KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → Linna- ja vallavalitsus, ametiasutus ja nende töökorraldus

KOV määruste valdkondlik liigitus: Linna ja valla valitsemine → Linna- ja vallavara valitsemine

KOV määruste valdkondlik liigitus: Rahandus ja eelarve → Finantsjuhtimine

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Räpina valla raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud 19.01.2023 nr 2

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkt 4, raamatupidamise seaduse §11, Rahandusministeeriumi 11.12.2003 määruse nr 105 "Avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhend" ja Räpina Vallavolikogu 21.03.2018 määruse nr 10 "Ülesannete delegeerimine vallavalitsusele" alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Räpina Valla raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine

  (1) Räpina Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi Eeskiri) eesmärgiks on Räpina Valla kui raamatupidamiskohustuslase (edaspidi Vald) raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine.

  (2) Eeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist (sh Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), arvestusmeetodid ja -põhimõtted tulenevad Raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS), rahandusministri määrustest, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi Üldeeskiri).

  (3) Eeskiri reguleerib valla majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, varade ja kohustiste inventeerimist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

  (4) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik ametiasutusele (vallavalitsus koos struktuuriüksustega ja volikogu – edaspidi Ametiasutus) ning vallavalitsuse hallatavatele asutustele (Ametiasutus ja hallatavad asutused edaspidi koos nimetatud Asutus).

  (5) Vald koostab konsolideerimisgrupi (Eeskirja § 2 lg 10 ja 11) majandusaasta aruande.

  (6) Arvestusvaldkondades, mida käesolevas Eeskirjas ei käsitleta, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud õigusaktidest ja juhenditest. Eeskirja täiendavad Räpina Vallavolikogu ja Räpina Vallavalitsuse õigusaktid ja vallavanema ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad.

§ 2.   Mõisted ja nende tõlgendused Eeskirjas ja Valla raamatupidamises

  (1) Analüütiline ja sünteetiline arvestus – majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine. Analüütilist arvestust peetakse kas majandustarkvara moodulites või teiste tarkvaradega või käsitsi.

  (2) Aktsepteerimine - majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine ning eelarve tunnuse või nimetuse määramine Valla eelarveklassifikaatorite liigenduses. Toiming kuulub kuludokumendi kinnitaja vastutusalasse.

  (3) Aruandeperiood – periood, mille jooksul toimunud majandustehingute kirjendid võetakse arvesse aruande koostamisel. Lühim aruandeperiood vallas on kalendrikuu. Majandusaasta aruandeperiood on kalendriaasta.

  (4) Avaliku sektori üksused Eeskirja tähenduses on avalik õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse mõju all olevad isikud.

  (5) Eelarve vastutav täitja – määratud isik või isikud, kellele on antud õigus käsutada vallaeelarve vahendeid kinnitatud eelarve piires ja struktuuris, millist õigust teostab vastutav täitja nii kulude aktsepteerimisega Valla eelarveklassifikaatorite liigenduses kui ka tulude eelarve täitmise tagamisega.

  (6) Eesti finantsaruandluse standard – rahvusvaheliselt tunnustatud avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse RPS-is, mida täiendavad RTJ-id, Üldeeskiri ja Eeskiri.

  (7) Konsolideerimine – raamatupidamisüksuste aruannete ühendamine nii nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega. Konsolideerimisega elimineeritakse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute omavahelised tehingud.

  (8) Valla tegevjuhtkond – Räpina Vallavalitsus, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla täitevorgan. Nimetatud seaduse sätetest tulenevalt esindab vallavalitsust temale seadusega, valla põhimäärusega või vallavolikogu poolt antud pädevusega vallavanem või tema poolt volitatud isik.

  (9) Valla kõrgem juhtkond – Räpina Vallavolikogu, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on valla esinduskogu ja mis nimetatud seaduse sätetest tulenevalt kinnitab valla eelarve, majandusaasta aruande ja määrab audiitori.

  (10) Valla konsolideerimisgrupp - Räpina Vallavalitsus koos struktuuriüksustega, hallatavad asutused ja valla valitseva või olulise mõju all olevad juriidilised isikud ning nende kaudu valitseva mõju all olevad juriidilised isikud.

  (11) Valla konsolideeritud raamatupidamisaruanne – Valla konsolideerimisgrupi liikmete raamatupidamisaruanne koos sidusüksuste netovaraga kapitaliosaluse meetodil.

  (12) Valla oluline mõju - RTJ 11 kohaselt valla osalusega sidusettevõtted, so ettevõtted, mille üle Vald omab olulist mõju, kuid mis ei allu kontrollile.

  (13) Valla valitsev mõju – RTJ 11 kohaselt osalusega tütarettevõtted, mida kontrollib Vald. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul kui valla omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 50% hääleõigusest.

  (14) Valla sidusüksused – valla otsese või kaudse olulise mõju all olevad juriidilised isikud.

  (15) Majandustehingute kirjendaja – teenistuja, kes lähtudes finantsaruandluse standardist kirjendab Valla majandustehinguid raamatupidamisarvestuses nõuetekohases liigenduses.

  (16) Majandusinformatsiooni liigendamine – Valla majandustehingute kirjendamine kasutades riigi või Valla õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), millised võimaldavad koostada finantsaruandeid Valla juhtimisotsuste tegemiseks ja riigi aruandluse jaoks.

  (17) Raamatupidamiskontode saldoandmik – kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu Üldeeskirja lisades toodud kontoplaani järgi. Raamatupidamise saldoandmiku vorm ja täitmise selgitused on kehtestatud Üldeeskirjaga.

  (18) Raamatupidamise makseandmik – info aruandekuul tehtud maksete kohta. Raamatupidamise makseandmiku vorm ja täitmise selgitused on kehtestatud Üldeeskirjaga.

  (19) Tehingupartnerid – avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingute osapooled, kellele on omistatud tunnused - tehingupartneri koodid eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideeritud finantsaruandeid.

  (20) Toetus – käesoleva Eeskirja mõistes saadud või antud vahendid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagasimaksmisele. Toetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised.

2. peatükk KONTOPLAAN JA MAJANDUSINFORMATSIOONI LIIGENDAMINE 

§ 3.   Kontoplaan ja koodid

  (1) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse informatsiooni liigendamiseks järgnevaid riigi või Valla õigusaktidega kehtestatud kontoplaani koode:
  1) raamatupidamiskontod – tunnused majandustehingute kirjeldamiseks finantsaruandluse standardi reeglitele vastavalt. Kontod süstematiseerituna bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning grupeerituna majandusliku sisu järgi moodustavad Valla kontoplaani.
  2) tehingupartnerite koodid – tunnused (jooksvalt muutuv nimekiri Riigi Tugiteenuste veebilehel), mis on omistatud igale iseseisval bilansil olevale avalikule üksusele.
  3) tegevusala koodid – tunnused, mis tagavad majandusinformatsiooni süstematiseerimise täiendava võimaluse. Tegevusala koodiga liigendatakse kulusid, investeeringuid (esmasoetused), saadud ja antud toetusi ja rahakäivet.
  4) allikate koodid – tunnused mis võimaldavad liigendada tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes.
  5) rahavoo koodid – tunnused, milliste kasutamine võimaldab koostada rahakäibe (sissetulekud-väljaminekud) andeid.

  (2) Räpina vald kui riigi raamatupidamiskohustuslane kasutab Üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani ja koode.

  (3) Vajadusel võib Vald kasutada täiendavaid allkontosid ja koode, mille tunnused määrab pearaamatupidaja raamatupidamistarkvaras.

§ 4.   Valla eelarveklassifikaatorid ja muud majandusinformatsiooni liigendamise tunnused

  (1) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamisarvestuses kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:
  1) Eelarveklassifikaatorid - tunnused valla eelarve koostamiseks ja eelarve täitmise jälgimiseks.
  2) Osakonna, objekti, projekti vm koodid – lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt.

  (2) Vallavalitsuse vajadustest lähtuvad majandusinformatsiooni liigendamiseks kasutatavad tunnused määrab pearaamatupidaja raamatupidamistarkvaras.

3. peatükk ARUANDED 

§ 5.   Majandusaasta aruande koostamise põhimõtted

  (1) Vald koostab konsolideeritud majandusaasta aruande lähtudes raamatupidamise seaduse ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse nõuetest, samuti Üldeeskirja arvestuspõhimõtetest ja Rahandusministeeriumi juhenditest.

  (2) Valla valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute kinnitatud ja auditeeritud aruanded esitatakse finantsosakonnale hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. aprilliks.

  (3) Majandusaasta aruanne auditeeritakse.

  (4) Auditeeritud majandusaasta aruanne avalikustatakse Räpina valla veebilehel.

§ 6.   Aruannete esitamine

  (1) Räpina vallavalitsuse pearaamatupidaja esitab saldoandmiku ja makseandmiku Riigi Tugiteenuste Keskusele Üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadel.

  (2) Maksudeklaratsioonid koostatakse ja esitatakse finantsosakonna teenistujate poolt Maksu- ja Tolliametile õigusaktidega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

  (3) Muud õigusaktidega kehtestatud aruanded esitatakse ettenähtud korras ja tähtaegadel.

  (4) Aruannete koostamise ja esitamise kohustus on määratud finantsosakonna teenistujate ametijuhendites.

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS JA ARVESTUSE LÄHTEALUSED 

§ 7.   Raamatupidamissüsteemi struktuur

  (1) Räpina valla raamatupidamiskohustuslaseks on Räpina vald kui kohaliku omavalitsuse üksus.

  (2) Raamatupidamiskohustuslase tegevust, sealhulgas raamatupidamist korraldab Räpina Vallavalitsus.

  (3) Vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma raamatupidamisarvestust tsentraliseeritult.

  (4) Räpina valla igapäevast finantsmajanduslikku tegevust korraldab finantsosakond. Asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht, kes vastutab ka asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

  (5) Valla tsentraalset raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud ametijuhendis.

  (6) Raamatupidamisarvestuseks kasutatakse tarkvara PMen. Valla majandusinformatsiooni töötlemiseks seadistatakse tarkvara nii, et sisestatavaid majandustehinguid on võimalik esitada kas kronoloogilises (päevaraamat) või sünteetilises (pearaamat) liigenduses.

  (7) Ostuarvete menetlemine ja müügiarvete saatmine e-arvetena toimub Omniva arvekeskuses. Dokumendihaldustarkvarana on kasutusel Delta.

  (8) Valla raamatupidamisregistreid säilitatakse elektrooniliselt.

§ 8.   Varade ja kohustiste kajastamine

  (1) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Räpina Vallavolikogu määruse alusel.

  (2) Vara kajastatakse Asutuse raamatupidamistarkvara PMen varade moodulis selle asutuse koodiga, kes omab vara üle valitsevat mõju (kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab Üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses isegi juhul kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

  (3) Valla bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustiste olemasolu kajastatakse bilansivälistel kontodel.

§ 9.   Tulude ja kulude kajastamine

  (1) Tulude ja kulude arvestust peetakse tekkepõhiselt.

  (2) Tekkepõhiste tulude ja kulude liigendamisel kasutatakse kontoplaani jaotust:
  1) maksutulud kontoklass 30;
  2) kaupade ja teenuste tulud kontoklass 32;
  3) saadud toetused kontoklass 35;
  4) muud tulud kontoklass 38;
  5) sotsiaaltoetused kontoklass 41;
  6) muud toetused kontoklass 45;
  7) tööjõukulud kontoklass 50;
  8) majandamiskulud kontoklass 55;
  9) muud tegevuskulud kontoklass 60;
  10) põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus kontoklass 61;
  11) finantstulud- ja kulud kontoklass 65.

  (3) Maksutulud kajastatakse tuludes edasiandja teatise alusel.

  (4) Arvestust tulude ja kulude osas peetakse Asutuste lõikes eraldi.

  (5) Ametiasutuse pearaamatupidaja ülesandeks on tagada, et kõik valla varad ja kohustised, tulud ja kulud kajastuvad valla raamatupidamises ainult üks kord. Kui esineb erimeelsusi, kuidas valla vara või kohustisi, tulusid või kulusid kajastada, lahendab küsimuse finantsjuht.

§ 10.   Algdokumentide ja rahaliste toimingute kinnitamine ja kontrollimine

  (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajadusel võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokument peab sisaldama vähemalt järgmisi rekvisiite:
  1) arve number või muu identifitseerimistunnus;
  2) tehingupooli identifitseerida võimaldavad andmed;
  3) majandustehingu toimumise aeg;
  4) majandustehingu sisu kirjeldus;
  5) majandustehingu arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

  (2) Algdokumentideks võivad olla:
  1) kassadokumendid (sissetuleku ja väljamineku orderid);
  2) pangadokumendid (maksekorraldused, sularaha sissemaksed või väljamaksed, pangakonto väljavõtted);
  3) arved, saatelehed, sularahakviitungid, t9Aekid (ost, müük, teenused);
  4) vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkirjad, vallavalitsuse või vallavolikogu õigusaktid;
  5) aktid (vara arvele võtmine, maha kandmine);
  6) lepingud ja lepingute alusel esitatud dokumendid;
  7) palgadokumendid (vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkirjad, tööajatabelid, töölepingud, töövõtu- või käsunduslepingud, avaldused jne);
  8) avansi- ja lähetuse aruanded;
  9) toetuste esildised;
  10) esildised või muud teatised müügiarvete koostamiseks:
  11) raamatupidamise õiendid reguleerimiskannete tegemiseks;
  12) muud majandustehingu toimumist kinnitavad dokumendid.

  (3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimesid ja asu- või elukoha aadresse algdokumendi koostaja nimi.

  (4) Räpina Vallavalitsus kinnitab alaeelarvete vastuvõtmisel tegevusalade, asutuste, üksuste või eelarveridade lõikes vastutavad isikud, kes peavad lisaks eelarvest kinnipidamise tagamisele kinnitama algdokumendid oma vastutusalas. Pearaamatupidaja ega teised majandustehingute kirjendajad ei saa olla vastutavad isikud.

  (5) Eelnevas punktis nimetatud isikutel on keelatud sooritada tehinguid, teha kulusid ja kinnitada raamatupidamise algdokumente, mis on seotud iseendaga või seotud isikutega korruptsioonivastase seaduse tähenduses või võimaliku huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või vastutavad isikud volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid enda asemel.

  (6) Keelatud tehingutena iseendaga või seotud isikuga käsitatakse muuhulgas:
  1) ametiasutuse poolt temale usaldatud vara osas tehingute sõlmimist iseenda või juriidilise isikuga, mille aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt talle või tema lähisugulastele või hõimlastele või mille juhtkonna või otsuseid tegeva organi liige ta on;
  2) asutuse esindajana varaliste tehingute tegemist mittetulundusühingu või erakonnaga mille liige ta on;
  3) asutuse esindajana varaliste tehingute tegemist selle tööandja, äriühingu, mittetulundusühingu või erakonnaga kelle tegevust ta kontrollib;
  4) asutuse esindajana tehingute tegemist lähisugulaste, hõimlaste või iseendaga;
  5) tehinguid, mis on tehtud korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiiranguid rikkudes.

  (7) Asutuse või struktuuriüksuse juht, kelle pädevuses on teha kulude tegemise otsuseid ainuisikuliselt on kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ja teatama huvide konfliktist alljärgnevalt:
  1) vallavanem vallavalitsusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku;
  2) hallatava asutuse või struktuuriüksuse juht vallavanemale, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise isiku.

  (8) Algdokumentide põhjal koostatud koonddokumendile kohaldatakse algdokumendile kehtestatud nõudeid.

  (9) Eelarve täitmise eest vastutav isik märgib algdokumendile või elektroonilise menetlemise keskkonnas algdokumendi vastavatele väljadele:
  1) milliselt eelarve kulurealt ja milliste klassifikaatoritega seotult (kulu liik, tegevusala, projekt) väljamakse tehakse või kuidas kulu kajastatakse;
  2) selgitused, milleks tehti kulu, kui see ei kajastu selgelt dokumendi sisus;
  3) lepingu registreerimise numbri dokumendiregistris, kui kulu või tulu on seotud lepinguga;
  4) paberkandjal algdokumendile oma allkirja, ees- ja perekonnanime ja ametinimetuse ning kinnituse andmise kuupäeva;
  5) elektroonilise menetlemise keskkonnas oma kinnituse.

  (10) Allkirja või kinnitusega algdokumendil kinnitab eelarve täitmise eest vastutav isik, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
  3) teenus on kätte saadud või kaup on vastu võetud;
  4) tehing on seaduspärane ja vajalik;
  5) tehing on kooskõlas eelarvega;
  6) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele ja tehing on kooskõlas riigihangete seadusega;
  7) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud säästlikkuse printsiibist;
  8) ta annab nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamisarvestuses ja rahalise ülekande ettevalmistamiseks.

  (11) Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
  1) omakäeline allkiri paberdokumendil;
  2) digitaalallkiri;
  3) dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektroonselt säilitada ning kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on dokumendi säilitustähtaja jooksul võimalik tuvastada.

  (12) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud nii vastutava isiku kui ka raamatupidaja (majandustehingu kirjendaja) poolt.

  (13) Raamatupidajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige andmete sisestamise raamatupidamisprogrammi:
  1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo, osakonna ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus. Kui eelarveklassifikaatori määrang eelarve eest vastutava isiku poolt on vastuolus kuludokumendi järgi määratletava majandustehingu sisuga, informeerib majandustehingu kirjendaja sellest vastuolust kuludokumendi kinnitajat. Korrektuur valla eelarveklassifikaatori määramiseks tehakse kuludokumendil, kas kinnitaja poolt või majandustehingu kirjendaja poolt kokkuleppel kinnitajaga. Viimasel juhul tehakse märge algdokumendile „parandus kokkuleppel“ koos paranduse kuupäevaga või kommentaar elektroonilise menetlemise keskkonnas. Kui kuludokumendi kinnitaja ja majandustehingu kirjendaja jäävad eriarvamusele, lahendab erimeelsuse finantsjuht.
  2) maksetähtaeg;
  3) tekkepõhine periood;
  4) tehingu vastaspoole andmed. Kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas tarnija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;
  5) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud või ei ole majandustehing varem kirjendatud;
  6) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.

  (14) Rahaliste pangatehingute tegemisel osalevad kaks isikut:
  1) ülekandeid ettevalmistanud raamatupidaja ekspordib maksekorraldused panka ja need kinnitab teine allkirjaõiguslik isik;
  2) ülekannete ettevalmistaja vastutab, et koostatud maksekorraldused vastavad selle aluseks olevatele algdokumentidele;
  3) ülekannete kinnitaja võib ülekannete ettevalmistajalt nõuda algdokumente ning selgitusi ja teostada ise andmebaasides algdokumentide kontrolli.

  (15) Internetipankade administraatori õigused on vallavanemal.
  1) vallavanem annab õigused pangakontode vaatamiseks, maksete üleslaadimiseks ja ülekannete teostamiseks;
  2) kasutatavate arvelduskontode avamiseks, sulgemiseks või nende tingimuste muutmiseks teeb vallavanemale ettepaneku pearaamatupidaja.

  (16) Sularahakassa väljaminekuorderi kinnitab lisaks kassaoperatsioone teostavale isikule ka tema otsene ülemus.

  (17) Maksetähtajad peavad üldjuhul andma võimaluse tasumiseks 14 kuni 30 päeva jooksul peale kauba, teenuse või muu hüve saamist.

  (18) Ettemaksude tasumist võimaluse korral välditakse.

  (19) Tuludokumendi kinnitab üldjuhul majandustehingu kirjendaja.

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE 

§ 11.   Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

  (1) Vald on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda.

  (2) Majandustehingute kirjendajad on raamatupidaja ülesandeid täitvad teenistujad, kelle kohustused tulenevad nende ametijuhenditest.

  (3) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistrit peetakse masintöödeldavalt programmis PMen.

  (4) Raamatupidamisprogrammis kasutatakse järgmisi mooduleid:
  1) kassa/pank;
  2) arveldused;
  3) pearaamat;
  4) eelarve;
  5) palk;
  6) varad;
  7) arved.

  (5) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument (Eeskirja §10 lõige 2) või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

  (6) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Raamatupidamiskirjendi parandamine või kustutamine on lubatud üksnes juhul, kui kirjend tuleb viia vastavusse alg- või koonddokumendiga. Paranduse sisu või kustutamise põhjus peavad dokumendi säilivuse tähtaja jooksul olema tuvastatavad.

  (7) Elektrooniliselt kinnitatud algdokumendid imporditakse ning paberkandjal esitatud algdokumendid sisestatakse käsitsi raamatupidamisprogrammi.

  (8) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisis andmeid:
  1) majandustehingu kuupäev;
  2) kirjendi identifitseerimistunnus (number või numbri ja tähe kombinatsioon);
  3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile.

  (9) Raamatupidamiskannete informatsioon peab olema kättesaadav kõigile majandusinformatsiooni töötlevatele ja tarbivatele teenistujatele, sh sisekontrollile ning juurdepääs peab olema takistatud kõrvalistele isikutele. Finantsosakond korraldab eelarve vastutavatele täitjatele eelarve täitmise info kättesaadavaks tegemise.

  (10) Raamatupidamise algdokumente tuleb säilitada seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Raamatupidamiskirjendites kajastamist leidnud majandustehingute kaudseks aluseks olnud dokumente (lepingud, rahastamisotsused jne), säilitatakse vastavalt neid valdkondi käsitlevates õigusaktides kehtestatud nõuetele, kuid mitte vähem kui seitse aastat alates vastava majandusaasta lõpust.

§ 12.   Müügiarved

  (1) Müügiarved koostatakse algdokumentide või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel.

  (2) Müügiarved koostatakse ja väljastatakse:

  (3) Arvete vormistamisel järgitakse raamatupidamise seaduse nõudeid. Erinõue on kajastada arvel arve väljastajale omistatud tehingupartneri koodi.

  (4) Arvete maksetähtaeg on soovitavalt mitte pikem kui 14 kalendripäeva.

  (5) Arvete koostaja vastutab arvete koostamise ja raamatupidamiskirjendi õigsuse eest. Arve aluseks olnud algandmete õigsuse eest vastutab lepingu kinnitaja ja/või algandmete esitaja.

  (6) Koostatud ja kliendile väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus. Kreeditarve koostamisel järgitakse tekkepõhisuse printsiipi.

§ 13.   Ostuarved ja muud kuludokumendid

  (1) Vallale maksekohustusi põhjustavad kuludokumendid saadetakse kontrollimiseks ja kinnitamiseks vallavalitsuse poolt määratud eelarve eest vastutavatele isikutele. Ostuarveid menetletakse Omniva arvekeskuses, kuluaruandeid, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotlusi ja lepinguid dokumendihaldussüsteemis.

  (2) Omniva arvekeskuses algatab ostuarve kinnitusringi raamatupidaja, suunates arve kinnitamiseks eelarve eest vastutavale isikule, kes peab lisama nõutud klassifikaatorid. Kinnitusringi võib olla kaasatud ka teisi isikuid, kes lisavad akte, muid dokumente või kommentaare. Kinnitusringi lõpetab alati raamatupidaja, kes kontrollib, et eelarve eest vastutaja poolt lisatud klassifikaatorid vastavad tehingu majanduslikule sisule ja lisab tehingu majanduslikule sisule vastava konto. Arvete kinnitatud kanded imporditakse Omniva arvekeskusest raamatupidamisprogrammi.

  (3) Kui ostuarve ei vasta kokkulepitud tingimustele, lükatakse dokument koos selgitustega tagasi ja informeeritakse sellest pearaamatupidajat, kes tagastab arve esitajale.

  (4) Kui ostuarve on suunatud kinnitajale, kelle vastutusvaldkonda arve ei kuulu, siis suunab ta arve tagasi kinnitusringi alustajale või suunab edasi õigele kinnitajale.

  (5) Kuludokumendi põhjal vallale võetud kohustused tasutakse hiljemalt nende maksetähtajal.

§ 14.   Algdokumentide käive

  (1) Algdokumentide esitamine:

  (2) Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest on üldvastutus hallatava asutuse juhil.

  (3) Vallavalitsuse sotsiaalosakonna poolt füüsilistele isikutele eraldatud sotsiaaltoetuste algdokumendid vormistatakse sotsiaaltoetuste arvestamise programmis ja edastatakse raamatupidamisele väljamaksmiseks. Sotsiaaltoetuste arvestamise programmis koostatud maksekorraldused imporditakse raamatupidamisprogrammi ja sealt panka. Sularahas väljamaksmisele kuuluvad toetused makstakse välja kassast.

6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 

§ 15.   Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

  (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularahas kassades.

  (2) Maksete tegemiseks kasutatakse internetipanga teenuseid. Internetipankade kasutamisõigused annab vallavanem.

  (3) Maksekorraldused valmistab ette vanemraamatupidaja või pearaamatupidaja ja need kinnitatakse elektrooniliselt internetipangas (vt Eeskirja § 10 lõige 14).

§ 16.   Sularahaoperatsioonide arvestus

  (1) Kassaoperatsioone teostavad Asutuse juhi poolt määratud isikud.

  (2) Sularaha pangakontolt väljavõtmiseks kasutatakse deebetkaarti.

  (3) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:
  1) kassa sissetuleku order;
  2) kassa väljamineku order;
  3) kassaraamat;
  4) kviitung või muu makset tõendav dokument.

  (4) Sularahatehingute dokumenteerimiseks kasutab kassaoperatsioone teostav isik kas nummerdatud sissemaksu- ja väljamaksukviitungeid või pileteid. Rikutud kviitungid ja piletid antakse finantsosakonnale vähemalt kord kuus.

  (5) Kui kassaoperatsioone teostav isik on raamatupidaja, siis sisestab ta sularahatehingu kirjendi raamatupidamisprogrammi, seejärel trükib programmist välja kassaorderi, mille alusel teostatakse tehing. Kassakäivet tõendav maksedokument vormistatakse tehingu toimumisel ning väljastatakse kliendile, orderi teine osa jääb raamatupidamiskirjendi tõestuseks.

  (6) Kassa sissetuleku- või väljaminekuorderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka pearaamatupidaja, finantsjuht või Asutuse juht. Kui kassast sularaha väljamakse aluseks oleva dokumendi on allkirjastanud asutuse juht ei ole väljaminekuorderi kinnitamine teise isiku poolt vajalik.

  (7) Sularaha väljamaksmisel Asutuses mittetöötavale isikule tuleb väljaminekuorderile märkida tema isikukood või isikut tõendava dokumendi andmed, samuti raha saaja allkiri.

  (8) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha parandusi ega ülekirjutusi.

  (9) Kassaoperatsioone teostav isik, kes pole raamatupidaja, koostab kassatehinguid tõestavate dokumentide põhjal kuuaruande, milles nähtub sularaha jääk kuu alguseks, sissetuleku ja väljamineku dokumendid maksedokumentide numbrite järjestuses ning sularaha jääk kuu lõpuks. Koonddokumendile lisatakse kassadokumendid, allkirjastatakse koostaja poolt ning edastatakse raamatupidamisele hiljemalt järgmise kuu esimeseks tööpäevaks.

  (10) Hallatavates asutustes omatuluna laekuv raha tuuakse vähemalt kord kuus kassasse koos sissetuleku dokumentidega.

  (11) Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda aruandva isiku pangakontole, sealjuuras peavad aruanne ja kuludokumendid olema kinnitatud vastava eelarve eest vastutava isiku poolt.

  (12) Kassale sularahalimiiti ei kehtestata.

§ 17.   Tehingud ametiasutuse pangakaartidega

  (1) Pangakaartide kasutamise õigus on vallavanema poolt volitatud isikutel (edaspidi kaardi valdaja).

  (2) Kaardi valdaja vastutab kaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Kaarti võib kasutada ainult teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine kaardiga on keelatud.

  (3) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama kaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül kaardi rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga ametiasutusele tekitatud kahju.

  (4) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja koode kolmanda isiku valdusesse.

  (5) Kaardi valdaja esitab raamatupidamisele kaardiga seotud tehingu algdokumendid esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu 5. kuupäevaks. Algdokumendil peavad olema nõutud kinnitused (§ 10 lõige 4).

  (6) Kaardi valdaja peab kaardi tagastama teenistussuhte lõppemise viimasel tööpäeval.

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS 

§ 18.   Nõuete ja kohustiste arvestuse üldpõhimõtted

  (1) Nõuded ja kohustised on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

  (2) Nõuded ja kohustised kajastatakse ametiasutuse raamatupidamisprogrammi moodulis „Arveldused“ erinevate kontodega seotud objektide all.

§ 19.   Nõuete arvestus

  (1) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga aruandeaasta lõpus. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemustele. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.

  (2) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
  1) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
  2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

  (3) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla pearaamatupidaja ja Ametiasutuse juht.

  (4) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulukonto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

  (5) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

  (6) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

  (7) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude sissenõudmiseks või selle sissenõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.

  (8) Nõuete lootusetuks kandmine toimub Räpina Vallavolikogu kehtestatud Räpina vallavara korra alusel.

§ 20.   Kohustiste arvestus

  Kohustiste kajastamisel kehtib tekkepõhisuse printsiip, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis ka siis, kui kohustise kohta puudub veel dokument või kui kohustise olemasolust saadi teada alles peale bilansipäeva. Juhul, kui aruande koostamise ajaks puudub arve või mõni muu dokument aruandeperioodiga seostuva kohustise täpse suuruse kohta, kajastatakse see bilansis hinnanguliselt viitvõlgade kontogrupis.

§ 21.   Laenukohustised

  (1) Laenukohustistena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustised nagu panga- ja muud laenud, arvelduskrediidid, kapitalirendikohustised, faktooringkohustised, emiteeritud võlakirjad ja muud sarnased võlakohustised.

  (2) Laenude ja võlakirjade kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised võib need kanda koheselt intressikuludesse.

  (3) Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena.

§ 22.   Kapitali- ja kasutusrent

  (1) Rendilepingu kvalifitseerimisel kapitali- või kasutusrendiks selgitatakse, kas:
  1) omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule;
  2) rentnikul on õigus omandada renditav vara turuhinnast oluliselt soodsama hinnaga ja on tõenäoline, et ta seda kasutab;
  3) rendileping katab suure osa vara kasulikust tööeast;
  4) rendimaksete nüüdisväärtus on peaaegu sama suur kui renditava vara turuväärtus;
  5) renditav vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult praegune rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada;
  6) kui vähemalt üks nimetatud tingimustest on täidetud, kajastatakse vara rendile andmist või võtmist kapitalirendina.

  (2) Vara, mis võetakse bilansis arvele seoses lepingu kvalifitseerimisega kapitalirendi lepinguks, käsitletakse samadel alustel teiste põhivaradega markeerides põhivarakaardi kapitalirendi allika koodiga.

  (3) Rendimaksed kajastatakse kapitalirendi kohustise vähendamisena, intressikulu finantskuluna.

  (4) Kasutusrendi maksed on perioodi kulu ja kajastatakse ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, st kui lepingu tingimuste kohaselt tasutakse kasutusrendi esimese maksega proportsionaalselt oluline osa lepingu maksest, kajastatakse selline makse saaja raamatupidamises kui ettemakstud tulevaste perioodide kulu ja kantakse kuludesse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt.

§ 23.   Ettemaksude arvestus

  (1) Üldeeskirja kohaselt ettemakseid üldjuhul välditakse. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmalt ettemaksesumma tasumisel (esitatud, kuid tasumata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).

  (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse selle perioodi kulus, mille eest ettemakse tehti.

  (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemaksusumma on väiksem kui 5 000 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 24.   Aruandvate isikutega arvelduste arvestus

  (1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol „ettemaksed töövõtjatele“.

  (2) Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes.

  (3) Majanduskuludeks antakse avanssi Asutuse teenistujatele või töötajatele vastavalt vajadusele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve, finantsallikas ning lähetuskäskkirja number ja lähetuse aeg. Avalduse kinnitab Asutuse juht.

  (4) Avanss kantakse reeglina aruandva isiku pangakontole.

  (5) Lähetuskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt kolm tööpäeva pärast lähetusest naasmist kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektsed originaaldokumendid.

  (6) Majanduskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt kolm tööpäeva peale kulude tegemist kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektsed originaaldokumendid.

  (7) Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused on põhjendatud, kinnitab Asutuse juht aruande. Juhul kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks, kantakse tema arvelduskontole täiendavad rahalised vahendid viie kalendripäeva jooksul alates aruande esitamisest.

  (8) Avansisummade ülejääk kuulub teenistuja või töötaja poolt tagastamisele Ametiasutuse pangakontole viie kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist.

§ 25.   Saadud ja antud toetuste arvestus

  (1) Toetus kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval, milleks loetase maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäeva). Antavad püsitoetused kantakse kuludesse ülekandmise kuul (mittesihtotstarbeline finantseerimine). Sotsiaaltoetused kantakse kuludesse kuus, mille eest oli toetus määratud.

  (2) Juhul kui toetus on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksetena.

  (3) Kui kulutused on tehtud ja toetuse maksetaotlus aktsepteeritud, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse see tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

  (4) Tegevuskulude katteks saadud ja antud toetusi kajastatakse arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna kui lepingujärgne summa on väiksem kui 5 000 eurot. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral kajastatakse toetusi toetuse andja tingimustel.

  (5) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse vastavalt Üldeeskirja nõuetele.

8. peatükk VARUDE ARVESTUS 

§ 26.   Varude arvestus

  (1) Varud kantakse soetamisel kuluks ja nende kohta peetakse raamatupidamises koguselist arvestust.

  (2) Materjalid võib kanda kohe kuluks, kui ostuarve summa ei ületa 5 000 eurot ilma käibemaksuta.

  (3) Toiduained kantakse kuluks soetamise hetkel. Toiduainete analüütilist arvestust (koguselist ja rahalist arvestust toiduainete lõikes) peetakse bilansiväliselt asutuses kohapeal.

  (4) Toiduainete laoarvestust korraldab töötaja kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse tema ametijuhendis.

  (5) Toiduained võetakse arvele arvete, saatelehtede või ostu-müügilepingute alusel. Toiduained kantakse laost välja menüülehtede aluse.

  (6) Varude eest vastutav isik koostab kalendrikuu toiduainete eest liikumise aruande ja esitab raamarupidajale kontrollimiseks hiljemalt järgmise kuu 5. tööpäevaks.

9. peatükk TASUDE JA TASUDEGA SEOTUD MAKSUDE ARVESTUS 

§ 27.   Personaliarvestus

  Ametiasutuse teenistujate personaliarvestust peab teenistuja, kellele see kohustus on pandud ametijuhendiga, hallatavates asutustes korraldab personaliarvestust asutuse juht, kes võib personaliarvestuse ülesanded delegeerida asutuse töötajale.

§ 28.   Tasude arvestus

  (1) Palkade, töötasude, lisatasude, toetuste, preemiate jm rahaliste tasude (edaspidi palgaarvestuse) alusdokumentideks on Asutuse juhi käskkirjad, lepingud, Räpina Vallavolikogu ja Räpina Vallavalitsuse õigusaktid ning tööajaarvestuse ja tarifikatsiooni tabelid.

  (2) Palgaarvestus sisaldab:
  1) töötajatele ja teenistujatele töötasu arvestamist;
  2) puhkustasude arvestamist;
  3) ühekordsete väljamaksete arvestamist;
  4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist;
  5) kahjuhüvitiste (tööõnnetuse või kutshaigusega makstav hüvitis, kohtu poolt väljamõistetud hüvitis või viivis jm) arvestamist;
  6) täitedokumentide järgi tehtavaid kinnipidamisi;
  7) maksude kinnipidamisi ja arvestust;
  8) palgast muude vabatahtlike kinnipidamiste tegemist;
  9) arvestatud tasude koondite tegemist ja kinnitamiseks esitamist.

  (3) Rahaliste tasude arvestamise alusdokumendid (lepingud või lepingute lisad) või koonddokumendid alusdokumentide kohta (käskkirjad lepingute või nende lisade sõlmimise kohta) esitatakse palgaarvestusega tegelevale raamatupidajale viivitamatult peale alusdokumendi allkirjastamist. Raamatupidaja teeb vastavalt alusdokumendile töötaja isiku ja talle määratud tasu ning muude tingimuste kohta seadistused raamatupidamisprogrammis. Kui alusdokumendile lisaks ei ole vaja tööaja arvestuse tabeleid või tarifikatsioone, siis teeb raamatupidaja palgaarvestuse toimingud ainult alusdokumendi alusel.

  (4) Maksu- ja Tolliameti e- keskkonnas peetavasse töötamise registrisse (TÖR) teeb lepingute kohta kanded Asutuse juht või tema poolt määratud isik. Lepingu alustamise kanne peab olema tehtud enne seda, kui isik tööle asub.

  (5) Tööaja arvestuse tabelid esitatakse Asutuse juhi või tema poolt määratud isiku poolt palgaarvestusega tegelevale raamatupidajale:
  1) hiljemalt 2 tööpäeva enne palgapäeva, kui asutuse palgapäev on jooksval kuul;
  2) hiljemalt arvestuskuu viimasel tööpäeval, kui palgapäev on arvestuskuule järgmisel kuul.

  (6) Töötasu makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja/teenistuja isiklikule või tema poolt kirjaliku avalduse alusel soovitud arvelduskontole. Töötasu arvestamine toimub perioodiliselt kuu esimesest kuupäevast kuu viimase kuupäevani ning töötasu ülekandmine toimub hiljemalt töökorralduse reeglites või lepingus sätestatud kuupäeval.

  (7) Puhkustasu arvestamise aluseks on puhkusegraafik või Asutuse juhi käskkiri puhkusele lubamise kohta.

  (8) Puhkusetasu arvestamisel rakendatakse soodsamat puhkusearvestuse meetodit põhimõttel, et puhkusetasu ei oleks väiksem kui määratud kuu töötasu puhkuse väljamaksmise päeval. Riigieelarvest hüvitatavate puhkustasude maksmisel nimetatud põhimõtet ei rakendata.

  (9) Puhkustasud sh õppepuhkustasud makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti.

  (10) Kasutamata puhkuspäevade ja välja maksmata puhkustasude kohustis hinnatakse üks kord aastas bilansipäeva seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitatakse raamatupidamisele Asutuste personalitöö eest vastutavate isikute poolt hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks.

  (11) Töövõimetuslehtede vaatamiseks antakse raamatupidajale e-haigekassa andmebaasi kasutamise õigused. Raamatupidaja kontrollib regulaarselt töövõimetuslehtede staatusi e-haigekassa andmebaasis ja sisestab lõpetatud staatuses dokumendi kohta isiku töötasu. Asutuse juht või tema poolt määratud personaliarvestusega tegelev isik vastutab, et tööajatabelites kajastuvad andmed vastavad töövõimetuslehtede andmetele.

  (12) Palga maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid vastavalt lepingule või Asutuse juhi käskkirjale.

  (13) Töötajale/teenistujale väljastab palgaarvestusega tegelev raamatupidaja e-kirjaga palgaarvestuse hiljemalt palgapäevale järgneval päeval.

  (14) Tööjõukulusid ja tööjõuga seotud maksukulusid arvestatakse tööjõukuluna selles Asutuses, kus arvestatakse töötasu ja deklareeritakse maksud tasudelt.

§ 29.   Maksude arvestus

  (1) Maksud arvestatakse, peetakse kinni ja kantakse üle vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele. Palkade ja tasudega seotud maksude arvestuse õigsuse eest vastutab palgaarvestusega tegelev raamatupidaja.

  (2) Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Selleks annab Asutuse juht raamatupidajale tasude ja toetustega seotud deklaratsioonide sisestamise ja muutmise õigused.

§ 30.   Erisoodustuste arvestus

  (1) Erisoodustusena mõistetakse tulumaksuseaduses sätestatut. Erisoodustuste ja nendelt arvestatud maksukulud kajastatakse personalikulude kontogrupis.

  (2) Erisoodustusi kajastavatel kuludokumentidel peab olema kinnitaja selgitus selle kohta, mis eesmärgil ja kellele on kaup või teenus tellitud ja kui suur osa arvest tuleb kajastada erisoodustusena.

  (3) Kui kuludokumendil ei ole võimalik täpselt eristada erisoodustuse osa, määrab erisoodustuse kulude arvutamiseks vajaliku proportsiooni dokumendi kinnitaja.

  (4) Erisoodustuse kulud aktsepteeritakse kuludokumendi kinnitamisel, erisoodustusele lisanduvad maksud arvestatakse raamatupidaja poolt.

10. peatükk PÕHI- JA BILANSIVÄLISTE VARADE ARVESTUS 

§ 31.   Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

  (1) Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta).

  (2) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügi lepingu või akti alusel. Ettepaneku vara arvele võtmiseks teeb kulude tegemise eest vastutav isik.

  (3) Vallavara omandamine, võõrandamine, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub kooskõlas Räpina vallavara korraga.

  (4) Erandina võetakse olenemata soetusmaksumusest arvele:
  1) maa;
  2) mälestised ja muud kunstiväärtusega asjad, sh kunsti- ajaloo- ning teadusväärtusega asjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

  (5) Põhivara võib arvele võtta kogumina, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta.

  (6) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud mis on vältimatult seotud objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu, samuti vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine jms), kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita vara soetamiseks võetud laenude haldamise- ja intressikulu ning makse ja lõive.

  (7) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse põhivarakaarti, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid on elektroonilised.

  (8) Põhivarakaardil säilitatakse põhivara kohta järgmine informatsioon:
  1) kasutusele võtmise aeg;
  2) soetusmaksumus;
  3) vastutav isik;
  4) unikaalne inventarinumber;
  5) täpsustav informatsioon – maa puhul katastritunnus, ehitise puhul aadress, transpordivahendi registreerimisnumber jne;
  6) komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta on vaja informatsiooni komplektina);
  7) parendusest (renoveerimisest) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;
  8) amortisatsiooni arvestamise alguse aeg ja amortisatsiooninorm;
  9) arvestatud akumuleeritud kulum.

  (9) Kogumina arvelevõetud põhivarale avatakse koondkaart.

  (10) Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale (välja arvatud maa, ehitised ja immateriaalne põhivara) kantakse peale inventarinumber, mis ühtib põhivara kaardil oleva inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral markeeritakse vajadusel iga ese eraldi ja informatsioon inventarinumbrite vahemiku kohta kantakse kogumi põhivarakaardile.

  (11) Inventarinumbri varade peale kandmiseks kasutatakse vöötkoodiga etikette, mis kleebitakse varadele. Etikettidel peab olema kajastatud Asutuse nimetus, mille vastutusel vara on ja inventarinumber nii vöötkoodina kui ka numbritega.

  (12) Inventarinumbritega etikettide varadele kleepimisel arvestatakse võimalusel järgmist:
  1) etikett paigaldatakse siledale pinnale ja selliselt, et oleks tagatud etiketi säilimine;
  2) etikett paigaldatakse selliselt, et oleks tagatud juurdepääs käsiterminaliga inventeerimiseks;
  3) etikettide kleepimisel kasutatakse Asutuses samalaadsete varade puhul ühesuguseid etiketi paigaldamise põhimõtteid.

  (13) Põhivara soetusmaksumust reeglina ümber ei hinnata.

  (14) Erandina hinnatakse ümber põhivara, mis ei olnud eelnevalt ühegi asutuse bilansis (maa, pärandvara, peremehetuks tunnistatud vara jms), mille tasuta saamine kajastatakse ümberhindlustehinguna õiglases väärtuses. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, siis viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt. Eksperdi valiku kinnitab vallavanem.

  (15) Tasuta saadud maa võetakse arvele maa maksustamishinnas.

  (16) Tasuta saadud varaobjektide, milliste maksumus ei ületa põhivara objekti maksumuse piirmäära, arvestust peetakse bilansiväliselt väheväärtusliku varana.

§ 32.   Amortisatsiooni arvestus

  (1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kasuliku eluea jooksul. Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

  (2) Lineaarsel meetodil amortisatsiooniarvestust alustatakse kasutuselevõtmise kalendrikuust ja lõpetatakse põhivara täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui amortiseerunud vara on veel kasutuses kajastatakse nii soetusmaksumust kui kogunenud kulumit raamatupidamisarvestuses seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

  (3) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks konkreetsele varaobjektile teeb vara tundev spetsialist, lähtudes vara eeldatavast kasulikust east.

  (4) Uute varade soetamisel lähtutakse järgmistest amortisatsiooninormidest aasta arvestuses:
  1) Hooned 2-5%
  2) Rajatised 2,5-10%
  3) masinad ja seadmed 10-20%
  4) inventar 10-50%
  5) transpordivahendid 0-33%
  6) arvutustehnika 33-50%
  7) immateriaalne põhivara 5-50%

  (5) Varaobjektile tehtud parenduste arvele võtmisel määratakse objektile uus eluiga ja amortisatsiooninorm, lähtudes tehtud parenduste mahust ja efektiivsusest.

  (6) Varaobjekti väärtuse langedes (kahjustumine, hävimine, kadumine, kasuliku eluea lühenemine) tehakse varaobjekti allahindlus, milline kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlused vormistatakse aktiga, millised kinnitab vallavanem.

  (7) Kui ilmneb, et varaobjekti kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatutust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varaobjektide eluiga vaadatakse üle parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuste mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

  (8) Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem.

§ 33.   Parendused ja remont

  (1) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kulutused, mis taastavad vara esialgset tootlust ja võimaldavad vara kasutamist järelejäänud eluea lõpuni esialgses kvaliteedis, kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.

  (2) Parendustega kaasnevad võimalikud demonteerimis- ja lammutustööd kantakse kuluks.

  (3) Parendusega kaasneva varaobjekti olulise osa väljavahetamise korral kantakse proportsionaalne osa varaobjekti soetusmaksumusest ja kulumist põhivara arvelt maha.

  (4) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse varaobjekti kasulikku eluiga ja olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

§ 34.   Ümberhindlused

  (1) Üldreeglina kajastatakse materiaalse põhivara objekte bilansis nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum.

  (2) Maa hinnatakse ümber ümberhindamise hetkel kehtivasse maa maksustamishinda.

§ 35.   Osalused tütar- ja sidusettevõtetes

  (1) Tütarettevõtjateks loetakse kõiki ettevõtteid milles Räpina vald omab üle 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, kontrollib tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada ja tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest.

  (2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles Räpina vald omab hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjates kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

  (3) Konsolideeritud aruandes kajastatakse tütar- ja sidusettevõtete tegevus alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni.

§ 36.   Bilansiväline vara ja selle arvestus

  (1) Bilansiväliselt peetakse raamatupidamises arvestust väheväärtusliku vara kohta, mille soetusmaksumus on 200 kuni 10 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.

  (2) Olenemata maksumusest peetakse bilansivälist arvestust muusikariistade, tööriistade, rendile antud vara, info- ja kommunikatsioonivahendite ja avaliku raamatukogu raamatute kohta.

  (3) Bilansiväline vara kantakse kuludesse soetamise hetkel.

  (4) Asutus võib väheväärtusliku vara kohta, mille soetusmaksumus on alla 200 euro, kuid mille inventeerimine on vara olemusest tulenevalt vajalik, pidada arvestus asutuses kohapeal. Arvestuse korraldab asutuse juht.

  (5) Bilansivälised varad võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või akti alusel.

  (6) Bilansivälise vara müük ja mahakandmine on sätestatud Räpina vallavara korras.

11. peatükk INVENTEERIMINE 

§ 37.   Inventeerimise ajaline jaotus

  Inventuuride läbiviimise ajaline jaotus.

§ 38.   Inventeerimise ja hinnangute protseduurid

  (1) Kassa inventuuri viib läbi:
  1) vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkirjaga moodustatud komisjon;
  2) vajadusel sisekontroll.

  (2) Kassa inventuuri tulemuste kohta koostatakse akt, milles kajastuvad järgmised andmed ja rekvisiidid:
  1) inventuuri läbiviimise kuupäev;
  2) komisjoni koosseisu kuuluvate teenistujate nimed ja ametikohad;
  3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega;
  4) viimase kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderi numbrid;
  5) komisjoni liikmete allkirjad.

  (3) Sularaha jäägi kindlakstegemise järel võrreldakse seda raamatupidamisandmetega. Vahede korral võtab komisjon seletuse aruandvalt isikult.

  (4) Pangakontode kontrollimisel võrdleb raamatupidaja pangaväljavõtete vastavust raamatupidamisprogrammis kajastuvate pangakontode saldodele.

  (5) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel kontrollib raamatupidaja järgmiste toimingute kajastamise õigsust:
  1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) nõuete laekumise tõenäosust ja vajadusel allahindlust;
  3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. Saldokinnitustel näidatakse nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi.

  (6) Varude, materiaalse põhivara ja väheväärtusliku vara inventuuri viib läbi ametiasutuse või hallatava asutuse juhi käskkirjaga moodustatud komisjon.

  (7) Varude ja varade inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
  1) varud ja varad paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
  2) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele üle lugemise, mõõtmise või kaalumise käigus;
  3) raamatupidamisprogrammi varade moodulis arvel oleva materiaalse põhivara ja väheväärtusliku vara inventuuri tegemisel kasutatakse vöötkoodidel põhinevat varade inventeerimise lahendust;
  4) materiaalse põhivara ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta;
  5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);
  6) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;
  7) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse inventeerijate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;
  8) allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid, puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.

  (8) Inventuuri läbiviimisel tehakse järgmised toimingud:
  1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;
  2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku neto realiseerimismaksumust;
  3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
  4) inventuuri lõppakti põhjal koostab komisjoni esimees varade mahakandmise ja allahindluse aktid, ümberhindlust vajavate varade nimekirja ning amortisatsiooniperioodi muutmise aktid, millised esitatakse vallavalitsusele seisukoha võtmiseks.

  (9) Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimise viib läbi finantsosakond, mille käigus tehakse järgmised toimingud:
  1) kohustiste periodiseerimine arvestades tekkepõhist printsiipi;
  2) kohustiste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  3) maksukohustiste võrdlemine maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;
  4) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
  5) välisvaluutas fikseeritud kohustiste ümberhindlus bilansipäeval kehtiva valuutakursi alusel;
  6) eraldiste ja potentsiaalsete kohustiste hindamine ja arvele võtmine.

  (10) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid saldoandmike süsteemis. Kui saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Selleks saadetakse teisele poolele e-posti teel kõik oma saldod (nii nõuded, kohustused, tulud kui kulud). Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsustele, teatatakse sellest Riigi Tugiteenuste Keskusele, mille pakutava lahenduse alusel tehakse parandused. Maksude saldosid võrreldakse Maksu- ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi.

  (11) Avastatud üle- ja puudujäägid võetakse raamatupidamises arvele inventeerimiskomisjoni esimehe koostatud lõppakti alusel. Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:
  1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;
  2) süüdlase mitteavastamisel vallavalitsuse korralduse alusel.

  (12) Varad kantakse maha, hinnatakse ümber ja muudetakse amortisatsiooni perioodi vallavalitsuse korralduse alusel.

  (13) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

  (14) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel viiakse läbi erakorralised inventuurid. Vallavanema käskkirja alusel viiakse vajadusel läbi ootamatud inventuurid.

12. peatükk SIHTFINANTSEERITUD PROJEKTIDE ARVESTUS 

§ 39.   Sihtfinantseeritud projektide arvestuse erisused

  (1) Sihtfinantseeritud projektidega seotud majandustehingute teostamisel ja kajastamisel raamatupidamises tuleb lisaks RPS ja Üldeeskirja nõuetele arvestada ka projektide rahastajate nõuetega.

  (2) Projekti eest vastutav isik:
  1) esitab finantsosakonnale projekti lepingud;
  2) jälgib projekti eelarvet;
  3) kinnitab projekti kuludokumendid märkides dokumendile projekti nimetuse;
  4) koondab projekti rahastaja poolt ettenähtud dokumendid ühte toimikusse;
  5) esitab määratud tähtajaks ja mahus projekti finantseerijale väljamaksutaotlused ning vahe- ja lõpparuanded informeerides aruande esitamisest finantsosakonda.

  (3) Projekti number ja nimetus lisatakse kõigile antud projektiga seotud tehingutele raamatupidamisprogrammis tunnusele „projekt“.

  (4) EL struktuurivahenditest rahastatud projektide dokumente säilitatakse järgmiselt:
  1) programmiperioodi 2007-2013 vahenditest rahastatud projektide dokumente säilitatakse kuni 31.12.2025;
  2) programmiperioodi 2014-2020 vahenditest rahastatud projektide dokumente säilitatakse kuni 31.12.2025.

  (5) Projektide, mida ei rahastata EL struktuurivahendistest, dokumente säilitatakse vastavalt rahastaja nõuetele.

13. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 40.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  (1) Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavalitsuse 12.12.2014 määrus nr 7 „Veriora valla raamatupidamise sise-eeskiri“.

  (2) Tunnistada kehtetuks Meeksi Vallavalitsuse 11.10.2017 määrus nr 3 „Meeksi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri“.

§ 41.   Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  (2) Määrust rakendatakse alates 01.01.2023.a.

  (3) Materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 10 000 euroni kantakse sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid, samuti põhivarana arvel olevad raamatukogude raamatud hiljemalt 2023. aasta 31. jaanuari seisuga bilansist välja.

  (4) Vallavalitsus võib kehtestada raamatupidamise algdokumentide ja aruannete vorme.