5) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevedaja. Kui jäätmevedajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja.

  (6) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelvalve, kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.

2. peatükk LÜHENDID JA MÕISTED 

§ 2.   Lühendid ja mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse viitamisel järgmisi lühendeid:
  1) JäätS- jäätmeseadus
  2) PakS- pakendiseadus

  (2) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) biojäätmed- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad aia-ja haljastusjäätmed, kodumajapidamises, toitlustusasutuses, toiduainetööstuses, toitlustamisel ja jaemüügikohas tekkindu köögi-ja sööklajäätmed;
  2) ehitus-ja lammutusjäätmed- ehitus-,remondi-ja lammutustegevuse käigus tekkinud tavajäätmed;
  3) elektri-ja elektroonikaseade- seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu korral ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral;
  4) elektroonikaromu- elektri-ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde;
  5) jäätmed- mistahes vallasasi mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (sh kinnistatud laev);
  6) jäätmehooldus- jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
  7) jäätmekäitlus- jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
  8) jäätmekäitleja- ettevõtja, kellel on seaduslik õigus jäätmekäitlustegevuseks piirkonnas (sh sortimine, vedu, töötlemine) või väljaspool piirkonda (töötlemine, ladestamine, ladustamine);
  9) jäätmekäitluskoht- tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ka maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava-või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigaldatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;
  10) jäätmekäitluskoha järelhooldus- suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje;
  11) jäätmeleping- dokument, millega isikud reguleerivad omavahelisi suhteid jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks veoteenuse osutajale või teistele vastavate jäätmete vastuvõtu õigust omavatele isikutele;
  12) jäätmeluba- dokument, mis annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks JäätS § 73 lg 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks JäätS § 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Jäätmeloa annab Keskkonnaamet;
  13) jäätmetekitaja- isik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub (näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid);
  14) jäätmete kogumine- jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
  15) jäätmevaldaja- jäätmetekitaja või muu isik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
  16) jäätmevedaja- jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik. Eeskirja 4.peatüki mõistes on jäätmevedaja riigihanke käigus välja valitud jäätmeveoettevõte, kellel on ainuõigus teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu konkreetses jäätmeveo piirkonnas;
  17) jäätmeveo dokument- jäätmevedaja poolt jäätmekäitluskohta veetavate jäätmete omadusi ja koguseid näitav saateleht;
  18) korduskasutuspakend- pakend, mis on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul mitu kasutuskäiku või-ringi. Korduvalt kasutatav pakend muutub pakendijäätmeks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele;
  19) korraldatud jäätmevedu- olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja (jäätmevedaja) poolt;
  20) korraldatud jäätmeveo teenustasu- jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu;
  21) ohtlikud jäätmed- jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
  22) ohtlike jäätmete käitluslitsents- isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses;
  23) olmejäätmed- kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid;
  24) paberi-ja kartongijäätmed- puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong. Paberiks eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele;
  25) pakendijäätmed- mistahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks käesoleva eeskirja § 2 lg 2 p.5 mõistes. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;
  26) pakendijäätmete kogumissüsteem- pakendiettevõtjate korraldatud pakendijäätmete kogumise süsteem, mis hõlmab kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakenditest tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on tekitatud tööstuses, kaubandustegevuses, olmes, ametiasutuses või mujal ning olenemata kasutatud materjalidest;
  27) pakendiettevõtja- isik, kes majandus-või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Samuti akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kellele pakendiseaduses ettenähtud juhtudel on eelpool nimetatud isikud oma kohustused pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel lepinguga üle andnud;
  28) probleemtoodete jäätmed- jäätmed, mille kokkukogumist ja taaskasutamist või kõrvaldamist korraldavad probleemtoodete tootjad või tootjate ühendused. JäätS alusel kuuluvad probleemtoodete hulka patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri-ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid ja põllumajandusplast;
  29) põllumajandusplast- põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunne, kattevõrk ja plastnöör;
  30) segaolmejäätmed- keskkonnaministri 14.detsembri 2015.a määruse nr 70 "Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu" lisas jäätmekoodiga 20 03 01 toodud jäätmed;
  31) suurjäätmed- olmejäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse (nt mööbliesemed). Suurjäätmetena ei käsitleta olmejäätmetest välja nopitud ohtlikke jäätmeid ega probleemtoodete jäätmeid (nt elektroonikaromud);
  32) taaskasutatavad jäätmed- määrdumata paber, papp ja kartong, klaas-ja plastiktaara, metallpurgid jm metallijäätmed, puhas kile jm plastikjäätmed, puit ja teised jäätmeliigid, mida jäätmevaldajal on segajäätmetest eraldi kogutuna võimalik üle anda korraldatud olmejäätmete veosüsteemi või liigiti kogutuna teisese toorme kasutajale/kokkuostjale, elanikel täiendavalt viia vastavatesse kogumispunktidesse;
  33) tavajäätmed- kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
  34) territooriumi valdaja- kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja;
  35) tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed- jäätmed, mis kuuluvad tervishoiu ja veterinaarteenuste osutamise kohas, sh mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumid, eraldi kogumisele teistest jäätmevoogudest- diskreetne vanapaber, bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed;
  36) veopiirkond- volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks selleks eri-ja ainuõigust omav jäätmeveoettevõte;
  37) ühiskasutuses jäätmemahuti- jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping.

3. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS JA ÜLDNÕUDED 

§ 3.   Kohaliku omavalitsuse ülesanded piirkonna jäätmehoolduse korraldamisel

  (1) Vallavolikogu ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel on:
  1) jäätmekava kinnitamine;
  2) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
  3) järgmiste korraldatud jäätmevedu reguleerivate sätete kehtestamine määrusega: jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord.

  (2) Vallavalitsuse ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel on:
  1) valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamise ja kaasajastamise korraldamine;
  2) jäätmete sortimise, sealhulgas liigiti kogumise korraldamine ja edendamine;
  3) taaskasutatavate jäätmete kogumiskohtade määramine;
  4) jäätmevaldajate registri pidamine;
  5) korraldatud olmejäätmete veo teenuste kontsessiooni läbiviimine ja hankelepingu sõlmimine;
  6) jäätmehoolduseeskirja täitmise kontrollimise korraldamine;
  7) jäätmehoolduse järelevalve korraldamine valla haldusterritooriumil;
  8) arvamuse esitamine asutuste ja ettevõtete jäätmelubade taotluste kohta.

§ 4.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Jäätmevaldaja on iga tegevuse juures kohustatud rakendama kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kandma hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele tekkekohas (näit. kompostimine) või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (3) Jäätmeid üle andev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et jäätmete vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

  (4) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et jäätmete vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised- ja keskkonnakaitsevahendid.

  (5) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Vältida tuleb keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

  (6) Võimaldamaks olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, peab jäätmetekitaja olmejäätmete eriliigid lahus koguma vastavalt eeskirja 6.peatüki sätetele.

  (7) Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama ohtlike jäätmete, probleemtoodete jäätmete ja taaskasutusele minevate jäätmete üleandmise sorteeritult.

  (8) Jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole selleks ettenähtud kogumis-või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud.

  (9) Kui jäätmetekitaja ja jäätmetekke-või kogumiskoha territooriumi valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluse korraldamisel üüri-, rendi- või jäätmelepinguga.

§ 5.   Piirkonna elanike kohustused jäätmete kogumisel

  Piirkonna alalised ja ajutised elanikud on täiendavalt kohustatud:
  1) vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendi, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus-ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist segaolmejäätmete hulka;
  2) sõlmima lepingud jäätmevedajaga korraldatud olmejäätmeveoks vastavalt eeskirja 4.peatüki sätetele.

§ 6.   Ettevõtja kohustused jäätmete käitlemisel

  Ettevõtlusega tegelevad isikud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja seaduse alusel asutatud muud asutused, kelle tegevuse käigus võivad tekkida jäätmed või kes käitlevad jäätmeid, on täiendavalt kohustatud:
  1) vähendama tekkivate jäätmete hulka tehnoloogilisi ja muid vahendeid kasutades;
  2) Vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmehooldust JäätS § 39 lg 3 nõutavas mahus;
  3) liituma korraldatud jäätmeveo süsteemiga vastavalt eeskirja 4.peatüki sätetele;
  4) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel peavad jäätmekäitleja ja jäätmetekitaja omama jäätmeluba. Loa saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul;
  5) teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus-või kutsetegevuses on vajalik ohtlike jäätmete käitluslitsents;
  6) isik, kes JäätS § 73 lg 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti isik, kes veab tavajäätmeid, välja arvatud olmejäätmeid, oma majandus-või kutsetegevuses või kogub tavajäätmeid oma majandus-või kutsetegevuses või korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel või tegutseb edasimüüjana, peab ennast registreerima Keskkonnaametis vastavalt JäätS § 74 toodud korrale;
  7) vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud tootmise või jäätmete töötlemise tehnoloogiaga;
  8) jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena;
  9) jäätmete vaheladustamisel nende edasiseks käitlemiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohta, tagades keskkonnaohutuse ja kasutatavad meetodid peavad võimaldama nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist;
  10) territooriumi valdajad, kinnisvarahoolduse ettevõtted ja teised juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid haldusterritooriumil kehtivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 7.   Korraldatud jäätmeveo kohustusega ala

  Kogu Muhu valla territoorium, v.a. laiud, on korraldatud jäätmeveo kohustusega ala.

§ 8.   Korraldatud jäätmeveoga liitumine

  (1) Jäätmevaldaja elu-või tegevuskohaga eeskirja § 7 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega alas loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik sõlmida jäätmevedajaga kirjalik jäätmeveoleping.

  (2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnistu omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

  (4) Jäätmevaldaja võib taotleda kinnistu erandkorras vabastamist korraldatud jäätmeveost perioodiliselt või aastaringselt kuni kolmeks aastaks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

  (5) Vallavalitsusele esitatavas kirjalikus taotluses peavad olema märgitud:
  1) taotleja kontaktandmed (nimi, elukoht, telefoninumber, e-posti aadress);
  2) kinnistu andmed (aadress ja katastritunnus);
  3) põhjused, miks jäätmeveost vabastust taotletakse;
  4) periood, mille jooksul kinnistul ei elata või seda ei kasutata ja mille kestel soovitakse jäätmeveost vabastust.

  (6) Vallavalitsusel on õigus nõuda muid käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata asjakohaseid tõendeid kinnistu kasutamises või mittekasutamises veendumiseks.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

  (8) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20.jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole vabastuse perioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks vastavat kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21.jaanuarist arvates.

§ 9.   Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Eeskirja § 7 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.

§ 10.   Jäätmevedaja valik

  (1) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatule ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on kinnitatud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigus hanketingimustega kehtestatud ajaks.

  (3) Veo ainuõigus ei hõlma jäätmevaldajaid, kes omavad jäätmeluba või kompleksluba või on vallavalitsuse korraldusega korraldatud jäätmeveost vabastatud.

§ 11.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  (1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud jäätmeliigid:
  1) segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01);
  2) paberi- ja kartongijäätmed (käesoleva määruse § 23 lõikes 1¹ nimetatud ulatuses) (jäätmekood 20 01 01).
[RT IV, 27.11.2019, 2 - jõustub alates uue korraldatud jäätmeveo perioodi lepingu sõlmimisest.]
  3) [kehtetu - RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]
  4) [kehtetu - RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (2) [Kehtetu - RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

§ 12.   Jäätmekäitluskoha valik

  Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitluskoht või -kohad määratakse volikogu vastava otsusega või leitakse parim teenusepakkuja riigihangete korras.

§ 13.   Korraldatud jäätmeveo sagedus ja jäätmemahuti maht

  (1) Korterelamul on jäätmemahuti maht arvestusega vähemalt 50 liitrit korteri kohta, kuid minimaalse mahuga 140 liitrit korterelamu kohta. Ühepereelamul on minimaalne jäätmemahuti maht 80 liitrit.

  (2) Jäätmevaldajad võivad kasutada individuaalset jäätmemahutit või ühiskasutuses jäätmemahutit, kusjuures jäätmevedajaga lepingu sõlminud isik peab esitama vallavalitsusele nimekirja elanikest, kes on sõlminud kokkuleppe ühiskasutuses jäätmemahuti kasutamiseks.

  (3) Ühismahuti kasutamise kokkulepe lõpetatakse vastava valitsusele esitatud avalduse alusel või kui tuvastatakse käesoleva eeskirja nõuete rikkumine ühismahutit kasutaval kinnistul.

  (4) Segaolmejäätmete mahuti tühjendamise sagedus on vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul olenemata kasutatava mahuti suurusest. Mahuti ületäitumise ja/või haisu tekke korral peab jäätmete äravedu toimuma sagedamini või tuleb kasutusele võtta suurem mahuti või täiendav mahuti. Tühjendamise sagedus teiste korraldatud jäätmeveoga liidetud jäätmeliikide ning lisateenuste osas sätestatakse jäätmeveolepingus.

  (5) Ettevõtted ja asutused valivad jäätmemahuti suuruse vastavalt kinnistul toimuvate tegevuste iseloomust tingitud olmejäätmete sarnaste jäätmete tekkele, kuid minimaalne jäätmemahuti maht peab olema 80 liitrit kinnistu kohta.

  (6) Juhul, kui mingil perioodil tekib jäätmeid tavapärasest rohkem, tellib jäätmevaldaja eraldi veo, mille eest tasutakse vastavalt kehtivale hinnakirjale.

  (7) Juhul, kui kinnistul on korraldatud veosüsteemiga käideldavate jäätmete teke tavapärasest väiksem, saab vallavalitsuselt taotleda erandkorras väiksema jäätmemahuti kasutamist.

§ 14.   Jäätmeveo aeg

  Jäätmevedaja teavitab veopiirkonnas asuvaid jäätmevaldajaid päevadest, millal toimub jäätmevedu.

§ 15.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu

  (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

  (3) Korraldatud jäätmeveo teenustasu pannakse paika eeskirja § 10 nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihankega. Korraldatud jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Korraldatud jäätmeveo teenustasu võib muuta üksnes hankedokumentides toodud tingimustel.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud konteinerite mahule ja tühjendussagedusele ning ei sõltu konteinerite täitumise määrast, va konteineri ületäitumise korral. Juhul kui kokkuleppel jäätmevedajaga kasutatakse konteinereid, mille maht ei kajastu eeskirja § 16 lg 4 p.1 ja p.2, arvestatakse teenustasu mahult lähima konteineri jägi. Teenustasule lisatakse konteinerite rendi maksumus, kui konteinerid ei ole jäätmevaldaja omanduses. Teenustasule ei või lisada täiendavaid lisatasusid.

  (5) [Kehtetu - RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (6) [Kehtetu - RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (7) [Kehtetu - RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (8) [Kehtetu - RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (9) [Kehtetu - RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (10) [Kehtetu - RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (11) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja esitatud arvetele.

  (11¹) Jäätmevedajal on õigus nõuda jäätmevaldajalt tühisõidutasu, kui:
  1) jäätmemahuti tühjendamine pole võimalik põhjusel, et jäätmevaldaja poolt on täitmata jäätmemahuti tühjendamist võimaldavad tingimused (nt pole tagatud juurdepääs jäätmemahutile, jäätmemahuti on tühi, jäätmemahutis on sobimatud jäätmed või jäätmemahuti pole tühjenduspäeval paigutatud Vedajaga kokkulepitud kohta);
  2) käesoleva lõike punkti 1 tingimused on tõendatavad (foto või videosalvestisega ja kellaajaliselt);
  3) nimetatud tõendusmaterjal on jäätmevaldajale esitatud;
  4) segaolmejäätmete või paberi-ja kartongijäätmete mahutis on sobimatud jäätmed.
[RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (11²) Tasu tühisõidu eest on võrdne 80 l segaolmejäätmete mahuti tühjenduse teenustasuga.
[RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (11³) Tühisõidutasu ei rakendata juhul, kui juurdepääsu tagamine jäätmemahutile on takistatud erakorraliste ilmastikuolude tõttu.
[RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (12) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta korraldatud jäätmeveo teenustasusid.

  (13) Jäätmevedaja poolt esitatud korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama põhjendusi, milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid või teenustasu piirmäärasid muuta, samuti kalkulatsioone korraldatud jäätmeveo läbiviimiseks tehtavate kulutuste muutuse kohta kululiikide kaupa.

5. peatükk OLMEJÄÄTMETE KOGUMINE 

§ 16.   Nõuded jäätmemahutile

  (1) Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, samuti võib kokkuleppe alusel kasutada ühismahuteid.

  (2) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks Muhu valla piires, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe ja ühismahutit kasutavatel kinnistutel täidetakse käesoleva eeskirja nõudeid.

  (3) Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

  (4) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
  1) põhiliselt 80-, 140-, 240-, 600-, 800- või 1000-liitriseid kaanega ning kaaratavaid plastikust väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
  2) kaanega varustatud 1; 1,5; 2,5; 3,5 ja 4,5 m³ metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
  3) kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

  (5) Jäätmemahutil (v.a. segaolmejäätmete mahuti) peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kogutava jäätmeliigi tähistamiseks kasutatakse järgmiseid värve:
  1) sinine- paber ja papp;
  2) kollane- segapakend;
  3) roheline- klaaspakend;
  4) pruun- biolagunevad jäätmed;
  5) punane- ohtlikud jäätmed.

§ 17.   Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded

  (1) Kuni 1000-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 4 meetrit. Pikema vahemaa korral määrataske tühjendustingimused jäätmelepinguga.

  (2) Eeskirja § 16 lg 4 nimetamata konteinerid tuleb paigaldada tasasele ja kõvale maapinnale või alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

  (3) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

  (4) Jäätmemahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs.

  (5) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

  (6) Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja ja juurdesõiduteede ligipääsetavuse, korrashoiu ja puhtuse eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja, kui jäätmeleping ei sätesta teisiti. Juhul kui mahutid paiknevad vallavalitsuse loal valla maal või vallavalitsuse konteinerid kinnistu valdaja loal eramaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui jäätmeleping ei sätesta teisiti.

  (7) Plastikust jäätmemahutid ei tohi paikneda lähemal kui 4 meetrit ning metallist jäätmemahutid lähemal kui 2 meetrit hoonele, millel on süttiv pinnakiht, ega hoone välisseinas olevale ukse-, akna- või muule avale olenemata välisseina tulepüsivusest.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud piiranguid rakendatakse ainult elukondlike hoonete puhul.

§ 18.   Jäätmemahuti tühjendamise sagedus

  Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust, järgides sealjuures eeskirja § 13 nõudeid.

§ 19.   Jäätmemahuti kasutamine

  (1) Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

  (2) Kergesti riknevad ja halvalõhnalised olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (3) Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna:
  1) ohtlikke jäätmeid, sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  2) probleemtoodete jäätmeid;
  3) korduskasutuspakendit;
  4) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  5) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
  6) vedelaid ega määrivaid jäätmeid;
  7) käimlate sisu ega kogumiskaevude setteid;
  8) kuuma tuhka ega hõõguvat sütt;
  9) raskeid või kogukaid esemeid, mis võivad takistada ja ohustada mahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas;
  10) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid, mida tuleb käidelda vastavalt eeskirja 11.peatükis sätestatud korrale.

§ 20.   Segaolmejäätmete käitlemine väljaspool korraldatud jäätmevedu

  Jäätmevaldaja elu- või tegevuskohaga väljaspool eeskirja § 7 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala, samuti jäätmevaldaja, kes eeskirja § 8 alusel on vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest, peab segaolmejäätmed üle andma jäätmejaama või mõnele muule jäätmekäitlusettevõttele või sõlmima segaolmejäätmete veolepingu jäätmeveoõigust omava ettevõttega.

6. peatükk OLMEJÄÄTMETE SORTIMINE 

§ 21.   Jäätmete liigiti kogumine

  Jäätmete tekkimise kohas tuleb olmejäätmetest eraldi koguda järgmised jäätmeliigid ja korraldada nende üleandmine kindlaksmääratud kogumiskohta või tagada käesolevale eeskirjale vastav muu käitlemine:
  1) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu kood 20 01*, 15 01 10*);
  2) pakendid, sh paberi- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud JäätS §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
  3) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
  4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  5) paber ja kartong (20 01 01);
  6) suurjäätmed (20 03 07);
  7) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  8) metallid (20 01 40);
  9) klaas (20 01 02);
  10) puit (20 01 38);
  11) plastid (20 01 39);
  12) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  13) tekstiil (20 01 10, 20 01 11).

§ 22.   Pakendijäätmete käitlemise nõuded

  (1) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid.

  (2) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks soovitavalt olla läbipaistev. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjusel, et üle antud pakendid on pakendatud läbipaistmatusse kilekotti.

  (3) Pakendijäätmed tuleb kas:
  1) panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse pakendikonteineritesse. Nimetatud konteineritesse ei tohi panna ettevõtte majandustegevuse käigus suures koguses tekkivaid pakendijäätmeid;
  2) viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule pakendijäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele;
  3) sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks.

  (4) Pakendijäätmete kogumiskonteineritesse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.

§ 23.   Paberi- ja kartongijäätmete käitlemise nõuded

  (1) Paber ja kartong, sh ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (1¹) Vallavalitsus, valla hallatavad asutused, valla territooriumil asuvad kaubandusettevõtted, toitlustusega tegelevad ettevõtted ja kortermajad on kohustatud kasutama eraldi konteinerit paberi-ja kartongijäätmete kogumiseks. Kogutud paberi-ja kartongijäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping korraldatud jäätmevedu teostava jäätmevedajaga.
[RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (2) Käesoleva määruse § 23 lõikes 1¹ nimetamata isikutel tuleb muudest jäätmetest eraldi kogutud paber ja kartong kas:
  1) panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse paberi- ja kartongikonteineritesse, välja arvatud ettevõttes tekkinud vastavat liiki jäätmete puhul;
  2) viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule paberi ja kartongi kogumisega tegelevale ettevõttele;
  3) sõlmida korraldatud jäätmevedu teostava jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks.
[RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (3) Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale paberi ja kartongi.

  (4) Paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

  (5) Paberit ja kartongi võib põletada ainult eeskirja § 46 sätestatud korras.

  (6) Paberi ja kartongi käitlemise korraldamise eest kortermajade elanike puhul võib vastutajaks olla korteriühistu.

§ 24.   Biojäätmete käitlemise nõuded

  (1) Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb kas:
  1) kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja § 45 sätestatud nõuetele;
  2) viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele;
  3) sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks.

  (2) Aia- ja haljastusjäätmeid võib põletada ainult eeskirja § 46 sätestatud korras.

  (3) Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ning köögi- ja sööklajäätmete käitlemise korraldamise eest kortermajade elanike puhul võib vastutajaks olla korteriühistu.

§ 25.   Muude jäätmete käitlemise nõuded

  (1) Suurjäätmed (näiteks vana mööbel, jalgrattad, vannid jne) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale või muule suurjäätmeid vedavale isikule või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus.

  (2) Plast- ja klaasjäätmed, v.a. pakendijäätmed, tuleb viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele.

  (3) Metalljäätmed tuleb viia vanametalli kokkuostu või viia jäätmejaama.

  (4) Tekstiil- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (5) Puidujäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (kivid, pinnas) tuleb võimalusel taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele. Puidujäätmeid võib põletada ainult eeskirja § 46 sätestatud korras.

7. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE JA ÜLEANDMINE 

§ 26.   Ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, välja arvatud JäätS § 61 toodud juhtudel, mis sätestab, et ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse vajadust vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

  (2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete kogumispunkti, litsenseeritud jäätmekäitlejale või jäätmeloaga lubatud tekkekohas taaskasutamiseni või kõrvaldamiseni.

  (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

  (4) Ettevõtja ja teiste juriidiliste isikute või muude asutuste tegevuses tekkinud jäätmete kogumisel ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmisel peavad olema täidetud järgmised nõuded:
  1) ohtlike jäätmete kogumiskohale peab olema kõrvaliste isikute juurdepääs takistatud;
  2) segunenud ohtlikud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks;
  3) ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist;
  4) jäätmevaldaja, kellele ei ole väljastatud jäätmeluba või kompleksluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on kohustatud kogutud ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba või kompleksluba omavale isikule;
  5) jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, v.a. kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale vastavalt keskkonnaministri 29.aprilli 2004.a määrusega nr 39 kehtestatud korrale;
  6) ohtlike jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb koostada ohtlike jäätmete saatekiri vastavalt JäätS § 64 sätestatule;
  7) ohtlike jäätmete valdaja on kohustatud andma asukohajärgse omavalitsuse määratud järelvalveametnikule informatsiooni ohtlke jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 27.   Ohtlike jäätmete üleandmine

  (1) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav või kogutud jäätmeid vastuvõttev isik peab vastavat tegevust reguleerivaid juhiseid asetama kõigile nähtavatesse kohta.

  (2) Probleemtoodetest tekkinud ja vastava kogumissüsteemiga hõlmatud ohtlikud jäätmed antakse üle probleemtoodete jäätmete kogumissüsteemi.

  (3) Patarei ja aku turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta tagasi võtma turustatava patarei või akuga sama liiki patareist või akust tekkinud jäätmed.

  (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, patareid ja akud, elavhõbedalambid, kraadiklaasid, tulekustutid, aerosoolpakendid jm) saavad eraisikud elukohaga § 1 lg 1 sätestatud piirkonnas üle anda vastavalt hinnakirjale:
  1) Maasi jäätmejaama;
  2) Kudjape jäätmejaama;
  3) nende olemasolul ohtlike jäätmete kogumispunktidesse;
  4) liikuva ohtlike jäätmete kogumispunkti peatumise kohal olevasse kogumisautosse vastavalt eelnevalt teavitatud kuupäevale ja kellaajale.

  (5) Asbesti sisaldavatest ehitusmaterjalidest või isolatsioonimaterjalidest tekkinud jäätmed tuleb viia kas jäätmejaama või anda üle mõnele muule jäätmekäitlusettevõttele, kes omab vastavate jäätmete käitlemiseks jäätmeluba või kompleksluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

  (6) Kasutuskõlbmatud ravimid saab lisaks eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtadele üle anda apteeki, veterinaarravimid veterinaarapteeki.

  (7) Vanad akud ja patareid saab lisaks eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtadele üle anda vastavat tüüpi akude või patareide müügikohtades.

§ 28.   Ohtlike jäätmete käitlemise kulude katmine

  (1) Juriidilised isikud korraldavad enda valduses olevate ohtlike jäätmete käitlemise omal kulul.

  (2) Eeskirja § 29 lg 3 nimetatud kogumiskohtades ohtlike jäätmete üleandmise litsenseeritud jäätmekäitlejale korraldab kogumiskohta haldav ettevõtja vastavalt omavalitsusega sõlmitud lepingule.

8. peatükk PROBLEEMTOODETE JÄÄTMETE KOGUMINE 

§ 29.   Probleemtoodete jäätmete kogumise üldnõuded

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud probleemtoodete jäätmed liigiti lahus koguma muudest jäätmetest ja need üle andma vastavasse kogumissüsteemi.

  (2) Probleemitoodete jäätmete toimetamisel kogumissüsteemi tuleb vältida nende purunemist ja omavahelist segunemist.

  (3) Probleemtoodete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus, välja arvatud juhul, kui ta on Vabariigi Valitsuse määrusega sellest kohustusest vabastatud ja jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja. Probleemtoodete jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud haldusterritooriumi omavalitsusi ja jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodete kogumise võimalustest ja korrast.

§ 30.   Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumine

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmed.

  (2) Kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist.

  (3) Kui kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadme turustajast ei ole mööda avalikke teid 10 km raadiuses kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumiskohta, peab tootja turustaja müügikoha kaudu füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma talle müüdava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme.

§ 31.   Vanarehvide kogumine

  (1) Vanarehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral kauplusesse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.

  (2) Tootja peab rajama vanarehvide kogumispunktid igasse Eesti maakonda, võttes arvesse rahvastiku tihedust ning seda, et vanarehvide üleandmine oleks kasutajale võimalikult mugav.

§ 32.   Romusõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumine

  Romusõidukite kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et romusõiduki omanikule oleks romusõidukist loobumine võimalikult mugav ning romusõiduki kogumiskohta üleandmine võimalik vähemalt tema elukohajärgse maakonna piires. Kasutatud osade kogumine tuleb tootjal korraldada nii, et neid oleks võimalik tagastada mootorsõidukite osi müüvasse müügikohta.

§ 33.   Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumine

  (1) Põllumajandusplasti tootja on kohustatud tagasi võtma või korraldama enda poolt turule lastud põllumajandusplasti tagasivõtmise ja taaskasutamise, kuid mitte rohkem kui on tema poolt eelmisel kalendriaastal turule lastud platsi kogumass.

  (2) Põllumajandusplasti jäätmete kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et põllumajandusplasti kasutajale oleks jäätmetest loobumine võimalikult mugav. Tootja peab rajama vähemalt ühe põllumajandusplasti jäätmete kogumispunkti igasse Eesti maakonda. Kogumist võib korraldada ka põllumajandusplasti kasutaja juures.

  (3) Tootja on kohustatud põllumajandusplasti jäätmed piiramata koguses tasuta tagasi võtma põllumajandusplasti kasutajalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt.

9. peatükk PAKENDI JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISSÜSTEEM 

§ 34.   Pakendiettevõtja kohustused pakendijäätmete kogumisel

  (1) Korduskasutuspakendit käitlevad pakendiettevõtjad peavad rakendama asjakohaseid meetmeid, et korduskasutuspakend ei muutuks jäätmeks enne kavandatud kasutuskordade läbimist.

  (2) Pakendi tagatisrahal toimivasse pakendite kogumissüsteemi peavad olema PakS § 21 lg 10 alusel hõlmatud kõik vastavates pakendites kaupu müüvad müügikohad valla haldusterritooriumil, välja arvatud PakS § 20 lg 4¹ sätestatud juhul.

  (3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi.

  (4) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõpppakkujalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaga teatega. Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis.

  (5) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.

  (6) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid.

  (7) Pakendijäätmete jäätmehoolduse kulud kannavad PakS § 16 lg 1 alusel pakendiettevõtjad.

  (8) Pakendiettevõtjad peavad PakS § 24 ettenähtud arvestust pakendi ja pakendijäätmete kohta.

§ 35.   Pakendijäätmete kogumissüsteem

  Pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamise eest vastutavad pakendiettevõtjad. Pakendijäätmete kogumissüsteemi kuuluvate pakendikonteinerite asukoht, arv ning tühjendamissagedus sätestatakse pakendiettevõtja ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud lepingus.

10. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 36.   Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ja käitlemine

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud eraldi koguma ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed, sealjuures tuleb liigiti koguda:
  1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
  2) puidujäätmed, kui neid on võimalik suunata taaskasutusse;
  3) paber ja kartong, kui neid on võimalik suunata ringlussevõttu;
  4) metalljäätmed;
  5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), kui neid on võimalik suunata taaskasutusse.

  (2) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt jäätmeseaduses ning keskkonnaministri 21.aprilli 2004 a määrusega nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamise nõuded" kehtestatud nõuetele.

  (3) Kui jäätmetekitaja ei soovi või ei saa ehitus- ja lammutusjäätmeid tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, peab ta korraldama nende üleandmise ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejale.

  (4) Ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja on kohustatud korraldama üleantud jäätmete taaskasutamise võimalikult suures ulatuses.

§ 37.   Jäätmekäitluse kavandamine ehitustöödel

  (1) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 50 m³, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust.

  (2) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sh jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on eeskirja ja seaduse alusel nõutav.

11. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 38.   Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

  (2) Käesolevas peatükis nimetatud jäätmed tuleb koguda ja hoiustada liikide kaupa eraldi.

  (3) Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasise käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

  (4) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidla peab asuma jahedas ja lukustatud ruumis. Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ning näriliste- ja putukatevaba.

  (5) Kogutud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba või kompleksluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (6) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

  (7) Eriolukorras, näiteks epideemia piirkondades, tuleb nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldustele.

§ 39.   Diskreetse vanapaberi käitlemine

  (1) Diskreetne vanapaber käesoleva peatüki mõistes on dokumendid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamist puudutavate diskreetsete andmetega.

  (2) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatus kohas (lukustatud spetsiaalkonteineris diskreetse vanapaberi kogumiseks, lukustatud ruumis, kapis vms).

  (3) Diskreetne vanapaber tuleb purustamiseks üle anda vastavat teenust osutavale käitlusettevõttele või enne edasist käitlemist purustada kohapeal.

  (4) Kohapeal purustatud diskreetne vanapaber kogutakse taaskasutatava jäätmena, välja arvatud juhul, kui purustatud materjal ei ole taaskasutatav.

§ 40.   Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmete käitlemine

  (1) Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed käesoleva peatüki mõistes on ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal ning muud patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed.

  (2) Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev.

  (3) Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis.

§ 41.   Teravate ja torkivate jäätmete käitlemine

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed käesoleva peatüki mõistes on nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms.

  (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev.

  (3) Kanistrid teravate ja torkivate jäätmetega viiakse tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse. Kui edasine jäätmekäitlus eeldab täiendavat pakendamist, pakitakse kanistrid jäätmekotti või muusse jäätmekäitlejaga kokkulepitud taarasse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed".

§ 42.   Nakkusohtlike jäätmete käitlemine

  (1) Nakkusohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on saastunud või kahtlustatakse saastumist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 5.mai 2000.a määruse nr 144 "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" lisa 3 määratluse kohaselt.

  (2) Tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis tihedalt suletakse ja varustatakse markeeringuga "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev.

  (3) Nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 5.mai 2000.a määrusega nr 144 "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" kehtestatud nõuetest.

§ 43.   Ravimijäätmete käitlemine

  (1) Ravimijäätmed on ravimid ja vaktsiinid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

  (2) Ravimijäätmed tuleb pakkida originaalpakendis kilekotti, millel on markeering "Ravimijäätmed" ja märgitud jäätmetekitaja nimi.

  (3) Tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega kõlbmatud ravimid pakitakse eraldi ja märgistatakse täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava hoiatusega.

  (4) Ravimijäätmete üleandmisel nende hävitamiseks selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele koostatakse akt kahes eksemplaris, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, ravimid hävitamiseks üleandnud isiku nimi, ravimid vastuvõtnud isiku nimi ja üleandmise kuupäev.

§ 44.   Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemine

  Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna. Metallilisi elavhõbedajäätmeid tuleb aurustumise vältimiseks hoida veega anumas, nii et vesi katab elavhõbeda.

12. peatükk MUUDE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 

§ 45.   Biojäätmete kompostimise nõuded

  (1) Biojäätmed nagu orgaanilised köögijäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed võib jäätmetekitaja oma territooriumil kompostida, kusjuures:
  1) kompostimiskoht peab olema valitud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale, sh kompostimiskoht ei tohi olla salv- või puurkaevule lähemal kui 15 m ega asuda veekaitsevööndis;
  2) kompostimiskoht tuleb kooskõlastada naabritega, kui see on naabri krundile lähemal kui 4 meetrit;
  3) komposti käitlemisel tuleb vältida häiringute teket, sh kahjurite ja haisu levikut;
  4) kompostitavasse segusse ei või panna jäätmeid, mis kahjustavad kompostimisprotsessi või muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõudeid ei ole võimalik täita, võib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

§ 46.   Jäätmete põletamine

  Jäätmete põletamine on keelatud, v.a. järgmistel juhtudel:
  1) majavalduse küttesüsteemis võib põletada immutamata ja värvimata puidujäätmeid ning tule hakatamiseks väikestes kogustes paberit ja pappi;
  2) lahtises tules on lubatud põletada immutamata ja värvimata puidujäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, juhul kui neid jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada (nt kompostida), võimalusel tuleb eelistada jäätmete taaskasutamist kõrvaldamisele.

§ 47.   Loomsete jäätmete käitlemine

  Loomsete jäätmete üleandmine on lubatud lepingu alusel ja ainult vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

13. peatükk JÄÄTMETE VEDU JA JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUS 

§ 48.   Jäätmete vedu

  (1) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

  (2) Tavajäätmeid võib vedada:
  1) jäätmeluba omav isik või Keskkonnaametis jäätmevedajana registreeritud isik;
  2) jäätmetekitaja või territooriumi valdaja võib tavajäätmeid käitluskohta vedada jäätmeloata.

  (3) Ohtlike jäätmete veoks on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents ja vastav jäätmeluba või kompleksluba, välja arvatud isiku enda tegevuse tulemusena tekkinud ohtlike jäätmete veoks ning Päästeameti päästetöö käigus jäätmete kogumisel ja veol.

  (4) Jäätmevedu ei tohi häirida öörahu.

  (5) Jäätmed, mille säilitamine kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada koheselt.

§ 49.   Jäätmekäitluskohtade järelhooldus

  (1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

  (4) Kohalikul omavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduste korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

  (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse jäätmekäitluskoha jaoks väljastatud jäätmeloas või kompleksloas.

14. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 50.   Vastutus jäätmekäitluse korraldamise eest

  (1) Iga jäätmevaldaja peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust ja keskkonnaohust.

  (2) Kinnistu omanik või lepingu alusel kasutaja peab vastutama oma territooriumi korrasoleku ja puhtuse eest ja kõrvaldama vales kohas ladustatud jäätmed. Avalike ürituste käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab ürituse korraldaja.

  (3) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, supelrannad jne) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab olema vähemalt segaolmejäätmete kogumismahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab omanik või valdaja.
[RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]

  (4) Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja. Avalikul üritusel ja kogunemisel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi mahutid pakendijäätmete kogumiseks. Avalikel üritustel ja kogunemistel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada jäätmekotte.

  (5) Kõik kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil paiknevad jäätmetekitajad ja jäätmekäitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel andma kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud jäätmed üle jäätmekäitlejale. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad vastava reostuse tekke.

  (6) Jäätmetest tekitatud keskkonnareostuse ja kahjustused peab likvideerima nende tekitaja. Kui reostajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis kõrvaldab kahjustuse maa omanik või kõrvaldamine toimub maaomaniku kulul.

§ 51.   Järelevalve

  (1) Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse poolt määratud isikud.

  (2) Eeskirja rikkujat võidakse karistada jäätmeseaduses ja karistusseadustikus kehtestatud korras.

15. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 52.   Hankelepingute kehtivus

  Kõik enne käesoleva jäätmehoolduseeskirja kehtestamist sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingud kehtivad kuni lepingus sätestatud kuupäevani samadel tingimustel, mis kehtisid lepingu sõlmimise hetkel ja vastaval territooriumil.

§ 53.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 54.   Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  (2) Määruse § 11 lõike 1 punkt 2 jõustub alates uue korraldatud jäätmeveo perioodi lepingu sõlmimisest.
[RT IV, 27.11.2019, 2 - jõust. 30.11.2019]