Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Lääneranna Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 27.12.2019, 17

Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 18.12.2019 nr 63
jõustumine 01.01.2020

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366, § 22 lõike 2, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõigete 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lõike 1 ja § 20 lõike 44 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Lääneranna vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete teket ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, tegutsevad või viibivad valla haldusterritooriumil.

  (3) Eeskirjas sätestamata küsimusi lahendab Lääneranna Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

§ 2.   Jäätmehoolduse korraldamine

  Jäätmehoolduse korraldaja ja arendaja valla haldusterritooriumil on vallavalitsus.

§ 3.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse, riigihangete seaduse ning teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide tähenduses, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE NÕUDED 

§ 4.   Jäätmehoolduse üldnõuded

  (1) Kõigi jäätmetekitajate esmane kohustus on vältida või vähendada tekkivate jäätmete hulka.

  (2) Tekkinud jäätmeid tuleb sortida liigiti nende tekkemomendil või vahetult pärast seda tekkekohas nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.

  (3) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

  (4) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast eelistades jäätmete taaskasutamist jäätmete kõrvaldamisele.

  (5) Jäätmed tuleb taaskasutada ja kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus

  (6) Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu inimese tervisele, varale või keskkonnale.

  (7) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja kogumismahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ning võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

  (8) Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine kogumismahutite lähedusse neid kogumismahutisse paigutamata ei ole lubatud.

  (9) Jäätmete põletamine ja matmine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.

  (10) Küttekolletes võib loata põletada immutamata, lakkimata ja värvimata puitu. Kiletamata paberi ja kartongi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

  (11) Jäätmete ladestamine ja ladustamine on keelatud, kui selleks ei ole Keskkonnaameti poolt väljastatud vastavat luba.

  (12) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

§ 5.   Jäätmevaldaja

  (1) Jäätmekäitlust korraldab jäätmevaldaja, kelleks on:
  1) jäätmetekitaja;
  2) kinnisasjal kinnisasja omanik;
  3) kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja;
  4) korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või korteriomanike poolt volitatud isik;
  5) vallasasjaks oleva ehitise juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik või muu isik;
  6) hooneühisus, aiandus- või garaažiühistu.

  (2) Kui jäätmevaldaja ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-6 nimetatud isikud on erinevad, määratakse nende kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga.

  (3) Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi haldaja.

§ 6.   Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

  (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused:
  1) koguma oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud jäätmed;
  2) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
  3) mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete teket;
  4) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba;
  5) sõlmima jäätmekäitluslepingu jäätmevedajaga korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks ning üle andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed jäätmevedajaga kokkulepitud ajagraafiku alusel;
  6) andma jäätmeveoga hõlmamata jäätmed vedamiseks ja/või käitlemiseks üle jäätmekäitlejale, kes omab vastavat jäätmeluba. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
  7) säilitama korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmisega seotud dokumendid kahe aasta jooksul, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks, välja arvatud jäätmeliikide puhul, mille kogumine on korraldatud avalike kogumispunktide kaudu;
  8) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses kogumismahuteid jäätmete kogumiseks. Kogumismahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.

  (2) Territooriumi haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

§ 7.   Jäätmekäitlus avalikel üritustel

  (1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamise ja jäätmete üleandmise eest ürituse korraldaja.

  (2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga kogumismahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi kogumismahutid pakendijäätmete kogumiseks.

  (3) Ajutiselt on lubatud avalikel üritustel jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.

§ 8.   Jäätmekäitlus avalikes kohtades

  Avalikes kohtades asuvatesse kogumismahutitesse tohib panna ainult kohapeal tekkinud jäätmeid.

§ 9.   Jäätmekäitlus kalmistutel

  (1) Kalmistutel ning hauaplatsi hooldamisel tekkinud jäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida alljärgnevalt:
  1) biolagunevad jäätmed (lehed, oksad ja muu taimne materjal);
  2) segaolmejäätmed (küünlatopsid, kilekotid, pärjaalused jms);
  3) suurjäätmed (pingid, hauapiirded, hauakivid jms).

  (2) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud tähistatud kohta ning segaolmejäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud kogumismahutitesse.

  (3) Liigiti kogutud suurjäätmete käitluse ja äraveo korraldab hauaplatsi hooldaja omal kulul.

  (4) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDU 

§ 10.   Kogumismahutitele ja jäätmete kogumisele esitatavad nõuded

  (1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale ning tagab:
  1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
  2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
  3) lekete vältimise;
  4) tuleohutuse.

  (2) Kogumismahutid võivad olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlejalt ning kogumismahutite suurus peab vastama tekkivate jäätmete kogusele.

  (3) Kogumismahuti peab olema terve, korralikult suletav ning ei tohi põhjustada kasutajale vigastusi. Kogumismahutisse paigutatud jäätmed ei tohi sattuda keskkonda ega ilmastiku (tuul, sademed jms), loomade või lindude meelevalda ega põhjustada lekkeid.

  (4) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumismahutitena kasutada:
  1) peamiselt plastist 80 – 1100 liitriseid ratastel, kaane ning käepidemega väikemahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokisse;
  2) peamiselt metallist 1,5; 2,5 ja 4,5 m3 suuruseid kaanega mahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokisse või toimetada jäätmekäitluskohta.

  (5) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid kogumismahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

  (6) Kogumismahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama nende avamise tühjenduspäeval.

  (7) Kogumismahuti ümbruse korrashoiu, kogumismahuti tehnilise korrashoiu ja jäätmete nõuetekohase kogumise eest vastutab kogumismahuti valdaja.

§ 11.   Kogumismahuti paiknemiskohale ning juurdepääsuteele esitatavad nõuded

  (1) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskogumismahutisse.

  (2) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel kogumismahutid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid mahuteid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

  (3) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs kogumismahuti tühjendusküljelt.

  (4) Kogumismahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja. Kinnistu piirist välja paigutatud kogumismahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.

  (5) Kogumismahuti peab asuma jäätmevedajale nähtaval kohal.

  (6) Juurdepääsuteed kogumismahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama kogumismahutite teisaldamist käsitsi. Teed peavad talvisel ajal olema lumest puhastatud ja vabad muudest transporti takistavatest esemetest.

  (7) Kogumismahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab kinnistu omanik või territooriumi haldaja.

§ 12.   Jäätmete veole esitatavad nõuded

  (1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:
  1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
  2) teavitama jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest;
  3) vedama kogumismahutisse toodud jäätmed jäätmekäitluslepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi;
  4) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;
  5) koguma koheselt kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;
  6) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid;
  7) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta;
  8) korraldama kogumismahutite tühjendamist ja jäätmete vedu elanikkonda vähim häirival viisil, sealhulgas kogumismahutite tühjendamist ja jäätmete vedu ei tohi teostada ajavahemikul 23.00-st kuni 07.00-ni.

  (2) Korraldatud jäätmeveole esitatavad nõuded täpsustatakse kontsessioonilepinguga.

  (3) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või ta peab olema registreeritud jäätmevedajana.

  (4) Jäätmeid vedav isik tohib jäätmed üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (5) Jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis väldib kogumismahutite ületäitumise. Juhul kui kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse koht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini või valida suurem kogumismahuti.

  (6) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

  (7) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud nõudeid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.

4. peatükk JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMINE 

§ 13.   Jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimine

  (1) Olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist korraldab vallavalitsus koostöös taaskasutusorganisatsioonidega, tootjate ühendustega ning teiste jäätmekäitlejatega, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

  (2) Jäätmeid tuleb sorteerida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda. Sorteerimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ja ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest.

  (3) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse, mis asub samal kinnistul, ning mida kasutatakse jäätmekäitluslepingu alusel. Taaskasutatavad jäätmed, mille kogumine on korraldatud avalike kogumispunktide võrgustikuga, tuleb viia vastava jäätmeliigi kogumismahutisse.

  (4) Eraldi tuleb jäätmete tekkekohas liigiti koguda järgmisi jäätmeliike:
  1) paber ja kartong (200101);
  2) plastid (200139);
  3) metallid (200140);
  4) klaas (200102);
  5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, (200201);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (200108);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed, sealhulgas pinnas ja kivid (200202, 200203);
  8) pakendid (1501), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (150101), plastpakendid (150102), metallpakendid (150104), klaaspakendid (150107);
  9) puit (200138);
  10) tekstiil (200110, 200111)
  11) suurjäätmed (200307);
  12) probleemtoodete jäätmed, sh luminestsentslambid (200121*), CFC-sid sisaldavad seadmed (200123*), patareid ja akud (200134), elektri- ja elektroonikaseadmed (200135*, 200136), vanarehvid (160103);
  13) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 2001 tärniga «*» tähistatud jäätmed).

  (5) Valla territooriumil olevate jäätmete kogumispunktide (sh jäätmejaam) loetelu kinnitab vallavalitsus. Jäätmete kogumispunktide loetelu sisaldab informatsiooni kogumispunktide asukoha-aadresside ja vastuvõetavate jäätmeliikide kohta.

§ 14.   Segaolmejäätmete kogumise nõuded

  (1) Segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad järgi pärast olmejäätmete liigiti kogumist ja sorteerimist.

  (2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on lubatud koguda vaid olmejäätmeid, mille liigiti kogumist ei ole omavalitsuses korraldatud.

  (3) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei või panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt käesoleva eeskirja § 13 lõikele 4;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) käimlajäätmeid;
  5) kogumiskaevude ja reoveepuhastuse setteid;
  6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või kogumismahutit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  7) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  8) tervishoiujäätmeid;
  9) ohtlikke jäätmeid;
  10) probleemtooteid.

§ 15.   Paber- ja kartongijäätmete kogumise nõuded

  (1) Paberi- ja kartongijäätmed (sh ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia selleks ette nähtud kogumispunkti.

  (2) Paberi- ja kartongijäätmete kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum (kauplused, büroohooned, haridusasutused jms), peab olema eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks. Eraldi kogutud paberi- ja kartongijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

  (3) Kogumismahutisse liigiti kogutav paberi- ja kartongijäätmed ei tohi olla määrdunud või vettinud ning ei tohi sisaldada teisi liiki jäätmeid.

§ 16.   Pakend ja pakendijäätmete kogumise nõuded

  (1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise, veo ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

  (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ette nähtud kogumispunkti. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele.

  (3) Valla haldusterritooriumil rakendatakse pakendijäätmete kogumiseks avalike pakendijäätmete kogumispunktide võrgustikku, mille kaudu on korraldatud segapakendijäätmete ning paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine.

  (4) Pakendijäätmete paigutamine avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse on tasuta.

  (5) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad, puhtad ja kokkupressitud ning ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (6) Pakendeid võib pakendijäätmete kogumismahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks soovitavalt olla läbipaistev. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud kilekotti.

  (7) Pakendijäätmed, mis ei mahu täiteavade mõõtude tõttu kogumismahutisse, tuleb viia jäätmejaama.

  (8) Pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna muid jäätmeid.

  (9) Juriidilised isikud korraldavad pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise oma territooriumile.

  (10) Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (vastav märgis pandi suurusega kantud pakendile või etiketile), tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtu punkti, taaraautomaati).

§ 17.   Biolagunevate jäätmete kogumise ja kompostimise nõuded

  (1) Biolagunevad aia- või haljastusjäätmed ning koduses majapidamises tekkinud toidujäätmed, mis ei kuulu loomsete kõrvalsaaduste mõiste alla, tuleb jäätmevaldajal eraldi koguda ning see kompostida oma territooriumil või anda üle kompostimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

  (2) Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

  (3) Koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes ehk kompostrites.

  (4) Väikeelamute, aga ka selliste korterelamute puhul, kus korterite arvu ja krundi suuruse suhe võimaldab keskkonnahäiringuteta kompostimist, on soovitatav biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ja toidujäätmed kompostida oma territooriumil. Väljaspool oma territooriumi, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

  (5) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ega haisu levikut. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

  (6) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.

  (7) Kompostianum, komposter või aun peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, välja arvatud juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

§ 18.   Suurjäätmete kogumise nõuded

  (1) Suurjäätmed on suuremõõtmelised jäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed on näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms. Suurjäätmete hulka ei kuulu probleemtooted ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed.

  (2) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama, anda ära valla territooriumil korraldatavate kogumisringide käigus või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

  (3) Suurjäätmed võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate kogumismahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.

§ 19.   Metallijäätmete kogumise nõuded

  (1) Metallijäätmed (sh must ja värviline vanametall) on näiteks metallist nõud, käärid jms, aga mitte metallpakendid.

  (2) Metallijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse või anda üle taaskasutusega tegelevatele organisatsioonidele või ettevõtetele.

§ 20.   Plastijäätmete kogumise nõuded

  (1) Plastijäätmed on näiteks plastist mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid.

  (2) Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse või anda üle taaskasutusega tegelevatele organisatsioonidele või ettevõtetele .

§ 21.   Klaasijäätmete kogumise nõuded

  (1) Klaasijäätmed on näiteks lehtklaas, klaasist lambikuplid, klaasnõud jms, aga mitte klaaspakendid.

  (2) Klaasijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse või anda üle taaskasutusega tegelevatele organisatsioonidele või ettevõtetele.

§ 22.   Puidujäätmete kogumise nõuded

  (1) Puidujäätmed on kodumajapidamises tekkinud väiksemad puitmaterjalist jäätmed, aga mitte ehitus- ja lammutustegevuse käigustekkinud jäätmed.

  (2) Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 23.   Tekstiili- ja rõivajäätmete kogumise nõuded

  (1) Tekstiili- ja rõivajäätmed on näiteks tekstiilijäägid, voodipesu, rätikud, rõivad jms, aga mitte tekstiilpakendid.

  (2) Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Korduskasutuseks sobivaid esemeid tuleks võimalusel viia taaskasutuskeskustesse või anda üle taaskasutusega tegelevatele organisatsioonidele või ettevõtetele.

§ 24.   Ohtlikud jäätmete kogumise nõuded

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.

  (2) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, olmekemikaalid jms tuleb viia jäätmejaama, anda ära valla territooriumil korraldatavate kogumisringide käigus või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ravimijäägid tuleb tagastada apteeki.

  (3) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale omal kulul.

  (4) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (5) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.

  (6) Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

§ 25.   Probleemtoodete ja nende jäätmete kogumise nõuded

  (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast.

  (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (3) Elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikajäätmete kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta.

  (4) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul.

  (5) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse.

  (6) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust.

  (7) Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale või mõnda teise põllumajandusplasti kogumispunkti.

  (8) Juriidilised isikud peavad oma probleemtooted üle andma vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale omal kulul.

5. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 26.   Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

  (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedu valla haldusterritooriumilt jäätmekäitluskohta hanke korras valitud jäätmeveoteenuse osutaja (jäätmevedaja) poolt.

  (2) Korraldatud jäätmeveo üldnõuded tulenevad jäätmeseadusest.

§ 27.   Jäätmevedaja valik ja jäätmekäitluskohad

  (1) Vallavalitsus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmevedaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga kontsessioonilepingu.

  (2) Kontsessioonilepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat.

  (3) Veopiirkonnas kogutavad jäätmed suunatakse lähimasse majanduslikult otstarbekasse jäätmekäitluskohta.

§ 28.   Teenustasu suuruse määramise ja muutmise tingimused

  (1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusena ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingus. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenustasu on jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstav ühe kuupmeetri (1 m3) olmejäätmete käitlustasu eurodes, mis sisaldab kõiki jäätmekäitlusega kaasnevaid teenuseid, sealhulgas jäätmekäitluskoha teenustasu (ladestustasu), jäätmete veokulu, kogumismahuti käsitransporti jäätmeveokini kuni 10 m. Teenustasus ei sisaldu jäätmevaldaja kogumismahutite soetamise, rendi, amortisatsiooni jmt jaoks tehtavad kulutused.

  (3) Toimingud, mille eest jäätmevedaja võib võtta teenustasu lisaks jäätmeveole, on järgmised:
  1) kuni 800 liitrise kogumismahuti käsitsi transportimine jäätmeveokini võimaliku juurdepääsu kohani kaugemalt kui 10 meetrit;
  2) kogumismahutisse mittesobivate jäätmete käitlemine;
  3) lukustatavate konteinerite, väravate ja jäätmemajade avamine.

§ 29.   Teenustasu, teenustasu piirmäär ja piirmäära kujunemine

  (1) Veopiirkonna jäätmeveo teenustasu esimese aasta hind kujuneb parima pakkumuse esitanud ettevõtte 1 m3 jäätmeveo teenustasu määrast, millele lisandub antud kalendriaastal segaolmejäätmetele kehtestatud saastetasumäär.

  (2) Vallavalitsus võib kehtestada riigihanke perioodi esimesel aastal 1 m3 jäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäära. Piirmäära kehtestamisel arvestatakse, et vallas jäätmete kogumise, äraveo ja lõppkäitluse hinnangulist maksimaalset maksumust. Teenustasu piirmäär ei sisalda saastetasu.

  (3) Jäätmevedaja teenustasud ei saa olla kõrgemad teenustasu piirmäärast.

  (4) Saastetasumäära arvutamiseks tonnilt m3-le kasutatakse koefitsienti 0,15.

  (5) Teenustasu piirmäär kehtestatakse hankedokumentides.

  (6) Jäätmevedajal on õigus vallavalitsuselt taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärade tõstmist.

  (7) Jäätmevedaja poolt kirjalikult esitatav teenustasude piirmäärade suurendamise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: milliseid teenustasude piirmäärasid jäätmevedaja tõsta soovib; milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasude piirmäärasid tõsta; millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude piirmäärade suurused.

  (8) Vallavalitsusel on õigus jäätmevedaja taotluse alusel muuta käesolevas korras kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärade suurusi mitte sagedamini kui üks kord aastas alates käesoleva eeskirja jõustumisest.

  (9) Korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärade tõstmine on lubatud vaid juhul, kui esinevad asjaolud, mis oluliselt mõjutavad olmejäätmete veo- või ladestamiskulusid.

§ 30.   Jäätmeveo teenustasudest teavitamise kord

  (1) Jäätmevedaja teavitab kõiki korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajaid kaheksa nädala jooksul pärast vallavalitsusega kontsessioonilepingu sõlmimist jäätmeveo ja toimingute teenustasudest, mille eest jäätmevedaja võtab lisatasu, kuid mitte hiljem kui on korraldatud jäätmeveo teenuse alguskuupäev.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse toimumisajal täiendavalt liitunud jäätmevaldajaid teavitatakse jäätmeveo teenustasudest jäätmekäitluslepingu sõlmimisel.

  (3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo teenustasude muutumisest 30 kalendripäeva varem.

§ 31.   Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Lääneranna valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele.

§ 32.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  Korraldatud jäätmevedu hõlmab järgmiseid jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmeid:
  1) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed.

§ 33.   Korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmekäitlusleping

  (1) Jäätmevaldaja loetakse automaatselt korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

  (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid andma üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba või vallavalitsuse poolt eeskirja kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.

  (4) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Kokkuleppel jäätmevedajaga võib vallavalitsus jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveoga liitumisest teavitada koos jäätmevedaja poolt jäätmevaldajatele saadetava jäätmekäitluslepinguga.

  (5) Asjaolu, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.

  (6) Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud.

  (7) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmevedaja kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.

  (8) Jäätmekäitluslepingus sätestatakse:
  1) kogumismahuti omandikuuluvus;
  2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;
  3) poolte õigused ja kohustused.

  (9) Juhul, kui jäätmevaldaja ei tagasta tegeliku jäätmeveo teenuse alguseks lepingut või keeldub selle sõlmimisest, informeerib jäätmevedaja vallavalitsust.

  (10) Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kogumismahutitena kasutatakse sel juhul standardseid kogumismahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirjas sätestatud kogumismahutite tühjendamise sagedustest.

  (11) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmevedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

  (12) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

§ 34.   Korraldatud jäätmeveo sagedus

  (1) Kogumismahutite tühjendamise miinimumsagedus on:
  1) üks kord 28 päeva jooksul valla üldplaneeringuga määratud tiheasustuse ja kompaktse hoonestusega alal;
  2) üks kord 84 päeva jooksul valla hajaasustusalal.

  (2) Kogumismahutite tühjendamise täpne sagedus määratakse vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitavas jäätmekäitluslepingus.

  (3) Jäätmekäitluslepingut mitte sõlminud jäätmevaldajatel toimub kogumismahutite tühjendamine vähemalt üks kord 28 päeva jooksul tiheasustuse ja kompaktse hoonestusega aladel ja üks kord 84 päeva jooksul hajaasustusega aladel, miinimum hinnapaketi (80 liitrit) alusel. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.

§ 35.   Korraldatud jäätmeveo kogumismahutid ja minimaalsed suurused

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja peab kogumismahutitena kasutama käesolevas eeskirjas § 10 lõigetes 4 toodud mahuteid.

  (2) Korraldatud jäätmeveol kasutatavad segaolmejäätmete kogumismahutite minimaalsed suurused jäätmetekkekohtades on:
  1) individuaalelamul 80 liitrit;
  2) kuni 4 korteriga korterelamul 240 liitrit;
  3) viie kuni kümne korteriga korterelamul 600 liitrit;
  4) üle kümne korteriga korterelamul 1500 liitrit.

§ 36.   Ühiskogumismahutite kasutamine

  (1) Jäätmevaldajatel on õigus esitada vallavalitsusele ühiskogumismahuti kasutamise taotlus tähtajaliselt naaberkinnistutel tekkivate jäätmete ühiseks kogumiseks. Vallavalitsus võib lubada ühiskogumismahuti kasutamist kõrvuti ja ületee asuvate naaberkinnistute korral ning erandkorras muul mõjuval põhjusel.

  (2) Jäätmevaldajad esitavad ühiskogumismahuti kasutamise taotluse vallavalitsusele, milles märgitakse:
  1) jäätmekäitluse eest vastutav isik ja kontaktandmed;
  2) kõikide jäätmevaldajate nimed ja kontaktandmed;
  3) hõlmatud kinnistud;
  4) ühiskogumismahuti asukoht, ühiskogumismahuti suurus ja veosagedus;
  5) taotluse esitamise kuupäev ja jäätmevaldajate allkirjad.

  (3) Vallavalitsus võib ühiskogumismahuti kasutamist lubada põhjendatud taotluse alusel kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni.

  (4) Vallavalitsus vaatab läbi käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud taotluse, arvestades eeskirjas tulenevaid nõudeid, ning otsustab jäätmevaldajate ühiskogumismahuti kasutamise õiguse korraldusega.

  (5) Ühiskogumismahuti kasutamise taotluse läbivaatamise aeg alates nõuetekohase taotluse laekumisest on üks kuu.

  (6) Jäätmevaldaja, kes teiste jäätmevaldajatega sõlmitud ühise kogumismahuti kasutamise lepingu alusel on määratud vastutavaks lepingupooleks (jäätmekäitluse eest vastutav isik), on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu, kus peavad fikseeritud olema kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad.

  (7) Jäätmekäitluse eest vastutav isik esitab üks kord aastas järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku aruande ühiskogumismahuti kasutamise kohta.

  (8) Ühiskogumismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele. Minimaalsed ühiskogumismahutite suurused individuaalelamute kohta sõltuvalt ühiskogumismahuti kasutajate arvust on alljärgnev:
  1) kahe individuaalelamu liitumisel 140 liitrit;
  2) kolme kuni nelja individuaalelamu liitumisel 240 liitrit;
  3) viie kuni seitsme individuaalelamu liitumisel 370 liitrit;
  4) üle kaheksa individuaalelamu liitumisel 600 liitrit.

  (9) Jäätmevaldaja ühiskogumismahuti kasutamise õigus lõpeb, kui:
  1) ühiskogumismahuti kasutamise tähtaeg on möödunud;
  2) jäätmekäitluse eest vastutav isik ei esita ühiskogumismahuti kasutamisele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks kirjalikku aruannet ühiskogumismahuti kasutamise kohta.

  (10) Vallavalitsusel on õigustunnistada ühiskogumismahutite kasutamise õigust andev korraldus enne tähtaja lõppu kehtetuks, kui:
  1) vähemalt üks jäätmevaldajatest on esitanud taotluses valeandmeid;
  2) vähemalt üks jäätmevaldajatest esitab vallavalitsusele ühiskogumismahuti kasutamise lõpetamise taotluse;
  3) ühiskogumismahuti kasutamiseks nõusoleku andmise aluseks olnud asjaolud on muutunud.

§ 37.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise kord

  (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks (edaspidi korraldatud jäätmeveost vabastamine), kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata (puudub elu- või äritegevus või muu tegevus).

  (2) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluses märgitakse:
  1) jäätmevaldaja nimi ja kontaktandmed;
  2) kinnistu aadress, mille kohta vabastust taotletakse;
  3) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost;
  4) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastus korraldatud jäätmeveost;
  5) taotluse esitamise kuupäev ja jäätmevaldaja allkiri.

  (3) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastada põhjendatud taotluse alusel teatud tähtajaks:
  1) aastaringselt kuni kehtiva korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni, kui kinnistul ei elata ja seda ei kasutata;
  2) hooajaliselt 1. novembrist kuni 30. aprillini, kui kinnistut kasutatakse suvilana;
  3) erandkorras muuks tähtajaks, kui kinnistut kasutatakse muul ajal.

  (4) Korraldatud jäätmeveost erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja seda ei ole kasutatud.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud taotlust menetletakse järgmiselt:
  1) taotluse laekumisel kontrollib vastutav ametnik vajadusel ka kohapeal, kas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse jäätmevaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotlus jätta läbi vaatamata;
  2) taotluses sisalduva info kontrollimiseks on vastutaval ametnikul õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata ja seda ei kasutata;
  3) vastutav ametnik võib vajadusel küsida kinnistu elektritarbimise ja/või veetarbimise andmeid eelneva aasta kohta, v.a juhul kui kinnistu on seni kasutuses olnud.

  (6) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

  (7) Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse menetlemise tähtaeg alates nõuetekohase taotluse laekumisest vallavalitsusele on üks kuu.

  (8) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise korral kannab vastutav ametnik jäätmevaldaja vabastamise otsuse jäätmevaldajate registrisse.

  (9) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, kui:
  1) vabastuse tähtaeg on möödunud;
  2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja kinnistut ei ole kasutatud.

  (10) Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
  1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
  2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse vallavalitsusele;
  3) korraldatud jäätmeveost vabastamise asjaolud on muutunud või äralangenud.

6. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 38.   Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete tekkimisel tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel, teeehituse või pinnasetööde käigus või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

  (3) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav ehitusprojekt (lammutusprojekt) ja ehitusluba (lammutusluba). Lammutustööde lõpetamisel esitatakse vallavalitsusele vormikohane ehitusjäätmete õiend.

  (4) Ehitusprojektile (lammutusprojekt) peab olema lisatud dokument, milles sisaldub:
  1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;
  2) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;
  3) pinnasetööde mahtude bilanss;
  4) jäätmete kavandatavad käitlemistoimingud ja -kohad.

  (5) Ehitus- ja lammutusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on vastav jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 39.   Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja kohustused

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on ehitusjäätmed.

  (3) Ehitus- ja lammutusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
  1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;
  2) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
  3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;
  4) rakendama kõiki võimalusi jäätmete taaskasutamiseks;
  5) koguma jäätmed nende tekkekohal liigiti, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil;
  6) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna kogumismahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile kogumismahutite teenindamiseks;
  7) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;
  8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
  9) kooskõlastama vallavalitsusega ehitusjäätmete kogumismahuti paigutamise parkidesse, haljasaladele, tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
  10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

  (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

§ 40.   Ehitusjäätmete liigiti sorteerimine

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

  (2) Ehitus- ja lammutusjäätmeid, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades.

  (3) Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb liigiti sorteerida nende tekkekohal. Liigiti tuleb sorteerida vähemalt:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja kartong;
  3) metall (eraldi must ja värviline);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja -tellised, krohv, betoon, kips jms);
  5) klaas;
  6) pinnas;
  7) plastijäätmed, kile;
  8) ohtlikud jäätmed;
  9) raudbetoon- ja betoondetailid;
  10) tõrva mittesisaldav asfalt;
  11) pakendid.

  (4) Kui ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti koguda ja sorteerida, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

  (5) Mahukad ehitus- ja lammutusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad jäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, torud, metall- ja puittalad jms).

  (6) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult jäätmekäitleja registreerimistõendi või jäätmeloa olemasolu korral ja kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ning vallavalitsuse spetsialistiga kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusloa või lammutusprojekti ja lammutusloa alusel.

  (7) Raudbetoon- ja betoondetailid ning sideainet mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (8) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena, anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale või kasutada maapinna täiteks jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult vallavalitsuse spetsialistiga.

  (9) Töötlemata puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (10) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigustekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

  (11) Ehitamise käigus välja kaevatud pinnas tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul maastiku kujundamiseks.

  (12) Antud jäätmehoolduseeskirja osas sätestamata juhtudel lähtutakse jäätmete käitlemisel jäätmehoolduseeskirja jäätmehoolduse üldnõuetes sätestatud nõuetest.

§ 41.   Ohtlikud ehitusjäätmed

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;
  2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);
  4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;
  5) saastunud pinnas.

  (2) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt.

  (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

  (4) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud sellekohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

7. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 42.   Tervishoiujäätmete käitlemise üldnõuded

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).

  (2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.

  (3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
  1) bioloogilised jäätmed;
  2) teravad-torkivad jäätmed;
  3) nakkusohtlikud jäätmed;
  4) laboratooriumide jäätmed;
  5) ravimijäätmed;
  6) radioaktiivsed jäätmed;
  7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule.

  (4) Tervisehoiujäätmed tuleb hoida piisava suurusega sobivas lukustatavas jäätmehoidlas. Jäätmehoidla peab olema mittekõetav, päikese eest varjatud, näriliste- ja putukate vaba, kindla temperatuurirežiimiga, varustatud veevõtukohaga, ventileeritav ning kergelt puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid aineid taluvast materjalidest seinte ja põrandatega.

  (5) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat luba. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on lisaks ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 43.   Bioloogilised jäätmed

  (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.

  (2) Bioloogilised jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

§ 44.   Teravad ja torkivad jäätmed

  Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev.

§ 45.   Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat õigust ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

  (3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

  (4) Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

  (5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

  (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

  (7) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

8. peatükk JÄRELHOOLDUS JA JÄRELEVALVE 

§ 46.   Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

  (1) Käesolev paragrahv reguleerib jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetseid nõudeid niivõrd, kuivõrd seda ei reguleerita jäätmekäitluskohale jäätme- või kompleksloas.

  (2) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (3) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

  (4) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

9. peatükk VASTUTUS 

§ 47.   Järelevalve teostamine ja vastutus

  (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab, nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsus oma ametnike kaudu ning Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele ja seaduses sätestatud korras.

  (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele eeskirja nõuete täitmise kohta.

§ 48.   Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  (1) Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-126 ja pakendiseaduse § 27-32 alusel.

  (2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus, politseiasutus ja Keskkonnainspektsioon.

§ 49.   Keskkonnareostuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

  (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 50.   Rakendussätted

  (1) Määrusega tunnistatakse kehtetuks:
  1) Varbla Vallavolikogu 15.02.2017 määrus nr 31 „Varbla valla jäätmehoolduseeskiri“;
  2) Koonga Vallavolikogu 21.06.2011 määrus nr 8 „Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“;
  3) Lihula Vallavolikogu 28.03.2013 määrus nr 6 „Lääne maakonna omavalitsuste jäätmehoolduseeskiri“ ja 28.03.2013 määrus nr 7 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“;
  4) Hanila Vallavolikogu 07.03.2013 määrus nr 61 „Lääne maakonna omavalitsuste jäätmehoolduseeskiri koos Hanila valla lisatingimustega kehtestamine“ ja 07.03.2013 määrus nr 62 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.

  (2) Määrus jõustub 01.01.2020. a.

Arno Peksar
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json