Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Vastu võetud 15.12.2016 nr 17
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Paide linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise kord ning Paide linna osutatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise tingimused.
(2) Toetust makstakse ja teenuseid osutatakse üldjuhul isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Paide linn. Turvakoduteenust, varjupaigateenust osutatakse ning vältimatut sotsiaalabi antakse kõikidele teenust ja abi vajavatele isikutele.
(3) Toetust makstakse ja teenust osutatakse isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või vähendamiseks.
(4) Toetuste suuruse kinnitab Paide Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) oma otsusega.
(5) Teenus on üldjuhul tasuline. Teenus on tasuta isikule, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on võrdne või jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kahekordsest toimetulekupiirist.
(6) Teenuste hinnad kehtestab Paide Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
(7) Toetused jagunevad toimetuleku soodustamiseks makstavateks toetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.
§ 2. Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine
(1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.
(2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise saamise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.
(3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.
(4) Isik määruse mõistes on füüsiline isik (inimene).
(5) Riiklikes õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses kasutatakse termineid käesoleva määruse tähenduses paragrahvis 8.
§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel
(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Paide Linnavalitsuse ülesandeid täidab üldiselt Paide Linnavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus), kelle struktuuris on ette nähtud sotsiaaltöötajate ametikohad. Sotsiaaltöötajate õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametiasutuse põhimäärus, ametijuhendid, linnapea käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).
(2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Paide Linnavalitsus kui täitevorgan (edaspidi linnavalitsus).
(3) Paide Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.
§ 4. Sotsiaalkaitse korraldamise ja sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtted
(1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.
(2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.
(3) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.
(4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt hindama. Hindamisel lähtutakse isiku tahtest ja elukorraldusest, tehakse isiku nõusolekul koostööd isiku lähedaste (perekond, kooselus olevad isikud, ülenejad ning alanejad sugulased) ja seadusega sätestatud asjaomaste institutsioonidega (riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik). Komplekssest hindamisest ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (hüvitise andmine, nõustamine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.
(5) Linnavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni.
§ 5. Paide linna ülesanded riigi korraldatava abi andmisel
(1) Paide linn määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras toimetulekutoetust, riigieelarvest makstavat sotsiaaltoetust ning vajaduspõhist peretoetust.
(2) Toimetulekutoetuse määramiseks kehtestab sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad linnavolikogu oma määrusega.
§ 6. Toetuste liigid
(1) Toetused jagunevad toimetuleku soodustamiseks makstavateks toetusteks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks.
(2) Toimetuleku soodustamiseks makstavad toetused on:
1) õppetoetus;
2) toitlustustoetus;
3) täiendav sotsiaaltoetus.
(3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
1) sünnitoetus;
2) esimest korda kooli mineva lapse toetus;
3) bussisõidutoetus;
4) statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetus;
5) puudega lapse hooldajatoetus;
6) erakorraline toetus.
§ 7. Teenuste liigid
(1) Paide linn osutab ja korraldab sotsiaalteenuseid ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse Paide Sotsiaaltöökeskus kaudu.
(2) Ametiasutuse osutatavad ja korraldatavad teenused on:
1) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
2) eluruumi tagamise teenus;
3) võlanõustamisteenus;
4) vältimatu sotsiaalabi.
(3) Paide Sotsiaaltöökeskuse osutatavad ja korraldatavad teenused on:
1) koduteenus;
2) tugiisikuteenus;
3) isikliku abistaja teenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) asenduskoduteenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltransporditeenus.
2. peatükk SOTSIAALTOETUSED
1. jagu TOIMETULEKU SOODUSTAMISEKS MAKSTAVAD TOETUSED
1. jaotis Mõisted
§ 8. Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) madala sissetulekuga pere – pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on alla linnavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri;
2) madala sissetuleku piir – linnavolikogu kehtestatud sissetuleku piir ühe pereliikme kohta.
2. jaotis Õppetoetus
§ 9. Õppetoetuse eesmärk ja sisu
(1) Toetus määratakse:
1) lapsevanema poolt lasteaias vanema kaetava osa määra (nn kohatasu) katmiseks;
2) lapse huvitegevuses osalemise toetamiseks.
(2) Toetusele on õigus perekonnal, kelle pere netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla linnavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri.
(3) Toetuse suurus on:
1) lapsevanema tasutavast lasteaia kohatasust 60%;
2) huvitegevuses osalemisel lapsevanema poolt teenuse eest makstavast tasust 50%.
(4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks.
(5) Lasteaia kohatasu ja huvitegevuses osalemise eest maksmisel lapsevanemal tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele antud toetuse raames.
3. jaotis Toitlustustoetus
§ 10. Toitlustustoetus
(1) Toetus määratakse lasteaias ja üldhariduskoolis lapse või õpilase toitlustamise eest lapsevanema poolt makstava toiduraha katmiseks.
(2) Toetus määratakse perekonnale, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla linnavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri.
(3) Toetuse suurus on:
1) 100% lapsevanema poolt makstavast summast, kui perekonna netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb rohkem kui 20 eurot alla volikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri;
2) 50% lapsevanema makstavast summast, kui netosissetulek ühe pereliikme kohta jääb kuni 20 eurot alla volikogu kehtestatud madala sissetuleku piiri.
(4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks.
(5) Lasteaias ja üldhariduskoolis toitlustamise eest maksmisel lapsevanemal tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele antud toetuse raames.
4. jaotis Täiendav sotsiaaltoetus
§ 11. Täiendav sotsiaaltoetus
(1) Toetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida makstakse sotsiaalse erivajadusega, sissetuleku kaotanud, õnnetuse või muu erakorralise asjaolu tõttu raskesse olukorda sattunud isikule või perekonnale.
(2) Toetuse määramise aluseks on leibkonna netosissetulek, mis jääb pärast eluasemekulude tasumist alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordse määra.
(3) Toetuse piirmäärad ühele taotlejale kalendriaastas on:
1) abivahendi ostmisel omaosaluse osaliseks hüvitamiseks kuni 50% abivahendi hinnast, kuid mitte rohkem kui 120 eurot;
2) retseptiravimite ostu hüvitamiseks kuni 130 eurot;
3) lähedase inimese matuse korraldamiseks kuni 150 eurot;
4) toimetuleku tagamiseks kuni 200 eurot;
5) rehabilitatsiooniteenuse osaliseks hüvitamiseks kuni 120 eurot;
6) arsti visiiditasu ja haigla voodipäevatasu omaosaluse hüvitamiseks kuni 200 eurot;
7) puudega isiku eluaseme kohandamiseks (et vähendada puudest tingitud takistusi) teostatud tööde maksumusest kuni 50%.
(4) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega. Toetuse määramisel võetakse arvesse toetuse taotlemisele eelneva kolme kuu kuludokumendid.
(5) Toetust ei määrata võlgnevuse hüvitamiseks (kommunaalkulude võlgnevus, pangalaen jms).
2. jagu SISSETULEKUST MITTESÕLTUVAD TOETUSED
1. jaotis Sünnitoetus
§ 12. Sünnitoetus
(1) Toetus määratakse tingimusel, et ühe lapsevanema elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Paide linn vähemalt kuus kuud enne lapse sündi ning lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Paide linn lapse sünni registreerimise päevast arvates.
(2) Toetus antakse kahes võrdses osas. Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus järgmiselt:
1) esimese osa saamiseks kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates;
2) teise osa saamiseks kolme kuu jooksul lapse ühe aasta ja kuue kuu vanuseks saamisest arvates.
(3) Toetuse teine osa määratakse juhul, kui laps ja vähemalt üks lapsevanem on rahvastikuregistri andmetel elanud katkematult Paide linnas alates lapse sünnist kuni toetuse taotlemise päevani. Toetuse teise osa saamise õigus on lapsevanemal, kes on saanud sünnitoetuse esimese osa.
(4) Toetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras.
(5) Mitmike sünni puhul määratakse toetus iga sündinud lapse eest.
2. jaotis Esimest korda kooli mineva lapse toetus
§ 13. Esimest korda kooli mineva lapse toetus
(1) Toetus määratakse tingimusel, et taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel Paide linna elanikud, laps on asunud õppima Paide linna üldhariduskooli või väljaspool Paide linna asuvasse hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli esimesse klassi ning taotlejal puuduvad võlad Paide linna ees.
(2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus kolme kuu jooksul lapse õppima asumisest arvates.
(3) Toetus määratakse pärast õpilaste nimekirja kinnitamist üldhariduskooli direktori poolt.
3. jaotis Bussisõidutoetus
§ 14. Bussisõidutoetus
(1) Toetust on õigus saada Paide linna piires sõitmiseks:
1) mittetöötaval riiklikku pensioni saaval isikul;
2) nelja ja enama alaealise lapsega pere igal liikmel.
(2) Toetust on õigus saada väljaspoole Paide linna sõitmiseks:
1) õpilasel, kes ametiasutuse haridusvaldkonna ametnikuga kooskõlastatult on suunatud põhiharidust omandama õpilaskoduga kooli;
2) Türi Toimetulekukoolis õppival õpilasel, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Paide linn, ja tema saatjal;
3) erivajadusega isikul, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Paide linn ning kes on Sotsiaalkindlustusametiga kooskõlastatult suunatud Türi Päevakeskuse teenusele, ja tema saatjal.
(3) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus ja sõidupiletid.
(4) Toetuse suurus on käesoleva paragrahvi:
1) lõike 1 punktis 1 nimetatud isikul 80% kuni kaheksa sõidupileti maksumusest;
2) lõike 1 punktis 2 nimetatud igal isikul 80% kuni nelja sõidupileti maksumusest;
3) lõike 2 punktis 1 nimetatud isikul 100% sõidupiletite maksumusest;
4) lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud igal isikul 100% kuni kaheksa sõidupileti maksumusest.
(5) Toetuse määramisel võetakse arvesse toetuse taotlemisele eelneva kolme kuu jooksul ostetud sõidupiletid.
(6) Toetust ei määrata, kui selgub, et toetuse taotleja esitab toetuse saamiseks sõidupiletid, millest selgub, et taotleja ise ei ole neid kasutanud (nt on mitu sõidupileti ühe ja sama kuupäeva ning kellaajaga vms).
4. jaotis Statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetus
§ 15. Statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetus
(1) Toetust on õigus saada üks kord kalendriaastas isikul, kes enne statsionaarse õendusabiteenuse kasutamisele asumist on rahvastikuregistri andmetel elanud Paide linnas vähemalt kuus kuud.
(2) Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus mitte hiljem, kui kolme kuu möödumisel teenuse lõppemisele järgnevast päevast arvates.
(3) Avaldusele lisatakse arve statsionaarse õendusabiteenuse eest tasumise kohta.
(4) Toetuse suurus on 50% isiku poolt tasutud statsionaarse õendusabiteenuse maksumusest.
(5) Juhul, kui statsionaarset õendusabiteenust kasutav isik teenusel olles sureb, on toetust õigustaotleda isikul, kes on tasunud surnud isiku eest statsionaarse õendusabiteenuse kulud.
5. jaotis Puudega lapse hooldajatoetus
§ 16. Puudega lapse hooldajatoetus
(1) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3- kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise eest.
(2) Hooldajatoetus määratakse isikule (edaspidi hooldaja), kelle enda elukoht ja hooldatava lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel Paide linn ning kes ei saa tööle asuda puudega lapse hooldamise tõttu.
§ 17. Hooldajatoetuse määr
(1) Hooldajatoetuse määr on 50 eurot kuus.
(2) Osalise hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 75% hooldajatoetuse määrast.
(3) Pideva hooldusvajaduse korral on hooldajatoetus 100% hooldajatoetuse määrast.
§ 18. Hooldajatoetuse taotlemine
(1) Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus.
(2) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) koopiad hooldaja ja puudega lapse isikut tõendavatest dokumentidest;
2) otsus puude määramise kohta;
3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan;
4) abielutunnistus ja vanema nõusolek toetuse määramiseks võõrasvanemale, kui hooldajatoetust taotleb võõrasvanem;
5) kohtumäärus eestkostjaks määramise kohta või perekonnas hooldamise leping, kui hooldajatoetuse taotleja ei ole vanem või võõrasvanem.
§ 19. Hooldusvajadus ja selle hindamine
(1) Hooldusvajadus on puudega lapse osaline või pidev kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus.
(2) Ametiasutuse lastekaitsetöötaja selgitab puudega lapse elukohas vastavalt hindamismetoodikale välja hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.
§ 20. Hooldajatoetuse määramine
(1) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt:
1) lapsele määratud puude lõpptähtajani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldajatoetuse taotleja või puudega laps omab tähtajalist elamisluba.
(2) Hooldajatoetus määratakse perekonna ühele liikmele:
1) 3-16-aastase keskmise, raske ja sügava puudega lapse hooldamise eest;
2) 16- kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest.
(3) Hooldajatoetust ei määrata:
1) taotlejale, kes töötab;
2) taotlejale, kellel on sügav puue;
3) kui lapse hooldamine on tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(4) Hooldajatoetuse määramiseks uueks tähtajaks esitab taotleja ametiasutusele uue avalduse koos käesoleva määruse paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud dokumentidega.
6. jaotis Erakorraline toetus
§ 21. Erakorraline toetus
(1) Erakorralise toetuse määramise aluseks on eelkõige isiku või perekonna raskesse majanduslikku olukorda sattumine või erakorraliste ja põhjendatud kulutuste hüvitamine.
(2) Toetust makstakse vahendite olemasolu korral.
3. jagu TOETUSE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE, MAKSMINE JA VAIDLUSTAMINE
§ 22. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ametiasutusele, lähtudes toetuse liigist, vastava vormikohase kirjaliku avalduse koos nõutavate lisadokumentidega. Avalduse blanketi kinnitab linnavalitsus.
(2) Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või muu õigustatud isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta.
(3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlemiseks peab avalduses olema märgitud:
1) toetuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, pangakonto number;
2) toetuse taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete arv;
3) toetuse taotleja kõikide perekonnaliikmete eelneva kuu sissetulek;
4) toetuse taotlemise põhjus;
5) kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks toetust taotletakse;
6) muud asjas tähtsust omavad asjaolud.
(4) Ametiasutuse sotsiaaltöötajal on vajadusel õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni, nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja vajadusel külastada toetuse taotleja kodu.
(5) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral toetuse taotluse menetlemine ja maksmine lõpetatakse. Linnavalitsusel on õigus makstud toetus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.
§ 23. Avalduse läbivaatamine
(1) Paragrahvides 9-15 nimetatud toetuste taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi ametiasutuse sotsiaaltöötaja, paragrahvis 16 nimetatud toetuse taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi lastekaitsetöötaja.
(2) Kui taotlejale määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks taotluses ning taotleja teeb seda nõuetekohaselt, loetakse toetuse taotlemise päevaks puudusteta taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
§ 24. Toetuse määramine
(1) Toetuse määramine otsustatakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(2) Käesoleva määruse paragrahvides 9-15 nimetatud toetuste määramise otsustab ametiasutuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna (edaspidi osakond) juht sotsiaaltöötaja ettepanekul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse tingimustele.
(3) Käesoleva määruse paragrahvis 16 nimetatud toetuse määramise otsustab linnavalitsus lastekaitsetöötaja ettepanekul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse tingimustele.
(4) Käesoleva määruse paragrahvis 21 nimetatud toetuse määramise otsustab linnavalitsus linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul.
(5) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(6) Otsus toetuse saamise kohta tehakse taotlejale teatavaks taotluses märgitud viisil.
§ 25. Toetuse määramisest keeldumine
Toetuse määramisest võib keelduda, kui:
1) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
2) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid andmeid või dokumente;
3) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
4) taotlejal või eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
5) taotleja on töövõimelises eas isik, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
6) linnavalitsuse sotsiaalkomisjon leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
7) taotleja on jooksval kalendriaastal toetust saanud ettenähtud piirmäära ulatuses (täiendav sotsiaaltoetus ja statsionaarse õendusabiteenuse kulude hüvitamise toetus);
8) taotleja ei vasta määrusega kehtestatud tingimustele.
§ 26. Toetuse maksmine
(1) Toetus kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates toetuse taotleja avalduses märgitud pangakontole, isikule teenust osutanud asutuse arvele või makstakse erandkorras välja ametiasutuse kassast.
(2) Puudega lapse hooldajatoetus makstakse välja linnavalitsuse korralduse alusel toetuse määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates. Hooldajatoetust makstakse kuni hooldajatoetuse määramise otsuses nimetatud tähtajani.
§ 27. Puudega lapse hooldajatoetuse maksmise lõpetamine
Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse:
1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;
2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsusüksusesse;
3) hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil;
4) keskmise puudega lapse 16-aastaseks saamisel;
5) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel;
6) kui hooldaja ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust puudega last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
3. peatükk SOTSIAALTEENUSED
1. jagu AMETIASUTUSE OSUTATAVAD JA KORRALDATAVAD TEENUSED
1. jaotis Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus
§ 28. Teenuse eesmärk ja sisu
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole võimelised üldhooldusteenuse eest oma varalisest seisukorrast tulenevalt täies osas tasuma.
§ 29. Õigus üldhooldusteenusele
(1) Üldhooldusteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Paide linna või riigi osutatava sotsiaalhoolekandelise abi toel ning kes ise või kelle suhtes perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud ei ole iseenda tavapärast ülalpidamist kahjustamata võimeline või võimelised üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse osutajale täies mahus tasuma.
(2) Õigust Paide linna korraldatavale üldhooldusteenusele ei ole isikul, kes ise või kelle suhtes perekonnaseadusega ülalpidamist andma kohustatud isik või isikud on võimeline või võimelised üldhooldusteenuse iseseisvalt tagama ning selle eest täies mahus tasuma.
§ 30. Üldhooldusteenuse taotlemine ja määramine
(1) Üldhooldusteenuse saamiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane kirjalik avaldus, milles märgitakse:
1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
2) asutuse nimi, kus soovitakse üldhooldusteenust saada ning teenuse maksumus ühes kalendrikuus;
3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
4) isiku varaline seisukord ning võime ise üldhooldusteenuse hinna eest tasuda;
5) toetuse taotlemise põhjus;
6) tervislikku seisundit kirjeldavad dokumendid;
7) kui isikul on olemas perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, nende nimed ja kontaktandmed ning põhjused ja tõendavad dokumendid, miks ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised ise üldhooldusteenuse eest täies mahus tasumiseks ülalpidamist andma.
(2) Võimalusel lisatakse taotlusele kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta.
(3) Üldhooldusteenusele määramiseks viib sotsiaaltöötaja koostöös teenusele määratava isiku ja vajadusel tema lähedastega läbi teenuse taotleja esmase hindamise ning vormistab hindamisdokumendi.
(4) Üldhooldusteenusele määramise otsustab linnavalitsus haldusaktiga, mille alusel vormistatakse teenuse osutajaga haldusleping.
(5) Vältimatu sotsiaalabi korras otsustab üldhooldusteenusele määramise sotsiaaltöötaja, kes korraldab ka isikule teenuse osutamise. Sel juhul vormistatakse linnavalitsuse haldusakt pärast isikule teenuse osutamise alustamist. Teenuse osutajaga sõlmitakse haldusleping.
(6) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(7) Otsus teenuse mitteosutamise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(8) Ametiasutuse sotsiaaltöötaja koostab koostöös üldhooldusteenuse saajaga ning üldhooldusteenuse osutajaga sotsiaalhoolekande seaduse §-s 21 sätestatud nõuetele vastava hooldusplaani.
§ 31. Üldhooldusteenuse tasu ja tasumine
(1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.
(2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasub üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.
(3) Kui üldhooldusteenuse saaja või üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Paide linna eelarvest. Paide linna eelarvest makstava summa otsustamisel lähtutakse põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda kuni 10% igakuisest sissetulekust.
(4) Paide linna eelarvest ei tasuta riigi rahastatava üldhooldusteenuse eest.
§ 32. Lepingu sõlmimine
(1) Esmasest hindamisest ning hooldusplaanist lähtuvalt osutatakse üldhooldusteenust hooldust saava isiku, kui isikul on, siis tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isiku või isikute, ametiasutuse ja üldhooldusteenuse osutajaga sõlmitud halduslepingu alusel. Halduslepingus sätestatakse muu hulgas kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.
(2) Halduslepingus määratakse ka poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel.
2. jaotis Eluruumi tagamise teenus
§ 33. Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu
(1) Eluruumi tagamise teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitult raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.
(2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.
(3) Eluruumi tagamise teenuse korraldab ametiasutus Paide linnale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.
§ 34. Õigus eluruumi tagamise teenusele
(1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama. Eluruumi tagamise teenusele on õigus üksi elaval isiku või isikul ja tema perekonnal või kahel isikul, kes on kooselus ning moodustavad ühise leibkonna. Perekonnaks loetakse perekonnaseadusest tulenevalt abikaasat ja perekonnas ühiselt kasvatatavaid alaealisi lapsi.
(2) Eluruumi tagamise teenust on eelistatult õigustatud saama:
1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
3) puudega isik, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega;
4) regulaarseid sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet, vajav vähekindlustatud ja probleemsete lastega pere;
5) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
6) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Paide linnas;
7) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi tagamise teenuse osutamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.
(3) Kõrvalabi tagamisega eluruumi teenust on eelkõige õigus saada:
1) eakal isikul, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
2) isikul, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
3) puudega isikul, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega.
§ 35. Eluruumi tagamise teenuse taotlemine ja määramine
(1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, milles märgitakse:
1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
2) põhjus, miks isik eluruumi tagamise teenust vajab;
3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
4) informatsioon puude ning selle raskusastme kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;
5) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
6) andmed varalise seisu kohta;
7) eluruumi kasutamise aeg, kui isik vajab eluruumi kindlaks ajaperioodiks;
8) vajadusel taotlus lubada eraldatud eluruumi majutada teisi täisealisi isikuid.
(2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed kummagi taotleja kohta.
(3) Eluruumi taotlemiseks esitatud dokumendid vaatab läbi ametiasutuse sotsiaaltöötaja, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Ametiasutuse sotsiaaltöötaja esitab taotluse menetlemiseks linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile, kes teeb põhjendatud ettepaneku linnavalitsusele eluruumi üürile andmiseks või üürile andmisest keeldumiseks.
(5) Eluruum määratakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele linnavalitsuse haldusaktiga, milles määratakse ka eluruumi üürile andmise tähtaeg.
(6) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta käesolevas korras kehtestatud tingimustele.
(7) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 36. Eluruumi kasutamise nõuded
(1) Eluruumi kasutama õigustatud isik on kohustatud:
1) kasutama eluruumi enda alalise elukohana;
2) kasutama elamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste elamu elanike ja naabrite huvidega;
3) pidama eluruumis, elamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
4) hoidma elamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
5) hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
6) teatama eluruumis või elamu üldkasutatavates kohtades eluruumi või elamu kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud eluruumi siseneda ametiasutuse esindajal ja eluruumi haldajal;
8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel eluruumi üle eluruumi haldajale mitte halvemas seisukorras kui see oli eluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
9) vabastama eluruumi eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.
(2) Eluruumi kasutama õigustatud isikul on kehtiva haldusakti alusel õigus ning rahvastikuregistri seaduse § 391 alusel kohustus esitada eluruumi aadressiandmed Eesti rahvastikuregistrisse elukoha andmetena.
(3) Eluruumi kasutama õigustatud isikul on keelatud:
1) majutada eluruumi isikuid, kellel ei ole eluruumi kasutamise õigust;
2) pidada eluruumis kodu- ning lemmikloomi või –linde ilma eluruumi haldaja kirjaliku nõusolekuta;
3) anda eluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
4) teha eluruumis või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma eluruumi haldaja kirjaliku nõusolekuta.
§ 37. Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine
(1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline, teenuse hinna kehtestab linnavalitsus.
(2) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.
(3) Eluruumi tagamise teenuse eest tasutakse ametiasutuse väljastatud arve alusel.
§ 38. Lepingu sõlmimine ja lõpetamine
(1) Isik, kellele linnavalitsus haldusaktiga eluruumi eraldas, sõlmib eluruumi haldajaga nimetatud eluruumi kasutamiseks kirjaliku üürilepingu.
(2) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul linnavalitsuse haldusakti teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on linnavalitsusel õigustunnistada vastav haldusakt kehtetuks.
(3) Eluruumi, mille Paide linn on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva ülesande täitmiseks andnud isikule üürile, üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.
(4) Linnavalitsusel on õigus eluruumi kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui
1) eluruumi kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt käesoleva määruse §-s 36 sätestatud nõudeid;
2) eluruumi kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud eluruumi tagamise teenuse eest tasumata.
3. jaotis Võlanõustamisteenus
§ 39. Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu
(1) Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Kui ametiasutuses on teenistuses sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav ametnik, osutab võlanõustamisteenust ametiasutus.
§ 40. Õigusteenusele
Õigusteenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
§ 41. Võlanõustamisteenuse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Võlanõustamisteenust antakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
(2) Võlanõustamisteenuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele vormikohane avalduse milles märgitakse:
1) teenuse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoni number;
2) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandelise rahalise hüvitise) kohta;
3) isiku varaline seisukord ning võime ise võlanõustamisteenuse eest tasuda;
4) põhjus, miks talle on teenust vaja.
(3) Võlanõustamisteenuse saamiseks esitatud dokumendid vaatab läbi ametiasutuse sotsiaaltöötaja, kes määrab vajadusel taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses.
(4) Ametiasutuse sotsiaaltöötaja esitab taotluse menetlemiseks linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile, kes teeb põhjendatud ettepaneku linnavalitsusele isikule võlanõustamisteenuse määramiseks või teenuse määramisest keeldumiseks.
(5) Võlanõustamisteenus määratakse isikule linnavalitsuse haldusaktiga.
(6) Otsus teenuse mittemääramiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(7) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sel juhul ametiasutuse osakonna juht ametiasutuse sotsiaaltöötaja ettepanekul.
§ 42. Võlanõustamisteenuse tasu ja tasumine
(1) Võlanõustamisteenus on tasuline, teenuse hinna kehtestab linnavalitsus.
(2) Pärast teenuse eest tasumist on võimalik taotleda linnavalitsuselt toetust käesoleva määruse § 21 alusel.
4. jaotis Vältimatu sotsiaalabi
§ 43. Vältimatu sotsiaalabiga hõlmatus
(1) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu isikule:
1) kes elab Paide linnas;
2) kes viibib Paide linnas, kuid kelle elukoht ei asu Paide linnas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega;
3) kelle elukohta ei saa kindlaks määrata;
4) kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kes elas viimati Paide linnas;
5) kes on välismaalane ja kes abi vajamise ajal asub ajutiselt Paide linna haldusterritooriumil.
(3) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama ametiasutusele andmed, mis on vajalikud vältimatu sotsiaalabi saamiseks.
§ 44. Vältimatu sotsiaalabi osutamine ja arvestuse pidamine
(1) Vältimatut sotsiaalabi osutavad isikule linnavalitsuse määratud või volitatud isikud või asutused seni, kuni abi vajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
(2) Vältimatu sotsiaalabi andmisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
(3) Ametiasutuse osakond peab arvestust vältimatu sotsiaalabi osutamise üle.
2. jagu PAIDE SOTSIAALTÖÖKESKUSE OSUTATAVAD JA KORRALDATAVAD TEENUSED
1. jaotis Koduteenus
§ 45. Koduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
(3) Koduteenust osutatakse isikule, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Paide linn ja kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või kelle seadusjärgsed ülalpidajad on ise abivajajad.
(4) Koduteenuse osutamisel osutatakse isikule järgmiseid teenuseid:
1) nõustamine;
2) igakuiste eluasemekulude maksmisel abistamine;
3) toiduainete ja majapidamistarvetega varustamisel abistamine;
4) pesu pesemise korraldamine;
5) isiku abistamine pesemisel ja korrastamisel;
6) abistamine eluaseme kütmisel;
7) abistamine eluruumi koristamisel;
8) abistamine dokumentide koostamisel, toetuste ja teenuste taotlemisel;
9) abistamine arstiabi korraldamisel.
(5) Paide linnas osutab koduteenust Paide Sotsiaaltöökeskus (edaspidi sotsiaaltöökeskus).
(6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub sotsiaaltöökeskus koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
§ 46. Koduteenuse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Koduteenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik sotsiaaltöökeskusele vormikohase avalduse. Avalduse vormi kinnitab linnavalitsus.
(2) Pärast avalduse saamist on sotsiaaltöökeskus kohustatud kahe nädala jooksul läbi viima isiku hooldusvajaduse hindamise.
(3) Sotsiaaltöökeskuse juht teeb otsuse koduteenuse osutamise või sellest keeldumise kohta viie tööpäeva jooksul pärast hooldusvajaduse hindamist.
(4) Koduteenuse osutamiseks sõlmib sotsiaaltöökeskuse juht teenuse saajaga lepingu.
(5) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(6) Otsus teenuse mitteosutamise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(7) Teenuse osutamisel täidab sotsiaaltöökeskuse töötaja isiku kohta hoolduspäevikut, mille vormi kinnitab linnavalitsus. Hoolduspäevik koosneb kliendikaardist, hoolduskavast ja koduteenuste teabelehest. Kliendikaart sisaldab üldisi andmeid teenuse saaja kohta ja hinnangut hooldusvajaduse kohta. Hoolduskava on kliendikaardi andmete põhjal koostatud hoolduse tegevuskava. Koduteenuste teabelehele märgitakse teenuse osutamise aeg ja osutatud teenused.
(8) Erakorralisel juhul alustatakse teenuse osutamist koheselt, isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates kahe nädala jooksul.
§ 47. Koduteenuse tasu ja tasumine
(1) Koduteenus on üldjuhul tasuline, teenuse hinna kehtestab linnavalitsus.
(2) Teenus on tasuta isikule, kelle ühe kuu sissetulek on võrdne või jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kahekordsest toimetulekupiirist.
(3) Pärast teenuse tasumist on võimalik taotleda linnavalitsuselt toetust käesoleva määruse § 21 alusel.
§ 48. Lepingu sõlmimine
(1) Koduteenuse osutamiseks sõlmitakse sotsiaaltöökeskuse ja teenuse saaja vahel leping. Lepingu lisa on käesoleva määruse § 46 lõikes 7 nimetatud hoolduspäevik.
(2) Leping kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord kuue kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
(3) Leping lõpetatakse teenuse saaja avalduse alusel või teenuse vajaduse lõppemisel.
(4) Lepingu tingimuste rikkumise korral on sotsiaaltöökeskusel õigus peatada või lõpetada teenuse osutamine.
2. jaotis Tugiisikuteenus
§ 49. Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu
(1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule (v.a isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise, turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.
(2) Tugiisikuteenuse osutamisel osutatakse isikule järgmiseid teenuseid:
1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
6) sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja informeerimine peres toimuvatest muutustest;
7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;
8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.
(3) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
(4) Sotsiaaltöökeskus abistab teenust saama õigustatud isikut vajadusel tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on vastava sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.
(5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub sotsiaaltöökeskus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
(6) Paide linnas osutab ja korraldab tugiisikuteenust sotsiaaltöökeskus.
§ 50. Õigustugiisikuteenusele
(1) Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (s.h alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalabi:
1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;
4) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
5) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.
(2) Kõrvalabi vajaduse määra ja sisu hindab sotsiaaltöökeskus iga isiku või perekonna puhul eraldi.
§ 51. Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Tugiisikuteenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik sotsiaaltöökeskusele vormikohase avalduse. Avalduse vormi kinnitab linnavalitsus.
(2) Tugiisikuteenuse määramise võib algatada ka ametiasutus.
(3) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab sotsiaaltöökeskus isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse määra.
(4) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab sotsiaaltöökeskus välja, kas potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.
(5) Sotsiaaltöökeskuse juht teeb otsuse tugiisikuteenuse osutamise või sellest keeldumise kohta viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamist.
(6) Tugiisikuteenuse osutamiseks sõlmib sotsiaaltöökeskuse juht teenuse saajaga lepingu.
(7) Teenust ei määrata, kui teenust taotlev isik ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(8) Otsus teenuse mitteosutamiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(9) Erakorralisel juhul alustatakse teenuse osutamist koheselt, isiku hindamine viiakse sel juhul läbi teenuse osutamise algusest arvates kahe nädala jooksul.
§ 52. Tugiisikuteenuse tasu ja tasumine
(1) Tugiisikuteenus on tasuline, teenuse hinna kehtestab linnavalitsus.
(2) Teenus on tasuta isikule, kelle ühe kuu sissetulek on võrdne või jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kahekordsest toimetulekupiirist.
(3) Pärast teenuse tasumist on võimalik taotleda linnavalitsuselt toetust käesoleva määruse § 21 alusel.
§ 53. Lepingu sõlmimine
(1) Tugiisikuteenuse osutamiseks sõlmitakse sotsiaaltöökeskuse ja teenuse saaja vahel leping.
(2) Teenuste osutamise leping kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord kuue kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
(3) Leping lõpetatakse teenuse saaja avalduse alusel või teenuse vajaduse lõppemisel.
(4) Lepingu tingimuste rikkumise korral on sotsiaaltöökeskusel õigus peatada või lõpetada teenuse osutamine.
3. jaotis Isikliku abistaja teenus
§ 54. Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu
(1) Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.
(3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenusesaaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuseosutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.
(4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine isik, lähtub isiklik abistaja teenuse vajaja eestkostja antavatest tööjuhistest.
(5) Isiklikuks abistajaks ei määrata teenuse saaja esimese ja teise astme ülenejat või alanejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(6) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abi teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.
(7) Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelutegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.
(8) Paide linnas osutab ja korraldab isikliku abistaja teenust sotsiaaltöökeskus.
§ 55. Isikliku abistaja teenuse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik sotsiaaltöökeskusele vormikohase avalduse. Avalduse vormi kinnitab linnavalitsus.
(2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.
(3) Isikliku abistaja määramiseks hindab sotsiaaltöökeskus teenust taotleva isiku kõrvalabi määra, määrab temaga koostöös kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja üldised juhised.
(4) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil isikule on määratud puue.
(5) Sotsiaaltöökeskuse juht teeb otsuse isikliku abistaja teenuse osutamise või sellest keeldumise kohta viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamist.
(6) Isikliku abistaja teenuse osutamiseks sõlmib sotsiaaltöökeskuse juht teenuse saajaga lepingu.
(7) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(8) Otsus teenuse mitteosutamiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 56. Isikliku abistaja teenuse tasu ja tasumine
(1) Isikliku abistaja teenus on tasuline, teenuse hinna kehtestab linnavalitsus.
(2) Pärast teenuse eest tasumist on võimalik taotleda linnavalitsuselt toetust käesoleva määruse
§ 21 alusel.
§ 57. Lepingu sõlmimine ja lõpetamine teenuse osutamisel
(1) Isikliku abistaja teenuse osutamiseks sõlmitakse sotsiaaltöökeskuse ja teenuse saaja vahel leping. Lepingus sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.
(2) Leping kuulub läbivaatamisele lähtuvalt teenuse saaja vajadustest, kuid mitte harvemini kui üks kord kuue kuu jooksul. Täiendused ja muudatused fikseeritakse lepingu lisana ja allkirjastatakse poolte poolt.
(3) Leping lõpetatakse teenuse saaja avalduse alusel või teenuse vajaduse lõppemisel.
(4) Lepingu tingimuste rikkumise korral on sotsiaaltöökeskusel õigus peatada või lõpetada teenuse osutamine.
4. jaotis Täisealise isiku hooldus
§ 58. Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu
(1) Täisealisele isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Hooldaja määramist on õigustaotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kellel puuduvad perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kellele ei ole määratud eestkostjat, kuid kes oma vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks teatud toiminguteks kõrvalabi.
(3) Erandjuhtudel võib hooldaja määrata sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikule, kellel on ülalpidamist andma kohustatud isikud või eestkostja, kuid kelle suhtes ülalpidamist andma kohustatud isik või eestkostja ei ole võimeline tagama hooldatavale hooldust enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist või elukorraldust kahjustamata.
(4) Paide linnas osutab ja korraldab täisealise isiku hooldust sotsiaaltöökeskus.
§ 59. Täisealise isiku hoolduse taotlemine, määramine ja osutamine
(1) Täisealise isiku hoolduse teenuse taotlemiseks esitab teenust taotlev isik sotsiaaltöökeskusele vormikohase avalduse. Avalduse vormi kinnitab linnavalitsus.
(2) Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, lisatakse taotlusele hooldaja kirjalik nõusolek hooldajaks määramise kohta.
(3) Hooldaja määramiseks hindab sotsiaaltöökeskus teenuse taotleja hooldusvajadust.
(4) Teenuse taotleja hooldusvajadusest lähtuvalt selgitab sotsiaaltöökeskus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltöökeskus hooldatavat hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel. Sotsiaaltöökeskuse pakutava hooldaja määramiseks peab olema teenust taotleva isiku kirjalik nõusolek.
(5) Hooldus seatakse üldjuhul tähtajatult, v.a juhul, kui hoolduse seadmise aluseks olevad asjaolud on ajutise iseloomuga või kui hooldatav taotleb hooldust teatud perioodiks.
(6) Sotsiaaltöökeskuse juht teeb otsuse täisealise isiku hoolduse teenuse osutamise või sellest keeldumise kohta viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamist.
(7) Täisealise isiku hooldaja teenuse osutamiseks sõlmib sotsiaaltöökeskuse juht teenuse saajaga lepingu.
(8) Teenust ei määrata, kui isik ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele.
(9) Otsus teenuse mitteosutamiseks tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 60. Täisealise isiku hoolduse tasu ja tasumine
(1) Täisealise isiku hoolduse teenus on tasuline, teenuse hinna kehtestab linnavalitsus.
(2) Pärast teenuse tasumist on võimalik taotleda linnavalitsuselt toetust käesoleva määruse § 21 alusel.
5. jaotis Asenduskoduteenus
§ 61. Asenduskoduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Asenduskoduteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asenduskoduteenust saama on õigustatud laps:
1) kelle vanem on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
2) kelle vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) kelle vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud või piiratud;
4) kes on vanemast eraldatud;
5) kelle vanem kannab eelvangistust või vangistust;
6) kes on saatjata alaealine välismaalane;
7) kes on alaealine inimkaubanduse ohver ohvriabi seaduse tähenduses või ohvriabi seaduse § 3 lõikes 22 nimetatud alaealine;
8) kes on seksuaalselt väärkoheldud alaealine ohvriabi seaduse tähenduses.
(3) Asenduskoduteenust saama õigustatud lapsele osutatakse asenduskoduteenust:
1) kuni tema 18-aastaseks saamiseni;
2) statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses põhi- või keskhariduse omandamise korral kuni järgmise kooliaasta alguseni või
3) kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kui asenduskodus viibiv laps jätkab õppimist kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes 12 kuu jooksul, millal ta omandas põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse.
(4) Asenduskoduteenust saava lapse dokumente kogub ja säilitab asenduskoduteenust saama suunatud lapse kohaliku omavalitsuse üksus. Pärast asenduskoduteenuse halduslepingu sõlmimist antakse asenduskoduteenuse osutamiseks vajalikud dokumendid üle sotsiaaltöökeskusele.
§ 62. Nõuded asenduskoduteenusele
(1) Asenduskoduteenust osutab Paide linnas sotsiaaltöökeskus, kellele see on põhimäärusejärgne ülesanne.
(2) Asenduskodu pere koosneb kuni kuuest asenduskoduteenust saama suunatud lapsest.
(3) Nõuded asenduskodu kasvatusala töötajatele ja sotsiaaltöökeskuse kui asenduskoduteenuse osutaja ülesanded on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses.
§ 63. Asenduskoduteenust saama suunamine ja rahastamine
(1) Asenduskoduteenust saama õigustatud lapse eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus teeb otsuse lapse asenduskoduteenust saama suunamise kohta arvestades sotsiaalhoolekande seaduses sätestatut.
(2) Asenduskoduteenust saama õigustatud lapsele osutatavat teenust rahastatakse riigieelarvest. Rahastamise tagab Sotsiaalministeerium maavalitsuste kaudu.
6. jaotis Varjupaigateenus
§ 64. Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu
(1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.
(2) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Paide linna haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise teenusega ööbimiskohta tagada.
(3) Paide linnas osutab ja korraldab varjupaigateenust sotsiaaltöökeskus.
§ 65. Varjupaigateenuse taotlemine ja määramine
(1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid sotsiaaltöökeskus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.
(2) Taotlust esitamata peab sotsiaaltöökeskus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.
§ 66. Varjupaigateenuse eest tasumine
(1) Varjupaigateenus on tasuta isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Paide linn.
(2) Varjupaigateenus on tasuline isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Paide linn.
(3) Varjupaigateenuse hinna kehtestab linnavalitsus.
7. jaotis Turvakoduteenus
§ 67. Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Turvakoduteenus tagatakse:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
(4) Sotsiaaltöökeskus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on sotsiaaltöökeskusele teada antud.
(5) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
§ 68. Turvakoduteenuse taotlemine ja määramine
(1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid sotsiaaltöökeskus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.
(2) Taotlust esitamata peab sotsiaaltöökeskus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.
§ 69. Turvakoduteenuse tasu ja tasumine
(1) Turvakoduteenus on tasuta isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Paide linn.
(2) Turvakoduteenus on tasuline isikutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Paide linn.
(3) Turvakoduteenuse hinna kehtestab linnavalitsus.
8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus
§ 70. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
(2) Paide linnas osutab ja korraldab sotsiaaltransporditeenust sotsiaaltöökeskus.
(3) Sotsiaaltransporditeenust osutab juhuveona Paide linnale kuuluva sõidukiga sotsiaaltöökeskus tellija määratud ajal ja liikumisteel.
(4) Sotsiaaltransporditeenust juhuveona võib osutada ka taksoteenusena. Sel juhul korraldab sotsiaaltöökeskus teenuse osutamise.
§ 71. Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine ja määramine
(1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks peab käesoleva määruse paragrahvi 67 lõikes 1 nimetatud isik esitama sotsiaaltöökeskusele vähemalt üks tööpäev enne teenuse vajadust taotluse.
(2) Taotluse võib esitada suuliselt, kirjaga või e-postiga.
(3) Taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg ja sihtkoht või marsruut.
(4) Teenuse osutamine loetakse kokku lepituks, kui teenuse taotleja ja sotsiaaltöökeskus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.
§ 72. Sotsiaaltransporditeenuse tasu ja tasumine
(1) Paide linna haldusterritooriumil sotsiaaltöökeskuse poolt osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest tasu ei võeta.
(2) Väljaspoole Paide linna haldusterritooriumi sotsiaaltöökeskuse poolt osutatav juhuveona sotsiaaltransporditeenus on tasuline.
(3) Teenuse hinna kehtestab linnavalitsus.
(4) Sotsiaaltöökeskuse korraldatava juhuveona taksoteenusena osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest tasub teenuse taotleja vastavalt taksoteenuse osutaja hinnakirjale.
(5) Pärast teenuse eest tasumist on võimalik taotleda linnavalitsuselt toetust käesoleva määruse § 21 alusel.
4. peatükk VAIDEMENETLUS
§ 73. Vaidlustamine
Paide linna eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie linnavalitsusele või linnavalitsuse kaudu maavanemale või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 74. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Tunnistada kehtetuks Paide Linnavolikogu 18. veebruari 2016 määrus nr 4 „Paide linna eelarvest makstavate toetuste piirmäärad“.
(2) Tunnistada kehtetuks Paide Linnavolikogu 24. märtsi 2016 määrus nr 6 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Paide linnas“.
(3) Tunnistada kehtetuks Paide Linnavolikogu 24. märtsi 2016 määrus nr 7 „Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“.
(4) Tunnistada kehtetuks Paide Linnavolikogu 27. jaanuari 2011 määrus nr 40 „Munitsipaaleluruumide üüri piirmäär“.
§ 75. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.
Peeter Saldre
Linnavolikogu esimees
Facebook
Twitter