SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Anija Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 28.02.2018, 81

Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 22.02.2018 nr 13

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 455 ja § 4515 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse (edaspidi ühiselt nimetatud kui teenused) korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord Anija vallas.

§ 2.  Asendushooldusteenuse eesmärk

  Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 3.  Järelhooldusteenuse eesmärk

  Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

§ 4.  Teenuse osutaja

 (1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja).

 (2) Järelhooldusteenuse osutaja on Anija Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 5.  Teenuse saaja

 (1) Asendushooldusteenus tagatakse vallavalitsuse poolt sotsiaalhoolekande seaduses § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lastele ning lapse heaolu tagamiseks vallavalitsuse otsusel sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lastele.

 (2) Järelhooldusteenus tagatakse vallavalitsuse poolt sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule ja isiku toimetuleku tagamiseks vallavalitsuse otsusel sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule.

§ 6.  Teenuse vajaduse hindamine ja teenusele suunamine

 (1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsus lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

 (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsus lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

 (3) Sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõigetes 1 ja 2 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel osutab vallavalitsus teenuseid lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute puhul teeb vallavalitsus otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.

 (5) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

§ 7.  Teenuse rahastamine

 (1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse Anija valla eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.

 (2) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada Anija valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

 (3) Järelhooldusteenust rahastatakse Anija valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

 (4) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab Anija valla eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta vallavalitsus peab eraldi arvestust.

 (5) Käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.

 (6) Vallavalitsus toetab hoolduspere vanemat, kes on kantud STAR-i ja kes hooldab üht last, vähemalt ühe neljandiku ulatuses TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast.

 (7) Vallavalitsus võib STAR-i kantud hoolduspere vanemale maksta tasu mis ei tohi ühe lapse hooldamise korral olla väiksem kui üks neljandik TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alamäärast. Tasu maksmise korral ei maksta hoolduspere vanemale käesoleva paragrahvi punktis 6 nimetatud toetust.

 (8) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest.

 (9) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku vallavalitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel.

 (10) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

§ 8.  Hoolduspere vanema toetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on kantud hooldusperena STAR-i ja kellega vallavalitsus on sõlminud hoolduspere vanema lepingu.

 (2) Käesoleva määruse § 7 lõike 6 toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem taotluse vallavalitsusele.

 (3) Taotleja esitab taotluse ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga vähemalt järgmiste andmete kohta:
 1) ees- ja perekonnanimi, isikukood;
 2) elukoht – maakond, linn või vald, tänav või küla, maja ja korteri number, sihtnumber;
 3) arvelduskonto number.

§ 9.  Lepingu sõlmimine

 (1) Vallavalitsus sõlmib asendushooldusteenuse teenuseosutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.

 (2) Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks.

 (3) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

 (4) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

§ 10.  Lepingu lõppemine ja lõpetamine

 (1) Leping lõpetatakse:
 1) teenuse vajaduse äralangemisel;
 2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
 3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
 4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
 5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

 (2) Leping lõppeb:
 1) tähtaja saabumise korral;
 2) lepingupoole surma korral või
 3) teenuse saaja surma korral.

§ 11.  Jõustumine

 (1) Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest.

 (2) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2018.

Jaan Oruaas
Volikogu esimees