SotsiaalhoolekanneTeenused

SotsiaalhoolekanneToetused

Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Kiili vallas

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Kiili vallas - sisukord
Väljaandja:Kiili Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.01.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.01.2022, 35

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Kiili vallas

Vastu võetud 07.10.2021 nr 7
RT IV, 22.10.2021, 5
jõustumine 25.10.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.01.2022RT IV, 28.01.2022, 2431.01.2022

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Kiili valla elanikele ja vältimatu abi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad Kiili valla territooriumil, Kiili valla eelarvest ja riigieelarvest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi: teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi: toetus) kirjeldus, taotlemise tingimused ja kord ning rahastamine.

§ 2.   Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

  (1) Määrust kohaldatakse koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

  (2) Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning sotsiaalhoolekandelise abi õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

  (3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatud tähenduses.

2. peatükk Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja üldised põhimõtted 

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Kiili valla ülesandeid täidab Kiili Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi Vallavalitsus).

  (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Vallavalitsus.

  (3) Käesoleva määrusega Kiili Vallavalitsusele kui ametiasutusele pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib Vallavalitsus delegeerida muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.

§ 4.   Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel lähtutakse sotsiaalseadustiku üldosa seadusega kehtestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtetest, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

  (2) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (3) Vajadusel abistab Vallavalitsus isikut taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

  (4) Isiku pöördumisel või abi vajavast isikust teada saamisel on Vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama ning selgitama välja parima asjakohase abi (sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse andmine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), et toetada abivajaja iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust.

  (5) Vallavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsuste kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada Vallavalitsuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

§ 5.   Sotsiaalhoolekandelisele abile õigust omavad isikud

  (1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda üldjuhul isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kiili vald, kui käesolevas määruses ei sätestata teenuse või toetuse liigi all teisiti.

  (2) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle elukoht rahvastikuregistris ei ole Kiili vald.

  (3) Erandkorras võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.

  (4) Lastele suunatud sotsiaalhoolekandelist abi on üldjuhul õigus taotleda juhul, kui nii taotleja kui ka lapse, kellele abi taotletakse, rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kiili vald.

§ 6.   Sotsiaalhoolekandelise abi liigid

  (1) Kiili vallas osutatavad ja korraldatavad sotsiaalteenused (peatükk 3).

  (2) Vältimatu sotsiaalabi (peatükk 4).

  (3) Kiili vallas isikule makstavad sotsiaaltoetused (peatükk 5):
  1) sissetulekust mittesõltuvad toetused;
  2) sissetulekust sõltuv toetus;
  3) erivajadusest tulenevad toetused;
  4) toimetulekutoetus.

3. peatükk Sotsiaalteenused 

1. jagu Üldsätted 

§ 7.   Teenuste loetelu

  (1) Kiili valla poolt korraldatavad ja osutatavad sotsiaalteenused on:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamine;
  10) võlanõustamisteenus;
  11) lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lapsele;
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus;
  14) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.

  (2) Antud jaos kirjeldatud teenuse taotlemise, taotluse menetlemise ja teenuse eest tasumise kord laieneb kõigile määruses kirjeldatud teenustele. Teenuse taotlemise, teenuse andmise ja teenuse eest tasumise erisused sätestatakse teenuse liigi all.

§ 8.   Teenuse taotlemine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitab abi vajav isik, isiku pereliige, eestkostja, hooldaja või muu isik Vallavalitsusele taotluse.

  (2) Teenuse taotluse vormi kinnitab Vallavalitsus.

  (3) Teenuse taotlemisel märgitakse taotluses abivajaduse kirjeldus, teenuse vajaduse põhjendus ning isiku võime teenuse eest tasuda.

  (4) Kui teenuse taotleja ei ole võimeline raske majandusliku olukorra tõttu ise teenuse eest tasuma, esitatakse lisaks taotlusele:
  1) taotleja ja tema leibkonnaliikmete viimase kuue kuu sissetulekuid, tasumisele kuuluvaid kohustisi ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid;
  2) andmed taotleja perekonnaseadusest tulenevate ülalpidamist andma kohustatud isikute kohta (olemasolu, isiku- ja kontaktandmed) ning nende viimase kuue kuu sissetulekuid, tasumisele kuuluvaid kohustisi ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid.

  (5) Kui taotlejal on tuvastatud puue, lisatakse taotlusele Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise kohta ning rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul.

  (6) Vajadusel lisatakse taotlusele muud dokumendid ja tõendid, mis on vajalikud teenuse saamise õiguse väljaselgitamiseks.

  (7) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda abi vajavalt isikult või tema esindajalt täiendavaid andmeid teenuse vajalikkuse hindamiseks.

§ 9.   Abivajaduse hindamine

  (1) Teenuse taotluse menetlemise käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid ja selgitatakse välja isiku abivajadus.

  (2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- ja hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse üldtunnustatud hindamismetoodikat ja -instrumente.

  (3) Vajadusel külastatakse abi vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas.

  (4) Abivajaduse hindamisel kaasatakse vajadusel teisi erialaspetsialiste.

  (5) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi: STAR infosüsteem) ja muude infosüsteemide.

  (6) Teenuse osutamise eest isikult võetava tasu suuruse määramiseks hinnatakse taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikku olukorda ning suutlikkust teenuse eest tasuda.

  (7) Isiku puhul, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorralduslikku põhimõtet. Abi vajavale isikule koostatakse juhtumiplaan STAR infosüsteemis. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist. Vähemalt kord aastas toimuvad abivajaduse vahehindamised.

§ 10.   Teenuse andmise otsustamine

  (1) Teenuse andmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse ja lisadokumentide Vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest arvates. Vallavalitsuse otsus vormistatakse haldusaktina.

  (2) Haldusaktis märgitakse:
  1) isiku taotluse kokkuvõte;
  2) hinnang isiku abivajadusele;
  3) teenuse sisu;
  4) teenuse osutamise sagedus ja maht;
  5) teenuse maksumus ja tasumise kord;
  6) teenuse osutamise periood;
  7) aruandluse kord;
  8) teenuse andmisest keeldumise korral esitatakse põhjused, mis tulenevad käesolevast määrusest ja/või abivajaduse hindamise tulemustest.

  (3) Teenuse andmisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses on andmeid varjatud või esitatud ebaõigeid andmeid;
  2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
  3) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekam katta muude teenuste või abiga;
  4) abivajaduse katavad riiklikud või Kiili valla toetused ja muud teenused.

  (4) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.

  (5) Erandkorras võib sotsiaalosakonna juhi ettepanekul juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt osutada isikule talle hädavajalikku teenust enne haldusakti vastu võtmist.

  (6) Vallavalitsusel on õigus kaalutlusotsusega erandkorras osutada isikule teenust määruses ettenägemata juhul.

  (7) Vallavalitsus võib volitada teenuse osutamise Vallavalitsuse hallatavale asutusele, eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, mittetulundusühingule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele ning tasuda teenuse eest esitatud arve alusel.

  (8) Vajadusel sõlmib Vallavalitsus teenuse andmise otsuse alusel halduslepingu teenuse osutaja ja /või teenuse saajaga.

  (9) Teenus määratakse isikule Vallavalitsuse kaalutlusotsusel tähtajaliselt perioodiks, mil isik teenust vajab, Vallavalitsuse kaalutlusotsusega määratud ajaks või tähtajatult kuni abivajaduse äralangemiseni. Teenuse vajaduse osas toimuvad vahehindamised minimaalse sagedusega kord aastas. Teenuse vajaduse säilimise korral esitab teenuse saaja kaks nädalat enne teenuse osutamise perioodi lõppu taotluse teenuse osutamise jätkamiseks.

  (10) Teenuse osutamise kohta peetakse arvestust STAR infosüsteemis.

§ 11.   Teenuse eest tasumine

  (1) Teenuse osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt valla eelarvest sotsiaalteenusteks või -toetusteks ettenähtud vahenditest. Riigieelarvelise teenuse puhul toimub teenuse rahastamine riigi poolt.

  (2) Teenused on üldjuhul tasulised, kui teenuse liigi all ei sätestata teisiti.

  (3) Kiili valla poolt osutatavate tasuliste teenuste hinnad ja tasu võtmise tingimused kehtestab Vallavalitsus.

  (4) Eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku, mittetulundusühingu või teise kohaliku omavalitsuse poolt osutatava teenuse hinna määrab teenuse osutaja.

  (5) Enne tasulise teenuse andmise otsustamist tutvustatakse abi vajavale isikule tasuliste teenuste hinnakirja ja teenuse eest tasumise korda.

  (6) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, maksumusest ning teenust vajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

  (7) Vallavalitsusel on õigus kaalutlusotsusega:
  1) vabastada teenuse saaja, kellel on raske majanduslik olukord ja kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised raske majandusliku olukorra tõttu teenuse eest tasuma, täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest või;
  2) võtta kolmanda isiku osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustus täielikult või osaliselt üle või;
  3) määrata teenuse eest tasumiseks isikule sotsiaaltoetust.

  (8) Teenuse saaja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majandusliku olukorra hindamisel võetakse aluseks isiku ja tema perekonna sissetulekud ja perioodilised toetused, millest arvestatakse maha riiklikult kehtestatud toimetulekupiir ja eluasemekulud, sh eluasemelaen ja kommunaalkulud. Isiku ja perekonna sissetulekute hulka ei arvestata sotsiaalhoolekande seaduse toimetulekutoetuse arvestamise alused sätestavas üldnormis loetletud toetusi või muid sissetulekuid.

§ 12.   Teenuse kulutuste tagasinõudmine

  Vallavalitsusel on õigus seaduses sätestatud juhtudel nõuda isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

§ 13.   Teenuse andmise peatamine või lõpetamine

  (1) Teenuse andmine peatatakse või lõpetatakse, kui:
  1) teenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist;
  2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 18 lõike 1 punktides 1-3 või § 19 lõike 1 punktides 2-4 või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.

  (2) Teenuse saaja on kohustatud teavitama Vallavalitsust viivitamatult asjaoludest, mis tingivad teenuse saamise õiguse peatumise või lõppemise.

  (3) Teenuse andmise peatamise ja lõpetamise otsus vormistatakse haldusaktina.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused 

1. jaotis Koduteenus 

§ 14.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse puhul abistatakse abi vajavat isikut toimingutes, mida ta ei suuda sooritada ilma kõrvalabita, kuid mis on vajalikud harjumuspärases keskkonnas toimetulekuks.

  (3) Koduteenus koosneb:
  1) põhiteenustest- teenused, milleta hooldatava toimetulek kodus oleks otseses ohus, kuid mille osutamine võimaldab jätkata elamist kodus;
  2) tugiteenused- täiendavad teenused, mis toetavad isiku toimetulekut kodus ja väljaspool kodu.

  (4) Põhiteenused on:
  1) toiduainete, esmatarbekaupade ja ravimitega varustamine;
  2) sooja lõuna korraldamine;
  3) eluaseme korrastamine;
  4) pesemisvõimaluste korraldamine;
  5) abistamine pesemisel ja /või riietumisel;
  6) abistamine kodustes töödes, sh kütmine, küttematerjali ja veega varustamine, toiduvalmistamine jms;
  7) pesu pesemise korraldamine;
  8) muud kokkulepitud toimingud.

  (5) Tugiteenused on:
  1) sotsiaalnõustamine;
  2) abistamine asjaajamisel;
  3) abistamine arstiabi korraldamisel;
  4) transpordi korraldamine.

§ 15.   Koduteenuse osutamise korraldamine

  (1) Koduteenuse andmise otsustamiseks tehakse pärast taotluse saamist hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kodukülastus, mille käigus hinnatakse isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuse vajadust, kasutades selleks vastavat hindamisinstrumenti ning koostatakse hoolduskava.

  (2) Koduteenust osutatakse haldusakti ja hoolduskava alusel.

  (3) Hoolduskava vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas.

  (4) Teenuse saajalt tasu võtmine otsustatakse käesoleva määruse § 11 alusel.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 16.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 17.   Üldhooldusteenuse osutamise korraldamine

  (1) Üldhooldusteenuse andmise otsustamiseks tehakse pärast taotluse saamist hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kodukülastus, mille käigus hinnatakse isiku toimetulekuvõimet ja teenuse vajadust, kasutades selleks vastavat hindamisinstrumenti. Haiglas viibiva isiku teenuse vajadust võib hinnata haigla sotsiaaltöötaja ülevaate alusel.

  (2) Üldhooldusteenust vajavat isikut ja tema pereliikmeid abistatakse sobiva teenuseosutaja leidmisel.

  (3) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.

  (4) Kui üldhooldusteenuse saajal on seadusjärgsed ülalpidajad, tasub teenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos seadusjärgsete ülalpidajatega.

  (5) Kui üldhooldusteenuse saaja ja tema seadusjärgsed ülalpidajad ei ole majanduslikust olukorrast ja muudest arvestatavatest asjaoludest tulenevalt võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, tasutakse puudujääv summa Kiili valla eelarvest.

  (6) Valla eelarvest üldhooldusteenuse eest makstava summa määramiseks hinnatakse üldhooldusteenuse saaja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikku olukorda ja suutlikkust teenuse eest tasuda lähtudes põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajale jääks pärast teenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks kuni 10% igakuisest sissetulekust olenevalt isiku vajadusest.

  (7) Valla eelarvest üldhooldusteenuse eest tasumise kohta koostatakse haldusakt, milles sätestatakse poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel ning puudujääva osa tasumise periood.

  (8) Haldusakti alusel sõlmitakse kolmepoolne leping teenuseosutaja, teenuse saaja või tema eestkostja ja Vallavalitsuse vahel, määrates selles muuhulgas kindlaks isiku kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

3. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 18.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.

  (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

  (4) Tugiisikuteenuse sihtgrupid on eelkõige:
  1) täisealised isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või muu asjaolu tõttu, mis oluliselt raskendab igapäevaeluga toimetulekut;
  2) lapsed, kes vajavad abi puude või erivajaduse tõttu, mis oluliselt raskendab igapäevaeluga toimetulekut;
  3) last kasvatavad isikud, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  4) asendushooldusteenusel või eeskostel olevad lapsed või sealt lahkudes iseseisvalt elama asuvad täisealised isikud.

§ 19.   Tugiisikuteenuse osutamise korraldamine

  (1) Teenust vajavat isikut abistatakse vajadusel tugiisiku leidmisel. Teenust vajaval isikul on õigus enne tugiisiku kindlaks määramist teenust vahetult osutava isikuga omavahelise sobivuse hindamiseks kohtuda.

  (2) Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus.

  (3) Tugiisikuks ei määrata:
  1) isikut, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  2) teenust saama õigustatud isiku esimese või teise astme ülenejat või alanejat sugulast;
  3) isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenust saama õigustatud isikuga.

  (4) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ja teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (5) Teenuse saajalt tasu võtmine otsustatakse käesoleva määruse § 11 alusel.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 20.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  (1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Täisealise isiku hooldus on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ning hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

  (3) Teenus on üldjuhul pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt edasi elada oma kodus.

§ 21.   Täisealise isiku hoolduse seadmise korraldamine

  (1) Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks esitab hooldust vajav isik Vallavalitsusele taotluse, millele lisatakse hooldajaks saada sooviva isiku kirjalik nõusolek juhul, kui hooldust vajav isik on ise leidnud hooldajaks sobiva isiku.

  (2) Hooldajaks ei määrata isikut, kellel on raske või sügav puue.

  (3) Üks hooldaja võib hooldada kuni kolme hooldatavat.

  (4) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise otsustamiseks hinnatakse isiku hooldusvajadust käesoleva määruse § 9 alusel ja selgitatakse välja hooldaja võimalused tagada hooldust vajavale isikule kõrvalabi, juhendamine ja järelvalve.

  (5) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse tähtajatult kuni abivajaduse äralangemiseni.

  (6) Hooldaja kohustub hiljemalt 10 päeva jooksul teatama asjaoludest, mis toovad kaasa hoolduse lõpetamise.

  (7) Hooldus lõpetatakse Vallavalitsuse haldusaktiga, kui:
  1) langevad ära hoolduse seadmise asjaolud (v.a hooldatava surma korral);
  2) hooldaja tegevus hooldamisel ei vasta hooldatava vajadustele;
  3) hoolduse lõpetamist taotleb hooldaja või hooldatav.

  (8) Täisealise isiku hoolduse teenus on teenuse saajale tasuta.

  (9) Hooldajale makstakse hooldajatoetus vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 60.

5. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 22.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumine, söömine, toidu valmistamine, riietumine, hügieenitoimingud, majapidamistööd ja muud toimingud, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

§ 23.   Isikliku abistaja teenuse osutamise korraldamine

  (1) Teenust vajaval isikul on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Vajadusel abistatakse teenust vajavat isikut isikliku abistaja leidmisel. Teenust vajaval isikul on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaks määramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

  (2) Isiklikuks abistajaks ei määrata:
  1) isikut, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
  2) isikut, kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
  3) isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

  (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

  (4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine isik, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

  (5) Teenuse saajalt tasu võtmine otsustatakse käesoleva määruse § 11 alusel.

6. jaotis Varjupaigateenus 

§ 24.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  Varjupaigateenuse eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

§ 25.   Varjupaigateenuse osutamise korraldamine

  (1) Varjupaigateenust on õigus saada isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Kiili valla haldusterritooriumil.

  (2) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Vallavalitsus on vajadusel kohustatud teenust korraldama ka ilma abivajaja isiku taotluseta.

  (3) Kui teenust korraldatakse ilma abivajaja isiku taotluseta, selgitatakse välja isiku tahe ja nõusolek varjupaika suunamiseks.

  (4) Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda vallale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist Vallavalitsuse kinnitatud korra alusel.

  (5) Teenus tagatakse isikule perioodiks, mis on vajalik tema edasise elu korraldamiseks. Isikule pakutakse sotsiaalnõustamist ning abi edasise toimetuleku tagamiseks.

  (6) Teenuse saajalt tasu võtmine otsustatakse käesoleva määruse § 11 alusel.

7. jaotis Turvakoduteenus 

§ 26.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abi vajajale isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenust saama õigustatud isik on eelkõige:
  1) laps, kes vajab abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealine isik, kes on sattunud vaimse või füüsilise vägivalla ohvriks.

§ 27.   Turvakoduteenuse osutamise korraldamine

  (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid Vallavalitsus on kohustatud teenust korraldama ka ilma taotluseta.

  (2) Kui teenust korraldatakse ilma taotluseta, selgitatakse välja isiku tahe ja nõusolek turvakoduteenusele suunamiseks.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

  (4) Teenuse saajalt tasu võtmine otsustatakse käesoleva määruse § 11 alusel.

8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 28.   Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

  (2) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse vastavalt vajadusele:
  1) liiniveoteenusena- regulaarselt tööle, õppe-, tervishoiu- või hoolekandeeasutusse sõitmiseks;
  2) juhuveoteenusena- üksiksõitudeks hoolekande- või tervishoiuasutusse või avalike teenuste kasutamise vajaduse korral;
  3) taksoveoteenusena.

§ 29.   Sotsiaaltransporditeenuse osutamise korraldamine

  (1) Taotluses märgitakse sotsiaaltransporditeenuse kasutamise aeg, sihtkoht või marsruut ja teenuse vajaduse põhjendus.

  (2) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse juhuveona üldjuhul Kiili vallale kuuluva sõidukiga.

  (3) Sotsiaaltransporditeenuse osutamine liiniveoteenusena volitatakse üldjuhul eraõiguslikule juriiidilisele või füüsilisele isikule ja tasutakse teenuseosutajale vastavalt esitatud arvetele.

  (4) Sotsiaaltransporditeenus lastele koolitranspordi korraldamiseks liiniveona määratakse üldjuhul üheks õppeaastaks.

  (5) Tellimus sotsiaaltransporditeenuseks juhuveona esitatakse kolm tööpäeva enne soovitud sõiduaega.

  (6) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui Vallavalitsus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.

  (7) Teenuse saajalt tasu võtmine otsustatakse käesoleva määruse § 11 alusel.

9. jaotis Eluruumi tagamine 

§ 30.   Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi kohandamist või abistamist sobivama eluruumi leidmisel.

§ 31.   Eluruumi kohandamise korraldamine

  (1) Eluruumi kohandamist on õigus saada puudega isikul, kelle liikumist ja igapäevatoimingute sooritamist on võimalik hõlbustada ehituslike kohanduste tegemisega eluruumis.

  (2) Eluruumi kohandamiseks esitatakse taotlus, millele lisatakse:
  1) eluruumi kasutamise õigust tõendav dokument;
  2) eluruumi omaniku kirjalik nõusolek;
  3) info plaanitava kohanduse kohta ja võimalusel kohandamise maksumuse kalkulatsioon vähemalt kahelt töövõtjalt.

§ 32.   Eluruumi tagamise korraldamine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse korraldab Vallavalitsus:
  1) andes kasutusele Kiili vallale kuuluva eluruumi;
  2) andes allkasutusse Kiili valla poolt üüritud eluruumi;
  3) abistades isikut vabaturult üürikorteri leidmisel ning kandes vajadusel esmased kulutused.

  (2) Sotsiaaleluruumi võib üürile anda tubade kaupa isikutele, kes on nõus ühes eluruumis elama. Üürnikul on õigus kasutada sotsiaaleluruumi kööki, koridori ja abiruume võrdselt teiste sotsiaaleluruumi üürnikega.

§ 33.   Eluruumi üürileping

  (1) Eluruumi tagamise teenuse osutamiseks sõlmitakse Vallavalitsuse haldusakti alusel isikuga kirjalik üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused. Üürileping sõlmitakse 15 tööpäeva jooksul Vallavalitsuse haldusakti taotlejale teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on Vallavalitsusel õigus tunnistada vastav haldusakt kehtetuks.

  (2) Üürilepingu vormi kinnitab Vallavalitsus.

  (3) Üürileping sõlmitakse tähtajaga kuni üks aasta.

  (4) Üürilepingu tähtaja lõppemisel pikendatakse üürilepingut taotleja põhjendatud taotluse ja Vallavalitsuse haldusakti alusel üheks aastaks.

  (5) Üürilepingu pikendamiseks esitatakse Vallavalitsusele taotlus vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõppemist.

  (6) Üürilepingu võib ennetähtaegselt lõpetada:
  1) üürniku avalduse alusel, mis esitatakse vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõppemist;
  2) Vallavalitsuse otsusel juhul, kui üürnik rikub pahauskselt üürilepingu tingimusi, teatades sellest üürnikule ette vähemalt kaks nädalat enne üürilepingu lõpetamist.

§ 34.   Eluruumi tagamise teenuse maksumus

  (1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline. Sotsiaaleluruumi üürnik tasub üüri ja sotsiaaleluruumiga seotud kõrvalkulud.

  (2) Üüri suuruse sotsiaaleluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kehtestab Vallavalitsus.

  (3) Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud Kiili valla või kolmandate isikute osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks.

  (4) Eluruumi kohandamise teenuse osutamisel teenuse saajalt tasu võtmine otsustatakse käesoleva määruse § 11 alusel.

10. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 35.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlaks tegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

§ 36.   Võlanõustamisteenuse osutamise korraldamine

  (1) Vallavalitsuse algatusel on õigus määrata isikule võlanõustamisteenus tema nõusolekul.

  (2) Võlanõustamisteenus on teenuse saajale tasuta.

11. jaotis Lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lapsele 

§ 37.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada raske või sügava puudega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

§ 38.   Lapsehoiuteenuse osutamise korraldamine

  (1) Lapsehoiuteenust võimaldatakse kuni 18-aastasele raske või sügava puudega lapsele.

  (2) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate muude teenuste mahust.

  (3) Lapsehoiuteenuse vajadust hinnatakse iga lapse puhul eraldi.

  (4) Raske ja sügava puudega lapsele tagatakse lapsehoiuteenus selle kalendriaasta lõpuni, mil laps sai 18-aastaseks.

  (5) Lapsehoiuteenuse eest teenuse saajalt tasu võtmine otsustatakse käesoleva määruse § 11 alusel.

12. jaotis Asendushooldusteenus 

§ 39.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

  (3) Asendushooldusteenust osutatakse:
  1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena;
  2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva;
  3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

§ 40.   Asendushooldusteenuse osutamise korraldamine

  (1) Asendushooldusteenus tagatakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
  1) lapse vanem on surnud;
  2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
  4) laps on vanemast eraldatud.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes tagatakse asendushooldusteenus:
  1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
  3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

  (3) Asendushooldusteenuse võib tagada abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

  (4) Asendushooldusteenuse eest tasutakse:
  1) Kiili valla eelarvest, kui Vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või kui eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks Kiili vald;
  2) asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

  (5) Lapse isiklike kulude katteks tehakse igas kuus kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.

  (6) Hoolduspere vanemat toetatakse vähemalt ühe kahendiku ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse hooldamise kohta.

13. jaotis Järelhooldusteenus 

§ 41.   Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Õigus järelhooldusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibival isikul, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- või magistriõppe integreeritud õppes:
  1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
  3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

  (3) Järelhooldusteenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale isikule, kes järelhooldusele suunamise ajal jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.

  (4) Järelhooldusteenuse võib vajadusel tagada ka isikule, kes kuni 18-aastaseks saamiseni viibis asendushooldusteenusel või eestkostel, kuid kes ei õpi või on õpingud katkestanud.

§ 42.   Järelhooldusteenuse osutamise korraldamine

  (1) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel tagatakse isikule eluase ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

  (2) Järelhooldusteenust rahastatakse Kiili valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

  (3) Teenuse saaja isiklike kulude katteks tehakse iga kuu kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust.

14. jaotis Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused 

§ 43.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk ja sisu

  (1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk on toetada isiku toimetulekut lähtuvalt isiku abivajadusest.

  (2) Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused on:
  1) psühholoogi teenus;
  2) pereteraapia teenus;
  3) perelepituse teenus;
  4) logopeedi teenus;
  5) kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine;
  6) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
  7) rehabilitatsiooniteenus;
  8) sõltuvusravi;
  9) viipekeele tõlketeenus;
  10) toiduabi;
  11) sauna ja dušši kasutamine;
  12) pesumasina ja -kuivati kasutamine;
  13) omasteta surnud isiku matmise korraldamine;
  14) muud toetavad teenused.

§ 44.   Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise korraldamine

  (1) Vallavalitsuse algatusel on õigus suunata isik vajaduspõhisele teenusele tema nõusolekul.

  (2) Teenuse saajale on tasuta toiduabi, sauna ja dušši, pesumasina ja -kuivati kasutamise teenus ning kriisiabiteenus, sh laste leinalaagris osalemine. Muude vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eest teenuse saajalt tasu võtmine otsustatakse käesoleva määruse § 11 alusel.

4. peatükk Vältimatu sotsiaalabi 

§ 45.   Vältimatu sotsiaalabi eesmärk ja sisu

  Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on tagada isikule (sh Eestis ajutiselt viibivale välismaalasele), kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu või eluaseme ootamatult kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu, hädavajalik toit, riietus, ajutine majutus, transport ja sotsiaalnõustamine.

§ 46.   Vältimatu sotsiaalabi osutamise korraldamine

  (1) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse kõigile Kiili valla territooriumil viibivatele isikutele, kes seda vajavad.

  (2) Alates ajast, mil isiku rahvastikuregistri andmetel väljaspool Kiili valda registreeritud elukoha omavalitsusele või välisriigi esindusele on teatatud isiku vältimatu sotsiaalabi vajadusest, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ja muid sotsiaalteenuseid kooskõlastatult isiku registreeritud elukohajärgse omavalitsusega või vastava välisriigi esindusega ning teenuse osutajal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.

  (3) Vältimatu sotsiaalabi osutamine lõpetatakse, kui isik:
  1) ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras;
  2) toimetulek on tagatud muude toetuste ja teenustega, mis ei ole vältimatu sotsiaalabi.

  (4) Kui isik soovib vältimatu sotsiaalabi korras antavaid teenuseid kasutada kauem kui käesolevas korras määratletud, tasub isik teenuse osutamise kulud vastavalt tegelikele kulutustele või kehtestatud hinnakirjale ja temale osutatavat teenust ei käsitleta enam vältimatu sotsiaalabina.

  (5) Vältimatu sotsiaalabi on isikule tasuta.

5. peatükk Sotsiaaltoetused 

1. jagu Üldsätted 

§ 47.   Sotsiaaltoetuste loetelu ja määrad

  (1) Kiili valla eelarvest makstavad toetused on sissetulekutest mittesõltuvad, isiku, perekonna või leibkonna sissetulekust sõltuvad ja erivajadusest tulenevad toetused.

  (2) Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:
  1) lapse sünnitoetus;
  2) esimesse klassi mineva lapse toetus;
  3) matusetoetus;
  4) eakate inimeste sünnipäevatoetus;
  5) elluastumistoetus;
  6) jõulutoetus;
  7) lapse huvihariduse ja huvitegevuse toetus;
  8) koduse lapse toetus.
[RT IV, 28.01.2022, 24 - jõust. 31.01.2022]

  (3) Sissetulekust sõltuv toetus on ühekordne sotsiaaltoetus.

  (4) Erivajadusest tulenevad sotsiaaltoetused on:
  1) hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale;
  2) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale;
  3) hariduslike erivajadustega õpilase sõidutoetus.

  (5) Kiili valla eelarvest makstavate sissetulekust mittesõltuvate ja erivajadusest tulenevate toetuste määrad kehtestab Vallavalitsus.

  (6) Käesolevas jaos kirjeldatud toetuste taotlemise, taotluste menetlemise ja maksmise kord laieneb kõigile Kiili valla eelarvest makstavatele sotsiaaltoetustele, kui toetuse liigi all ei sätestata teisiti.

  (7) Riigieelarvest eraldatud vahenditest makstakse toimetulekutoetust.

§ 48.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse saamiseks esitab abi vajav isik, isiku pereliige, eestkostja või hooldaja Vallavalitsusele taotluse.

  (2) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.

  (3) Toetuse taotluse vormid kinnitab Vallavalitsus.

  (4) Vallavalitsusel on õigus vajaduse ilmnedes küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis põhjendavad toetuse vajadust, kohtuda taotlejaga, külastada abivajaja elukohta ning teha päringuid andmeregistritesse.

§ 49.   Toetuse andmise otsustamine

  (1) Toetuse taotluse vaatab läbi Vallavalitsus, kes kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust. Toetuse andmine või andmisest keeldumine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest ja lisadokumentide Vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest arvates.

  (2) Sissetulekust mittesõltuva toetuse andmine vormistatakse STAR infosüsteemis või SPOKU infosüsteemis taotlust menetleva ametniku otsuse alusel. Toetuse määramisest teavitatakse taotlejat kirjalikult või suuliselt toetuse vormistamise päeval. Juhul, kui taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele, teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamata jätmisest.

  (3) Sissetulekust sõltuva toetuse andmise või andmisest keeldumise otsus vormistatakse haldusaktina. Vallavalitsuse otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.

  (4) Vallavalitsusel on õigus kaalutlusotsusega erandkorras maksta isikule sotsiaaltoetust määruses ettenägemata juhul.

§ 50.   Toetuse maksmine

  (1) Sissetulekust mittesõltuv toetus makstakse välja STAR infosüsteemis või SPOKU infosüsteemis vormistatud taotlust menetleva ametniku otsuse alusel. Sissetulekust sõltuv toetus makstakse välja Vallavalitsuse haldusakti alusel.

  (2) Määratud toetus kantakse üle 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest:
  1) taotleja arvelduskontole või makstakse välja sularahas;
  2) taotleja nõusolekul taotleja poolt volitatud isiku või avalduse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole või makstakse välja sularahas;
  3) toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks taotleja hoolekannet korraldava isiku arvelduskontole või makstakse välja sularahas.

  (3) Toetuse taotleja on kohustatud Vallavalitsusele teatama oma isikuandmete või arvelduskonto muutumisest.

§ 51.   Toetuse tagasinõudmine

  Vallavalitsusel on õigus toetus tagasi nõuda seaduses sätestatud korras, kui toetuse saaja varjas andmeid teadvalt või esitas valeandmeid.

2. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 52.   Lapse sünnitoetus

  (1) Toetust makstakse perele, kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht rahvastikuregistris on lapse sünni registreerimise ja toetuse taotlemise ajal Kiili vald arvestades asjaoluga, et koos meditsiinilise sünnitõendi või sünniakti andmetega kantakse vastsündinu elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema ema elukoha rahvastikuregistrisse kantud aadress.

  (2) Sünnitoetuse maksmisest lapsevanemale on õigus keelduda juhul, kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi lapse suhtes. Sel juhul makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

  (3) Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul alates lapse sünnist.

  (4) Kui taotluse esitab eestkostja, lapsendaja või hoolduspere vanem, võib taotluse esitada kolme kuu jooksul eestkoste seadmise või lapsendamise kohtumääruse jõustumisest või hoolduspere vanemaga lepingu sõlmimisest tingimusel, et laps ei ole toetuse taotlemise ajal vanem kui üks aasta ja kuus kuud.

  (5) Toetust makstakse Vallavalitsuse kehtestatud täismääras, kui mõlema vanema elukoht rahvastikuregistris on Kiili vald.

  (6) Toetust makstakse Vallavalitsuse kehtestatud pooles määras, kui ainult ühe vanema elukoht rahvastikuregistris on Kiili vald.

  (7) Üksikvanemale, eestkostjale ja hoolduspere vanemale makstakse toetust Vallavalitsuse kehtestatud täismääras.

  (8) Üksikvanem on isik, kelle lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või lapse teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. Üksiksvanemaks loetakse ka isikut, kelle lapse teine vanem on surnud.

  (9) Mitmikute sünni puhul makstakse toetust iga lapse kohta.

  (10) Mitmikute sünni korral on lapsevanemal õigus taotleda täiendavat toetust. Toetus makstakse välja 6 kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates lapse sünnitoetuse taotlemisest. Õigus täiendavale toetusele on perel juhul, kui mõlema vanema elukoht rahvastikuregistris on Kiili vald.

§ 521.   Koduse lapse toetus
[RT IV, 28.01.2022, 24 - jõust. 31.01.2022]

  (1) Koduse lapse toetuse eesmärk on toetada vähemalt 1,5-aastase lapse vanemat lapse kasvatamise perioodil, kui lapsele ei ole võimaldatud lasteaiakohta Kiili valla munitsipaallasteaias.

  (2) Toetust makstakse lapsevanemale tingimusel, et:
  1) lapse ja mõlema lapsevanema või üksikvanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on toetuse taotlemise aastale eelneva aasta 31. detsembri seisuga Kiili vald;
  2) laps ei kasuta kohta koolieelses lasteasutuses ega lapsehoius ning ei saa lapsehoiu- või eralasteaiateenuse toetust (edaspidi koolieelne lasteasutus);
  3) laps on registreeritud Kiili valla munitsipaallasteaia järjekorda.

  (3) Üksikvanemana käsitletakse lapsevanemat, kes kinnitab, et lapse teine vanem ei ela samas leibkonnas. Üksikvanemaks olemist ei pea kinnitama juhul, kui rahvastikuregistri andmetes puudub lapse teine vanem.

  (4) Õigus koduse lapse toetusele tekib lapse 1,5-aastaseks saamisele järgnevast kalendrikuust. Toetust makstakse taotleja taotluse rahuldamise korral alates taotluse esitamise kuule järgneva kalendrikuu 1. kuupäevast tagantjärele. Toetust ei maksta juulikuu eest ning ei määrata tagasiulatuvalt.

  (5) Toetuse maksmine lõpetatakse järgmisest kalendrikuust, kui toetuse maksmise tingimused ei ole täidetud. Samuti võib toetuse maksmise lõpetada, kui lapsevanem keeldub pakutavast lasteaiakohast Kiili valla munitsipaallasteaias viimasel õppeaastal enne lapse koolikohustuse algust.

  (6) Toetuse maksmise lõppemise aluseks olevast asjaolust teavitab taotleja vallavalitsust kaks nädalat ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT IV, 28.01.2022, 24 - jõust. 31.01.2022]

§ 53.   Esimesse klassi mineva lapse toetus

  (1) Esimesse klassi mineva lapse toetust on õigus taotleda esmakordselt 1. klassi mineva lapse ühel vanemal, kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht rahvastikuregistris on Kiili vald. Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse esimesse klassi mineva lapse toetust lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

  (2) Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul alates õppeaasta algusest.

§ 54.   Matusetoetus

  (1) Toetust makstakse Kiili valla elaniku surma korral tema matust korraldavale isikule. Erandkorras makstakse toetust matuse korraldajale, kelle elukoht rahvastikuregistris on Kiili vald ning kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik toetust saada lahkunu elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt.

  (2) Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul alates isiku surmakuupäevast.

§ 55.   Eakate inimeste sünnipäevatoetus

  (1) Eakate inimeste sünnipäevatoetust makstakse isikule 75. sünnipäeva, 80. sünnipäeva, 85. sünnipäeva, 90. sünnipäeva ning alates 90. sünnipäevast iga järgneva sünnipäeva puhul.

  (2) Alates isiku 90. sünnipäevast makstakse toetust Vallavalitsuse kehtestatud kahekordses määras.

  (3) Toetuse saamiseks taotlust ei esitata, toetus määratakse rahvastikuregistri andmete alusel.

  (4) Toetus kantakse toetuse saaja pangakontole või makstakse välja sularahas.

  (5) Toetusele lisatakse Kiili valla sümboolikaga õnnitluskaart ja toetuse saajale antakse üle lilled.

§ 56.   Elluastumistoetus

  (1) Elluastumistoetust makstakse:
  1) põhikooli kiitusega lõpetajale;
  2) gümnaasiumi medaliga lõpetajale;
  3) kutsekeskhariduse kiitusega lõpetajale.

  (2) Toetuse taotlemiseks esitatakse Vallavalitsusele taotlus, millele lisatakse lõputunnistuse koopia.

  (3) Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul alates kooli lõpetamisest.

§ 57.   Jõulutoetus

  (1) Jõulutoetus jaguneb järgmiselt:
  1) ühekordne rahaline jõulutoetus;
  2) kommipakk.

  (2) Ühekordset rahalist jõulutoetust makstakse Kiili valla rahvastikuregistris olevatele:
  1) 3- ja enamalapselistele peredele. Juhul, kui 3- ja enamalapselises peres kasvab vähemalt üks laps, kellele on määratud puue, makstakse toetust kahekordses määras;
  2) puuetega laste peredele, eestkoste- ja hooldusperedele;
  3) õigusvastaselt represseeritud isikutele.

  (3) Ühekordset rahalist jõulutoetust on õigus taotleda 1. novembrist kuni 20. detsembrini.

  (4) Kõigile kuni 18-aastastele rahvastikuregistris Kiili valda registreeritud lastele, Kiili Gümnaasiumi õpilastele ja Kiili Lasteaia lastele on jõuludeks ette nähtud kommipakk. Kommipakid väljastatakse nimekirja alusel.

  (5) Vallavalitsus korraldab kommipakkide ostmise ning kättetoimetamise lastele.

  (6) Kiili Gümnaasiumi õpilased saavad kommipaki kätte koolis. Kiili Lasteaia lapsed saavad kommipaki kätte lasteaias.

  (7) Mujal koolides ja lasteaedades käivate laste ning eelkooliealiste laste kommipakid väljastatakse Vallavalitsuse sotsiaalosakonnast 1. detsembrist kuni 31. detsembrini.

§ 58.   Lapse huvihariduse ja huvitegevuse toetus

  (1) Toetus on ette nähtud väljaspool Kiili valda tegutsevate spordiklubide ja huviringide osavõtutasu osaliseks kompenseerimiseks.

  (2) Toetust makstakse kõigile kuni 20-aastastele õpilastele, kelle elukoht rahvastikuregistris on Kiili vald ning kes õpivad üldhariduskoolis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses.

  (3) Toetus määratakse lapsevanema, eestkostja või hoolduspere vanema taotluse alusel, millele on lisatud spordiklubi või huviringi ja lapsevanema vaheline leping ja/või spordiklubi või huviringi tõend.

  (4) Toetust on õigus taotleda üks kord aastas.

  (5) Toetust ei maksta munitsipaalhuvikoolide osavõtutasu kompenseerimiseks.

3. jagu Sissetulekust sõltuv toetus 

§ 59.   Ühekordne sotsiaaltoetus

  (1) Ühekordset sotsiaaltoetust makstakse majanduslikult raskes olukorras peredele või üksikisikule, kelle viimase kuu netosissetulek pärast eluasemekulude, sh eluasemelaenu ja kommunaalkulude mahaarvamist on väiksem kui riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordne määr pereliikme kohta või muudel erandjuhtudel.

  (2) Toetuse eesmärk on:
  1) soodustada ja parandada isiku ja perekonna toimetulekuvõimet;
  2) kompenseerida osaliselt vähekindlustatud isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata muude Kiili valla või riiklike sotsiaaltoetustega.

  (3) Toetuse taotlemiseks esitatakse Vallavalitsusele taotlus, millele lisatakse:
  1) taotleja ja tema perekonnaliikmete varalist seisu ja viimase kolme kuu sissetulekut kirjeldavad dokumendid, sh taotlusele eelnenud kolme kuu arvelduskonto väljavõtted;
  2) eluasemekulusid ja muid kulusid tõendavad dokumendid;
  3) kirjalik nõusolek juhul, kui taotleja soovib, et Vallavalitsus kannaks toetuse summa kolmanda isiku arvelduskontole.

  (4) Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse.

  (5) Sotsiaaltoetuste saamiseks on taotleja kohustatud tegema Vallavalitsusega koostööd.

  (6) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda abi vajavalt isikult või tema esindajalt täiendavaid andmeid või dokumente toetuse andmise vajalikkuse hindamiseks.

  (7) Toetuse määramise aluseks on isiku ja tema leibkonna liikmete abivajadus ning sissetulekud.

  (8) Leibkonnaks loetakse abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad isikud.

  (9) Isiku ja leibkonna sissetulekute hulka ei arvestata sotsiaalhoolekande seaduse toimetulekutoetuse arvestamise alused sätestavas üldnormis loetletud toetusi või muid sissetulekuid.

  (10) Ühekordse sotsiaaltoetuse andmise otsustamisest võib keelduda juhul, kui:
  1) taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid;
  2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
  3) taotleja või tema leibkonna liikmete omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema ja leibkonna liikmete toimetulek;
  4) taotleja ei vasta määrusega kehtestatud tingimustele;
  5) taotleja või tema leibkonna liige on töövõimeline 18- aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või ametiasutuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses ega ole muul viisil aktiivne oma toimetulekuvõime parandamisel;

  6) toetuse vajaduse katavad kohaliku omavalitsuse muud toetused ja teenused;
  7) toetuse vajaduse katavad riiklikud toetused ja teenused.

  (11) Toetuse suuruse otsustab Vallavalitsus juhtumipõhiselt, arvestades isiku majanduslikku olukorda ja hindamisel tuvastatud abivajadust.

4. jagu Erivajadustest tulenevad toetused 

§ 60.   Hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale

  (1) Täisealise puudega isiku hooldaja hooldajatoetuse (käesolevas paragrahvis: hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut.

  (2) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt täisealise puudega isiku hooldajale, kes on määratud hooldajaks käesoleva määruse § 21 alusel.

  (3) Hooldajatoetus määratakse seatud hoolduse ajaks.

  (4) Hooldajatoetuse määr sõltub hooldust vajaval isikul tuvastatud puude raskusastmest või selle puudumisel hindamisinstrumendi alusel tuvastatud hooldusvajaduse ulatusest. Toetuse määrad kehtestab Vallavalitsus. Juhul, kui isiku hooldusvajadus on tuvastatud hindamisinstrumendi alusel, otsustatakse hooldajatoetuse määr Vallavalitsuse kaalutlusotsusega.

  (5) Kui isik on määratud mitme isiku hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest.

  (6) Hooldajatoetus makstakse alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust jooksva kuu eest hiljemalt 20. kuupäevaks hooldaja pangakontole.

  (7) Sotsiaalmaks tasutakse täisealise puudega isiku hooldaja eest juhul, kui isik ei tööta, ei ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

  (8) Hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama Vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele, hooldajatoetuse suuruse vähenemisele ja hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimisele või äralangemisele.

  (9) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse Vallavalitsuse haldusaktiga hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimisele järgnevast kalendrikuust.

§ 61.   Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale

  (1) Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse (käesolevas paragrahvis: hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.

  (2) Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse (edaspidi puudega laps) hooldamise eest lapsevanemale, eestkostjale või hoolduspere vanemale.

  (3) Hooldajatoetuse määr sõltub lapsel tuvastatud puude raskusastmest või selle puudumisel tuvastatud hooldusvajaduse ulatusest. Hooldusvajaduse ulatus selgitatakse välja abivajaduse hindamise käigus käesoleva määruse paragrahvis 9 toodud alustel. Toetuse määrad kinnitab Vallavalitsus. Hooldajatoetuse määra juhul, kui lapsel puude raskusastet tuvastatud ei ole, otsustab Vallavalitsus kaalutlusotsusega.

  (4) Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas iga puudega lapse eest.

  (5) Hooldajatoetust ei määrata:
  1) taotlejale, kes saab töötuskindlustushüvitist;
  2) taotlejale, kes saab vanemahüvitist;
  3) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (6) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt üldjuhul kuni lapse puude tuvastamise otsuse kehtivuse tähtaja lõpuni. Juhul, kui lapsel puude raskusastet tuvastatud ei ole, määratakse hooldajatoetus tähtajaliselt Vallavalitsuse kaalutlusotsusega määratud ajaks.

  (7) Hooldajatoetus makstakse alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust jooksva kuu eest hiljemalt 20. kuupäevaks hooldaja pangakontole.

  (8) Sotsiaalmaks tasutakse puudega lapse hooldaja eest juhul, kui isik ei tööta, ei ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

  (9) Hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama Vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele, hooldajatoetuse suuruse vähenemisele ja hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimisele või äralangemisele.

  (10) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse Vallavalitsuse haldusaktiga hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimisele järgnevast kalendrikuust.

§ 62.   Haridusliku erivajadusega lapse sõidutoetus

  (1) Toetus on ette nähtud sõidukulude hüvitamiseks Kiili valla haridusliku erivajadusega lapsele, kes käib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud nõustamiskomisjoni soovitusel koolieelse lasteasutuse sobitus- või erirühmas või koolis, mis asub väljaspool Kiili valla haldusterritooriumi.

  (2) Sõidukulud hüvitatakse juhul, kui koolieelne lasteasutus või kool ei jää Harjumaa bussiliinide nr 116, 116A, 116B ja 164 teeninduspiirkonda või laps ei saa erivajadusest tulenevalt ühistransporti kasutada ning puudub korraldatud transport.

  (3) Sõidukulud hüvitatakse lapsevanema, eestkostja või hoolduspere vanema taotluse alusel, millele lisatakse tõend haridusliku erivajadusega lapse koolieelses lasteasutuses käimise või õppimise kohta.

  (4) Hüvitis määratakse üheks õppeaastaks.

5. jagu Riigieelarvest kaetava toimetulekutoetuse maksmine 

§ 63.   Toimetulekutoetus

  (1) Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab Vallavalitsus toimetulekutoetust.

  (2) Toimetulekutoetust määrab ja maksab Vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

  (3) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab Vallavalitsus.

6. jagu Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine 

§ 64.   Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendite kasutamine

  Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutab Vallavalitsus alljärgnevalt:
  1) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;
  2) sotsiaaltöötajate täiendavate teenistusülesannete täitmise hüvitamiseks;
  3) sotsiaaltöötajate koolituskuludeks.

§ 65.   Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse kasutamine

  (1) Riigieelarvest Kiili vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab Vallavalitsus raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.

  (2) Toetavad teenused on:
  1) lapsehoiuteenus;
  2) sotsiaaltransporditeenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) muud teenused, mis aitavad parandada raske ja sügava puudega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.

  (3) 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isiku puhul võib Vallavalitsus riigieelarvest Kiili vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni jooksva kalendriaasta lõpuni.

§ 66.   Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Kiili vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab Vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

§ 67.   Matuse korraldamise kulude katmise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Kiili vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahendeid kasutab Vallavalitsus:
  1) matusetoetuse maksmiseks käesolevas määruses sätestatud korras;
  2) Kiili valla poolt korraldatud matuse kulude katmiseks.

§ 68.   Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine arvestus

  (1) Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Kiili valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.

  (2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

6. peatükk Järelvalve ja vaidluste lahendamine 

§ 69.   Järelvalve

  Haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.

§ 70.   Vaidluste lahendamine

  (1) Vaie sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toimingu peale esitatakse haldusmenetluse seaduses ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras Vallavalitsusele 30 päeva jooksul arvates otsuse või toimingu teatavaks tegemisest.

  (2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Vaide läbivaatamise tähtaeg võib pikeneda haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 71.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 72.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json