Linna ja valla valitsemineHanked

Teksti suurus:

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse hankekord

Väljaandja:Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.02.2018, 18

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse hankekord

Vastu võetud 21.02.2018 nr 5

Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 9 lõike 3 alusel ning kooskõlas riigihangete seaduse § 9 lõikega 4.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus reguleerib Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kui valla ametiasutuse (edaspidi vallavalitsus) ja valla hallatavate asutuste (edaspidi hallatavad asutused) poolt korraldatavate hangete planeerimist, hankeplaani koostamist ja riigihanke hankemenetlusega seotud toimingute teostamist, riigihangete eest vastutava isiku määramist, alla lihthanke piirmäära jäävate hangete ja sotsiaal- ja eriteenuste tellimise korra ning meetmed huvide konflikti ennetamiseks.

 (2) Hallatav asutus lähtub hangete planeerimisel ja korraldamisel ning raam- ja hankelepingute (edaspidi leping) sõlmimisel riigihangete seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast määrusest.

 (3) Hallatav asutus korraldab alla lihthanke piirmäära jäävad hanked lähtudes käesoleva määruse § 9. Põhjendatud vajaduse korral kaasab hallatav asutus sellise hanke korraldamise või tehnilise kirjelduse koostamise juurde vallavalitsuse vastava valdkonna spetsialisti.

 (4) Vallavalitsus ega hallatav asutus ei või jaotada hanget osadeks eesmärgiga eirata määruses sätestatud korda, eriti kui lepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde eeldatavad maksumused tuleb summeerida.

§ 2.  Hankeplaan

 (1) Hallatavad asutused esitavad igal aastal hiljemalt 1. detsembriks ettepanekud vallavalitsuse majandusosakonnale vallavalitsuse riigihangete aastaplaani (edaspidi hankeplaan) koostamiseks. Hankeplaani tuleb kanda planeeritavad riigihanked, kui:
 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või enam;
 2) ehitustööde lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 3) eriteenuste lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 4) sotsiaalteenuste lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam;
 5) ideekonkursi maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 6) teenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 7) ehitustööde kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam;
 8) eriteenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam;
 9) sotsiaalteenuste kontsessiooni maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam.

 (2) Hankeplaanis nimetatakse:
 1) riigihanke eseme nimetus;
 2) hankemenetluse liik;
 3) riigihanke korraldamise eeldatav aeg;
 4) hankelepingu eeldatav maksumus;
 5) lepingu täitmise eeldatav aeg;
 6) riigihanke eest vastutav isik.

 (3) Vallavalitsuse majandusosakond esitab vallavalitsuse ja hallatavate asutuste planeeritavate hangete kohta koostatud hankeplaani vallavalitsusele kui täitevorganile (edaspidi valitsus) kinnitamiseks kahe nädala jooksul peale eelarve vastuvõtmist volikogus.

 (4) Hankeplaani muudetakse vajaduse korral.

 (5) Riigihankeid korraldatakse ja viiakse läbi üldjuhul hankeplaani alusel.

 (6) Hankeplaanis mittekajastuva hanke korraldamise vajaduse tekkimisel, kui eeldatava maksumuse kohaselt peaks hange kajastuma käesoleva määruse § 2 lõike 1 alusel hankeplaanis, kooskõlastatakse hanke läbiviimise vajadus vallavolikogus, kui jooksva aasta eelarves antud hanke läbiviimiseks ja hankelepingu sõlmimiseks rahalised vahendid puuduvad. Muul juhul valitsusega.

§ 3.  Riigihanke tingimuste ettevalmistamine

 (1) Hankeplaanis kajastuvate riigihangete läbiviimisel kohaldatakse käesolevas paragrahvis ettenähtud korda.

 (2) Riigihangete korraldamiseks moodustatakse vallavanema käskkirjaga vähemalt nelja liikmeline riigihankekomisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuuluvad kolm komisjoni põhiliiget ja hankeplaanis määratud hanke eest vastutav isik. Komisjoni esimees määratakse komisjoni põhiliikmete hulgast.

 (3) Komisjon võib kaasata hankedokumentide ettevalmistamisse erialaspetsialiste vallavalitsuse teenistujate hulgast või muid eksperte.

 (4) Riigihanke eest vastutav isik, riigihanke komisjoni liige ja teised riigihanke menetluses osalevad teenistujad ja muud isikud peavad vältima kogu riigihankemenetluse vältel huvide konflikti. Vallavanema nõudmisel peavad nad esitama enne riigihanke alustamist kirjaliku kinnituse, et neil ei esine seoses riigihanke korraldamisega huvide konflikti.

 (5) Riigihanke eest vastutav isik ja komisjoni liige on kohustatud informeerima kirjalikult vallavanemat asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamises põhjustada huvide konflikti, taandama ennast riigihanke korraldamisega seotud toimingutest ja hoiduma edasisest tegevusest seoses riigihankega.

 (6) Komisjon korraldab kõik riigihanke avaldamiseks vajalike tingimuste ette valmistamise, s.h:
 1) valib konkreetsele hankele sobilik hankemenetluse liigi;
 2) määrab kindlaks hanke avaldamiseks vajalikud antud hankega proportsionaalsed nõuded pakkujale või taotlejale ja hankelepingu tingimused;
 3) määrab kindlaks hanke avaldamise ja pakkumiste või taotluste esitamise ning hankelepingu täitmise tähtaeg lähtuvalt riigihangete seaduse tingimustest.

§ 4.  Riigihanke avaldamine

  Peale riigihanke tingimuste ettevalmistamist komisjon korraldab:
 1) hanke alusdokumentide ettevalmistamise ja riigihanke avaldamise riigihangete registris;
 2) korraldab alusdokumentide väljastamise huvitatud isikutele (kui ei ole e-menetlus);
 3) korraldab selgituste andmise hanke alusdokumentide kohta;
 4) kui hankemenetluse käigus selgub alusdokumentide muutmise vajadus, korraldab vajalike muudatuste ettevalmistamise ja esitamise riigihangete e-keskkonnas.

§ 5.  Pakkumuste avamine

 (1) Pakkumusi võib esitada kuni pakkumuste esitamise tähtajani.

 (2) Tähtaegselt esitatud e-pakkumused avab komisjoni poolt määratud isik, kellele on loodud ligipääs riigihangete e-keskkonnas (edaspidi hindaja) hanke alusdokumentides näidatud ajal.

 (3) Kui riigihankel ei kasutata e-menetlust, avab komisjon hanke ühiselt koostades avamise ja hilisema hindamisprotseduuri kohta vastavad protokollid seadusest tulenevaid tähtaegu silmas pidades.

 (4) Pakkumuste esitamise tähtajast hiljem laekunud pakkumused tagastatakse avamata juhul, kui hanget ei viida läbi e-hankena riigihangete registri kaudu.

§ 6.  Pakkumuste kontrollimine, pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine

 (1) Pakkumiste kontrollimiseks ja hindamiseks vajalikud riigihangete seadusest tulenevad protseduurid ja menetlusetapid teostab hindaja või komisjon, kui hanget ei korraldata e-hankena. Hindaja teostatud protseduuride tulemustest teavitab hindaja komisjoni liikmeid. Vajadusel või hindaja ettepanekul võib komisjon ka e-hanke pakkumiste kontrollimise ja hindamisprotseduuri läbi viia kollegiaalselt.

 (2) Avatud hankemenetluse korral võib kohaldada hindamisprotseduuri lihtsustamiseks riigihangete seadusest tulenevat pöördmenetlust.

 (3) Pakkumuse koosseisus esitatud pakkumuse tehniliste andmete (asjade spetsifikatsioonid), spetsialistide kogemuse (CV-de), projektplaanide ja kululoendite kontrollimise kohustus on valdkonda tundval komisjoni liikmel või komisjoni töösse kaasatud isikul.

 (4) Juhul, kui pakkujatele on vaja teha järelepäringuid või nõuda nendelt dokumente, koostab hindaja ka vastavad järelepäringud või esitab dokumendinõuded.

§ 7.  Hindamistulemuste kindlakstegemine ja hankelepingu sõlmimine

 (1) Pakkumised avanud hindaja koostab ja allkirjastab vastavalt läbi viidud kontrolli ja hindamise tulemusi riigihangete e-keskkonnas genereeritavad protokollid hindamistulemuste kohta. Hindaja allkirjastab vastavad protokollid ka komisjoni poolt kollegiaalselt korraldatud hindamisprotseduuri teostamise korral.

 (2) Protokollide edastamise pakkujatele või taotlejatele otsustab hindaja. Hindaja peab tagama pakkumuse konfidentsiaalsuse kuni pakkumuse edukaks tunnistamiseni. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avaldada ainult osas, mida pakkuja pole määratlenud ärisaladusena või mida seadusest tulenevalt ei saa määratleda ärisaladusena.

 (3) Hindamistulemus tehakse kindlaks vastavate protokollide või nende alusel koostatud täiendavate kirjalike otsuste alusel.

 (4) Peale seaduses sätestatud ooteaega sõlmitakse hankeleping eduka pakkujaga.

§ 8.  Lihthankemenetlus, sotsiaal- ja eriteenuste tellimine

 (1) Lihthankemenetlus tuleb korraldada asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui maksumus ilma käibemaksuta on 30 000-59 999,99 eurot, ehitustööde tellimisel, kui maksumus ilma käibemaksuta on 60 000-149 999,99 eurot, ning teenuste kontsessiooni korral, kui maksumus ilma käibemaksuta on 60 000-299 999,99 eurot. Lihthankemenetluse läbiviimisel tuleb lähtuda riigihangete seaduse §-s 125 sätestatust.

 (2) Sotsiaal- või eriteenuste lepingu sõlmimisel tuleb lähtuda riigihangete seaduse §-des 126-127 sätestatust, kui eriteenuste maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või enam ja sotsiaalteenuste maksumus ilma käibemaksuta on 300 000 eurot või enam.

 (3) Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel tuleb järgida riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid.

 (4) Sotsiaal- või eriteenuste tellimisel, kui maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot aga väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksumustest koostab riigihanke eest vastutav isik kirjaliku ettepaneku pakkumuse esitamiseks.

 (5) Riigihanke eest vastutav isik edastab kirjaliku kutse e-posti teel võimaluse korral vähemalt kolmele pakkujale, kontrollides enne nende vastavust õigusaktides sätestatud erinõuetele, kui seda eeldab sotsiaal- või eriteenuste iseloomust lähtuv tegevus.

 (6) Kui sotsiaal- või eriteenuste maksumus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära, esitab riigihanke eest vastutav isik vallavalitsuse või selle struktuuriüksuse juhile põhjendatud õiendi sotsiaal- või eriteenuste erimenetluse tulemuste kohta. Õiend peab sisaldama kokkuvõtet esitatud või võetud pakkumtustest, sh eduka pakkumuse valiku kriteeriumi ja vajaduse korral põhjendust, miks ei olnud võimalik võtta kolme pakkumust. Põhjendust ei pea lisama, kui kirjalik kutse edastati vähemalt kolmele pakkujale, kuid pakkumuse esitas ainult üks või kaks pakkujat. Õiend peab sisaldama ka ettepanekut hallatava asutuse või selle struktuuriüksuse juhile sõlmida õiendile lisatud leping või kinnitada õiendile lisatud kuludokument.

§ 9.  Alla lihthanke piirmäära jäävate hangete korraldamine

 (1) Alla lihthanke piirmäära jäävate hangete vastutavaks isikuks on vastavalt hanke korraldajast hallatava asutuse juht või vallavalitsuse struktuuriüksuse juht.

 (2) Alla lihthanke piirmäära jäävad hanked tuleb korraldada asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui maksumus on kuni 29 999,99 eurot ilma käibemaksuta, ning ehitustööde tellimisel, kui maksumus on kuni 59 999,99 eurot ilma käibemaksuta.

 (3) Alla lihthanke piirmäära jäävad hanked tuleb korraldada selliselt, et riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid järgides oleks tagatud vallale majanduslikus mõttes parim tulemus.

 (4) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui maksumus on 3000-29 999,99 eurot ilma käibemaksuta, ja ehitustööde tellimisel, kui maksumus on 10 000-59 999,99 eurot ilma käibemaksuta, koostab ja esitab riigihanke eest vastutav isik kirjalikult pakkumuse esitamise ettepaneku (edaspidi ettepanek) vähemalt kolmele pakkujale kontrollides enne nende vastavust õigusaktides sätestatud erinõuetele, kui seda eeldab hanke esemest lähtuv tegevus. Ettepaneku koostamisel ei tohi nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada ning ettepanekus peab sisalduma kohustus esitada pakkumus kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis.

 (5) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel, kui maksumus on kuni 2999,99 eurot ilma käibemaksuta, ja ehitustööde tellimisel, kui maksumus on kuni 9999,99 eurot ilma käibemaksuta, võib rahalise kohustuse võtta ilma kolme ettepanekut esitamata, kuid asjade ostmise või teenuste tellimise eest vastutav isik koostab ja säilitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsustusprotsessi jälgitavuse.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjaliku ettepaneku koostamise ja edastamise asemel võib riigihanke eest vastutav isik aluseks võtta ka potentsiaalsete pakkujate muud müügikanalid (e-poed, tavapoed jms). Muude müügikanalite kasutamisel peab riigihanke eest vastutav isik võtma võrreldavad pakkumused vähemalt kolmelt potentsiaalselt pakkujalt. Muude müügikanalite pakkumused peavad olema võetud vormis, mis võimaldab kontrollida alla lihthanke piirmäära hanke menetluse vastavust käesolevas määruses kehtestatud nõuetele, sh tuleb tagada pakkumuste säilitamine käesoleva paragrahvi lõike 11 kohaselt.

 (7) Kui kõik ettepanekule laekunud pakkumuste maksumused ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära, tuleb kohustuse võtmise jätkuva vajaduse korral lähtuda hanke korraldamisel käesoleva määruse § 3.

 (8) Kui kirjalik ettepanek pakkumuse esitamiseks edastati käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras vähemalt kolmele pakkujale, kuid pakkumuse esitas ainult üks või kaks pakkujat siis võidakse pakkuja valida pakkumuse esitanute hulgast.

 (9) Vallavanem sõlmib kirjaliku lepingu asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel, kui lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 10 000 eurot või enam, va juhul kui kirjalik kutse ja esitatud pakkumus sisaldavad sõlmitava lepingu olulisi tingimusi ning nende alusel on tuvastatav lepingupoolte tahe, lepingu olemus ja eesmärk. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka hangete puhul, mille maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta.

 (10) Kirjaliku lepingu sõlmimine on kohustuslik, kui lepingu maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam.

 (11) Riigihanke eest vastutav isik tagab kirjaliku ettepaneku ja esitatud pakkumuste säilitamise kas dokumendihaldussüsteemis või eArvekeskuses, sh tagab kuludokumendi viseerimise kehtiva korra kohaselt. Kirjaliku ettepaneku ja pakkumuste säilitamisel dokumendihaldussüsteemis tuleb eArvekeskuses arvele lisada dokumendihaldussüsteemi registreerimisnumber.

§ 10.  Järelevalve

 (1) Vallavalitsus teostab järelevalvet riigihangete korraldamise üle hallatavates asutustes.

 (2) Hallatav asutus teavitab enda poolt läbi viidud hanke vaidlustamisest kohe, kui see on hallatavale asutusele teatavaks tehtud. Vaidlustuse lahendamisele kaasatakse viivitamatult vallavalitsuse pädevad esindajad, kellele on hallatav asutus kohustatud avaldama kogu teabe hanke läbiviimise üksikasjade kohta.

 (3) Sõlmitud lepingu täitmise üle teostab hallatavas asutuses järelevalvet hankelepingu täitmise eest vastutav isik. Vallavalitsuses vastav struktuuriüksus.

 (4) Riigihanke nõuete rikkumise korral on ametiasutus kohustatud võtma tarvitusele meetmed, et tagada riigihanke nõuete järgimine oma haldusalas.

§ 11.  Rakendussätted

 (1) Kui riigihanke ettevalmistamise ja läbiviimise korraldamine on tellitud teenusena, korraldab riigihanke ettevalmistamise ja hindamise teenuse osutaja ja niisuguse riigihanke eest komisjon ei vastuta.

 (2) Kehtetuks tunnistatakse
 1) Tootsi Vallavolikogu 22.03.2012 määruse nr 5 „Tootsi valla asutustesisene hankekord“ (RT IV, 03.05.2017, 26);
 2) Vändra Alevivolikogu 28.06.2012 määrus nr 10 „Hankekord“ (RT IV, 05.12.2013, 68);
 3) Vändra Vallavolikogu 17.12.2012 nr 31 „Vändra valla hankekord“ (RT IV, 09.01.2013, 72).

 (3) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Ülle Vapper
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json